Isiksusehäire Autor: Anti Liiv

Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. Isiksusehäire saab alguse lapsepõlves, nooruses või varases täiskasvanueas. Seejuures tuleb isiksusehäirete puhul alati arvestada ka kultuuritausta. Näiteks võidakse ekslikult isiksusehäiretena tõlgendada võõrastest kultuuridest Eesti patriarhaalsesse külakogukonda elama asunud pagulaste käitumisharjumusi. Isiksusehäired on suhteliselt mõõdukad psüühikahäired, millega on kõigil osapooltel raske kohaneda.

Paranoidset isiksust iseloomustab umbusk, ülitundlikkus ebaõnne suhtes, võimetus andestada solvanguid ning kalduvus tõlgendada asju vääriti, mis väljendub teiste inimeste neutraalse või sõbraliku käitumise vaenulikuks või põlastavaks tõlgendamises. Sellised inimesed jälgivad ülitähelepanelikult oma õigusi, nõuavad visalt oma usurituaalide austamist ja saavutuste tunnustamist, ei talu kriitikat ega kerget lõõpi. Nad kahtlustavad, et kaaskodanikud püüavad neid kuidagiviisi ahistada või alavääristada. Sageli on sellised isikud sattunud seadusega pahuksisse ning omandanud isikliku kogemuse, et teisi inimesi ei tasu eriti usaldada. Paranoidseid isikuid on umbes 1% elanikest ja seda häiret on meestel sagedamini kui naistel.

Skisoidset isiksust iseloomustab enesesse sulgumine. Ta ei oska emotsionaalselt ega sotsiaalselt suhelda, väldib lähedasi inimsuhteid, pühendub oma kujutlustele ja eneseuuringuile ning ebatavalistele harrastustele (sh veidrad veendumused või tegelemine n-ö alternatiivmaailmaga). Sääraseid isikuid võib olla rahvastikust umbes 3%, valdavalt on nad mehed.

Düssotsiaalsele isiksusele (antisotsiaalsele isiksusele) on iseloomulik sotsiaalsete kohustuste (tööga elatise teenimine, maksude maksmine, sõnapidamine jms) eiramine ning hoolimatus kaasinimeste tunnete suhtes. Seejuures on neil sageli omapärane aumõiste ning käitumislaad, mis läheb vastuollu üldtunnustatud ühiskondlike normidega. Ebaõnnestumised ja sügav solvumistunne võib neis esile kutsuda raevuka, füüsilise agressioonini ulatuva reaktsiooni. Seejuures ei mõjuta eelnevad negatiivsed kogemused ja karistused nende käitumisviisi kuigivõrd. Keskea möödumisel võib iseloom leebuda ning vanaduspõlv kulgeda juba ilma tõsisemate sotsiaalsete konfliktideta. Selliseid isiksusehäireid on umbes 2% rahvastikust, kusjuures meeste hulgas on neid oluliselt rohkem.

Histrioonne isiksus ihaleb olla pidevalt tähelepanu keskpunktis ja tunneb end halvasti, kui ta seda ei ole. Ümbritsejate tähelepanu võitmiseks püüab ta olla elav, eksalteeritult dramaatiline, võluv või flirtiv. Enamasti meeldib talle väga publiku ees esineda. Kuigi need inimesed on sageli tõepoolest loovad ja energilised, väsitab nende enesekeskne käitumine ümbritsejaid peagi ning tekitab konflikte. Arsti poole pöörduvad seda tüüpi isikud kaebusega, et nad põevad mingit väga haruldast tõbe ning vajavad seetõttu erikohtlemist. Eestis sai tavaks nimetada selliseid isikuid kirjanik J. Smuuli tegelaskuju järgi “polkovniku leskedeks”. Histrioonseid isiksusi on rahvastikust umbes 2%, soolisi erinevusi sageduses ei ole.

Anankastsele isiksusele on omased elu piiravad sundmõtted ja -teod. Iseloomulik on ülima täiuslikkuse taotlemine, ülemäärane kohusetunne, pedantsus, ülim korralikkus ning kangekaelsus eesmärgi saavutamisel. Anankastseid isiksusi võib rahvastikust olla umbes 1% ning seda häiret esineb meestel sagedamini kui naistel.

Vältivale isiksusele on iseloomulik sisemine pinge, hirm, ebakindlus ning alaväärsustunne. Sellise inimese tutvusringkond on kitsas. Ta igatseb heakskiitu ning poolehoidu, on ülitundlik tõrjumise ja kriitika suhtes ning püüab vältida igasuguseid piinlikkust tekitavaid olukordi. Pahatihti arutleb ta sisimas selle üle, mida teised inimesed temast mõtlevad ning kuidas nad hindavad tema väljanägemist ja käitumist. Sageli on need isikud koguni teadlikud oma suhtlemishäiretest. Selliseid inimesi on umbes 0,5% elanikest, kusjuures võrdselt nii naiste kui meeste hulgas.

Sõltuvale isiksusele on iseloomulik alistuv toetumine teisele inimesele, kui ta teeb oma elu puudutavaid suuri ja väikesi otsuseid. Ta kardab paaniliselt hülgamist ja alistub seetõttu elukaaslase soovidele. Selline iseseisvusetu inimene tunnistab end kergesti abituks, ebapädevaks ja jõuetuks. Suuremas seltskonnas kardab ta oma arvamust välja öelda, veel vähem seda vaidlustes kaitsta. Sõltuv indiviid otsib oma kõhklustele tuge horoskoopidest ja kaardipanijailt. Pahatihti kuuluvad sõltuvate isiksuste hulka alkohoolikute elukaaslased, kes vaatamata kannatusrohkele elule ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Alkoholism

Mul küsimus lihtne. Tere. Käin igapäevaselt tööl aastat viis mille kohta tuleb küsimus, olen selle aja alati hommikul tööl ja teen tööd õhtuni välja aga probleem seisneb selles et kui võtta et aastas on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled elus - ole Õnnelik.
Aastavahetusel läks Loojakarja üks mees, kes oli paar viimast aastat arstilt arstile käinud ning korduvalt haiglas. Viimane aasta jäi ta voodihaigeks, kaotas kõnevõime, ...

Loe edasi

Järsk mälu halvenemine, tähelepanu koondamise häired

Lugupeetud hr Ennet,

Olen mures. Elu on viimase nelja kuu jooksul hakanud segama järsk muutus minu mõttetegevuses. Taustinfo:Olen noor, 31 aastane naine. Abielus, 2 last (3 ja 7 a). Käin regulaarselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Mida naistearst teatas - millest katkemine.
2) Perearst - analüüsid, aneemia variandid ja vajadusel eriarsti juurde suunamised.
3) Neuroloog - vajadusel teeb uuringuid.
4) Psühhiaatri ...

Loe edasi

Depressioon, alkoholism ja toitumishäie

Olen mures oma elukaaslase tervise pärast. Tohutu tööstress on tekitanud temas suure depressiooni, mida ta ûritab leevendada alkoholiga (viin), võin öelda et nädalas 1-2p on kained, ostab lapiku ja enne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kaks tõbe: a) depressioon (stressiga) ja b) alkoholism.
Esimest ravides-kõrvaldades saa paranemise vundament pandud ka teisele- alkoholismile.
Tahtejõuga (!) mehed on saanud ja saavad lahti ...

Loe edasi

kanep

tahan surra?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Igaühel meil on nooruses raskusi olnud ja siis ka surmamõtteid tulnud ja mõeldes - küll nad siis nutavad. Nutavad vaid Esivanemad, koolikaaslased ja õpetajad teevad haleda näo, aga sisemus neil mõtleb ...

Loe edasi

emotsionaalne stress või juba depressioon?

Tere, vahetasin hiljuti töökohta. Siis hiljem veel tegin ühe kuu jooksul umbes 300 tundi tööd kus olin pidevalt mures töö pärast. Samal ajal muud perekonnaga pinged olid kõrgel. 8 päeva pärast kui lõppes ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üleväsimus e Läbipõlemise sündroom sobib ka. seega - PUHKUS ja õige töö/puhkuse vaheldumine.
Kui teil Kvetiapiini on (Quetiapine 25mg), siis seda õhtul soovitan küll võtta: alustuseks 1/2 tabl ja ...

Loe edasi

Salymbra ja Xanax

Tere!

Tekkis küsimus, et kui võtan Salymbrat, kas võin samal ajal võtma hakata ka nt Xanaxit (või siis mingit muud rahustit)? Olen Salymbrat juba u 3 kuud võtnud, nüüd on ka ärevus suureks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Xanax unusta.
Põhiline on harjutused, vt minu Palve esimene samm.
Oluline on une-eelne rituaal – lastele muinasjutud, usklikule unepalve, biblioteraapiline võte jne. Mina olen aastakümneid ...

Loe edasi

Unehäired, võimetus tunda rõõmu...

Tere!
Sissejuhatuseks pean kindlasti ära mainima, et töötan öösiti 23-9 ja seda 16 ööd kuus. Öö ja päev on peaaegu täielikult sassis, päeval olen harva üleval.
Pikalt ei ole ma juba tundud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Töökoha vahetamise variant ikkagi idanema panna - õigel hetkel siis vahetada.
2) Une-eelne rituaal:
Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali annab ka ise tekitada. ...

Loe edasi

Ma ei saa aru mis mul viga on .

Tere..olen 5-ndat kuud rase...mul ei lähe suhe mehega hästi..selle tõttu kannatan väga.olen koguaeg kurb..tahaks koguaeg nutta....ja asi mis muretsema paneb on see et kui suurem nutuhoog tuleb siis oksendan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Naistearsti juures kontrollis ja tema soovitused.
2) Abikaasale konkreetselt öelda, et mis häirib, mis segab rasedust - ühist Lapse ootust.
3) Väike nutt on kasuks, aga mitte igapäevaselt. ...

Loe edasi

Antidepressantide lõpetamine

Tere,

Olen tarvitanud antidepressanti Escitalopram Teva 10mg 4 aastat. Tunnen end hästi ja tahan nendest loobuda. Perearst ütles, et peaksin hakkama ära jätma järk-järgult. Kuid mul on küsimus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paras on nädalased sammud. Ühest kuust peaks siis piisama.
Tervislikud eluviisid ja kehaline aktiivsus, pingete maandamise harjutsed (minu Palve).
Tabletid on abivahendid, eluviisi muutmine ...

Loe edasi

Ängistustunne

Tere! Käisin Soomes psühhiaatri juures ja tuli täita küsitlusleht, kus küsimus, et kas tunnete vahel ängistustunnet. Kuid kahjuks ei osanud sellele küsimusele vastata, sest ei tea mida peaks tundma või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ängistus on mitmete kaebuste segu: depressioon, stress, halb enesetunne, enesehinnang halveneb, pressib-vaevab jne
kuna rahustavad tilgad aitasid, siis psüühiline komponent on nende teie probleemide ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi