Isiksusehäire Autor: Anti Liiv
Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. Isiksusehäire saab alguse lapsepõlves, nooruses või varases täiskasvanueas. Seejuures tuleb isiksusehäirete puhul alati arvestada ka kultuuritausta. Näiteks võidakse ekslikult isiksusehäiretena tõlgendada võõrastest kultuuridest Eesti patriarhaalsesse külakogukonda elama asunud pagulaste käitumisharjumusi. Isiksusehäired on suhteliselt mõõdukad psüühikahäired, millega on kõigil osapooltel raske kohaneda.
Paranoidset isiksust iseloomustab umbusk, ülitundlikkus ebaõnne suhtes, võimetus andestada solvanguid ning kalduvus tõlgendada asju vääriti, mis väljendub teiste inimeste neutraalse või sõbraliku käitumise vaenulikuks või põlastavaks tõlgendamises. Sellised inimesed jälgivad ülitähelepanelikult oma õigusi, nõuavad visalt oma usurituaalide austamist ja saavutuste tunnustamist, ei talu kriitikat ega kerget lõõpi. Nad kahtlustavad, et kaaskodanikud püüavad neid kuidagiviisi ahistada või alavääristada. Sageli on sellised isikud sattunud seadusega pahuksisse ning omandanud isikliku kogemuse, et teisi inimesi ei tasu eriti usaldada. Paranoidseid isikuid on umbes 1% elanikest ja seda häiret on meestel sagedamini kui naistel.
Skisoidset isiksust iseloomustab enesesse sulgumine. Ta ei oska emotsionaalselt ega sotsiaalselt suhelda, väldib lähedasi inimsuhteid, pühendub oma kujutlustele ja eneseuuringuile ning ebatavalistele harrastustele (sh veidrad veendumused või tegelemine n-ö alternatiivmaailmaga). Sääraseid isikuid võib olla rahvastikust umbes 3%, valdavalt on nad mehed.
Düssotsiaalsele isiksusele (antisotsiaalsele isiksusele) on iseloomulik sotsiaalsete kohustuste (tööga elatise teenimine, maksude maksmine, sõnapidamine jms) eiramine ning hoolimatus kaasinimeste tunnete suhtes. Seejuures on neil sageli omapärane aumõiste ning käitumislaad, mis läheb vastuollu üldtunnustatud ühiskondlike normidega. Ebaõnnestumised ja sügav solvumistunne võib neis esile kutsuda raevuka, füüsilise agressioonini ulatuva reaktsiooni. Seejuures ei mõjuta eelnevad negatiivsed kogemused ja karistused nende käitumisviisi kuigivõrd. Keskea möödumisel võib iseloom leebuda ning vanaduspõlv kulgeda juba ilma tõsisemate sotsiaalsete konfliktideta. Selliseid isiksusehäireid on umbes 2% rahvastikust, kusjuures meeste hulgas on neid oluliselt rohkem.
Histrioonne isiksus ihaleb olla pidevalt tähelepanu keskpunktis ja tunneb end halvasti, kui ta seda ei ole. Ümbritsejate tähelepanu võitmiseks püüab ta olla elav, eksalteeritult dramaatiline, võluv või flirtiv. Enamasti meeldib talle väga publiku ees esineda. Kuigi need inimesed on sageli tõepoolest loovad ja energilised, väsitab nende enesekeskne käitumine ümbritsejaid peagi ning tekitab konflikte. Arsti poole pöörduvad seda tüüpi isikud kaebusega, et nad põevad mingit väga haruldast tõbe ning vajavad seetõttu erikohtlemist. Eestis sai tavaks nimetada selliseid isikuid kirjanik J. Smuuli tegelaskuju järgi “polkovniku leskedeks”. Histrioonseid isiksusi on rahvastikust umbes 2%, soolisi erinevusi sageduses ei ole.
Anankastsele isiksusele on omased elu piiravad sundmõtted ja -teod. Iseloomulik on ülima täiuslikkuse taotlemine, ülemäärane kohusetunne, pedantsus, ülim korralikkus ning kangekaelsus eesmärgi saavutamisel. Anankastseid isiksusi võib rahvastikust olla umbes 1% ning seda häiret esineb meestel sagedamini kui naistel.
Vältivale isiksusele on iseloomulik sisemine pinge, hirm, ebakindlus ning alaväärsustunne. Sellise inimese tutvusringkond on kitsas. Ta igatseb heakskiitu ning poolehoidu, on ülitundlik tõrjumise ja kriitika suhtes ning püüab vältida igasuguseid piinlikkust tekitavaid olukordi. Pahatihti arutleb ta sisimas selle üle, mida teised inimesed temast mõtlevad ning kuidas nad hindavad tema väljanägemist ja käitumist. Sageli on need isikud koguni teadlikud oma suhtlemishäiretest. Selliseid inimesi on umbes 0,5% elanikest, kusjuures võrdselt nii naiste kui meeste hulgas.
Sõltuvale isiksusele on iseloomulik alistuv toetumine teisele inimesele, kui ta teeb oma elu puudutavaid suuri ja väikesi otsuseid. Ta kardab paaniliselt hülgamist ja alistub seetõttu elukaaslase soovidele. Selline iseseisvusetu inimene tunnistab end kergesti abituks, ebapädevaks ja jõuetuks. Suuremas seltskonnas kardab ta oma arvamust välja öelda, veel vähem seda vaidlustes kaitsta. Sõltuv indiviid otsib oma kõhklustele tuge horoskoopidest ja kaardipanijailt. Pahatihti kuuluvad sõltuvate isiksuste hulka alkohoolikute elukaaslased, kes vaatamata kannatusrohkele elule ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada.
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon, ülemõtlemine, ärevus
Tere
Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...
Loe edasiDepression
Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...
Tere. Mulle vaja abi!!!
Tere! Kas voib uus perearst,teised rohud kirjutada,milles mull on paha olla. Kasutasin 12 aastat Xanax XR 1 MG,ja uus arst kirjutas mulle Xanax 0,5 ,selles mull on paha.,ja tahtis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Uus perearst koostös teiega muudab vajadusel ravimit või siis fravimi annust. Koostöö arstiga on oluline,
Abikaasa srum jääb järjest mineviku suunda, leinaperiood lõpetada. Mälestuste-rõõmude-meenutused ...
Paranoiline luulu
Kuidas saada aru kas mul on paranoiline luulu või mu armsam reaalselt petab mind.Viimased paar kuud jälgin pidevalt Messengeri chäti aktiivsust ja tema pidevalt ühe meie ühise tuttavaga samal ajal online ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri jutule, väike ravikuur neuroleptikumi e antipsühhootikumiga.
Koostöö psühhiaatriaga. Luulumõtete ravi ei piirdu ainult antipsühhootikumiga. Narkootikumi tarvitamise luulumõte eeldab ...
Käitumishäired või mitte
Tere,
Olen 23 aastane noormees ja orientatsiooni poolest homoseksuaal. Minu probleem seisneb selles, et nt linnas käies võin ma pikalt jääda vaatama mehi kes minu jaoks kenad on, või nt ujulas riietus-/pesuruumis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui see olukord-situatsioon teid häirib, siis tuleb midagi ette võtta.
Tervislikud eluviisid, sisemise rahu-rahustamise harjutused.
“Me vajame uueks eesmärgiks ka uut vahendit, nimelt uut ...
Äkkviha, depressioon, pidev ärevus.
Tere!
Olen kogu aeg ärevil ja närvis ning tahaksin saada kuidagi abi. Mul on diagnoositud depressioon ja ärevushäire. Ka magamisega on probleeme, ärkan öösel vähemalt 3 või 4 korda üles ning ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrilised probleemid (nagu teie omad - ei piirdu ainult ravimi võtmisega.
Vajame
a) sotsiaalseid,
b) somaatilisi,
c) psüühilisi,
d) hingelisi muudatusi, et psüühikahäiretest ...
Kahtlustan abikaasal isiksushäiret
Tere, olen oma naise pärast mures, sest olen pikema aja jooksul aru saanud, et aja jooksul on ta hakanud eemalduma minust ja on ka muid märke, mis muret teevad. Leidsin pika otsimise peale võimaliku isiksushäire ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ealised mutused ka isiksuse vallas - on normaalne. Oluline - millise mõjujõuga need sümptomid isikule on, millisel määral elurežiimi mõjutavad. Koostöö perearstiga, psühhiaatiga - saab siis midagi konkreetsemat ...
Loe edasiSelektiivne mutism
Tere, psühhiaater kirjutas 11-aastasele ärevuse ja selektiivse mutismi raviks Intuniv 2mg + concerta36 tähelepanuhäire jaoks. Kas see (Intuniv) on ainuke valik? Ravimit võttes magab laps iga vaba momendi, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kas patsiendil on:
kõrgenenud risk somnolentsusele (unisus-uimasus), hüpotensioonile, (vererõhu madalus), bradükardiale, (südame löögisageduse alanemine).
Ravimiannuse korrigeerimine koos ...
Ärevus ja mälupropleemid
Tere ma tahtsin küsida veel kas mälupropleemid võivad olla ka ärevusest, sest mul on koguaeg mälupropleemid ka.
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikas ja kogu organismis on kõik omavahel seotud :
Terves kehas terve vaim - iga asi mis keha tugevdab-parandab tugevdab ka psüühikat, mälu, meeleolu.
Pingete maandamine - paraneb nii ...
Ärevus ja luuvalud
Kas ärevusega võivad kaasneda erinevad luuvalud? Mul valutavad vahepeal nii käed kui jalad kui pea ja selg.
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevus ja stress mõjutab nn luuvalusid ja teisi valusid, millest kirjutasid.
Ärevusest ja stressis saad vabaneda - korralik uni, jalutuskäigud, rahustavad harjutused, (Vt otsinguga Enneti palve ...
Vaata kõiki nõustamisi