Isiksusehäire Autor: Anti Liiv

Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. Isiksusehäire saab alguse lapsepõlves, nooruses või varases täiskasvanueas. Seejuures tuleb isiksusehäirete puhul alati arvestada ka kultuuritausta. Näiteks võidakse ekslikult isiksusehäiretena tõlgendada võõrastest kultuuridest Eesti patriarhaalsesse külakogukonda elama asunud pagulaste käitumisharjumusi. Isiksusehäired on suhteliselt mõõdukad psüühikahäired, millega on kõigil osapooltel raske kohaneda.

Paranoidset isiksust iseloomustab umbusk, ülitundlikkus ebaõnne suhtes, võimetus andestada solvanguid ning kalduvus tõlgendada asju vääriti, mis väljendub teiste inimeste neutraalse või sõbraliku käitumise vaenulikuks või põlastavaks tõlgendamises. Sellised inimesed jälgivad ülitähelepanelikult oma õigusi, nõuavad visalt oma usurituaalide austamist ja saavutuste tunnustamist, ei talu kriitikat ega kerget lõõpi. Nad kahtlustavad, et kaaskodanikud püüavad neid kuidagiviisi ahistada või alavääristada. Sageli on sellised isikud sattunud seadusega pahuksisse ning omandanud isikliku kogemuse, et teisi inimesi ei tasu eriti usaldada. Paranoidseid isikuid on umbes 1% elanikest ja seda häiret on meestel sagedamini kui naistel.

Skisoidset isiksust iseloomustab enesesse sulgumine. Ta ei oska emotsionaalselt ega sotsiaalselt suhelda, väldib lähedasi inimsuhteid, pühendub oma kujutlustele ja eneseuuringuile ning ebatavalistele harrastustele (sh veidrad veendumused või tegelemine n-ö alternatiivmaailmaga). Sääraseid isikuid võib olla rahvastikust umbes 3%, valdavalt on nad mehed.

Düssotsiaalsele isiksusele (antisotsiaalsele isiksusele) on iseloomulik sotsiaalsete kohustuste (tööga elatise teenimine, maksude maksmine, sõnapidamine jms) eiramine ning hoolimatus kaasinimeste tunnete suhtes. Seejuures on neil sageli omapärane aumõiste ning käitumislaad, mis läheb vastuollu üldtunnustatud ühiskondlike normidega. Ebaõnnestumised ja sügav solvumistunne võib neis esile kutsuda raevuka, füüsilise agressioonini ulatuva reaktsiooni. Seejuures ei mõjuta eelnevad negatiivsed kogemused ja karistused nende käitumisviisi kuigivõrd. Keskea möödumisel võib iseloom leebuda ning vanaduspõlv kulgeda juba ilma tõsisemate sotsiaalsete konfliktideta. Selliseid isiksusehäireid on umbes 2% rahvastikust, kusjuures meeste hulgas on neid oluliselt rohkem.

Histrioonne isiksus ihaleb olla pidevalt tähelepanu keskpunktis ja tunneb end halvasti, kui ta seda ei ole. Ümbritsejate tähelepanu võitmiseks püüab ta olla elav, eksalteeritult dramaatiline, võluv või flirtiv. Enamasti meeldib talle väga publiku ees esineda. Kuigi need inimesed on sageli tõepoolest loovad ja energilised, väsitab nende enesekeskne käitumine ümbritsejaid peagi ning tekitab konflikte. Arsti poole pöörduvad seda tüüpi isikud kaebusega, et nad põevad mingit väga haruldast tõbe ning vajavad seetõttu erikohtlemist. Eestis sai tavaks nimetada selliseid isikuid kirjanik J. Smuuli tegelaskuju järgi “polkovniku leskedeks”. Histrioonseid isiksusi on rahvastikust umbes 2%, soolisi erinevusi sageduses ei ole.

Anankastsele isiksusele on omased elu piiravad sundmõtted ja -teod. Iseloomulik on ülima täiuslikkuse taotlemine, ülemäärane kohusetunne, pedantsus, ülim korralikkus ning kangekaelsus eesmärgi saavutamisel. Anankastseid isiksusi võib rahvastikust olla umbes 1% ning seda häiret esineb meestel sagedamini kui naistel.

Vältivale isiksusele on iseloomulik sisemine pinge, hirm, ebakindlus ning alaväärsustunne. Sellise inimese tutvusringkond on kitsas. Ta igatseb heakskiitu ning poolehoidu, on ülitundlik tõrjumise ja kriitika suhtes ning püüab vältida igasuguseid piinlikkust tekitavaid olukordi. Pahatihti arutleb ta sisimas selle üle, mida teised inimesed temast mõtlevad ning kuidas nad hindavad tema väljanägemist ja käitumist. Sageli on need isikud koguni teadlikud oma suhtlemishäiretest. Selliseid inimesi on umbes 0,5% elanikest, kusjuures võrdselt nii naiste kui meeste hulgas.

Sõltuvale isiksusele on iseloomulik alistuv toetumine teisele inimesele, kui ta teeb oma elu puudutavaid suuri ja väikesi otsuseid. Ta kardab paaniliselt hülgamist ja alistub seetõttu elukaaslase soovidele. Selline iseseisvusetu inimene tunnistab end kergesti abituks, ebapädevaks ja jõuetuks. Suuremas seltskonnas kardab ta oma arvamust välja öelda, veel vähem seda vaidlustes kaitsta. Sõltuv indiviid otsib oma kõhklustele tuge horoskoopidest ja kaardipanijailt. Pahatihti kuuluvad sõltuvate isiksuste hulka alkohoolikute elukaaslased, kes vaatamata kannatusrohkele elule ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada.

Nõuanded sel teemal

Mees valetab mulle ja ma tean seda

Tere,
Ma tunnen muret enda elukaaslase pärast. Oleme koos olnud 1,5 aastat. Mina olen 20 ja tema 24.
Veidi eellugu
ütleme nii et minu suhtumine rahasse on veidi teine kui temal. Olen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui elate koos, siis rahakott on ühine ja asub köögis nö lillevaasi kõrval. Kes võtab, see paneb ka kirja. Ühine!
Kui seda ei ole, siis armastab ta raha rohkem kui Teid.
Siit tuleneb ka edaspidine ...

Loe edasi

Alkohol

Tere, olen 32 aastane naisterahvas, viimase aasta jooksul tarvitan alkoholi pea iga päev. Pidudel suuremates kogustes, kodus kuskil nii 6 purki õlut. Olen mõtlema hakanud, et see tegelikult hõivab kogu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üks pudel/purk õlut on ca 50,0 viinaga võrdne. Kuus purki on seega 300 viina!!!.
Alkoholism, klassikaline. Lapse ja enda tervise nimel - absoluutne Ei, ei tilkagi ja koheselt.
Apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Valetamine!? palun abi!!!

Mul on tõsine probleem millest oma jõuga enam ei saa jagu! Valetan ja seda igapäevaselt ilma igasuguse põhjuseta... Ei taha ma midagi varjata ega ennast kaitsta....lihtsalt valetan....
Ma toon lihtsa ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem on impulsiivne ja see tuleb kontrolli alla saada.
1) Suu on pudru tarbeks. Inimesi näed, nende suud näed - mõtled: "Suu on pudru tarbeks!"
2) Kui midagi vaja öelda, siis mõttes ...

Loe edasi

Teotahte puudus

Kirjutan murest oma abikaasa pärast. Ta on pärinud nn. "alkoholismi geeni". Seda teemat on ta õnneks 10 aastat kontrolli all suutnud hoida. Sel alkoholivabal perioodil on ta pidevalt tarvitanud antidepressanti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Retsept e soovitus tegudeks on Enneti ristkülik diagonaaliga (Enneti, et teile paremini meelde jääks, et tegutsema hakkaksite) ja “uued prillid”.
Ristkülik diagonaaliga annab mõttemudeli ja ka tegutsemisjuhise. ...

Loe edasi

Munandid

Tere!
Kas te saaksite välja kirjutada mingisuguseid valuvaigistusi?
Lugesin internetist et valutamise teel võib tekkida munandivähk, kuigi perearst ütles et vere andmise proovid olid korras ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui on vajalik siis võin välja kirjutada vastavalt ravimeid, vaid ennem soovitan tulla konsultatsioonile ja teostada vajalikud uuringud (analüüsid). Munandi valu reeglina ei ole seotud munandivähiga, ...

Loe edasi

Palun teatage kuidas edasi elada.

olen haige alates 04.12.2002,diagnoos paranoidne skisofreenia.13.12.2013,preperaat trilafon decanoat 108,2000mg 1 ampuli kuus,03.12.2015 trilafon-depoo i.m.ravil 2ml/216mg/3 nadala tagant,ja nii edasi,alates ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelmine.

Loe edasi

Palun teatage kuidas edasi elada.

olen haige alates 04.12.2002,diagnoos paranoidne skisofreenia.13.12.2013,preperaat trilafon decanoat 108,2000mg 1 ampuli kuus,03.12.2015 trilafon-depoo i.m.ravil 2ml/216mg/3 nadala tagant,ja nii edasi,alates ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö. Ravimid määrab Psühhiaater, la depooravimid (mida süstitakse peatud nädalata tagant) ja koostöö temaga on oluline - öelda-arutada, et kuidas toimib, millised on kaasnevad sümptomid, kas midagi ...

Loe edasi

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi