Isiksusehäire Autor: Anti Liiv

Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. Isiksusehäire saab alguse lapsepõlves, nooruses või varases täiskasvanueas. Seejuures tuleb isiksusehäirete puhul alati arvestada ka kultuuritausta. Näiteks võidakse ekslikult isiksusehäiretena tõlgendada võõrastest kultuuridest Eesti patriarhaalsesse külakogukonda elama asunud pagulaste käitumisharjumusi. Isiksusehäired on suhteliselt mõõdukad psüühikahäired, millega on kõigil osapooltel raske kohaneda.

Paranoidset isiksust iseloomustab umbusk, ülitundlikkus ebaõnne suhtes, võimetus andestada solvanguid ning kalduvus tõlgendada asju vääriti, mis väljendub teiste inimeste neutraalse või sõbraliku käitumise vaenulikuks või põlastavaks tõlgendamises. Sellised inimesed jälgivad ülitähelepanelikult oma õigusi, nõuavad visalt oma usurituaalide austamist ja saavutuste tunnustamist, ei talu kriitikat ega kerget lõõpi. Nad kahtlustavad, et kaaskodanikud püüavad neid kuidagiviisi ahistada või alavääristada. Sageli on sellised isikud sattunud seadusega pahuksisse ning omandanud isikliku kogemuse, et teisi inimesi ei tasu eriti usaldada. Paranoidseid isikuid on umbes 1% elanikest ja seda häiret on meestel sagedamini kui naistel.

Skisoidset isiksust iseloomustab enesesse sulgumine. Ta ei oska emotsionaalselt ega sotsiaalselt suhelda, väldib lähedasi inimsuhteid, pühendub oma kujutlustele ja eneseuuringuile ning ebatavalistele harrastustele (sh veidrad veendumused või tegelemine n-ö alternatiivmaailmaga). Sääraseid isikuid võib olla rahvastikust umbes 3%, valdavalt on nad mehed.

Düssotsiaalsele isiksusele (antisotsiaalsele isiksusele) on iseloomulik sotsiaalsete kohustuste (tööga elatise teenimine, maksude maksmine, sõnapidamine jms) eiramine ning hoolimatus kaasinimeste tunnete suhtes. Seejuures on neil sageli omapärane aumõiste ning käitumislaad, mis läheb vastuollu üldtunnustatud ühiskondlike normidega. Ebaõnnestumised ja sügav solvumistunne võib neis esile kutsuda raevuka, füüsilise agressioonini ulatuva reaktsiooni. Seejuures ei mõjuta eelnevad negatiivsed kogemused ja karistused nende käitumisviisi kuigivõrd. Keskea möödumisel võib iseloom leebuda ning vanaduspõlv kulgeda juba ilma tõsisemate sotsiaalsete konfliktideta. Selliseid isiksusehäireid on umbes 2% rahvastikust, kusjuures meeste hulgas on neid oluliselt rohkem.

Histrioonne isiksus ihaleb olla pidevalt tähelepanu keskpunktis ja tunneb end halvasti, kui ta seda ei ole. Ümbritsejate tähelepanu võitmiseks püüab ta olla elav, eksalteeritult dramaatiline, võluv või flirtiv. Enamasti meeldib talle väga publiku ees esineda. Kuigi need inimesed on sageli tõepoolest loovad ja energilised, väsitab nende enesekeskne käitumine ümbritsejaid peagi ning tekitab konflikte. Arsti poole pöörduvad seda tüüpi isikud kaebusega, et nad põevad mingit väga haruldast tõbe ning vajavad seetõttu erikohtlemist. Eestis sai tavaks nimetada selliseid isikuid kirjanik J. Smuuli tegelaskuju järgi “polkovniku leskedeks”. Histrioonseid isiksusi on rahvastikust umbes 2%, soolisi erinevusi sageduses ei ole.

Anankastsele isiksusele on omased elu piiravad sundmõtted ja -teod. Iseloomulik on ülima täiuslikkuse taotlemine, ülemäärane kohusetunne, pedantsus, ülim korralikkus ning kangekaelsus eesmärgi saavutamisel. Anankastseid isiksusi võib rahvastikust olla umbes 1% ning seda häiret esineb meestel sagedamini kui naistel.

Vältivale isiksusele on iseloomulik sisemine pinge, hirm, ebakindlus ning alaväärsustunne. Sellise inimese tutvusringkond on kitsas. Ta igatseb heakskiitu ning poolehoidu, on ülitundlik tõrjumise ja kriitika suhtes ning püüab vältida igasuguseid piinlikkust tekitavaid olukordi. Pahatihti arutleb ta sisimas selle üle, mida teised inimesed temast mõtlevad ning kuidas nad hindavad tema väljanägemist ja käitumist. Sageli on need isikud koguni teadlikud oma suhtlemishäiretest. Selliseid inimesi on umbes 0,5% elanikest, kusjuures võrdselt nii naiste kui meeste hulgas.

Sõltuvale isiksusele on iseloomulik alistuv toetumine teisele inimesele, kui ta teeb oma elu puudutavaid suuri ja väikesi otsuseid. Ta kardab paaniliselt hülgamist ja alistub seetõttu elukaaslase soovidele. Selline iseseisvusetu inimene tunnistab end kergesti abituks, ebapädevaks ja jõuetuks. Suuremas seltskonnas kardab ta oma arvamust välja öelda, veel vähem seda vaidlustes kaitsta. Sõltuv indiviid otsib oma kõhklustele tuge horoskoopidest ja kaardipanijailt. Pahatihti kuuluvad sõltuvate isiksuste hulka alkohoolikute elukaaslased, kes vaatamata kannatusrohkele elule ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Paanika

Tere
Juba tükk aega tagasi tekkis mul paanikahoog.Süda läks pahaks ja külm higi voolas mööda keha alla siis tekkis meeletu surumis tunne peas ja süda kloppis kutsusin kiirabi anti rahustav tablett ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika on psüühikas kinni - surma ja kehaliselt ohtlikku ei teki. Ebamugavused ja kehalised sümptomid viitavad suhteliselt tundlikumale organile-organi funktsioonile: süda - järelikult jalutuskäigud, ...

Loe edasi

Depressioon või masendus

Mulle on diagnoositud mitmendat korda depressiooni. Varem olen ise hakkama saanud ja otsustunud ravist keelduda. Praegu olen jõudnud siia faasi, et igapäev on võitlus, et üldse üles äragata ja kuidas leida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paldiski mnt Dispanseri valvearst võtab igal tööpäeval vastu, all selgitada, et asi tõsine ja enam kannatada ei suuda.
Minu Palve esimene samm (vt Enneti Palve otsinguga) aitab pingeid maandada, ...

Loe edasi

Alprazolam ja Rivotril.

Kunagi kirjutati välja alprazolam tööstu tulenevate ärevushoogude taltsutamiseks. Veidi hiljem ka rivotril unehäire vastu. Lühidalt - olen nüüd 0.5mg alprazolami ja 1mg rivotriliga päevas elanud kaks aastat. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Melatoniin apteegi vabamüügist on abiliseks. Lisaks perearst või psühhiaater kirjutab antidepressant-rahusti-une soodustaja - Espritali 15 kuni 30 mg öhtul. Praeguste ainete doosi alandada nädalas poole ...

Loe edasi

Individaalse nõustamise võimalus.

Tere.

Sooviksin vestelda ja nõu saada minu alkoholi tarvitamise suhtes. Saan juba mõnda aega aru et olen seda tarvitanud üle piiri ja oma elus jamasid korraldanud ning enam seda ei soovi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Otsus vastu võtta ja sümbol-märk kodus ja tööl käeulatusse. Alates 17.06.2018 Olen Karske (OK-17.06.2018).

2) Tervislik eluviis - iga tera tervise varasalve on kasuks.

3) ...

Loe edasi

uni

Tere.
Kas on võimalik inimesele teha nii,et ärkab alati näiteks kell 6 hommikul?
Nimelt üks psühhiaater küsis kas tahaksin varem ärgata? Ma olin nõus sest hommikuti oli raske üles tulla j ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

On bioloogiline rütm ja see käib käsikäes Päikese "kaarega" ja on ka sotsiaalne vajadus (töö, majapidamises loomad jne). Need kaks tulebki omavahel kooskõlla viia.
Unerütmi annab reguleerida.
Loe edasi

Depressioon ja ravim

Tere,
Olen põdenud korra elus depressiooni pärast abikaasa surma 18 aastat tagasi. Läksin ise vabatahtlikult Tartu Psühhiaatria Kliinikumisee ravile. Ravi koosnes teraapiast, minuga vestles psühholoog ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohuga peab enesetunne paremaks minema. Halb tunne - kas muuta ravimi annust või vahetada rohi uue vastu või lisada midagi, mis selle kõrvalmõju eemaldab. Koostöö Psühhiaatriga. Vahetaksin rohtu. ...

Loe edasi

Misofoonia

Tere!
Umbes pool aastat tagasi mul tekkis probleem, ma absoluutselt ei talu kui keegi minu kõrval närib, matsutab suuga, limpsib midagi, kui koer kõnnib põranda vastu küüntega krabistades. Kõik need ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minulegi selline matsutamine-nätsutamine absoluutselt ei meeldi. Lahendus:
a) nad ongi sellised, olgu siis!
b) enda rahustamine, vanemine probleemist:
Teine PALVE – Tühjenemine-Vabanemine ...

Loe edasi

lähen närvi tühiste asjade peale

Mul on mure. olen 23 aastane vangis istunud noormees. olen kimbatusest oma suhetega. vahel kui on mul tüli oma elukaaslase või naisega tõstan häält või kui olen himus et nüüd on kõik läbi hakkan kõvemini ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei ole Minu-Tema suhe, on Meie suhe.
Andmiserõõm on hea suhte tugevdaja.
Olla loomulik, olla ise ja heasüdamlik - see on kooselu nurgakivi.
Ühised tegevused.
Parimate soovidega, ...

Loe edasi

stress

Tunnen ,et olen stressis ja ei soovi elada.2 kuud tagasi kaotasin ema.Nüüd on probleemid 3 aastasega,kes teeb teistele haiget.Käin temaga nõustamas ja pean olema hea ema,aga mul ei tule see enam välja.Mehega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Leina ajal ongi kõik kaardid sassis. See möödub.
Elu läheb edasi, elada tuleb Tänases päevas.
Unerežiim korda, Melatoniin apteegi vabamüügist. Õigus ja julgus Puhata!
Lapsele nn voolimise ...

Loe edasi

2 aastasel saab varsti 3 on suur kartus ja paanika hood-

Sooviksin nõu saada mida teha mul on 2aasta ja 10 kuu vanune laps tall on paanika hood siis kui ma eemal olen ja võõras inimene tuleb kuskilt. Autosid ka kohati kardab. Mida ette võtta kuhu minna.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eelkõige Teie Rahu ja Rahulik käitumine. Enda sisemine rahu kiirgab ka Lapsele.
Kehaline kontakt-kallistamine rahustab (kohati individuaalne, jälgi, et Lapsele ikka meeldib).
Väikelaste ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi