Isiksusehäire Autor: Anti Liiv

Isiksusehäire on sügavalt juurdunud ja pikaajaliselt püsinud käitumisviis, mis on jäik ja kohanemist raskendav, halvendab eluga toimetulekut ning toob nii inimesele endale kui tema lähikondsetele ebameeldivusi. Isiksusehäire saab alguse lapsepõlves, nooruses või varases täiskasvanueas. Seejuures tuleb isiksusehäirete puhul alati arvestada ka kultuuritausta. Näiteks võidakse ekslikult isiksusehäiretena tõlgendada võõrastest kultuuridest Eesti patriarhaalsesse külakogukonda elama asunud pagulaste käitumisharjumusi. Isiksusehäired on suhteliselt mõõdukad psüühikahäired, millega on kõigil osapooltel raske kohaneda.

Paranoidset isiksust iseloomustab umbusk, ülitundlikkus ebaõnne suhtes, võimetus andestada solvanguid ning kalduvus tõlgendada asju vääriti, mis väljendub teiste inimeste neutraalse või sõbraliku käitumise vaenulikuks või põlastavaks tõlgendamises. Sellised inimesed jälgivad ülitähelepanelikult oma õigusi, nõuavad visalt oma usurituaalide austamist ja saavutuste tunnustamist, ei talu kriitikat ega kerget lõõpi. Nad kahtlustavad, et kaaskodanikud püüavad neid kuidagiviisi ahistada või alavääristada. Sageli on sellised isikud sattunud seadusega pahuksisse ning omandanud isikliku kogemuse, et teisi inimesi ei tasu eriti usaldada. Paranoidseid isikuid on umbes 1% elanikest ja seda häiret on meestel sagedamini kui naistel.

Skisoidset isiksust iseloomustab enesesse sulgumine. Ta ei oska emotsionaalselt ega sotsiaalselt suhelda, väldib lähedasi inimsuhteid, pühendub oma kujutlustele ja eneseuuringuile ning ebatavalistele harrastustele (sh veidrad veendumused või tegelemine n-ö alternatiivmaailmaga). Sääraseid isikuid võib olla rahvastikust umbes 3%, valdavalt on nad mehed.

Düssotsiaalsele isiksusele (antisotsiaalsele isiksusele) on iseloomulik sotsiaalsete kohustuste (tööga elatise teenimine, maksude maksmine, sõnapidamine jms) eiramine ning hoolimatus kaasinimeste tunnete suhtes. Seejuures on neil sageli omapärane aumõiste ning käitumislaad, mis läheb vastuollu üldtunnustatud ühiskondlike normidega. Ebaõnnestumised ja sügav solvumistunne võib neis esile kutsuda raevuka, füüsilise agressioonini ulatuva reaktsiooni. Seejuures ei mõjuta eelnevad negatiivsed kogemused ja karistused nende käitumisviisi kuigivõrd. Keskea möödumisel võib iseloom leebuda ning vanaduspõlv kulgeda juba ilma tõsisemate sotsiaalsete konfliktideta. Selliseid isiksusehäireid on umbes 2% rahvastikust, kusjuures meeste hulgas on neid oluliselt rohkem.

Histrioonne isiksus ihaleb olla pidevalt tähelepanu keskpunktis ja tunneb end halvasti, kui ta seda ei ole. Ümbritsejate tähelepanu võitmiseks püüab ta olla elav, eksalteeritult dramaatiline, võluv või flirtiv. Enamasti meeldib talle väga publiku ees esineda. Kuigi need inimesed on sageli tõepoolest loovad ja energilised, väsitab nende enesekeskne käitumine ümbritsejaid peagi ning tekitab konflikte. Arsti poole pöörduvad seda tüüpi isikud kaebusega, et nad põevad mingit väga haruldast tõbe ning vajavad seetõttu erikohtlemist. Eestis sai tavaks nimetada selliseid isikuid kirjanik J. Smuuli tegelaskuju järgi “polkovniku leskedeks”. Histrioonseid isiksusi on rahvastikust umbes 2%, soolisi erinevusi sageduses ei ole.

Anankastsele isiksusele on omased elu piiravad sundmõtted ja -teod. Iseloomulik on ülima täiuslikkuse taotlemine, ülemäärane kohusetunne, pedantsus, ülim korralikkus ning kangekaelsus eesmärgi saavutamisel. Anankastseid isiksusi võib rahvastikust olla umbes 1% ning seda häiret esineb meestel sagedamini kui naistel.

Vältivale isiksusele on iseloomulik sisemine pinge, hirm, ebakindlus ning alaväärsustunne. Sellise inimese tutvusringkond on kitsas. Ta igatseb heakskiitu ning poolehoidu, on ülitundlik tõrjumise ja kriitika suhtes ning püüab vältida igasuguseid piinlikkust tekitavaid olukordi. Pahatihti arutleb ta sisimas selle üle, mida teised inimesed temast mõtlevad ning kuidas nad hindavad tema väljanägemist ja käitumist. Sageli on need isikud koguni teadlikud oma suhtlemishäiretest. Selliseid inimesi on umbes 0,5% elanikest, kusjuures võrdselt nii naiste kui meeste hulgas.

Sõltuvale isiksusele on iseloomulik alistuv toetumine teisele inimesele, kui ta teeb oma elu puudutavaid suuri ja väikesi otsuseid. Ta kardab paaniliselt hülgamist ja alistub seetõttu elukaaslase soovidele. Selline iseseisvusetu inimene tunnistab end kergesti abituks, ebapädevaks ja jõuetuks. Suuremas seltskonnas kardab ta oma arvamust välja öelda, veel vähem seda vaidlustes kaitsta. Sõltuv indiviid otsib oma kõhklustele tuge horoskoopidest ja kaardipanijailt. Pahatihti kuuluvad sõltuvate isiksuste hulka alkohoolikute elukaaslased, kes vaatamata kannatusrohkele elule ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada.

Nõuanded sel teemal

Tere

Tere! Mul.on pikemat aega selline probleem et mu sonavara on kahanenud, tunne nagu kordaksin asju ja vahepeal hetked mis toimuvad oleks.nagu olnud, see ei ole deja vu effekt vaid miskit muud. Samuti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piisava pikkusega uni ja õige päevarežiim.
Rohkelt kehalist aktiivsust, isegi sporti.
Ei kahjusta end (alkohol, narkootikumid, suits jms).
Prühhiaatri jutule järjekorda end panna. ...

Loe edasi

86 aastane vanainimene

Raske on elada koos inimesega kes räägib peegliga oma toas ja peeglitagusega, karjub ja läheb tigedaks, vihkab enda lapselapsi kui nad koju tulevad(lõi vastu nägu), kõik varastavad tema asju,tahetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri poole.
Kõrge ea ajuorgaanika häirest tingitud luululised ja meelepettelised elamused.
Ravimid probleemi leevendamiseks olemas.
Psühhiaatri jutule ja siis saate üheskoos ...

Loe edasi

Argofani ja Pragiola ravimite lõpetamine

Tere!

Pöörduksin selle küsimusega oma psühhiaatri poole, kuid tal juhtus õnnetus ning viibib pikemat aega haiguslehel. Meil oli temaga eelnevalt juttu ravikuuri muutmisest, et ravimite võtmine ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tabletid on vaid abivahendid, harjutused ja uus eluviis, uued väärtushinnangud elus on põhiline.
Ravimite alandamise tempo paneb paika enesetunne. Nädal ja pool annust alla, nädal ja pool.
Harjutused! ...

Loe edasi

Varajane dementsus

Tere.
Olen 43 aastane mees. Viimase 3 aasta jooksul olen hakanud unustama inimeste nimesid. Ka igapäevaselt suhtluses olevate. Unustan ka muid asju mis räägitud ja ka kokkulepitud. Asju ei leia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dementsuse liike on mitmeid ja seetõttu unustamise jt tunnused võivad olla tingitud paljudest haigustest või nende kaashäiretest.
Üleväsimus ja depressioon annavad vale-dementsuse e väsimuse taandusdes ...

Loe edasi

Mida teha?

Tere! Olen noor tüdruk, kes otsustas paar aastat tagasi oma elu sõna otseses mõttes muuta. Vajalikud motiveerivad inimesed olid mu kõrval ja ma olen praeguseks täiesti teine inimene, kui olin 2-3 aastat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli, et end paremaks ja tublimaks kujundasid ning harjutasid. Mida varem sa endale ideaale ning eesmärke sead, seda parem.
Lapsevanemad -isa ja ema- soovivad ka sulle kõige paremat ning selle ...

Loe edasi

Sundmõtted

Kas see on tavaline, et sundmõtted hakkavad ka segama und? Ehk hirmud tulevad unenägudesse?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesel on häid ja on halvemaid mõtteid. Seega - on ka sundmõtteid väga laia skaalaga.
Sundmõte tuleb pähe vastu tahet, kordub, kordub iseeneslikult, sellega kaasneb ebamugav emotsioon, sellega ...

Loe edasi

Valu õlas

Seoses valudega õlas tehti mulle ultraheli uuring õlaliigesest.

Vastuse kirjeldus oli järgmine: Deltalihase aluses bursas vedelikku, õlavarre abduktsioonil bursa pitsub. M.biceps Bachi pika ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Korduvad hormoonsüstid ei ole soovitavad. Kindlasti tuleks jätkata harjutusi õlaliigesele, vältida ülekoormust ja varuda kannatust. Tavaliselt võimlemisega valu väheneb pikapeale ja kaob.

Dr. ...

Loe edasi

Valu aeglasel kõnnil

Mind vaevab valu puusas. Valu tekib pärast mõningat kõndimist. Olen märganud, et see tuikav ja terav valu tekib just aeglasel kõnnil ja kiirema kõnni puhul see iga kord ei teki. Valu leevendub tavaliselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Probleem võib olla tingitud muutustest puusaliigeses aga ka nimmelülidevahelistes diskides. Kui ortopeed ja puusapilt viga ei leia, tuleb pöörduda neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

mida teha ja kuhu pöörduda

kuhu oleks vaja päärduda et abi saada , kuna ma ei suuda varsti enam toime tulla. olen aastaid närviline ja nüüd 3 a olen kaodanud pea kõik kodu töö ja raha ... ja ma kasvatan lapsi .. elasime 3 a välismaal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearsti ja psühhiaatriga saab suurema hingevalu tableti abil maandada.
2) Ise lõõgastavaid harjutusi teha ja selle abil pingeid maandada.
3) Pidada nõu lähedastega ning üheskoos probleemidele ...

Loe edasi

Kui AD ei aita.

Tere! Raske depressiooniga tarvitanud pikaaegselt Amytryptilini ja oma 5 aastat 25 mg ja rahustit Imovanet.Mõju nagu polekski ja ripuks jäädavalt musta augu serval.Tööga ja toimingutega enam hakkama ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene elab keskkonnas ning ebakõla inimese-keskkonna ja nendevahelise suhtega ongi stressi-depressiooni jt häirete tekkepõhjusteks.
Seega - antidepressant on vaid Vahend, et suudaksime edaspidi: ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi