Avitaminoos Autor: Merileid Saava

Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. Konkreetse vitamiini puuduse tagajärjel tekib kindla haiguspildiga ainevahetushaigus, näiteks beribeeri ehk B1 -avitaminoos, pellagra (karenahksus) ehk PP-avitaminoos, skorbuut ehk C-avitaminoos, aktiivne rahhiit ehk D-avitaminoos, kseroftalmia ja kanapimesus ehk A-avitaminoos jt. Tüüpilisel kujul esineb avitaminoosi rahu ajal siiski harva. Rahvusvahelises haiguste ja tervisehäirete klassifikatsioonis avitaminoose ei eristata, vaid vaadeldakse toitumisvaeguse alaliigina (vitamiinivaegusena). See on aktsepteeritav käsitlus, sest väga raske oleks tõmmata piiri sügava vitamiinivaegusseisundi ja avitaminoosi vahele.

Olulisemad vitamiinipuudusest tingitud haigusseisundid ehk avitaminoosid on järgmised.

Kseroftalmia võib tekkida vaegtoitumuse tagajärjel kujunenud retinooli (A-vitamiin) sügavast vaegusest või täielikust puudusest organismis. Iseloomulik on silma sarvkesta kuivaks muutumine koos edasise haavandumisega. On võimalik sarvkesta irdumine (keratomalaatsia). Viimane on ohtlik tüsistus, mis lõpeb pimedaks jäämisega. Kaasneb ka limaskestade ja naha kuivus, mistõttu suureneb infektsioonide oht. A-avitaminoosi tüüpilisel kujul esineb küllaltki sageli arengumaades sügava vaegtoitumusega (düstroofiaga) väikelastel. Tavaliselt algab haigus kasvupeetuse ning halva nägemisega hämaras (kanapimesusega), sest retinoolipuuduse korral katkeb nägemispurpuri (rodopsiini) süntees.

Beribeeri on B1 -vitamiini (tiamiin) puudusest või omastamise häirest tulenev ainevahetushaigus, mille korral koguneb verre liigselt piimhapet ja püroviinamarihapet. Selle tagajärjel sugenevad põhiliselt närvi- ja lihasetalitluse häired (polüneuriit ehk mitmenärvipõletik, koordinatsioonihäired, lihasevalud, krambid, halvatused) ning südamevaevused (südamekloppimisest kuni südamelihase nekroosi tunnusteni). Arenenud maades esineb beribeerit harva, kuid see võib kujuneda ühenduses kroonilise alkoholismiga.

Pellagra on PP-vitamiini (nikotiinhape ja nikotiinhappeamiid) ning mõnede B-vitamiinide puudusest ja/või samaaegsest valguvaegusest (aminohappe trüptofaani puudus), aga ka toitainete omastamise häirest (pikaajaline alkoholism ja kroonilised soolehaigused) tingitud avitaminoos.

Pellagra tüüpilisteks tunnusteks on villiline ja veritsev nahapõletik (dermatiit) päikesele avatud kehapindadel koos hilisema pigmentatsiooniga, keelepõletik, igemete valulikkus, kõhulahtisus, väsimus, närvivalud, depressioon, unetus, mälukaotus kuni nõrgamõistuslikkuseni. Arenenud maades on see haigus haruldane, kuid arengumaades esineb seda kroonilise valguvaeguse tõttu üsna tihti. 

Skorbuut on pikaajalisest askorbiinhappe ehk C-vitamiini puudusest tekkinud haigus, mis algab väsimuse, isutuse, apaatia ja igemete veritsusega, lisanduvad liigeste valulikkus ning veresoonte haprus, mistõttu tekivad nahaalused verevalumid (sugeneb ka sisemiste verejooksude oht). Kogu organismi vastupanuvõime nakkustele ja haigustele nõrgeneb, hambad kukuvad välja, haavad ei parane ja luud murduvad kergesti. Et askorbiinhape on vajalik raua imendumisel ja vereloomes, tekib selle puuduse korral kehvveresus. Kogu organismi kudede hapnikuga varustatus halveneb sedavõrd, et tekib hingeldus, südamekloppimine ja lõpuks südamepuudulikkus koos tursetega. Haigus võib lõppeda surmaga, kui askorbiinhapet juurde ei saa.

Rahhiit on imiku- ja varases lapseeas esinev D-vitamiini puudusest või vaegusest tingitud ainevahetushaigus. D-vitamiini vaeguse kõrval täheldatakse teisi rahhiidi tekke põhjusi harvem. Pärilikud rahhiidivormid on seotud fosfaatide tagasiimendumise häirega neerudes või soolestikus.

Aktiivsena toimib D-vitamiin hormoonina, hoolitsedes kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse eest soolestikus ja luudes. D-vitamiini vaeguse/puuduse korral ei imendu sooletraktist verre küllaldaselt kaltsiumi ja fosforit ning veres ilmneva mineraalainete puuduse asendamiseks tuuakse luudest välja kaltsiumi ja fosfaate. Selle tagajärjel peetub luukoe normaalne areng ja luud pehmenevad. D-vitamiini saadakse toiduga, ta imendub soolestikust. Peale selle on inimese nahal võime produtseerida D-vitamiini päikese ultraviolettkiirte toimel. Et D-vitamiin on rasvlahustuv, võivad ka rasvade seedimist või omastamist halvendavad seisundid takistada D-vitamiini imendumist soolestikust.

Rahhiit võib avalduda imikul 2.–3. elukuust kuni 2. eluaastani, enneaegsel lapsel varem, juba esimese elukuu lõpul. Rahhiidi jääknähte võib täheldada vanemal kui 1,5aastasel lapsel.

Rahhiit algab hiilivalt. Laps muutub virilaks, pahuraks, tema uni on häiritud ja rahutu. Kui laps magab või imeb, hakkab ta pea higistama, laps hõõrub kukalt vastu madratsit, mistõttu hõõrumiskohalt kaovad juuksed. Seejärel tekivad muutused luustikus, suure lõgeme servad muutuvad vetruvaks, kuklaluudes tekib koldeline pehmenemine ning kolju muutub ebasümmeetriliseks. Toruluude kasvupiirkondade kõhredesse tekivad paksendid. Vaagnaluud moonduvad, tekivad X- või O-jalad. Rindkere muutused hõlmavad roideid: roiete kõhre- ja luuosa piirile tekivad paksendid, mis üheskoos meenutavad palvekeed (nn rahhiitiline roosikrants); roided on kinnituskohtadelt sissepoole tõmbunud, tekitades sinna vao, rinnak võib kiiluna ettepoole ulatuda (kanarind). Hammaste lõikumine hilineb ning võivad esineda hambaemaili defektid. Lapse lihaste toonus alaneb, tekib punnkõht, motoorne areng peetub.

Haigust diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Vereanalüüs annab ülevaate kaltsiumi- ja fosforiainevahetusest. Kaugele arenenud vormide korral võib luudes näha haigusele iseloomulikke muutusi. Ravi eesmärk on leevendada haigusnähte ning kõrvaldada haiguse põhjus. Selleks kasutatakse D-vitamiini ravidoosis ning antakse lapsele lisakaltsiumi. Kergem on haigust ennetada. Selleks tuleks püüda viibida iga päev värskes õhus, olla füüsiliselt aktiivne ning järgida eakohase toitmise soovitusi. D-vitamiini looduslikuks allikaks on kala, kaltsiumi saab organism piimast. Alates 5. elupäevast vajavad kõik imikud D-vitamiini. Päevane vajadus on 400 ühikut (5 tilka). Soovitatav on manustada lapsele ainult D-vitamiini sisaldavat preparaati, teisi vitamiine saab laps rinnapiimast või imiku piimasegust. Imiku piimasegudele on enamasti ka D-vitamiin lisatud. Piimasegudega toitmisel tuleb lisapreparaadi doseerimisel arvestada toidust saadavat kogust.

Vt ka hüpovitaminoos, kanapimesus

Avitaminoos Rahhiidi tagajärjel moondunud luustik.

Nõuanded teemal: Perearst

jalad

Tere,
Pole kunagagi jalad /jalatsipiirkond/ paistes olnud, väsinud küll kiiresti, olen 56aastane ja 188pikk, kaal pisut üle 117kg, Kestnud umbes 1,5 nädalat.
Milles probleem.
Tervitades

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jalgade turse võib olla tingitud väga erinevatest haigusseisunditest. Näiteks südamepuudulikkus, maksa- ja neeruhaigused, kilpnäärme alatalitlus, jalaveenide või lümfisüsteemi probleemid jne.. ...

Loe edasi

Pikaajaline palavik ja pidev väsimus

Tere,

Septembris jäin haigeks kus oli kõrgem palavik + köha nohu. Ravisin end terveks aga väike palavik 37,0-37,3 jäi püsima. Käisin perearstil kes kontrollis mu kilpnäärme näitajaid ja langetas ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud kaebuste puhul oleks lisaks läbivaatusele ja vereproovile vaja kindlasti teha kopsupatoloogia välistamiseks rindkereröntgen. Kui röntgen on korras, tasuks kaaluda infektsionisti konsultatsiooni ...

Loe edasi

Lööve kaelal/turjal

Tere

Mure seisneb siis selles, et kaelal ning turjal on sellised ketendavad ning punetavad lööbetaolised kohad, mis on pigem valusad. Need muidu ei sügele, kuid kui natukenegi palavamaks läheb ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildilt torkab silma kuiv, ketendav ja punetav nahk. Kindlasti vajab selline nahk 2 korda päevas regulaarset hooldust atoopilise naha jaoks mõeldud baaskreemiga (näiteks Atoderm, Atolys või ...

Loe edasi

Analüüside vastused.

Tere. Vaevlen pidevalt kõhuvalude käes, käisin Gastroloogi vastuvõtul ja arst andis mulle CEA ja CA19-9 saatekirja analüüside jaoks. Palun abi tulemuste lugemisel kahjuks ise seda teha ei oska!?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teil on määratud verest 2 kasvajamarkerit. Kasvajaantigeeni CA 19-9 kasutatakse kõhunäärme kartisnoomi ja teiste seedetrakti kasvajate monitooringuks. Kartsinoembrüonaalset antigeeni mao-sooletrakti ...

Loe edasi

Tugev valu jalgades

Tere!

Mureks tugev jalavalu, mis sai alguse viirushaiguse järgselt ca 7 a tagasi ja ilmneb periooditi. Vahepeal oli isegi paar aastat vaikus, kuid nüüd on hetkel jälle aktiveerunud. Viimane ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõlemas jalas esinev valu puusadest varvasteni on väga sedamoodi, et mõte liigub seljanärvist lähtuvale valule. On olemas ka valu paiknemise võrdlus ratsapükstega. Mõtlen veidi ka rahutute ...

Loe edasi

Millega võib olla tegu?

Tegemist esmakordse juhtumiga. Alguses tundus, et tekkis kui paar vistrikku fotol olnud suurema laigu alal. Isiklikust harjumusest punne v koorikuid lahti kakkuda ning hetke seis fotol näha. Algas see ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema naha mädapõletik. Raviks paikselt põletikusalv, vahest ka antibiootikum suukaudselt võttes. Kuid seda ravi saab määrata Teid vahetult nägev arst, kiireim võimalus on pöördumine ...

Loe edasi

Südamelihase põletik ehk müokardiit

Tere! Minul on küsimus seoses südamelihase põletikuga. Nimelt olen lugenud, kuidas noortel Eesti ja välismaa inimestel on peale viiruseid tekkinud südamelihase põletik ning nad on selle tõttu surnud või ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Hirmul on suured silmad. Kuid parem veidi rohkem muretseda, kui käega lüüa ja arvata, et häda pole midagi. Püüan põgusalt vastata. Südamelihae põletikku võivad põhjustada ...

Loe edasi

Veresooned lõhkevad sõrmeliigestes

Tere!

Olen 39aastane mees. Küsimus lõhkevate veresoonte kohta sõrmedes (eriti sõrmeliigeste lähedal). Nimelt tekivad mul aeg-ajalt sõrmedes väikesed sinikad, millega kaasneb kerge valu ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olete jõudnud vanusesse, kus võiks külastada perearsti. Sõeluuringud, läbivaatus, vereproovid, eesnäärme analüüs jm. Seniks aga tuleks piirata suurt käelist koormust. Külm dušš seda vaevust ...

Loe edasi

Punetav ring jalal.

4-5 päeva tagasi leidsin jalalt u. 2cm lm. kõrgema punetava ringi, milles nahk kestendab .

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea pildi eest. Leid on väga omane silenaha seentõvele, dermatofütoosile. Raviks mõni seenevastane salv, nt Travocort 2 x päevas 10 päeva. Ka apteegi käsimüügis on mõned salvid saadaval. ...

Loe edasi

Südamevalud

Kas peaksin muretsema? Iga päev vähemalt 10 korda ilmub südamesse valu. Magama minnes kuulen kuidas süda tuksub. Tihti hakkab pea ringi käima ning ei suuda enam kiiresti kõndida ilma, et pulss ei läheks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka perearsti vastuvõtt. Teie vaevuste taga võivad olla väga erinevad põhjused- viirusinfektsioonist tingitud südamelihase talitluse häirest kuni ülepinge ja ärevushäireni. Alati ei selgu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi