Avitaminoos Autor: Merileid Saava

Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. Konkreetse vitamiini puuduse tagajärjel tekib kindla haiguspildiga ainevahetushaigus, näiteks beribeeri ehk B1 -avitaminoos, pellagra (karenahksus) ehk PP-avitaminoos, skorbuut ehk C-avitaminoos, aktiivne rahhiit ehk D-avitaminoos, kseroftalmia ja kanapimesus ehk A-avitaminoos jt. Tüüpilisel kujul esineb avitaminoosi rahu ajal siiski harva. Rahvusvahelises haiguste ja tervisehäirete klassifikatsioonis avitaminoose ei eristata, vaid vaadeldakse toitumisvaeguse alaliigina (vitamiinivaegusena). See on aktsepteeritav käsitlus, sest väga raske oleks tõmmata piiri sügava vitamiinivaegusseisundi ja avitaminoosi vahele.

Olulisemad vitamiinipuudusest tingitud haigusseisundid ehk avitaminoosid on järgmised.

Kseroftalmia võib tekkida vaegtoitumuse tagajärjel kujunenud retinooli (A-vitamiin) sügavast vaegusest või täielikust puudusest organismis. Iseloomulik on silma sarvkesta kuivaks muutumine koos edasise haavandumisega. On võimalik sarvkesta irdumine (keratomalaatsia). Viimane on ohtlik tüsistus, mis lõpeb pimedaks jäämisega. Kaasneb ka limaskestade ja naha kuivus, mistõttu suureneb infektsioonide oht. A-avitaminoosi tüüpilisel kujul esineb küllaltki sageli arengumaades sügava vaegtoitumusega (düstroofiaga) väikelastel. Tavaliselt algab haigus kasvupeetuse ning halva nägemisega hämaras (kanapimesusega), sest retinoolipuuduse korral katkeb nägemispurpuri (rodopsiini) süntees.

Beribeeri on B1 -vitamiini (tiamiin) puudusest või omastamise häirest tulenev ainevahetushaigus, mille korral koguneb verre liigselt piimhapet ja püroviinamarihapet. Selle tagajärjel sugenevad põhiliselt närvi- ja lihasetalitluse häired (polüneuriit ehk mitmenärvipõletik, koordinatsioonihäired, lihasevalud, krambid, halvatused) ning südamevaevused (südamekloppimisest kuni südamelihase nekroosi tunnusteni). Arenenud maades esineb beribeerit harva, kuid see võib kujuneda ühenduses kroonilise alkoholismiga.

Pellagra on PP-vitamiini (nikotiinhape ja nikotiinhappeamiid) ning mõnede B-vitamiinide puudusest ja/või samaaegsest valguvaegusest (aminohappe trüptofaani puudus), aga ka toitainete omastamise häirest (pikaajaline alkoholism ja kroonilised soolehaigused) tingitud avitaminoos.

Pellagra tüüpilisteks tunnusteks on villiline ja veritsev nahapõletik (dermatiit) päikesele avatud kehapindadel koos hilisema pigmentatsiooniga, keelepõletik, igemete valulikkus, kõhulahtisus, väsimus, närvivalud, depressioon, unetus, mälukaotus kuni nõrgamõistuslikkuseni. Arenenud maades on see haigus haruldane, kuid arengumaades esineb seda kroonilise valguvaeguse tõttu üsna tihti. 

Skorbuut on pikaajalisest askorbiinhappe ehk C-vitamiini puudusest tekkinud haigus, mis algab väsimuse, isutuse, apaatia ja igemete veritsusega, lisanduvad liigeste valulikkus ning veresoonte haprus, mistõttu tekivad nahaalused verevalumid (sugeneb ka sisemiste verejooksude oht). Kogu organismi vastupanuvõime nakkustele ja haigustele nõrgeneb, hambad kukuvad välja, haavad ei parane ja luud murduvad kergesti. Et askorbiinhape on vajalik raua imendumisel ja vereloomes, tekib selle puuduse korral kehvveresus. Kogu organismi kudede hapnikuga varustatus halveneb sedavõrd, et tekib hingeldus, südamekloppimine ja lõpuks südamepuudulikkus koos tursetega. Haigus võib lõppeda surmaga, kui askorbiinhapet juurde ei saa.

Rahhiit on imiku- ja varases lapseeas esinev D-vitamiini puudusest või vaegusest tingitud ainevahetushaigus. D-vitamiini vaeguse kõrval täheldatakse teisi rahhiidi tekke põhjusi harvem. Pärilikud rahhiidivormid on seotud fosfaatide tagasiimendumise häirega neerudes või soolestikus.

Aktiivsena toimib D-vitamiin hormoonina, hoolitsedes kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse eest soolestikus ja luudes. D-vitamiini vaeguse/puuduse korral ei imendu sooletraktist verre küllaldaselt kaltsiumi ja fosforit ning veres ilmneva mineraalainete puuduse asendamiseks tuuakse luudest välja kaltsiumi ja fosfaate. Selle tagajärjel peetub luukoe normaalne areng ja luud pehmenevad. D-vitamiini saadakse toiduga, ta imendub soolestikust. Peale selle on inimese nahal võime produtseerida D-vitamiini päikese ultraviolettkiirte toimel. Et D-vitamiin on rasvlahustuv, võivad ka rasvade seedimist või omastamist halvendavad seisundid takistada D-vitamiini imendumist soolestikust.

Rahhiit võib avalduda imikul 2.–3. elukuust kuni 2. eluaastani, enneaegsel lapsel varem, juba esimese elukuu lõpul. Rahhiidi jääknähte võib täheldada vanemal kui 1,5aastasel lapsel.

Rahhiit algab hiilivalt. Laps muutub virilaks, pahuraks, tema uni on häiritud ja rahutu. Kui laps magab või imeb, hakkab ta pea higistama, laps hõõrub kukalt vastu madratsit, mistõttu hõõrumiskohalt kaovad juuksed. Seejärel tekivad muutused luustikus, suure lõgeme servad muutuvad vetruvaks, kuklaluudes tekib koldeline pehmenemine ning kolju muutub ebasümmeetriliseks. Toruluude kasvupiirkondade kõhredesse tekivad paksendid. Vaagnaluud moonduvad, tekivad X- või O-jalad. Rindkere muutused hõlmavad roideid: roiete kõhre- ja luuosa piirile tekivad paksendid, mis üheskoos meenutavad palvekeed (nn rahhiitiline roosikrants); roided on kinnituskohtadelt sissepoole tõmbunud, tekitades sinna vao, rinnak võib kiiluna ettepoole ulatuda (kanarind). Hammaste lõikumine hilineb ning võivad esineda hambaemaili defektid. Lapse lihaste toonus alaneb, tekib punnkõht, motoorne areng peetub.

Haigust diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Vereanalüüs annab ülevaate kaltsiumi- ja fosforiainevahetusest. Kaugele arenenud vormide korral võib luudes näha haigusele iseloomulikke muutusi. Ravi eesmärk on leevendada haigusnähte ning kõrvaldada haiguse põhjus. Selleks kasutatakse D-vitamiini ravidoosis ning antakse lapsele lisakaltsiumi. Kergem on haigust ennetada. Selleks tuleks püüda viibida iga päev värskes õhus, olla füüsiliselt aktiivne ning järgida eakohase toitmise soovitusi. D-vitamiini looduslikuks allikaks on kala, kaltsiumi saab organism piimast. Alates 5. elupäevast vajavad kõik imikud D-vitamiini. Päevane vajadus on 400 ühikut (5 tilka). Soovitatav on manustada lapsele ainult D-vitamiini sisaldavat preparaati, teisi vitamiine saab laps rinnapiimast või imiku piimasegust. Imiku piimasegudele on enamasti ka D-vitamiin lisatud. Piimasegudega toitmisel tuleb lisapreparaadi doseerimisel arvestada toidust saadavat kogust.

Vt ka hüpovitaminoos, kanapimesus

Avitaminoos Rahhiidi tagajärjel moondunud luustik.

Nõuanded teemal: Perearst

Puugi hammustus

Tere!
Leidsin 01.09.2020 kõhu alt puugi (täpselt kõhu voldi all). Puuk sai eemaldatud ja 2 kuud ilusti jälgitud. Kõik tundus korras ja borrelioosi ja entsefaliidi proovid olid korras.
Nüüd, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas see koht on kokkupuutes nt nikeldatud püksipandlaga ? Kui jah, siis see on omane kontaktdermatiidile allergiast nikli jm suhtes.
Perearst peaks seda laiku vaatama. Võib olla ka ...

Loe edasi

valgusravi

Minul selline küsimus. Minul oli jala peal põletikuline lööve, algul täpid, siis villid. Perearst määras antibiootikumid ja salvi. Paranes pikkamisi, kuid nüüd on veel punetus ja täpid näha. Kas võib ravida ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see lööve on põetud haiguse jääknäht ja olete saanud ravi, siis lööve peaks ise mööduma. Igasugune tegevus on muidugi tore, kuid kas see omab tõelist ja tõenduspõhist toimet, see on iseasi. ...

Loe edasi

Haigestumine

Tere
Momendil valutavad käte lihased ja puus. Aegajalt on ka haiglane tunne.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada veelkord perearsti külastust. Tuleb eristada, kas on tegemist normaalse ealise muutusega või esineb mõni eriravi vajav haigus. Lihaspõletik, artroos, Lyme tõbi jm.

Loe edasi

Silmad

Tere,millest see võib tingitud olla,et silmade ees jooksevad vahetevahel täpid

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui muid vaevusei ei ole, siis tegemist on normaalse seisundiga. Näiteks silma sees oleva klaaskeha rakkude hõljumiga, vererõhu kõikumisega asendi muutmisel jm.
Saan soovitada ka perearsti ...

Loe edasi

suurenenud lümfisõlm lõua all

Tere

Pöördusin mõni aeg tagasi siin keskkonnas Teie poole, et küsida nõu suurenenud lümfisõlme kohta, mis asetseb lõua all (vasakul pool). Lümfisõlm tekitab igapäevaselt valu, surve- ja ebamugavustunnet. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !

Vaevuse tekkest on möödas varsti 3 kuud. Soovitan uuesti ultraheli uuringut lümfisõlmest, hinntatakse selle mõõtmeid ja muutust võrreldes varasemaga. Kui lümfisõlm püsib ja on muutunud ...

Loe edasi

Madal pulsisagedus ja valud rindkeres

Tere.
Ühesõnaga rida uuringuid on tehtud, rohte on söödud, aga vaevused püsivad. Kõige rohkem mulle teebki muret süda ja rindkere valud, mis ei lähe ka valuvaigistitega ära. Mul on pulsikell käepeal, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringutel ei ole leitud tõelist, orgaanilist haigust. See on väga hea ! Esinevad arvukad talitlushäired, mis on enamus inimestel.
isiklikult arvan probleemi peapõhjuseks ärevushäire, ...

Loe edasi

soolestik

Tere,kas see on normaalne et ma olen kaks karpi espumisani ära tarbinud aga kõht koriseb ikka üsna tihti ja valjusti,kui tihti (mitme aasta tagant) peaks või võiks vereproovi andma et tervist kontrollida

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Kõhukorinal on kümneid erinevaid põhjuseid, nii talitlushäired kui orgaanilised haigused.
Esmalt ...

Loe edasi

Kalprotektiin

Tere. Küsiksin selle proovi kohta. Tehti mulle see siis roojast ning tulemused on järgmised:
Analüüs: kalprotektiin
Tulemus: 632
Referentsväärtus: <50
Mis see tähendama peaks? Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Jah, välistada tuleb põletikuline soolehaigus. Analüüs on tõusnud normist 10 x. Sooleuuringul võetakse ...

Loe edasi

vahelöögid südames

Kas peaksin tegema täiendavaid uuringuid ja milliseid?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Copy-paste Teie küsimusest.
Tere

Pöördun Teie poole südame vahelöökide probleemiga. See probleem algas ...

Loe edasi

Vererõhk ja valk uriinis

Tere Doktor,
Minu mure algas seoses peavaludega paar kuud tagasi, mis ei allunud valuvaigistitele. Nüüd siin mitmeid kordi arsti vahet käimist, selgus, et tegemist on kõrge vererõhuga. Viimane peakompuuter ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Vererõhk on väga muutuv, see võib kõikuda normis 100/55-160/95 vahemikus. Ravi vajab püsivalt tõsunud vererõhk ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi