Creutzfeldti-Jakobi tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev, surmaga lõppev ajuhaigestumus ehk entsefalopaatia. Creutzfeldt ja Jakob kirjeldasid

1920. aastal suurajukoort, peaaju basaaltuumi ja seljaaju haaravat haigusprotsessi, mis tavaliselt tabab inimest 60.–70. eluaastatel. Haigetel kujuneb kiiresti progresseeruv mälunõrkus, nad kaotavad võime lugeda ja arusaadavalt rääkida. Koos vaimsete funktsioonide taandarenguga ilmnevad nägemisja koordinatsioonihäired, millele lisanduvad tõmblused jäsemetes. Haigus ei allu ravile.

Tõve diagnoosimine on keeruline. Lisaks iseloomulikule kliinilisele kulule arvestatakse elektroentsefalogrammil täheldatud aju biovoolude iseloomulikke muutusi ning kompuuter- ja magnetresonantstomograafia abil registreeritud suuraju poolkerade kõhetumist (atroofiat).

1960. aastate algusest on teada, et tõbi kuulub nn aeglaselt kulgevate viirusinfektsioonide hulka. Tänapäeval teame, et haigust põhjustavad viirused erinevad tavaviirustest, sest nende valgumolekul ei sisalda mingit nukleiini. Kuivõrd tegemist on infektsiooni esilekutsuva valguga (proteiiniga), on sõnade proteiin ja infektsioon alusel loodud uudissõna prioon (ingl prion), millega nüüdisajal neid ebatavalisi tekitajaid nimetatakse. Prioonide põhjustatud haigus on ka näiteks Uus-Guineal esinenud kuru, mida anti edasi rituaalse kannibalismi teel.

Creutzfeldti-Jakobi tõbe on aastakümnete jooksul esinenud üksikjuhtudena (kuni üks juht miljoni inimese kohta aastas). Seda põhjustava priooni ülekandemehhanism ei ole teada. Haigustekitajat on leitud peaajus, enamikus siseelundeis, silma sarvkestas ja veres, kuid mitte süljes ega väljaheites. Inimeselt inimesele ülekandumine on toimunud silma sarvkesta ja aju kõvakelme siirdamisel, samuti puudulikult steriliseeritud instrumentide kasutamisel ajuoperatsioonidel. Kuid seda on juhtunud üliharva. 

Teadlaste ja üldsuse huvi tõve vastu on alates 1996. aastast järsult suurenenud. Selle põhjuseks oli nn variantse Creutzfeldti-Jakobi tõve ilmnemine: aastail 1995–97 diagnoositi seda haigust Suurbritannias kümnel noorel inimesel, kusjuures nakatunute haiguspildis täheldati varasemaga võrreldes märkimisväärseid erinevusi. Samal ajal levis selles riigis üsna massiliselt (10 aasta jooksul ligi 160 000 juhtu) veiste spongiformne entsefalopaatia ehk veisehullus, mida rahvakeeles hakati nimetama hullu lehma tõveks. Ilmnes, et seda põhjustanud prioon pärines tegelikult lammastelt, kellel ta oli esile kutsunud kraapimistõve ehk skreipi, mis siiski eriti massiliselt ei levinud. Veisehullus tabas noorloomi, kellele anti piima asemel biotehnoloogiliselt töödeldud jõusööta, kuhu oli lisatud lammaste tapajäätmeid. Sel teel sattus skreipit põhjustanud prioon veiste organismi ja põhjustas nende ajus erilise, käsnja (spongiformse) degeneratsiooni.

On piisavalt andmeid järelduseks, et variantse Creutzfeldti-Jakobi tõve kutsus inimestel esile seesama prioon, mis sattus nende organismi veiseliha söömisel. Veiste spongiformset entsefalopaatiat põhjustanud priooni ei leitud lehmapiimast ega lihakehast. Oletatavasti kandus prioon inimesele üle subproduktidega või (eriti) veiste selgroo lähedal paiknenud kudedega, mida kasutati näiteks pirukatäidiseks. Suurbritannias ja seejärel ka mujal Euroopas ettevõetud veterinaarprofülaktilised meetmed on selle probleemi praeguseks lahendanud. Tuleb möönda, et veiste spongiformse entsefalopaatia ja Creutzfeldti-Jakobi tõve vahetut seost on ilmselt mõnevõrra üle võimendatud.

Nõuanded sel teemal

Kaalu langus

Tere! 16.07.2021 tehti mulle sapikivide ja sapipõie operatsioon. Nüüd selle nädalaga peale oppi olen maha võtnud järsku 9kg. Söön tavaliselt nagu ennem kuid jah rasva ei söö enam. Kaalusin enne oppi 120kg ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Olete ilmselt ülekaaluline ja kaalukaotus tuleb igati kasuks. Midagi väga kummalist selles ei ole - seoses operatsiooniga sööb inimene mingil perioodil igal juhul vähem. Rasvas, mida väidate nüüd vähem ...

Loe edasi

Perifeerse lihasnärvi halvatuse taastusravi?

Minu emal on probleem jalaga, ta ei saa sellega normaalselt käia, kõndides nagu "loobiks jalalaba". Perearsti poolt diagonoosiks perifeerse lihasnärvi halvatus ja raviks Milgamma tabletid. Neuroloogi konsultatsiooniaeg ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Jalalaba tõstmisvõime puudumine viitab tõesti jalanärvi kahjustusele. Paranemist ravimitega kiirendada ei saa, on vaja teha harjutusi lihase säilitamiseks. Oluline on aga teha kindlaks närvikahjustuse ...

Loe edasi

Päevad

Tere, mul on vererohked päevad. Kasutasin menstruaalanumat A-suurust ja see sai kahe ja poole tunniga täis ja seda kaks korda järjest. Päevad kestavad kuus päeva
See nii häirib. Haigusi ei ole, peale ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Vererohkete menstruatsioonide põhjusi on palju erinevaid ja kõigepealt peab välja selgitama põhjuse. Günekoloogilistest haigustest on vererohkete menstruatsioonide põhjuseks müoom, adenomüoos, ...

Loe edasi

Rinnas valu

Tere, olen 13a tüdruk ja mul on tavalisest suuremad rinnad (85B-75D). Mul on vahepeal rindades korda mööda valud, kas see on normaalne või peaksin muretsema? Ise olen koguaeg kartnud rinnavähki aga pole ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
Olete 13-aastane tüdruk ja rinnavähki kindlasti kartma ei pea! Rindade valulikkus ( eelkõige menstruatsiooni eelsel perioodil) selles eas on seotud munasarjades toodetavate hormoonide tsükliliste ...

Loe edasi

Valud vasakpoolses alakõhus

Tere
Kevadest saati valud alakõhus Märtsis operatsioon ITK-s, kus eemaldati munasarjad.Emakas alles.Varsti hakkasid peale oppi jälle tuimad valud vasakpoolses alakõhus.Perearstile tehtud uriini ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma Teid opereerinud arsti poole. Minul on midagi raske arvata, kuna ei tea, millised uuringud Teile enne operatsiooni tehti. Vasakpoolne alakõhu valu võiks olla seotud sigmasoolega, Ka operatsioonijrgsed ...

Loe edasi

ajukasvaja

Tere!
87-aastane mees saadeti hooldekodusse, kuid pere avastas oma üllatuseks saatekirja pealt, et tal on D33 1-telgialuse e infratentoriaalse suuraju healoomuline kasvaja?!
Ja D 18.0 kõigi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Perearst operatsioonile ei suuna. Seda peaks vajadusel tegema MRT uuringule suunanud neuroloog, kes on teostanud ka haige läbivaatuse.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

K'elabal veresoones moodustis?

Tere uuesti!
T'nan vastuse eest, vastasite, et see muudatus ei ole ohtlik, kuid, mitte, mis see on selline. N'dala jooksul eiole ta v'iksemaks
l'inud, vaid hoopisnatuke suuremaks ja katsudes ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Ei oska pakkuda sellisel moel, millega võiks olla tegemist. Arvestades asukohta, ei ole pigem seotud veresoontega - kuna veen on läbi naha näha, siis seetõttu ilmselt seostate ...

Loe edasi

Veresuhkur ja prednisoloon

Tere!


Võtan hetkel astma tõttu prednisolooni 30 mg. Lugesin, et see ravim võib tõsta veresuhkrut. Üks õhtu pool tundi pärast söömist, huvi pärast, mõtlesin, et võiks mõõta veresuhkrut. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ei, 11,5 mmol/l ei ole normaalne, ka mitte prednisolooni foonil. Jah, prednisoloon võib veresuhkrut tõepoolest tõsta. Soovitan asja arutada Teile prednisolooni määranud arstiga - võib-olla ...

Loe edasi

Ma ei tea mis mul viga on_ei ole diagnoosi

Tere! Kõik analüüsid korras ja tehtud, kuid siiani ei ole vastust, miks eriti hommikul kohe peale söömist muutuvad jalad punaseks (loodan, et pildil on näha millised väikesed punased laigud tekivad). Lisaks ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Üks, mida võin Teile kindlalt öelda, on - nendele kaebustele ei ole veresoontekirurgilist operatsiooni, mida saaksin pakkuda.
Ilmselgelt on mure Teie pärast ka Teie perearstil ...

Loe edasi

Närvivalud jalgades

Tere! Mul on pikaaegne mure seoses erinevate närvivaludega. Kestnud on need umbes 7 kuud.esinevad surinad,elektrilöögi taolised aistingud,torked, lihasnõrkus, iga väiksem liigutus ärritab närve ja valud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Seda probleemi kirja teel ei lahenda. Kuna võimalikke põhjuseid on mitu, tuleks taotleda läbi perearsti suunamist uuringuteks mõne keskhaigla neuroloogiaosakonda.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi