- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas kolme kuusel beebil võivad tulla hambad?” leiti 54 106 vastet
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Kannakõõluserebend
Kannakõõluserebend ehk Achilleuse kõõluse rebend (ruptuur) on üks sagedamini esinevaid kõõluserebendeid. 75% neist rebenditest juhtub sportimisel ja põhiliselt hüppamisel või kiirjooksul. Vigastuse tekke ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...
Kromosoomid
Kromosoomid. Termini võttis kasutusele saksa anatoom Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer (1888), tähistamaks niidikujulisi, hästi värvuvaid struktuure rakutuumas (kr chroma värv, soma keha). Kromosoomide ...
Müasteenia
Müasteenia ehk lihasenõrkus on harva esinev haigus, mille korral on kahjustatud impulsi ülekande koht närvilt lihasele ehk müoneuraalne sünaps. Haigus võib alata igas vanuses, olles kas kaasasündinud ...
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusaliigese kaasasündinud nihestus on puusaliigese arenguhäire tõttu tekkinud seisund, kus reieluupea asub kas ajutiselt või püsivalt puusanapast väljaspool. Esineb ühel juhul 75 sündinud lapse kohta ...
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...
Vibratsioontõbi
Vibratsioontõbi on tugeva, tervishoiunorme ületava vibratsiooni pikaajalisel toimel tekkiv kutsehaigus. Mitmesuguste seadmete või tööriistade tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile sõltub eeskätt ...
Tervisemõjurid
Tervisemõjurid. Tervisemõjurite ehk tervisedeterminantide all mõistetakse tegureid või näitajaid, mis tingivad kas negatiivseid või positiivseid muutusi üksikisiku, rühma või rahvastiku tervises. Tervisemõjurid ...
Dieet
Dieet on laiemas tähenduses toitumisviis üldse, kitsamas mõttes aga ravitoitumine, mille eesmärgiks on mingi haiguse ravimine, kontrolli all hoidmine või ennetamine. Dieetravi kasutatakse mao- ja soolepõletike, ...
Furunkul
Furunkul ehk paise, kõnekeeles koeranael, on rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ...
Klistiir
Klistiir ehk klüsm on vedeliku viimine pärasoolde roojamise käivitamiseks (puhastusklistiir) või ravimite ja muude vajalike ainete manustamiseks (ravimklistiir). Puhastusklistiiri tehakse kas roojamistakistuse ...
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...
Kuulmisnõrkus
Kuulmisnõrkus ehk vaegkuulmine on heli tajumise häire, mis võib olla nii kaasasündinud ehk pärilik kui ka omandatud. Kuulmisprobleeme esineb umbes 20% inimestest. Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Mineraalvesi
Mineraalvesi. Mineraalveeks, ka raviehk tervisveeks nimetatakse looduslikku, peamiselt põhjavett, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis mineraalseid, harvem orgaanilisi komponente, mikroelemente, gaase. ...
Munasarjavähk
Munasarjavähk. Haigestumus munasarjavähki on lääne tööstusriikides suur. Eestis haigestus 2006. aastal munasarjavähki 189 naist, mis moodustab umbes 5% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel. ...
Nihestus
Nihestus ehk luksatsioon tekib, kui liigeses on paigast nihkunud kaks omavahel sidemete abil liikuvas ühenduses olevat luuotsa. Enamasti on vigastatud ka liigesekapsel ja -sidemed. Kõige sagedamini täheldatakse ...
Oksendamine
Oksendamine on maosisu jõuline tagasiheide, mille kutsub esile kõhulihaste tahtmatu kokkutõmme, samal ajal kui maopõhi ja söögitoru sulgurlihas on lõõgastunud. Oksendamisele eelneb sageli öökimine, mille ...