Tervisemõjurid Autor: Anu Kasmel

Tervisemõjurid. Tervisemõjurite ehk tervisedeterminantide all mõistetakse tegureid või näitajaid, mis tingivad kas negatiivseid või positiivseid muutusi üksikisiku, rühma või rahvastiku tervises. Tervisemõjurid hõlmavad suurt hulka teaduslikult tõestatud ning omavahel põimunud üksikmõjureid ja mõjurite kombinatsioone. Maailma Terviseorganisatsiooni käsitluses on tervise peamisteks determinantideks rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, säästlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus.

Ammendava ja üldtunnustatud tervisedeterminantide mudeli on koostanud Dahlgren ja Whitehead 1991. aastal (vt joonis). 

Kõige enam on uuritud bioloogilisi ning eluviisist lähtuvaid tegureid, mis mõlemad kuuluvad indiviidikesksesse ringi. Tervisele biomeditsiinilise lähenemise toetajad ja kliiniliste mudelite kasutajad näevad indiviidi tervise edendamisel olulisimatena nimelt bioloogilisi tegureid. Käitumuslike tervisemudelite kasutajad peavad põhilisteks ja keskseteks eluviisist tulenevaid tegureid (toitumisharjumused, sõltuvusainete tarbimine, kehaline aktiivsus, seksuaalkäitumine ja turvakäitumine). Haiguste ennetamine keskendubki valdavalt neile kahele mõjurite ringile ning tervist edendavad tegevused on sellise lähenemise puhul suunatud eluviisi ja käitumise muutmisele. Ehkki dieet, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, kehaline aktiivsus jms on tervise seisukohalt ning haigestumise ja suremuse etioloogias olulised tegurid, on epidemioloogiliste uuringute põhjal dokumenteeritud mitmeid teisigi mõjuvõimsaid tervisedeterminante. Need hõlmavad sotsiaal-majanduslikke tegureid, nagu kultuuri, haridust, võrdseid võimalusi ja juurdepääsu terviseteenustele, ühiskonna toetust.

Tuntud on ka Tarlovi tervisemõjurite mudel, mis liigitab need nelja kategooriasse. 

1. Geenid ja bioloogia. Geneetilised mõjud tervisele on valdavalt kaht liiki – kas ühe geeni mutatsioonist johtuvad pärilikud muutused või paljude geenide spetsiifilistest kombinatsioonidest tulenevad pärilikud eelsoodumused. Ühe geeni mutatsiooni korral on harilikult tegemist spetsiifiliste geneetiliste haigustega (käesolevaks ajaks on neid teada üle 3000).

Mitme geeni spetsiifiliste kombinatsioonide pärilikkus määrab ära indiviidi kõrgenenud vastuvõtlikkuse teatud kroonilistele haigustele. Sellisel juhul ei ole tegemist geenide mutatsiooniga, kuid nende kombinatsioon kas toetab või soodustab spetsiifiliste häirete tekkimist. Geneetiliste mõjurite toime inimese tervisele ei ole veel päris selge, siiski arvatakse, et pärilikkus võib põhjustada 1–5% elanikkonna haigestumusest.

2. Arstiabi. Biomeditsiini ja tehnoloogia areng viimase 100 aasta jooksul on võimaldanud suuri edusamme haiguste varajases diagnoosimises ja ravis. Samas ei mõjuta meditsiini areng haiguste arenguprotsessi – arstiabil on üksnes mõõdukas toime haigestumusele ja suremusele (uuringud alusel kuni 17%).

3. Tervisekäitumine. Erinevate autorite andmeil oleneb otseselt tervisekäitumisest ca 25% inimese tervisest, kaudselt (seoses sotsiaal-majanduslike mõjudega) on see mõju kuni 40%. Terviseriskideks peetakse tasakaalustamata toitumist, sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) kasutamist, vähest kehalist aktiivsust ning mitteturvalist käitumist (muu hulgas ka kaitsmata seksuaalvahekorda).

4. Sotsiaalsed tervisemõjurid. Nende all mõeldakse sotsiaalsete võrgustike olemasolu, ühiskonnalt saadavat abi, sotsiaalset turvalisust, sidusust, norme ja muid ühiskonnaelu aspekte. Sotsiaalsete tervisemõjurite osa on uuringute andmetel järjest kasvanud. 

Arenenud riikides omavad tervisemõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed tegurid, mis kujundavad nii haiguskoormust kui elukvaliteeti. Neist on tähtsaimad ühiskondlik staatus, majanduslik olukord, haridus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Rahu ja julgeolek on seejuures tervise ja jätkusuutliku arengu põhieelduseks.

Tervisemõjurid Tervisemõjurid (Dahlgren ja Whitehead, 1991).

Nõuanded sel teemal

günekoloogia

Tere,armas doktor! Olen varem siia kirjutanud seoses 2 a kestvate pidevate bakteriaalsete uroinfektsioonidega( enterokokk, colibakter) ,mis vaatamata väga paljude antibiootikumidega ravidele ei ole korda ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on Teie vaevused tingitud vähenenud naissuguhormoonide tasemest.See põhjustab tupe limaskestakuivust ja õhenemis. Paluge oma günekoloogil välja kirjutada 0,01 protsendilist Linoladioolkreemi ...

Loe edasi

Alatalitus!

Olen 20 aastat kasutanud L-Thyroxini 100-150 mg päevas nüüd katsetasin loodusliku ravimit lthyrossine ja tegin täna anlüüsi ,mis oli väga halb.
TSH >150,00 mIU/l 0,40-4,00
FT4 1,37 pmol/l 11,5-22,7

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Eluohtlik Teie seisund just ei ole, kuid L-türoksiini juurde tuleb tagasi pöörduda küll. Jätkake L-türoksiini samas annuses, nagu võtsite enne ravi katkestamist. Normaalne kilpnäärmehormoonide ...

Loe edasi

Kilpnäärmes sõlmed

Tere.Käisin kipnäärme ultraheliuuringul ja kuna erialaarstile saan kuu lõpus,siis sooviksin teada.Kilpnäärme parem sagar 1,6/1,5/3,1cm.Vasem sagar1,6/1,1/4,2cm.kilpnäärme paremas sagaras sõlmed läbimõõduga ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teie kilpnääre on normisuurune. Väikesed 3-7mm läbimõõduga sõlmekesed punkteerimist ei vaja ja Teile vaevusi ei põhjusta. Käige igaks juhuks endokrinoloogi vastuvõtul ära, kuid tundub, et muretsemiseks ...

Loe edasi

Munandid

Tere!
Kas te saaksite välja kirjutada mingisuguseid valuvaigistusi?
Lugesin internetist et valutamise teel võib tekkida munandivähk, kuigi perearst ütles et vere andmise proovid olid korras ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui on vajalik siis võin välja kirjutada vastavalt ravimeid, vaid ennem soovitan tulla konsultatsioonile ja teostada vajalikud uuringud (analüüsid). Munandi valu reeglina ei ole seotud munandivähiga, ...

Loe edasi

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

Kips

Tere.
Murdsin väikse näpu metakarpaal luu.Oli katki ja fikseeriti paika. Pandi kipsi. Nädal hiljem käisin arstile näitamas, tehti röntgen ja öeldi, et luu paigas ja op pole hetkel vaja.
Nüüd ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Raske öelda, miks kips katki tehti, võibolla ainult sellepärast, et murru piirkonda vaadata ja katsuda, et oleks kindel selle õigesti kokku kasvamises. Murru kokku kasvamise aeg sõltub ...

Loe edasi

Buliimia ja rasedus

Mu elukaaslane on 10 aastat olnud Buliimik. Sööb meeletutes kogustes ja siis kergendab end oksendamise teel. On päevi, kui teeb seda mitu korda aga pole päevi, kus seda üldse ei teeks. Nüüd ootame last ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Teie elukaaslane vajab kindlasti psühholoogilist toetust ja pikaajalist nõustamist. Oht lapse tervisele on, kuid kui tõsine, ei saa kirja teel muidugi otsustada. Antud probleemist peaks kindlasti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi