Nihestus Autor: Kaidu Meitern

Nihestus ehk luksatsioon tekib, kui liigeses on paigast nihkunud kaks omavahel sidemete abil liikuvas ühenduses olevat luuotsa. Enamasti on vigastatud ka liigesekapsel ja -sidemed. Kõige sagedamini täheldatakse nihestusi õlaliigeses, harvem küünar-, sõrmevõi varbaliigeses. Puusa- või põlveliigese nihestus kaasneb harilikult raskete traumadega. Puusaliigese nihestus võib esineda ka skeleti kaasasündinud arenguhäire korral.

Ulatuselt on nihestused kas osalised või täielikud. Täieliku nihestuse korral kaob liigest moodustavate luuotste kontakt üldse ning sellele kaasub liigesekapsli rebend. Nihestuse põhjuseks on tavaliselt trauma – kukkumine käele või jalavääratus. Mõnedel inimestel ilmneb liigesekapsli kaasasündinud lõtvus, sellisel puhul võib tekkida nihestus (tavaliselt osaline) ka ilma traumata. Pärast esimest nihestust järgnevad uued nihestused (eriti noorematel) sageli juba iseenesest, ilma traumata. Selliseid korduvaid nihestusi nimetatakse harjumuslikeks ehk habituaalseteks. Nihestuse puhul on jäse fikseerunud mingis sundasendis, liigutamine on väga piiratud ja valus. Samuti täheldatakse liigese väliskuju muutust. Seega ei valmista nihestuse kindlakstegemine erilisi raskusi, kuid alati tehakse röntgenipilt, et välistada võimalikke luumurde.

Nihestunud liigese paigaldab arst, seda tuleb teha kohe pärast vigastuse tekkimist. Transportimise ajal fikseeritakse jäse võimalikult valutus asendis (sidemete ja lahase abil). Et paigaldamine õnnestuks, peavad lihased olema hästi lõdvad. Kui seda muidu ei saavutata, rakendatakse paigaldamisel lühiajalist narkoosi. Luumurdudega kaasnevad nihestused nõuavad sageli kirurgilist ravi, mida tänapäeval tehakse enamasti artroskoopilisel meetodil. Operatsiooniga kõrvaldatakse ka õlaliigese harjumuslikud luksatsioonid noorematel (alla 30-aastastel) inimestel.

Vt ka harjumuslik õlaliigese nihestus, puusaliigese kaasasündinud nihestus.

Nõuanded teemal: Perearst

Vererõhk tõusis liialt kõrgeks

Vàga sportliku ja tervisliku eluviisiga . Regulaarsed terviseuuringud: koormustestid igal aastal, vereproovid 100% korras , madal rahuloleku pulss 49-51, koormustaastumine korralik . Kõik justkui ideaalne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui trenn ja koormustest ei tõsta vererõhku, siis pigem on seotud vererõhutõus ärevushäirega. Võimalik, et kokkulangevus vaktsineerimisega on juhuslik.
Saan soovitada mõõdukat füüsilist ...

Loe edasi

Kiire pulss, kuid vererõhk normaalne

Tere,

Olen noor neiu (23), kellel oli varasemalt probleeme vererõhuga, kuid nüüdseks on see korda saadud (viimane kord perearstil käidud augustis). Kui sellegi poolest olen ma märganud, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Küllap on kontrollitud Teie kilpnääret jm elundeid. Pulssi on lihtne lugeda randmearterilt. Tuksete arv 15 sek jooksul, x4. Võiks lugeda hommikul voodis lesides ja siis ka päeva jooksul.
Loe edasi

Kaebused pärast covidit

Tere! Märtsis põdesin kesmise raskusega covidit.

Pärast covidit hakkasid:
-) nõrkus/väsimus/kurnatud tunne
-) rütmihäired
-) hägune nägemine/pearinglus (tihti kuumustundega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, kirjeldus on omane pikaldasele koroonanakkusele. Minule teadaolevalt ei ole ühte ja tunnustatud ravimit, st leevendatakse kõige enam häirivaid vaevusi. Loodan, et D vit tase on tõusnud, ...

Loe edasi

Borrelioos

Tere. Põdesin üle kahe aasta tagasi borrelioosi. Hammustuskohale laiku ei tekkinud, kuid mõne aja möödudes hakkas parema käe ranne valutama.
Perearst tegi proovid ja sain teada, et olen borrelioosi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus võib olla seotud borrelioosijärgse valusündroomiga, kuid see võib olla täiesti muu probleem, nt fibromüalgia. Küllap on tehtud ka nn reuma jm proovid: ASO tiiter, RF, CCP, UA, SR, täisveri, ...

Loe edasi

37C õhtuti kaks nädalat/depressioon

Tere.
10.nov. oli lähedase surm. Oli raske päev, sain sama päev ka külma. Täna olen siiamaani (27.nov.) haiguslehel ja igaõhtune "palavik" pole ära läinud. Pole köha ega nohu. On külmavärinad ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Inimese vaevuste põhjuseks võib olla nii kehaline kui vaimne häire. Meedikud on koolitatud esmalt uurima kehaliste haiguste võimalust. Läbivaatus, analüüsid, uuringud ...

Loe edasi

Mure atroofilise gastriidi leiust.

Tere! Palun selgitust ja nõuannet. Mul on kahjuks diagnoosiks krooniline gastriit juba mitu aastat. Vahepeal paar aastat polnud üldse kaebusi. Nüüd oli pingelise aja tõttu korralik ägenemine, mille taandumine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Atroofilise gastriidi tunnused esinevad paljudel 40+ inimestel, vanuse kasvades see veelgi sageneb. Kõigil pole võimalik magusid igaks juhuks ära lõigata. Arvan, et osa maovaevustest, mida ...

Loe edasi

Öökimine

Tere
Selline mure, et viimased paar nädalat ajab eriti hommikuti öökima. Oksele pole päris ajanud, aga lihtsalt öögin ja lõpuks hakkab sellest päris halb ja pean mõne hetke end koguma ja sügavalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõsiküll, mõtlesin rasedusele, kui seda ei saa olla, siis tuleb otsida muid põhjuseid. Neid on ikka väga palju, stressist ja ärevushäirest kuni reflukshaiguseni. Soovitan pöörduda oma perearsti ...

Loe edasi

Valu alakõhus, vere ja uriini analüüsid

Tere, Dr. Veskimägi,

Pöördun palvega aidata tõlgendada uriini ja vereproovi.

Taustaks lisaksin olukorra kirjelduse: on tugevamapoolne valu alakõhus, tunne nagu põis oleks krampis, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin korrata uriini analüüsi, punavereliblede olemasolu hindamiseks. Soovitaksin teha nn 3 klaasi analüüs, I urineerimise algusest, II keskjoast ja III lõpust. Muud testid on korras. ...

Loe edasi

Surisev jalg ja peavalu

Umbes nädal tagasi köögis toimetades kadus korraks vasakus silmas nägemine /uduseks, ja hakkas vasak jalg allpool põlve surisema. Jalg suriseb rahulolekus siiani ja esineb ka peavalu. Vererõhk on 120/70, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ühe kehapoole leiu alusel isiklikult kahtlustan insulti, neid on väga erinevaid ja igaüks avaldub isemoodi. Vererõhk on üks riskifaktoritest, samuti nagu südame rütmihäired, perekondlik eelsoodumus ...

Loe edasi

vaktsineerimine ja pyelonefriit

Tere!

Vajan nõuannet, Kas kroonilise pyelonefriidiga tohib vaktsineerida? Kui tohib, siis missugust vaktsiini soovitate?
Pyelonefriit mõlemas neerus tekkis juba 8-aaastaselt, mis muutus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah tohib ja on isegi soovitav. Vaktsiinide osas erilist vahet ei näe. Lähtuksin pigem sellest, mis on hetkel saadaval.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi