- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas kõhukinnisus?” leiti 49 859 vastet
Kutseallergia
Kutseallergia. Umbes 5–10% täiskasvanueas alanud astmast on tekkinud tervist kahjustava elukutse tõttu. Needsamad elukutsega seotud tegurid, mis põhjustavad astmat, on sageli ka allergilise nohu tekitajad. ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Sünnimärk
Sünnimärk ehk neevus on harilikult selgepiiriline ja healoomuline naha- või limaskestakasvaja või väärarend, mis pole tekkinud arvatavate välistegurite toimel. Inimese nahal võib olla erinevat liiki sünnimärke, ...
Valu
Valu on organismi esimene signaal haigestumisest ja kõige sagedasem haigussümptom. Äge valu on organismi kaitsereaktsioon ähvardavale või juba tekkinud koekahjustusele. Valu sunnib inimest tegutsema, ...
Vitamiinid
Vitamiinid on bioaktiivsed asendamatud orgaanilised ühendid, mis on tarvilikud normaalseks elutegevuseks ja mida saadakse peamiselt toidust. Vaid mõnda neist (K, B5) sünteesitakse vähesel määral ka soolemikroobide ...
Värvipimesus
Värvipimesus, mida tuntakse ka daltonismi nime all, on osaline või täielik võimetus eristada värvusi. Esimesena kirjeldas seda hälvet inglise füüsik John Dalton (1766–1844), kes ka ise oli värvipime. ...
Ajuripatsihaigused
Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide ...
Alkoholism
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi ...
Astma
Astma ehk bronhiaalastma ehk kopsuastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus. Vaevused astma korral on tingitud bronhide silelihaste kokkutõmbest, ...
Esmaabi välise verejooksu korral
Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Kopsutuberkuloos
Kopsutuberkuloos moodustab Eestis 85–90% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest, kaks kolmandikku haigestunutest on bakterieritajad.
Esmane nakatumine võib toimuda juba lapseeas. Nakatunul tekib primaarkompleks ...
Teadvushäire
Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid ...
Unehäired
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired ...
Verejooks
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad ...
Vererõhu mõõtmine
Vererõhu mõõtmine toimub kas otsese või kaudse meetodi abil. Otseseks ehk invasiivseks (õõnesiseseks) vererõhu mõõtmiseks kasutatakse intensiivravis või anestesioloogilises praktikas vastavaid andureid, ...
Vähktõbi
Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja ...
Haige kodune põetamine
Viited: pesukreemid ja -emulsioonidHaige kodune põetamine. Põetamise oskusest ja järjekindlusest oleneb suurel määral haige enesetunne, aga ka see, kui kiiresti ta paraneb. Põetamise tähtsus on seda suurem, ...
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul ...
Seedimine
Seedimine on füsioloogiline protsess, mille vältel seedeelundeisse sattunud toit muutub imenduvaks ja organismile omastatavaks. Elutähtsatest ainetest saabub vaid hapnik organismi hingamissüsteemi kaudu. ...