Alkoholism Autor: Jaanus Mumma

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. 

Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised

ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.

Nõuanded sel teemal

Uneprobleemid

Tere!
Minul on kaebused unega. Lihtsalt magama jäädes aju ei lülita ennast välja ja võingi lambaid lugema jääda. Tunnen ka, et keha nagu elaks oma elu- südame puperdamine, keha vibreermine, surisemine. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Otium reficit vires! (puhkus taastab jõu).
Esiteks.
Meie tööd ja tegemised, õppimine, igapäevaeluga toimetulek, elus olemine – elamine - kulutab energiat ning selle taastamiseks vajame puhkust: ...

Loe edasi

Depressiooni ravi rasedal

Olen pikalt soovinud saada last kuid depressiooni tõttu olen pidanud rasedust edasi lükkama.
Tarvitan antidepressante (alventa ja lamictal) juba 7 aastal ja viimsel 2 aastal kvetiapiini või xanaxit. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi depressioonide korral (mitte psühhoosiga seonduv) peab ajateljel vähenema ja siis kaduma. vt minu raviprintsiip - Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini meelde jääks, et tegutsema hakkaksite) ...

Loe edasi

Rasedus ja ravimid

Tere!

Kuna mu psühhiaater ootamatult töölt lahkus ja temalt nõu enam küsida ei saa siis pöördun siia.
Mul on bipolaarne meeleoluhäire ja ärevushäire. Võtan ravimeid Argofan 150mg, Valdoxan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ettevaatusabinõuna tuleb Valdoxani kasutamist
raseduse ajal eelistatult vältida
2) Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
Loe edasi

Ägestumine.

Tere.
Lahutasin lapse isast, kui laps oli alles väike, kuna kannatasin vaimse vägivalla all. Siis sai ka nõustaja juures käidud, kuid see ei aidanud. Lapse sünnist saadik tegelesin lapsega üksi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks. Paljudel naistel ei ole /ei saa Last. Teil on - järelikult Suur Õnnemägi olemas. Aga selle mäepeal liikudes võib tulla ja olla pinge-piirkondi, aga need ju Õnnemäega seonduvad. Loomulikult ka ...

Loe edasi

depressiooni ravi

Tere! Kardan psühhiaatri poole pöörduda, sest äkki jääb siis haiguslukku märge selle kohta ning tulevikus jääbki nö märk külge kui hull.
Mul on depressioonihood, millest olen siiani is eüle saanud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni vähendamine on võimalik ja vajalik ka ilma antidepressanti võtmata. Ja võimalusi palju.
Kus ma ka ei räägiks või kirjutaks, ei saa ma mööda kolme E printsiibist. Ja seekord pole tegu ...

Loe edasi

Kuidas tulla toime meeleolumuutustega?

Tere!
Küsimus seisneb selles, kuidas tulla toime meeleolumuutustega. Siiani olen pidanud täiesti normaalseks, kui vahepeal olen kurb, vahepeal jällegi õnnelik. Viimasel ajal olen aga tähelepannud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatrina võin kinnitada, et stressikolle tekib kergelt, kui inimene ei ole leidnud oma andekuse rada või ei ole saanud sellel alal tegutseda. Inimene ju väärib seda, et ta on õnnelik. Kui ta peab ...

Loe edasi

Armumine ja pupillid

Tere!

Sooviks teada, et kui keegi on Sinusse armunud, siis tema pupillid suurenevad väidetavalt kuni 55%, AGA kui selle inimesega (töökaaslasest sõber, kellega on vastastikune flirt) igapäevaselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Armumise küsimus ei ole pupilli, südame löögisageduse jne küsimus - see on suhtlemise ja suhete küsimus ning selgub Suhtlemisega.
- Sa meeldid mulle! Kas sa minuga kinno ,jalutama, jne....tahad ...

Loe edasi

ESP

Tere
Kuidas saaksin tulla teie vastuvõtule, et siis määraksite mulle SSIR antidepressante või siis suunate mind mõne hüpnotisööri konsultatsioonile.

Arst vastas:
Vladimir Vihljajev

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Võtke ühendus meie kliiniku registratuuriga, pange ennast kirja ja tulge vastuvõtule. Kui soovite kiiremas korras siis toimub tasuline visiit, kui nõus oodata siis võite tulla HK visiidile ...

Loe edasi

ESP

Tere
Minu mureks on ESP, ehk siis ei kesta suguakt piisavalt kaua. Olen selle leevendamiseks käinud eesnaha lõikusel, kuid sellest pole olnud väga palju abi. Viimasel ajal olen kasutanud tuimestavat ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! ESP on väga palju levinud! Tegelikult see ei ole haigus vaid see on normi variant ehk liiga kõrge eesnaha (suguti otsa) tundlikus. Selleks vähendamiseks kasutakse kas lokaalsed ravimeid ...

Loe edasi

Emotsioonide kontrollimatus, äkkviha.

Tere.
Ma ei suuda oma emotsioone kontrollida (öäkkviha), vahel läheb asi päris hulluks ja olen ka läinud lähedastele kallale, kes ignoreerivad mind ja minu juttu otseselt ja ei arvesta minu vajadustega.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kui olete alkoholi (ka õlle) tarbija, siis sellele Absoluutne Ei - ei tilkagi.
OK! Olen Kaine!
2) Mis on asja juurikas e. põhjus: kodu, töö, suured laenud, tervis jne. jne. ja seda probleemi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi