Alkoholism Autor: Jaanus Mumma
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.
Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi.
Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised
ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.
Nõuanded sel teemal
Ärevushäired ja insult
Tere,
Sain teilt eelmine kord abi ärevushäirete, närvipõletiku ja Ekg küsimusega. Kuna 3x oli Ekg korras, siis vanusest lähtuvalt ei tohiks südames ohtu olla ja asi on psühholoogiline.

Vastas dr Ain Pajos
Insult võib tekkida igas eas ja ka ilma eelhoiatuseta, nii et sajaprotsendilist garantiid ei ole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tasakaaluhäired
Tere
Aasta tagasi, üsna palavates tingimustes (väljaspool Eestit ikka), tekkisid algul väikesed tasakaaluhäired, mis päädisid "peadpidi põõsas". Viibisin nädala meditsiiniasutuses (kaasnes ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui seisund püsib, tuleks konsulteerida ka kõrvaarstiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Komistamine, asjad ei püsi käes, pearinglus
Tere!
Olen hakanud komistades kukkuma. Nagu üks jalg jääks teise taha kuidagi, keerab jalalaba ette. Astudes ei tule nagu teine jalg järgi, lööb krampi või kinni. Põlved on kanged, ei saa kükki ega ...
Valu kaelas
Laupäeval lõin pea ära ukse alt sisse minnes selliselt, et tõstsin pead liiga vara ülesse (täpselt ukseava all) ja kaelast käis läbi väga tugev valu ja raksatus. Esimesel kahel päeval oli kaela liigutades ...

Vastas dr Ain Pajos
Tuleks minna EMOsse et teha kaelauuring.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Närvipõletik
Tere hommikust. Eelmine esmaspäev algasid mul ärevushäired/paanikahood. Süda peksis sees, keha läks kuumaks, värin jne. Kuna see kestis vahelduva eduga terve päev, pöördusin perearstile. Peale vestlust ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui EKG oli korras, siis vanust arvestades südame poolt ohtu ei ole. Võtke ühendust perearstiga ja paluge retsepti rahustile, et korduvaid paanikahoogusid katkestada (ka xanax kõlbab). Pikema ravi määrab ...
Loe edasiÄge seljavalu, kiirgub jalga
8 päev olen voodis. Valyd meeletud mis kiirguvad tervesse jalga. Varbad tuimad ja vasaku jala sääre, varvaste värv muutunud. Jalale toetada ei saa, potil käia väga valus, istuda ei saa, magada ainult paremal ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui peale vasaku labajala osalise tuimuse esineb ka labajala osaline nõrkus ( kandadel mõne sammu tegemisel vasak labajalg ei püsi üleval või kikivarvukil sammu tegemisel vasak labajalg ei suuda keharaskust ...
Loe edasiPeavalud
Mida saaksin teha,et vabaneda piinavatest peavaludest

Vastas dr Ain Pajos
Soovitusi saab anda vaid peale visiiti neuroloogi juurde ja põhjuse selgitamist. Kui peavalu on seoses nt. hiljutise peatraumaga, või kaasub ka palavik ja iiveldus soosvitan kohe minna mõne suurhaigla ...
Loe edasiSelg
Saatediagnoos:Diski prolaps? Spomdülodistsiit? Spondüliit? Radioloogiatehnikumärkus: Uuring teostatud natiivis, eGFR määramata, tellimuses kontrastaine pole lubatud. MRT lülisamba nimmeosast natiivis T1, ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjeldatud on 4 nimmelüli väikest nihet ette ja 4-5 nimmelülidevahelise diski degeneratsiooni ilma suurema nihketa. Diskipõletikunähud puuduvad. Toodud leid võib esineda ilma oluliste vaevusteta aga ...
Loe edasiPigistustunne selgroo ja abaluu vahel, kiirgab ka küljele
Tere,
kuidas kommenteerite järgmist:
MRT-uuring lülisamba rinnaosast natiivis: Rinnalülid on normaalse kõrgusega, kontuurid ja struktuur on iseärasusteta, lülikehade nihkeid ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjeldatud on degeneratiivseid muutusi selgroo 7/8 ja 8/9 rinnalülidevahelistes kõhrketastes milledest tulenev närvijuurte ärritus võib põhjustada valusid selgroo rinnaosas ka kiirgumisega roietevahelise ...
Loe edasiKaks erinevat antidepressanti samaaegselt
Tere,
Diagnoositud mõõdukas depressioon.
Raviskeem : hommikuti korraga Brintellix 5mg ja Elontril 150mg
Kas on hea tarbida kahte erinevat ad korraga?
Tänud vastamast.

Vastas dr Jüri Ennet
Seda oskab teie psühhiaater öelda, et miks ta sellise raviskeemi andis. Vajadusel tehakse ka nii, et hommilul on ergutava toimega AD ning õhtul on rahustava-und soodustava toimega AD.
AD tarbimisest ...
Vaata kõiki nõustamisi