Alkoholism Autor: Jaanus Mumma

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. 

Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised

ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.

Nõuanded sel teemal

Pearinglus

Tere.Mure järgmine,et pea kipub ringi käimaja tunne selline nagu oleks just karussellilt maha astunud.Tekkis järsku hommikul ärgates,voodist tõustes võttis hetkeks nagu järsul asendi muutusel pea ringi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi häire sisekõrvas olevas tasakaaluorganis mis kuulub ka nagu kõrvaarsti kompetentsi. Kui aga selget vastust sealt ei saa, tulge vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Loe edasi

istudes vasakul pool tervav valu ja parem jalg suriseb!

Olen käinud uroloogi juures ja teinud igasugu uuringuid aga sealt poolt kõik näidud olid korras ja siis soovitati teie poole pöörduda, nimelt istudes vahepeal vasakul pool alakõhus terav valu ja parem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nt. kubemesongaga mis istudes pressib reienärvile, arvesse tuleb ka kivi kusejuha allosas ja mitmed muud haigused. Kirja teel siin täpselt vastata ei saa.

Tel. 6 748 591
Loe edasi

Pearinglus ja kerge tasakaaluhäire

Detsembri lõpus oli mul vertiigo atakk. Kiirabi viis mind Mustamäe EMO-sse , sealt saadeti neuroloogiasse, kus olin 5 päeva. Koju tulles oli enam-vähem korras. 20 päeva võtsin Betaserci. Nüüd hakkas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Healoomulise vertiigo ataki järel võib ebamäärane tasakaalutuse tunne püsida mitu nädalat - Betaserc on siin asjakohane. Kui tasakaaluhäire algas aga ilma ägeda atakita, võib selle põhjuseks olla ka midagi ...

Loe edasi

Selja valud.

Kuidas õieti ravida end peale valuvaigistit,taastusravi on mida edasi seda kätte saamatum.Ise olen üldiselt väga liikuv inimene püüan ka võimelda.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Taastusravi võib ägedas perioodis ka asja hullemaks teha. Ravisoovitusi saab teha vaid peale läbivaatust ja uuringutega tutvumist.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaalu häired ja survetunne pealaes!

Tere ,olen 26 aastane noormees ,umbes 3 kuud tagasi hakkasid mul tasakaalu häired (täpselt selline tunne nagu oleks laevapeal ) ja pealaes suruv tunne ja vahepeal lõi ka tugeva valu silmade taha ,isegi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on siiski tegemist kroonilisest ärevusest tingitud regulatsioonihäiretega. Asja selgitab neuroloogi vastuvõtt.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

kaelalüli?

Tere. Paar päeva tagasi juhtus selline lugu, et pärast õlamassaaži lõppu, kui olin lõdvestunud, müksas masseerija mind kergelt keset selga, et nüüd on valmis... Kaelast käis läbi raksatus, nii et karjatasin. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks kindlasti teha. Ilmselt on kaelalülides hulgaliselt varasemaid muutusi mis aitaksid asja selgitada.

Dr. Ain Pajos
tel. 6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

7 aastane poiss hakkab kergelt nutma

Mure selline et poisslaps kes saab suvel 7 hakkab kergelt nutma. Vahel lasteaias ja siis kui keegi häält tõstab. Kas peaksin pöörduma psüholoogi poole.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mida lasteaiatädi ja mida logopeed oma kogemuste põhjal pakub?
Kehaline aktiivsus tugevdab nii keha kui ka vaimu!
Selgitada, et igaüks meist on mingis valdkonnas teistest tublim ja sa ei ...

Loe edasi

Kuidas ärevust maandada?

Põhihaigusest tingituna ning liigsest kortisooli taseme tõusust kaasuvad ärevus ja melanhoolsus.
Tunnistan, et niigi mõtlen päevast päeva haigusele ning see omakorda kordistab ärevustunnet. Kuidas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kehaline aktiivsus - alustada jalutuskäikudest;
2) töö- ja pukerežiim, uni olgu piisava pikkusega;
3) soojad joogid rahustavad, rahustav tee (apteegi vabamüügist);
4) minu Palve ...

Loe edasi

Valud seljas

Tere
Kõik algas mitu kuud tagasi valust kubemes ja alaseljas vasakul pool. Vahel lõi valu ka jalga. Pidasin seda lihasvaluks kuna käisin basseinis. Siis algasid valud alakõhus, sisse-välja hingamisel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kõigil kirjeldatud valudel on tõenäoliselt erinevad põhjused. Tuleks pidada nõu perearstiga, kes vajadusel suunab eriarstile.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ärritun helide peale

Tere, mind on alati närvi ajanud ärritanud erinevad helid näiteks kui keegi neelab, midagi sööb kõrval. Isegi kui keegi närib lithsalt nätsu,.See on väga palju probleeme tekitanud elukaaslasega, ei taha ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Terves kehas tervem vaim (psüühika). Seega:
1) kehalised harjutused, mõõdukas trenn.
2) Psüühikat annab ja tuleb treenida - psühho-regulatsiooni harjutused. Leida endale sobiv(ad) ja neid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi