Alkoholism Autor: Jaanus Mumma

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. 

Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised

ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.

Nõuanded sel teemal

Arvutisoltuvus

Tere Mul on Probleeme arvutisõltuvusega kain kull tool 8 tundi paevas kuid suht muu aja istun arvutis tean ise et veedan oma aega palju arvutis vahepeal ka lausa terve oo mangin mange jne kodused tood ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegemised tuleb tähtsuse järjekorda panna - mis Elus oluline ja mis tühi-kargamine.
Teha olulised valikud!
Esiteks. Valik nr üks - kas Pere või Virtuaalmaailm. Nii lihtne see ongi. Naine ...

Loe edasi

Emal depressioonist tingitud alkoholism

Tere,

Mu emal on pikemat aega napsutamisega probleeme, kuid ma saan aru, et see on depressiooni tagajärg. Ta on loomult seltskondlik ja tore inimene, kuid alkoholi tarbimine on muutunud koduseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kirjelduse põhjal - lopsakas alkoholism. Alkohoolikul haiguskriitika puudub - enda alkoholihaigeks ei pea ja seetõttu ka ravist midagi kuulda ei taha. Sõltuvuse tõttu otsib ta põhjusi (depressioon, saatus, ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Kui olin kas 6 või 7 aastane tahtis mind metsas vägistada maal olnud 14 aastane poiss. Olime maasikal. Poiss oli naabri lapselaps. Siis tajusin esmalt, ma ise ei taha midagi toime panna aga kästakse ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga ilusti selgitate enda probleeme ja isiksuse kahesust ehk kahte isiksust endas.

1) Seda kahesust on kirjanikud oma teostes kasutanud (ilus ja hea kirjanduslik võte, ilukirjanduses paljugi ...

Loe edasi

Alkoholism

Olen 17 aastane tüdruk ja mul on probleeme alkoholiga. Sooviksin muuta ennast ja loobuda alkoholist aga ei saa sellega ise hakkama. Mida ma peaksin teie arust ette võtma?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi sellest murest Emale (kellelegi lähedasele, keda usaldad, kellega on mõistlik teineteise mõistmine). Jagatud mure on kergem kanda, kaks pead leiavad üheskoos parimaid lahendeid.
2) Alkoholi ...

Loe edasi

Mida ette võtta pikaajalise depressiooniga?

Tere,

maadlen umbes alates 19 aastasest saadik depressiooniga, praegu olen 28. Praeguseks olen lõpuks tagasi vaadates teadvustanud endale, et olen depressiooniga maadelnud juba aastaid. Elu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete saanud Rahustit (Xanax), aga see on ju sümptomaatiline ravi (mis on vaid ravi algetapil oluline), kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) ...

Loe edasi

valutav õlg

õlg on teinud valu juba kolm kuud, tehti magnetresonantstomograafia uuring , tulemus, kõõlustupes on veidi vedelikku, ülemises labrumis on SLAP 1 rebend, akromioklavikulaarliigeses on veidi artroosi, akromion ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks konsulteerida ortopeediga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Paranoia ja usk, et minu isiku suhtes käib vilgas luuretegevus

Tere
Olen mures oma venna pärast. Ta elas ja töötas Saksamaal 4 aastat, olles eelnevalt oma ainukese kodu maha müünud. Eestisse tuli ta tagasi 1 kuu eest ja elab praegu minu juures. Tulles oli ta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paranoiliste mõtete kõrvaldamiseks, häälte kõrvaldamiseks on Väga head rohud olemas.
Psühhiaatri jutule ja saate abi.
Jutt ei aita, selgitamine, nõidumised, pendeldamised, käe vaatamised, ...

Loe edasi

Kas päris haigus või kujutlusvõime?

Kirjutan lühidalt oma sümptomitest, kuidas teile tundub, kas on põhjust SM kahtlustada?
- istudes või pikalt ühes asendis olles surevad käed-jalad ära.
- meeletu higistamine, eriti päeval.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatu alusel ei saa SM i diagnoosida. Kui guugeldate ka muid neuroloogilisi haigusi leiate palju sarnaseid vaevusi. Ilmselt tuleks kaaluda ärevuse ravi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kuidas aidata

Tere
Kui minnakse hulluks kuidas lähedased saaksid kõigeparemini aidata mõtlen siin kui ollakse kodus haigla ravi nii kui nii

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikahäireid on sadu ning seega seda nö hullu olukorda on väga erinevaid. Seega - ka lahendused on erinevad nii Dispanseris, nii Haiglas kui ka Koduses olukorras.
a) Esimene kuldreegel ja see ...

Loe edasi

Valu kandades

Tere!
Nimelt on kandadele tekkinud sellised moodustised, välja näevad küll nagu oleks hõõrdunud vesivill aga seda see ei ole. Need on naha all ja astudes pressivad välja nagu herneterad, kõvad ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ei ole neuroloogilise haigusega. Nõu võiks pidada reumatoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi