Alkoholism Autor: Jaanus Mumma
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.
Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi.
Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised
ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.
Nõuanded sel teemal
Epileptilised krambid
Tere, mul on küsimus oma meretööks sobilikkuse kohta
Nimelt olen ma töötanud merel stjuuardina tänaseks juba pea 10 aastat ning soovin jätkata.
Paar aastat tagasi aga hakkasid minu halval- ...
Vastas dr Ain Pajos
Tõenäoliselt tuleb Teil nõu pidada hoopis pädevate juristidega.
Dr. Ain Pajos
Pinge diafragmas, valud rindkeres
Tere!
On nödal aega olnud krampi tõmbuv/kange/pinges diafragma (umbes nii, võib-olla hoopis natuke üleval pool rohkem). Ei lase hästi istuda, kohe läheks nagu miski katki tunne, saan seista ...
Vastas dr Ain Pajos
Pidage nõu perearstiga kes teeb läbivaatuse ja vajadusel suunab uuringutele ja eriarstile.
Dr. Ain Pajos
Depressioon, ülemõtlemine, ärevus
Tere
Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...
Loe edasiPea vasakul pool suriseb
Vasakul pool peas surinad ja pead katsudes umbes 5 cm pehme lõhe , pead katsudes.Millwga tegu?
Vastas dr Ain Pajos
Kirja teel siin selgust ei saa. Tuleb minna arsti vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Depression
Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...
Meningioom.
Tere.
Minu lähedasel tekkisid järsku mäluhäired ja haiglas uuringutel avastai peas midagi magnet uuringul.Panen siia uuringu vastuse ja soovin teie poolset selgitust.Olgu mainitud,et operatsiooni ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on ohtliku kasvajaga koljuõõnes, mille iseloom ei ole täiesti selga. Operatsioon on kindlasti vajalik. Prednisoloon vähendab kasvaja poolt esilekutsutud ajuturset ja aitab ajutiselt seisundit ...
Loe edasiKuklanärviärritus
Tere!
Mitu päeva lööb juba teravaid valusid kõrva. Kõrva seest poolt puutuda ei saa, sest kõrv on nii hell.Terve vasak pool on valus/hell katsudes. Peanahk isegi hell, nii et kui juukseid ...
Vastas dr Ain Pajos
Alustada tuleks kõrvaarsti visiidist, ka hambaarsti kontrollis tuleks käija. Perearst saab teha vereanalüüsi põletikunäitajatele. Kui kõik OK siis neuroloogile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi
Emal peavalud
Tere Lugupeetud Dr Ain Pajos!
Mu ema sai tõsise trauma ca 15 aastat tagasi, kui jäi jalgratta alla. Nüüdseks on ca 2 viimast aastat olnud tal ägedad peavalud ja kõrvades kohiseb et inimene ...
Vastas dr Ain Pajos
15 aastat vana peatrauma nüüdseid peavalusid kindlasti ei põhjusta. Kuna MRT oli korras, on vajalik neuroloogi läbivaatus et selgitada võimalikke vaevuste põhjuseid. Helistage tel. 6748591 kl. 14-16
Loe edasi
Auraga migreen
Tere! Mul on olnud mitmeid aastaid aurata migreen,kus terve päev on väga halb ja oksendamine, suur peavalu ühel poolel aga viimasel ajal on lisandanud (arvatavasti)auraga migreen. Teist migreeni on nüüd ...
Vastas dr Ain Pajos
Migreeni korral esineb sageli valuhoogusid nii eelneva auraga kui ka ilma. Tavaline aura mis eelneb migreenipeavalule on virvendav siksak silme ees mis vähehaaval suureneb. Et asjas siiski kindel olla ...
Loe edasiTundlikus vasakul pool rinnus kaenla pool!
Vaevab probleem mis on kestnud juba peaaegu aasta.
Nimelt on mul vasakus rind tundlikum kui parem eriti kui õrnalt puutuda otsesest valu ei tunne kui pealekui siis kergelt. Aga kui pressida tugevamalt ...
Vastas dr Ain Pajos
Kui ka vasakul seljas abaluu taga on valulik koht, on tõesti võimalik seljast lähtuva roietevahelise närvi ärritusseisund seoses lülidevahelise väikese liigese nihkega. Siis võiks pöörduda kiropraktiku ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi