Alkoholism Autor: Jaanus Mumma

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. 

Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised

ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.

Nõuanded sel teemal

Vanad verevalumid ajupildil

Tere!

Kaks aastat tagasi oli moment, kus mul algas õhtul äkki tugev peavalu oimukoha lähedal ja mõne aja pärast oli peas selles kohas väike lõhkemise tunne. Tundsin kohe ka seda, just nagu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vanad verevalumid oleks kindlasti näha ka juba tehtud kompuutertomograafial. Ilmselt on peavaluks muud põhjused. Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Peavalu

Tänaseks juba 3 nädalat peavalu kuklas, paremal pool. Valu algab kaela paremalt poolelt, pealuu serva juurest ja tugevnedes saadab pulsi rütmis pisteid üle parempoolse kukla (luu all). Kolmel korral on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas ka varem on olnud lühiajalisi perioode öise tugeva peavaluga mis möödub kiirelt? - siis tegemist migreeni eriliigiga.
Kukla ja kaela massaaz võib aidata kui on tegemist kuklanärvi valuga mis ...

Loe edasi

Õlad-kael kanged, pea uimane

Tere

juba umbes septembri kuust on sisuliselt igapäevaselt järgmised sümptomid: kael ja õlad kanged, pea uimane nagu vati sees oleks. Pöördusin selle murega perearsti poole, kes viitena minu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Aspiriin siin ei aita. Võiks teha rö. pildid kaelalülidest ja tulla konsultatsioonile.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Süvenev alaseljavalu

Tere! Juba 4 kuud on mul olnud alaseljavalu, mis alguses harjutuste abiga läks veidi paremaks, aga nüüd on valu süvenenud. Käisin ortopeedi juures, kes tegi röngtgeni seljast ning ütles, et sellega on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks vältida istumist ja teha paar ravikuuri. Helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika.

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Alaseljavalu

Tere,
Olen hädas alaselja valudega. Kuna töötan ratastooli lastega on töö iseloom füüsiline ja palju on laste tõstmist ja on selja ülekoormus. Tavaliselt on seljavalud möödunud kuu aja jooksul, seekord ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Lülivahemiku kitsenemine tähendab lülidevahelise sidekoeketta kokkuvajumist, mille tõttu väljasopistuv osa võib ärritada jalanärvijuurt (tavaliselt ühe jala). Soodustab kindlasti küürus seljaga raskuste ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi