Alkoholism Autor: Jaanus Mumma

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. 

Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised

ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.

Nõuanded sel teemal

liiga kiire ereksioon

tere mul selline mure..et on soov normaalselt seksuaalelu elada.aga ei saa kuna peenis ei jäigastu nii nagu peab ja kui jäigastub siis toimub seemnepurse praktiliselt kohe peale sisenemist .mõned liigutused ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Probleem on tuttav ja väga levinud. Tavaliselt ikka saab aidata kuna olemas vastavalt ravimeid! Rohud olemas aga need on retsepti ravimid. Soovitan tulla vastuvõtule siis arutame probleeme ...

Loe edasi

Преждевременная эякуляция у мужчины

Доброе утро!

У меня такой щекотливый вопрос. Встречаюсь с мужчиной, ему 34. Когда дело дошло до близости , то получился такой конфуз, что произошло семяизвержение неуспев одеть призеватив. ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Здравствуйте! Если у мужчины давно не было отношений, то преждевременное семяизвержение возможно из-за сильного ожидания и перевозбуждения. Но может быть и на фоне некоторых болезней (воспалений.) ...

Loe edasi

valu pärasooles kuskil

Tere!
Tunnen aegajalt survet alakõhus, pärasooles valutab (umbes 5cm sügavusel ja paremalt.) Ennem valutas aegaajalt, nüüd pigem kogu aeg ja on hakkanud kiirgama närvi torkeid reide, parem tagumik ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Pigem see on närvivalu, kusepõie vähile see nähtavasti ei sobi. Kahjuks ise juunis (alates 10,06) olen puhkusel. Vaid sel ajal kliinikus kindlasti olemas teine arst (dr.Poolamets Olev) kes võtab ...

Loe edasi

Seks ja päevad

Tere!
Olin kaitsmata vahekorras hommikul ja sama päeva õhtul hakkasid mul päevad. (nädal varem kui olin oodanud.) Kui suure tõenäosusega ma võisin rasestuda? Kui ma oleks SOS pilli ostnud kas see ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui õhtul samal päeval hakkas menstruatsioon siis võimalus rasestada on null! SOS pilli pole mõtted võtta. Muidugi jääb väike võimalus et see ei ole päevad, vaid lihtsalt verieritis, mis on ...

Loe edasi

Peavalu

Tere.
Mureks on peavalu. Nii palju, kui mäletan, on mul see olnud juba aastaid. Kui on "tavaline" peavalu, valuvaigisti aitab mõne min pärast. Aga tihti valutab üks pool, kas vasak või parem, kergelt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist migreenihoogudega, kaela muutused lisavad valude kestust ja sagedust. Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Seljanärvipõletik

Tere!
Veebruaris hakkasid vasakus puusas käima liigutamisel torkivad valud. Eriti teravad hommikuti. Suhtlesin perearsti nõuande telefoniga ja vastavalt soovitusele võtsin 3 x päevas Ibuprofeeni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla ka puusaliigese muutustega - kas ülesvõtted puusaliigestest on tehtud - saab teha ka perearst. Peale seda selgub õige diagnoos ja ravi neuroloogi või ortopeedi vastuvõtul.

Loe edasi

Sotsiaal foobia ja lapsepõlve trauma

Kuidas ennast kokku hoida kui mentaalselt ei saa sõjaväes olla ja pähe tulevad igasugued foobiad ja organism ei kannata seda kuna tegu on lapsepõlve traumaga?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sportlane harjutab ja saab uute olukordadega hakkama.
Sõjaväge tuleb ka võtta NAGU sportlikku trenni - hea võimalus end muuta, karastada, uute olukordadega time tulle.
Tabletid on abivahendid ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem psüühikas kinni - harjutustega Kõrvaldatav!
1) Väike-vaagna (lahkliha) lihaste harjutused (toolil istudes lihaseid pingutada - see hästi tunnetatav. 5...10 korda korraga. siis paus.
Loe edasi

Tujude muutumine

Tere.. kas te oskaksite soovitada, mida teha kui inimene ei suuda enda tujusid absoluutselt kontrollida, iga pisiasi ajab paanikasse ja tuju on kas liiga ûleval või täielikult põhjas.. see mõjutab oluliselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem on kõrvaldatav.
1) Korralik ja piisav uni. Une arvelt ei võta. Puhkus taastab elurõõmu ja jõu!
2) Kehaline aktiivsus. Terves kehas terve psüühika, tundeelu, enesekindlus, usk endasse. ...

Loe edasi

Antidepressandid

Tere! Kûsimus selline, et kas antidepressandid manustatuna mingi teise tabletiga võivad olla ohtlikud või narkootilise toimega?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostoimed on erinevatel ravimitel erinevad: ühed omavahel koostoimel tugevdavad toimet,
teised nõrgendavad toimet, kolmandad võivad tekitada ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.
Raviarst annab ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi