Alkoholism Autor: Jaanus Mumma

Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.

Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi. 

Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised

ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.

Nõuanded sel teemal

Ärevushäire?

Tere,
Probleemiks on see, kui tekib mõni pingelisem olukord, lähen väga endast välja ja võin nutta hüsteeriliselt ega suuda end kuidagi rahustada..ja see võib kesta päevi. Süda peksab sees pidevalt. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rahustavad teed sobivad, soe jook sobib.
Harjutused. vt varasemad - Enneti palve esimene samm, jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus.
Positiivse pihtimise Päevik.
Iga inimene on ...

Loe edasi

Valu mõlema reie siseküljel

Umbes 10 kuud tagasi hakkas valutama üks puusaliiges. Röntgen liigese kulumist ei näidanud. Arvati olevat limapauna põletik. Tehti liigesesüst. Eriti ei aidanud. 7 kuud tagasi hakkasid valutama mõlemad ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist puusaliigestest lähtuva valuga, mitte närvivaluga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Äkkviha!!!

Tere.
Minul selline probleem,mul tekib äkkviha ja ma plahvatan ja siis ütlen väga vastikuid sõnu mida hiljem kahetsen.Elukaaslasele öelnud viimasel ajal väga inetult ja sõimanud teda ebameeldivate ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholismi üheks tunnuseks on kodune agressiivsus - alkohoolsetele jookidele täieline ei. Täieline!
Koosole on andmise rõõm - mida abikaasale pakud emotsionaalselt, psüühiliselt, hingeliselt...Andmise ...

Loe edasi

Pisteline peavalu

Tere,umbes kuu aega vaevavad peas pistelised tuimad peavalu hood,mis on igapäevased. Valu on on pulseeriv otsa ees ja külgedel.Vahepeal kaovad ja päevapeale ilmuvad taas. Valu pole tugev,aga samas häirivad. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Sageli ongi põhjuseks kaela lihaspingest tekkinud kuklanärvide ärritus mis kiirgab valu pähe. Kaela ja kukla massaaz võib asja leevendada.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6 748 ...

Loe edasi

Peavalu

Tere
Tehti MRT peaajust+MRA+MRV diagnoosi täpsustamiseks,Ida- Viru Keskhaiglas. SIIN siis vastus, mis lasin perearstil endale välja printida. Aju lateraalvatsakesed, III ja IV vatsake, ekstratserebraalsed ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kolded valgeaines ei ole peavalu põhjusteks. Nad võivad olla kaasasündinud, või näiteks tekkinud seoses südame rütmihäiretega. Kui rütmihäireid esineb,tuleks konsulteerida kardioloogiga. Soovitav korrata ...

Loe edasi

Mis võib olla minu tervisehäirete põhjuseks?

kannatan rindkere valu-, palavus - ja higistamishoogude käes hommikuti ärkamisest 6.30 kuni ca kella kümneni. Valuhood on kord pikemad, kord lühemad, kõige lühemad on siis kui masseerida tugevasti närvipunkte ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalikud on ka selgroo rinnaosast lähtuvad närvivalud. Põhjuseks sageli pidev küürus asend istumisel, aukus madrats. Kasuks võib tulla selja massaaz, pipraplaastrid mõlemapoolselt selgroo kõrvale.
Loe edasi

Rinnalülide röntgen

Kas oskate kirjeldada röntgeni vastust? Kirjeldus: Film lülisamba rinnaosast 2- suunas- Sin- skoliootiline hoiak. Lülikehad tavalist kõrgust, tagumine kaar sile. Lülivahemikud ii.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esineb rinnaosas kerge kõverus vasakule, Lülikehade ja diskide muutusi ei esine. Ilmselt ei ole seljakõverus teie vaevuste põhjuseks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Skisofreenia

Skisofreenia pärilik ja kas sellest võib olla tingitud valetamine?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei või!
Väike vale on Kõigil nooruses olnud ja see käib nö norm-arengu juurde. Kui ise aru saad - siis ju OK.
Edaspidine on ju kasvamise-koolitamise asi. Päevi aitab endas selgusele jõuda. ...

Loe edasi

Naine ei salli last eelnevast kooselust.

Tere,

Kohtusin oma naisega umbes kaks aastat tagasi. Meil on mõlemal üks tütar eelnevast elust ja nüüd üks ühine tütar. Esimese aasta käisime külas üksteisel ja teisel aasta kolisime kokku ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Lastepsühhiaatri jutul käia - igal juhul saab asjalikku infot, soovitusi.
2) Kodune reegel - esimese lapse kasvatamisega tegeleb Lapsevanem, võõrasema/ isa ei sekku. Koos kasvatavad vaid ühist ...

Loe edasi

ATH (ADD/ADHD) täikasvanutel ja selle ravimatus eestis

Tere. Millise psühhiaatri või kliiniku (kus on vastav psühhiaater, kes end muutusega oma töös kursis hoiab) poole ma oma probleemiga peaksin pöörduma? Probleemiks on keskendumisvõimetus, mis diagnoositi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinnas (PERH Psühhiaatriakliinikum) dr. Ülo Kallassalu - Dispanseri peaarst.
Tallinnas (Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse juhataja dr. Andres Lehtmets.
Minul ambulatoorset ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi