Sünnimärk Autor: Pille Konno

Sünnimärk ehk neevus on harilikult selgepiiriline ja healoomuline naha- või limaskestakasvaja või väärarend, mis pole tekkinud arvatavate välistegurite toimel. Inimese nahal võib olla erinevat liiki sünnimärke, kuid kõige sagedamini mõeldakse sünnimärgi all melanotsüütneevust – küpsetest melanotsüütidest (pigmendirakkudest) moodustunud laiku nahal. Sünnimärkide täpne tekkemehhanism ei ole teada, arvatakse, et teket soodustavad ultraviolettkiirgus, hormonaalsed muutused ja ka geneetilised tegurid.

Tavalised ehk omandatud sünnimärgid hakkavad tekkima 6–12 kuu vanuses, kusjuures järgneva 30–40 aasta jooksul nende arv suureneb. Keskmiselt on täiskasvanul umbes 45 sünnimärki. Need võivad olla ovaalsed või ümarad, helepruuni kuni mustja värvusega, tasase või ebatasase äärega, nahapinnaga ühetasased või nahast pisut kõrgemad. Elu teisel poolel hakkab sünnimärkide arv jälle vähenema ning eakatel on neid üksikuid. Tavalised sünnimärgid muutuvad pahaloomuliseks suhteliselt harva, ehkki liiga suurt sünnimärkide arvu peetakse nahavähi – melanoomi tekke riskiks. Tavaliste sünnimärkide eemaldamine ei ole vajalik, kuid neid tuleks siiski jälgida, et õigeaegselt märgata tekkinud muutusi (kiiret suurenemist, asümmeetria kujunemist, serva muutumist ebaselgeks või sälguliseks, värvimuutust jms). Sellisel juhul tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Hiidneevused on kaasasündinud sünnimärgid, mis esinevad vastsündinu nahal juba sünnihetkel või tekivad 1.–3. elukuu jooksul. Tegemist on loote arengu ajal neuraalharjast nahka siirdunud, melaniini tootvate neevuserakkude ehk nevotsüütide (ebaküpsete melanotsüütide) paikse kogumiga. Värvuselt pruunid hiidneevused võivad katta väga suure ala kehast ning olla kaetud karvadega. Hiidneevuste olemasoluga kaasneb nahavähi (pahaloomulise melanoomi) tekke risk, mis võib põhjustada psühholoogilisi probleeme. Tuleb jälgida muutusi hiidneevuse mõõtmetes ja värvuses. Ohumärkideks on selle sügelemine, haavandumine, veritsemine. Hiidneevusi eemaldatakse kirurgiliselt. Sageli võib see aga sünnimärgi asukoha tõttu osutuda väga keerukaks, siis jäetakse isik arstlikule jälgimisele.

Leeksünnimärk ehk tulemärk ehk punaneevus on soonneevuste hulka kuuluv, harilikult näo või kaela nahal esinev tasapinnaline selgelt piiristunud laik, mis koosneb laienenud juussoontest (kapillaaridest). Värvuselt on ta helepunane või lillakaspunane – nn portveinneevus. Leeksünnimärk esineb juba sünnihetkel, sagedusega 3 juhtu 1000 sünni kohta. Oma asukoha tõttu (näol, kaelal) võib see põhjustada emotsionaalseid ja sotsiaalseid probleeme. Sünnimärgiga inimesed peavad käima silmaarsti juures, et kontrollida end glaukoomi suhtes. Nimelt võib portveinneevus olla üks komponent Sturge’i-Weberi sündroomis, mille korral koos sünnimärgiga esinevad hemangioomid (veresoonkasvajad) ajukelmetel ning glaukoom.

Ravis on proovitud rakendada paljusid meetodeid: külmutamist, kirurgilist ravi, kiiritust. Tänapäeval peetakse efektiivseimaks meetodiks kapillaaride fotokoagulatsiooni kas laseri või muude valgusraviaparaatidega, mis hävitab kapillaarid, ilma et naha pindmine kiht kahjustuks.

Vt ka glaukoom.

Tavaline sünnimärk. Hiidneevus. Leeksünnimärk.