Haige kodune põetamine Autor: Irma Nool

Haige kodune põetamine. Põetamise oskusest ja järjekindlusest oleneb suurel määral haige enesetunne, aga ka see, kui kiiresti ta paraneb. Põetamise tähtsus on seda suurem, mida raskem on haige seisund. Kergete ja kiiresti mööduvate haiguste korral seisneb põetamine peamiselt ravimite andmises, sobiva toidu valmistamises, haige kehatemperatuuri mõõtmises ja puhtuse eest hoolitsemises. Raskes seisundis voodihaigete põetamine nõuab põetajalt ka teatavaid oskusi, kannatlikkust ja tasakaalukust. Põetaja peab suutma haige meeleolu ülal hoida, et vältida hooldatava ärritumist, hirmu ja teisi hingelisi üleelamisi. Haigele tuleb sisendada usku peatsesse paranemisse.

Haigetuba tuleb koristada iga päev. Kõik pinnad  tuleb  üle  pühkida  niiske  lapiga. Õhu temperatuur haigetoas peaks olema 18–20 °C. Palavikuga haigel on hea lamada jahedamas ruumis. Tuba tuleb sageli õhutada, sest toaõhu vahetumine vähendab õhus olevate mikroobide hulka. Soojal aastaajal võiks aken olla pidevalt avatud, kuid haigevoodi ei tohi olla otsese õhuvoolu teel. Talvel õhutatakse ruumi 2–3 korda päevas mõnest minutist kuni tunnini olenevalt välistemperatuurist. Toa tuulutamise ajaks tuleb haige soojalt katta. Kui haige on väga külmatundlik, siis õhutatakse haigetuba kõrvaltoa kaudu. Haigetoas ei suitsetata. Ruumis ei tohi olla kärbseid.

Palavikuhaige põetamine. Vappekülma ajal tuleb haigele anda lisarõivaid ja tekke ning sooja jooki. Kui palavik on kõrge ja haigel on palav, vähendatakse riideid. Sageli aitab ainult haige voodilinaga katmisest. Palavik suurendab unetarvet. Vedelikuvajadus kasvab umbes 10% temperatuuri tõusu iga kraadi kohta. Söögiisu võib palaviku ajal kaduda. Siis võiks haigele pakkuda üksnes kergeid eineid. Tuleb hoolitseda piisava vedeliku saamise eest palaviku alanemise perioodil, eriti haige higistamise korral. Kui palavik tõuseb üle 38,5 °C, tuleb haigele anda palavikuravimeid, näiteks paratsetamooli. Madalama palaviku puhul pole palavikuravimid vajalikud, heaks abinõuks on ülehõõrumine jaheda veega või viinaga (lapse puhul tuleb viin võtta pooleks veega).

Haigevoodi korrastamine. Haigevoodi peaks asetsema toas nii, et juurdepääs oleks võimalik mõlemalt poolt. Haige voodipesu tuleb vahetada vähemalt kord nädalas. Kui aga pesu on tugevast higistamisest märg või haige eritistega määrdunud, vahetatakse pesu kohe. Voodipesu on hõlpsam vahetada siis, kui on kaks abistajat, kuid hakkama peab saama ka üksinda. Kui on lubatud ja haigel on küllalt jõuvarusid, istub ta voodi korrastamise ajaks toolile. Nõrga haige abistamiseks võib siduda voodi jalutsisse käterätiku või mingi tugevama riide, mille otsast haarates saab haige oma ülakeha tõsta. Raskes seisundis lamavate haigete voodipesu vahetamisel keeratakse puhas aluslina (ristlina) pikipidi rulli. Teki servad keeratakse külgedelt ja jalgadepoolsest otsast haigele katteks peale. Haige käed asetatakse rinnale. Abistaja haarab haige seljast ja õlgadest ning pöörab ta näoga enda poole, võimalikult voodi ääre lähedale. Voodi vastasservast hakatakse piki voodit haige suunas musta aluslina (ristlina) rulli keerama ja puhast aluslina ja/või ristlina lahti keerama. Jõudes linadega üle voodi keskjoone, võimalikult haige alla, pööratakse haige ettevaatlikult teisele küljele, nii et ta jääks puhta lina peale. Nüüd võib pöörata haige selili. Patja kas kohendatakse või vahetatakse püür. Voodihaige linad tõmmatakse haige iga asendivahetuse järel siledaks ja pingule, et linakortsud ei tekitaks nahale vajutisi. Naha niiskust ja soojust aitab hajutada ruumi tuulutamine.

Haigel tuleb ihupesu vahetada vähemalt 2 korda nädalas. Kui pesu saastub mäda, rooja või mõne muu kehaeritisega või märgub higist, tuleb pesu vahetada kohe, kas või mitu korda päevas. Kasutatakse kergelt selgatõmmatavaid, avaraid rõivaid. Riidessepanekut alustatakse alati vigastatud jäsemest, et siis saaks maksimaalselt liigutada toimivat jäset. Seevastu lahtirõivastamist alustatakse tervelt kehapoolelt ja alles seejärel riietatakse lahti vigastatud pool. Kahjustatud alajäsemetega inimestele pannakse riietamisel püksid jalga voodil.

Ratastoolis istuva patsiendi rõivad peavad olema küllalt avarad ja istmiku piirkonnas paksude õmblusteta, sest need põhjustavad kergesti lamatisi. Samuti peavad jalanõud olema piisavalt suured, et jalgade tursudes nahk ei kahjustuks. Takjapaelad ja pikkade tõmbeaasadega lukud on otstarbekad – vanur või puudega inimene saab siis minimaalse abiga või iseseisvalt riietuda. Erinevate puuete jaoks on olemas ka mitmesuguseid abivahendeid, mis aitavad inimesel säilitada oma iseseisvust ning mille kasutamise kohta saab teavet oma arstilt või tervisekeskustest.

Voodihaige asendi muutmine. Pikemat aega voodis lebama sunnitud haigeid tuleb asendiväsimuse ja lamatiste vältimise eesmärgil aeg-ajalt pöörata ning surve alla jäävaid pindu toetada. Seliliasendis oleval haigel jäävad surve alla kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu, kannad. Surve leevendamiseks tuleks panna väike, rullitud käterätt nimmepiirkonna alla, see toetab haige lülisamba nimmeosa. Õlgade, kaela ja pea alla panna padi, pahkluu alla väike padi või riiderull, mis tõstab kannad üles. Vastu jalataldu asetada jalatugi. Küünarvarte alla võib sättida padjad. Kui on tegemist halvatud haigega, pannakse rullitud käterätt või padi halvatud õla alla, see aitab säilitada liikuvuse õlga ümbritsevates lihastes. Halvatud käsi seada kehast eemale. Kui kahjustatud käsi kipub tursuma, toetada padjale kogu käsi. Kahjustatud poole puusa alla võib asetada rullitud käteräti. Halvatud põlve painutatakse

30° ja toetatakse padja või kokkuvolditud tekiga (pöid täisnurga all). 

Enne kui haiget keerata kõhuliasendisse, tuleb tõmmata ta lamama küljele (halvatuse korral tervele küljele) ühele voodi poolele, selg abistaja poole – kõhuli pööramisel jääb ta siis keset voodit. Kõhuliasendis haige pea tuleb pöörata küljele, toetades seda väikese padjaga. Surve all olevad piirkonnad on kõrv, põsk, õlad, rinnad, vaagnaluud, varbad. Asetada haige kõhu ja jalasäärte alla väike padi, et vähendada survet õlgadele ja varvastele.

Halvatu küljele pööramise protseduur sarnaneb tavalise pööramisega. Haige võib olla küliliasendis nii halvatud kui tervel küljel. 

Toetatud asend. Tõsta voodi peats 45–60°, mis suurendab mugavust, parandab kopsude ventilatsiooni ja haige võimalust kontakteeruda ümbrusega ning lõõgastuda. Surve all olevad kohad on kukal, küünarnukid, ristluu, kannad. Suur padi peab toetama selja ülaosa, õlgu ja pead. Käsivarte ja käte toetuseks kasutada patju vaid siis, kui haige ise ei kontrolli käte asendit. Ristluu alla panna väike padi või rull. Taldade alla asetada jalatugi. Halvatud haige aidata istuma nii sirgelt kui võimalik. Toetada asend patjadega. See takistab vajumist haigele küljele, aitab ära hoida toidu või maosekreedi hingetorusse tõmbamist. Kui on tarvis aidata haige toolile istuma, sirutab abistaja käed läbi haige kaenlaaluste tema abaluudele. Ülajäsemete halvatusega haigeid ei tohi kunagi tõsta käsivartest.

Voodihaige hügieen. Haige pesemisel on soovitatav kasutada leiget vett ning seepi asendavaid pesukreeme või -emulsioone, mis sisaldavad nahka kaitsvaid õlisid ja naha kuivamist takistavaid aineid. Sobivad pesukreemid, mille happesuse aste (pH) on 5,5, sellised pesukreemid säilitavad naha normaalse mikrofloora ja sarvkihi kaitsefunktsiooni. Hoiduma peaks nn bakterivastastest seepidest. Nende seepide kasutamise järel häirub naha normaalne happeline reaktsioon kuni kolmeks tunniks. Tavaline seep võib ladestuda pesuveest nahale kaltsiumi ja magneesiumi lahustumatute sooladena, mis võivad põhjustada nahaärritust. Kui siiski pestakse tavalise seebiga, tuleb vaht hoolikalt maha loputada. Kindlasti tuleb kasutada niisutavat ihukreemi, et säilitada naha normaalne niiskus.

Intiimhügieeni eest hoolitsemisel tuleb arvestada sellega, et haige võib häbeneda. Mähkmevahetusel ning alakeha pesemiseks on samuti kõige sobivam kasutada sooja vett ja seepi asendavaid pesukreeme või -emulsioone vastavalt kasutusõpetusele. Kindlasti tuleks aga vee ja seebiga pesta lahkliha ja pärakuümbrust pärast roojamist. Kõik pestud piirkonnad tuleb hoolikalt kuivatada. Alakeha pesemisel asetada haige alla siiber, et vältida voodipesu märgumist.

Siibri kasutamine. Lamajad meeshaiged kasutavad urineerimisel spetsiaalset pudelit. Sool tühjendatakse siibril. Naised urineerivad harilikult siibril. Siibri allapanemiseks painutab haige ühe jala põlvest, toetub painutatud jalale ja küünarnukile ning tõstab end veidi. Põetaja asetab ühe käe haigele ristluu alla ja kergitab teda, teise käega lükkab siibri alla. Jäsemevigastusega haigele pannakse siiber alla tervelt kehapoolelt.

Suuõõne hooldus. Haige suuõõne hooldus on igapäevane toiming. Õige hooldus hoiab ära suu limaskesta ja igemete põletiku ning hammaste lagunemise. Kui haige ei ole ise võimeline hambaid puhastama, peab seda tegema hooldaja. Hambaid on vaja pesta vähemalt 2 korda ööpäevas – hommikul ja õhtul. Suuvesi ei asenda hammaste mehaanilist puhastamist, vaid pigem täiendab seda. Haigel tuleb lasta suud loputada ka magamise, isegi lühiajalise uinaku järel. Huulte hooldusvahendid (salvid, määrded, hügieenilised huulepulgad) hoiavad ära huulte kuivamise ja pragunemise.

Voodihaige üldpesemine. Voodihaiget võib üleni pesta vannis, duši all või teda üle hõõrudes. Vannitades ei tohi haiget üksi jätta ja kogu aeg tuleb jälgida tema seisundit. Kui ta kaebab halba enesetunnet, tuleb vannitamine lõpetada. Duši all pesemine on hügieenilisem ja haiged taluvad seda ka paremini. Haigele, keda vannis või duši all mingil põhjusel pesta ei saa, tehakse ülehõõrumisi. Ülehõõrumisel pestakse kogu keha piirkondade kaupa märja lapiga ning seda tuleb teha vähemalt kord nädalas, tugeva higistamise korral isegi mitu korda päevas. Haiget pestakse sooja vette kastetud pesulapiga, alustades näost ja kaelast. Kõigepealt pestakse silmad välisnurgast sisenurga poole, siis otsmik, põsed ja lõug. Seejärel pestakse suu, nina ja kõrvad. Käte ja jalgade pesemiseks võetakse pestav jäse teki alt välja ning asetatakse selle alla käterätik. Pestakse tõmmetega südame poole, järgides venoosse verevoolu suunda. Iga pestud kehaosa kuivatatakse hoolikalt ning kaetakse soojalt. Haige rinna- ja kõhupiirkonna pesemiseks võetakse tal särk seljast ja volditakse tekk puusadeni. Selja ja külgede pesemiseks pööratakse haige kord ühele, kord teisele küljele. Viimasena pestakse reied ja jalad. Sõrme- ja varbaküüsi lõigatakse ja viilitakse kord nädalas. 

Jalgu pestakse 2–3 korda nädalas ning vastavalt vajadusele tehakse jalavanne (20–30 minutit 37-kraadises vees). Veele võib lisada vannisoola. Paksenenud nahka hõõrutakse pimsskivi või spetsiaalse nahaviiliga. Varbad ja varbavahed tuleb hoolikalt kuivatada. Lõpuks kreemitatakse haige jalgu, sest see hoiab naha elastsena. Naha haudumuse vältimiseks ei tohi varbavahesid kreemitada. Kui varvastevaheline nahk on vigastatud või haudunud, tuleb asetada varvaste vahele linane või puuvillane riideriba. See imab hästi niiskust ja eraldab kahjustunud nahapinnad üksteisest. Haige pead pestakse kord nädalas vannitamise ajal või duši all. Kui juukseid tuleb pesta voodis, siis on lihtsam, kui abistajaid on kaks. Haige on pesemise ajal poolistuvas asendis ja kallutab pead veidi taha. Pestakse kergete masseerivate liigutustega, kasutada võib ka palsamit. Juuksed kuivatatakse rätikuga või fööniga.

Vt ka lamatis.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Healoomuline kasvaja

Tere!
Mul on olnud sünnist saati healoomuline kasvaja veresoonte kogu alaseljal. Algul oli suur ja lilla aga nüöd nahaga ühte värvi. Aga küsimust tekitab see et sinna lööb vahebeal selline terav ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Valu ei ole normaalne. Soovitan kontrollida.

Loe edasi

Gardasil ja rasedus

Tere, mul tekkis selline küsimus et kas raseduse ajal võib teha Gardasil vaktsiini või mõjub see lapsele halvasti? Soovime elukaaslasega pere luua aga mul on hetkel esimene vaktsiin juba tehtud ning sooviksime ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 20-aastane

Tubli, et olete juba saanud 1. HPV vastase vaktsiini Gardasil 9. Tavapärane skeem on 0, 2, 6 kuul.
Kui rasestute, siis ...

Loe edasi

Sportimisel hakkavad jalalabad valutama

Tere, mul on selline probleem, et sportides ja just eriti joostes hakkavad jalalabad valutama. Eriti valulikuks muutub vasak jalalaba ja valu on nagu vasakulpool jalalaba sees. Jõuan joosta vaevalt 10 ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Olete oma küsimusele ise juba vastanud. Lampjalgade korral on tallatugede pidev kasutamine elementaarne, eriti sportimisel. Soovitaksin pöörduda firmasse "Gadox", Nendel on suur valik valmis tallatugesid ...

Loe edasi

Veritsus

Tere!Novembris 2016 a. venis esmakordselt mentruatsioon väga pikaks (ilmselt tegemist algavate ealiste iseärasustega)

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on siin tegemist düsfunktsionaalse veritsushäirega.Sageli esineb see enne menopausi,millal domineerivad anovulatoorsed tsüklid ja kollaskeha vaegtalitlus.Kuigi emakaõõne uuringul patoloogiat ...

Loe edasi

Kas peavalu otsmiku piirkonnas on peale insulti ja aju operatsiooni normaalne

Miks valutab igapäevaselt pea kui on olnud aju operatsioon peale insuli,või on normaalne,peavalu tugevneb kui on rohkem püstises asendis.Valu on otsmiku piirkonnas,halvatud on vasak pool.Tahaks teada ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Peavalu pole normaalne ükskõik mis põhjusel see ka ei oleks. Insuldi järgselt võib kujuneda krooniline tsentraalne neuropaatiline valu. Iga operatsiooniga saavad kahjustada väikesed närvid ja võib kujuneda ...

Loe edasi

Eesnäärmepõletik ja mis seda põhjustab

2014a diagnoositi mul eesnäärme põletik- sümptomiks- valu alakehas. Miskipärast lööb põletik välja pärast füüsilise töö tegemist, näiteks raskuste tõstmine. Olen seda ravinud, aga see tuleb ikka jälle ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pooliku info alusel siin head nõu kahjuks anda ei saa.
Kindlasti on meie labori võimalused põhjuste tuvastamise osas oluliselt suuremad.
Kirjelduse alusel veidi kahtlen, kas tegemist on ikka ...

Loe edasi

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Peo pesas klaasikild ja seda juba ca 15 aastat mööda vasaku käe peo pesa ringi rännanud!

Peegli kild on käes olnud ca 15 aastat! Nüüd on juba päris häirivaks muutunud kuna ei saa enam kätt ei taskusse panna ega tõsta. Kild on vist pugenud väikese sõrme juurde närvide vahele või sisse. Tunda ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Klaasikild mööda peopesa rännata ei saa. Kuiui ta seal on, siis saab ta olla vaid ühe koha peal. Klaasikildu ei pruugi röntgenis tõesti näha, kuid ultraheliga oleks ta kindlasti nähtav.
Ravikindlustuse ...

Loe edasi

Valu kannas

Tere!

Linnas käies tekkis valu kanna piirkonda, peale seda kõndida oli väga valus järgnevad päevad jalanõudega, kõndida korralikult ei saanudki. Alguses oli hullem, nüüd on ainult siis, kui ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ainult selle informatsiooni põhjal ei oska ka mina midagi tarka Teile soovitada. Kui röntgenis midagi näha ei olnud, siis luulist patoloogiat Teil ei esine. Ilmslt tegu pehme koe vigastusega.

Loe edasi

jalavalu

Olen juba 8aastat norras lõhetehases liinitööl.Kannan kummikuid ja viimasel ajal on hakanud parem jalg tugevalt valutama ,pigistab jalalaba küljelt nagu oleks jalga väänanud,,kui lähen pausile pooleks ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Arvan, et kaebused võivad tulla parema jalalaba eripäradest. Nii pika perioodi peale ei saa venitused haiget teha ja valu peaks olema sellisel juhul pidev.

Soovitan vahetada ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi