Valu Autor: Katrin Gross-Paju

Valu on organismi esimene signaal haigestumisest ja kõige sagedasem haigussümptom. Äge valu on organismi kaitsereaktsioon ähvardavale või juba tekkinud koekahjustusele. Valu sunnib inimest tegutsema, arstiabi otsima. Valu tekitavad kõik mehaanilised, termilised ja keemilised tegurid, kui nad ärritavad kudedes paiknevaid valuretseptoreid. Sealt kulgevad valuimpulsid läbi piirdenärvisüsteemi seljaajju ning edasi peaajju. Peaajus aktiveeruvad ka struktuurid, mis toovad endaga kaasa tugeva emotsionaalse reaktsiooni valule – hirmu, vahel ka viha. Äge valu ei kesta igavesti, ajutüves ja ajukoores paiknevad struktuurid, mis mingi aja möödudes takistavad valuimpulsside jätkuvat liikumist peaajukoorde, ning valu kaob.

Täiesti eriliseks võib pidada kroonilist valu. Sellisel juhul pole valu enam organismi kaitsereaktsioon, vaid pigem kohastumishäire. Kroonilise valu diagnoosimisel on tähtsaks faktoriks aeg. Krooniliseks loetakse valu siis, kui see on kestnud 3–6 kuud ja talle pole uuringutele vaatamata põhjust leitud. Samas ei saa välistada, et kroonilise valu algus ulatub juba tunduvalt varasemasse aega. Kui diagnoositakse kroonilist valu, siis on tegemist täiesti iseseisva sündroomiga, mis vajab spetsiifilist ravi. Praktikas pannakse kroonilise valu diagnoos sel juhul, kui valu on kestnud kauem kui mingi haiguse korral tavaliselt, välistades eelnevalt muud võimalikud valu põhjused. Kroonilise valu korral säilib nn valumälu nii kesk- kui piirdenärvisüsteemis ja inimene tunneb valu edasi, ehkki algne valu põhjus on ammu kadunud. Kroonilise valu püsimist soodustavad ka masendus, hirmutunne ja muud negatiivsed emotsioonid.

Tavalisem on siiski olukord, et tekkinud valu viitab konkreetsele haigusele. Seejuures on oluline nii valu tekke aeg, koht, iseloom kui ka varasemad haigused. Nii võib äge kõhuvalu viidata ussripikupõletikule, äkki tekkinud peavalu ajuverejooksule jne. Samas on olemas mitmeid seisundeid, mille ainsaks tundemärgiks on valu (nt äge seljavalu, migreeniatakk).

Igal juhul vajab igasugune esimest korda tekkinud tugev valusööst kohe arsti konsultatsiooni. Kas tuleks kutsuda kiirabi või pöörduda perearsti poole, sõltub nii valust kui kaasnevatest sümptomitest. Üldjuhul ei vaja äge seljavalu kiirabi sekkumist, kuid äkki tekkinud tugev peavalu võib olla ajuverejooksu tundemärk ning vajab viivitamatut arstiabi.

Mõnedele haigustele, näiteks neerukivitõbi, sapikivitõbi, stenokardia jt, on iseloomulikud hooti ehk episoodiliselt tekkivad valuhood, millega võivad kaasneda iiveldus, oksendamine, vappekülm, uriinipeetus jt sümptomid. Valuhoog on tüüpiline ka teatud peavaludele. Kui valuhooge põhjustav haigus on varem diagnoositud, tuleb talitada vastavalt arsti nõuannetele.

Kroonilise, ravile halvasti alluva valu puhul on soovitatav pöörduda spetsiaalsesse valukabinetti.

Vt ka neerukivitõbi, peavalu, sapikivitõbi, stenokardia.