Ishias Autor: Toomas Asser
Ishias ehk istmikunärvivalu ehk istmikunärvineuralgia ning sellega koos nimmevalu on inimkonna igivana probleem. Ishiase mõiste esmakordne kasutamine on teada aastast 1450. Istmikunärv (nervus ischiadicus) moodustub kahest nimme- ja kolmest ristluunärvijuurest ning iga närvijuure kahjustus ehk radikulopaatia omaette võib põhjustada erineva asukohaga jalavalu. Seega ei ole ishias omaette diagnoos, vaid pigem vaevuste ja sümptomite kogum ning üldine mõiste, tähistamaks igasugust nimmepiirkonnas esinevat ja/või jalga kiirguvat valu. Valu võib olla nimmes, tuharas, erinevates kohtades reies-sääres ning labajalas ja varvastes. Lisaks valule võivad jalas tekkida tuimus, surinad, lihasenõrkus ning jalaasendit võib olla raske kontrollida. Tavaliselt on vaevused ühel kehapoolel.
Esimese ristluunärvijuure kahjustuse korral kiirgub valu mööda reie-sääre tagapinda tuharast labajalga, kannakõõluse refleks nõrgeneb, varvastel kõnd on raskendatud, reie- ja säärelihased võivad kõhetuda ning tundlikkus sääre tagapinnal ja labajala välisküljel väheneb. Viienda nimmenärvijuure kahjustusest tingitud valu kiirgub mööda reie-sääre välispinda suurvarbasse, kannale toetumine kõndimise ajal on raskendatud või tekib rippuv labajalg.
Kõige sagedamini põhjustab radikulopaatiat mehaaniline surve närvijuurtele lülidevahelises mulgus nende lülisambakanalist väljumise kohas. Algseks põhjuseks on lülivaheketaste väljasopistused ehk diskusprolapsid. Harvem on surve närvijuurtele tingitud lülidevaheliste mulkude ahenemisest lülisamba degeneratiivsete muutuste tagajärjel. Säärane tuharasse ja reide kiirguv ishiasevalu on sageli põhjustatud ka nimmelülide sidemete, liigesekapslite ja lihaste kinnituskohtades paiknevate valutundlikkuse närvilõpmete (notsitseptorite) ärritusest ning valu ei pruugi olla põhjustatud närvijuure kompressioonist. Reide kiirguvat valu kutsuvad sageli esile puusaliigesepõletik ning -kulumus, samasugune valu võib tekkida ajutiselt ka raseduse ajal.
Ägeda valu leevendamiseks tuleb võtta valuvaigisteid, lihasepinge vähendamiseks proovida valutavale kohale nii külma kui ka sooja toimet, püüda jääda aktiivseks. Kui valu on siiski nii suur, et ei suudeta voodist tõusta, tuleb päev või kaks voodis olla, kuid ikkagi meeles pidada, et liikumine on paranemiseks olulisem kui voodirahu. Paljudel juhtudel on ishiasevalu lühiaegne ja kerge, möödudes iseenesest, vaid alguses vajatakse mõned korrad valuvaigisteid. Kroonilise valu korral tuleb valuvaigisteid võtta regulaarselt, soetada kõvem madrats, väga vajalik on mõõdukas sportimine, eriti head on harjutused kõhu- ja seljalihaste tugevdamiseks. Harjutuste kompleks tuleks selgeks õppida asjatundja juhendamisel, jätkates hiljem iseseisvalt. Uute ägenemiste ennetamiseks on väga soovitatav harrastada ujumist, sest see treenib peaaegu kõiki lihaseid, kuid ei koorma lülisammast. Hoiduda tuleks raskuste tõstmisest ja külmetamisest, ülekaalu korral peaks püüdma alla võtta. Kirurgiline ravi on näidustatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et valu põhjuseks on väljasopistunud lülivaheketta surve istmikunärvijuurtele või närvijuure pitsumine kitsenenud lülidevahelisse mulku.
Vt ka puusaliigesekulumus, radikulopaatia.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Willise-Ekbomi tõbi ehk rahutud jVajanalad
Mul peale ajuinfarkti 2026 on jalgade tõmbleminre, tavaliselt uinumise ajal, nüüd mõnikord ka päeval. Vasem pool oli halvatud ja sealse jalaga on mure. Harva kolib ka paremasse jalga üle.

Vastas dr Ain Pajos
Tuleks teha EEG uuring et selgitada kas tegemist on infarktijärgse epilepsiaga. Saadab neuroloog. Ravi sõltub uuringu tulemustest.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591
Parema jala suur varvas sureb õhtuks juba üle aasta.
Parema jala suur varvas sureb õhtuksära . Hommikul on normis. Nüüd on hakkand ka teised varbadjubatuimemaks minema ja ka vasakul jalal suur varvas. Labajalg on ka turses, varbad jäävad õhku.

Vastas dr Ain Pajos
Labajala turse mis võib tingida varvaste suremise ei ole põhjustatud närvikahjustusest. Pidage nõu perearsti või veresoontearstiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Limapauna põletik.
Minu uuringute põhjal helistas perearst ja ütles, et mul on limapauna põletik.
tasakaalu häired
Tasakaal

Vastas dr Ain Pajos
Tasakaal toimib nägemise, sisekõrvas asuva tasakaaluorgani, pikkades jalanärvides ajju saadetava informatsiooni ja peaaju erinevate regioonide tihedas koostöös. Viga süsteemi ükskõik millises osas tingib ...
Loe edasiVasak lajg valutab
Vasak jalg tagant pehmes tagumises osas, reieis ja sääres juba kolmas kuu valutab, krambid. Pereast midagi ei saanud teha, ortopeed kirjutas lihtsalt välja valuvaigisti millega ma tundsin ennast mürgitutana, ...

Vastas dr Ain Pajos
Ilmselt on tegemist diskikahjustusega alaseljas. Paluge perearstil teha rö pilt nimmelülidest ja tulge neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Peavalu
Tere. 29a naine. Tihti umBes 2-3x nadalas in háiriv peavalu. Kuklast ja otsaeest, dolmen ks ei aita… kaela ja õlavöötmed táiesti kinni. Mida teha? Varasemalt sama mure olnud

Vastas dr Ain Pajos
Suure tõenäosusega migreen mis põhjustab ka kaelalihaspinge ja tingib pingepeavalu. Visiit neuroloogi juurde toob tõenäolisel õige ravi.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Õla ja kaelavalu
Umbes 3 aastat tagasi algas vasaku õla valu (diagnoositi bursiit), seejärel levis valu kaela, abaluude vahele ning nüüd on hakanud vaevused tekkima ka paremas õlas.
Viimaste kuude jooksul on valu ...
ühtuti-öösiti väga-väga suue valu vasakus jalas
Vasakus reies õhtuti-öösiti ilma teadaoleva põhjuseta väga-väga tugev, lausa väljakannatamatu valu. Nagu mingid sooned kisuks kokku. See valu ajab lausa oigama ja karjuma. Ei aita masseerimine. Liikuda ...
Viimased kuud on mind häirinud vasaku näopoole nn. spontaalne pulseerimine- põsk, silm, suunurk. Seda märkavad ka teised.
Kuidas sellest lahti saada?

Vastas dr Ain Pajos
Et vastata, on vaja teada tõmbluste põhjust. Vajalik on visiit neuroloogi juurde.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Z03.3
Küsimus kas uue diagnoosiga on võimalik uut päästja tervisetõendit saada on pandud z03.3?
Patsient neuroloogi tasulises vastuvõtus.
Patsient on varem pöördunud samuti minu vastuvõtule. ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui diagnoositud on pärilik või idiopaatiline epilepsia, püsib juhusliku hoo võimalus mis tekib provokatsiooni järgselt, näiteks magamatuse, tugeva stressi korral, sageli elu lõpuni, eriti kui ka EEGs ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi




