Põletik Autor: Andres Soosaar

Põletik on kogu organismi kompleksne reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestavale mõjurile ja/või tema poolt põhjustatud koekahjustusele. Organism üritab põletikutekitaja ja koekahjustuse lokaliseerida, st isoleerida ülejäänud organismist ning likvideerida mitmesuguste reaktsioonide abil, kus osalevad erinevad rakutüübid ja keemilised ained. Põletikul on positiivne tähendus, sest see on suunatud teda esilekutsunud teguri vastu, samas kaasneb põletikuga ka kollet ümbritsevate kudede kahjustus, mis võib mõnikord olla sedavõrd tugev, et vajab samuti mahasurumist või likvideerimist. Põletiku käivitamine, kulg ja kontroll on tihedalt seotud immuunsüsteemi talitlusega, mistõttu neid ei saa vaadelda lahus ega sõltumatult.

Ägeda põletiku klassikalisteks tunnusteks on valu, punetus, turse, temperatuuri tõus ja talitlushäire. Tüüpiline põletik algab ägeda veresoonte reaktsiooniga, mille käigus rohkeneb verevool põletiku piirkonda ning suureneb kapillaaride seinte läbilaskvus. Põletikukoldesse koguneb vedelik (eksudaat) ja tekib turse. Järgneb äge rakuline reaktsioon, mille käigus liiguvad vereringest põletikukohta vere valgelibled – peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid, mis püüavad enda sisse haarata põletikukoldes olevat materjali. Hiljem järgneb õgirakkude ja lümfotsüütide liikumine põletikukoldesse. Ka nende ülesanne on isoleerida ja hävitada põletikutekitaja ning osaleda edasises koe taastamises. Põletiku viimaseks faasiks on sümptomite kadumine ehk resolutsioon, mille käigus püütakse taastada koe endine struktuur, kuid sageli asendub see sidekoega.

Põletikke klassifitseeritakse kestuse järgi ägedateks ja kroonilisteks. Viimasel juhul toimib etioloogiline (haiguse põhjusega seotud) tegur pikaajaliselt – kuid ja isegi aastaid (nt krooniline luupõletik, krooniline liigesepõletik). Lisaks lokaalsetele tunnustele kaasuvad põletikele sageli ka üldised sümptomid, nagu halb enesetunne, peavalu, palavik, muutused verenäitajates jm.

Põletikuprotsessi kulgu ning selles osalevaid rakke ja regulatoorseid mehhanisme on palju uuritud ning nende teadmiste alusel on loodud ka hulk erinevaid meditsiinis kasutatavaid põletikuvastaseid aineid (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained, glükokortikosteroidid). Põletike ravis on keskne põhimõte kõrvaldada põletikku põhjustav tegur, näiteks hävitada mikroobid antibiootikumide abil. Põhjuse likvideerimisega taandub ka põletik.