Ajuripatsihaigused Autor: Hiie Tupits

Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide reguleerimine. Ajuripats paikneb koljupõhimikul ning koosneb ees- ja tagasagarast.

Ajuripatsihaigused võib liigitada ees- ja tagasagara talitlushäireteks ning need omakorda vaeg- ja liigtalitlusseisunditeks. Et ajuripatsis toodetakse mitmeid hormoone, oleneb haiguse kliiniline pilt sellest, milliste hormoonide liia või puudusega on tegemist. Tähtsamad ajuripatsist pärit hormoonid on türeotropiin (TSH) ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon, kortikotropiin (AKTH) ehk neerupealise koort stimuleeriv hormoon, gonadotropiinid (FSH ja LH) ehk suguelundeid stimuleerivad hormoonid, somatotropiin (STH) ehk kasvuhormoon, prolaktiin (PRL) ehk piimaeritust käivitav hormoon, vasopressiin (ADH) ehk kuseeritust vähendav hormoon. Need hormoonid reguleerivad organismi kasvu ja arengut, elundite talitlust ja veeainevahetust. Ajuripatsi enese talitlust juhib aga omakorda vaheajus paiknev hüpotalamus ning lisaks sellele on ajuripatsi aktiivsus reguleeritud perifeersete hormoonide ja ajuripatsi enda hormoonide tagasiside kaudu. Sihtelundi talitluse aktiveerumine vähendab negatiivse tagasisidemehhanismi kaudu ajuripatsi vastava hormooni eritumist. Näiteks kilpnäärme talitluse aktiveerumise ja kilpnäärmehormoonide taseme tõusu puhul pidurdub hüpofüüsis kilpnääret stimuleeriva hormooni eritumine.

Üks tavalisemaid ajuripatsi talitlushäire põhjusi on adenoom ehk healoomuline näärmekoe kasvaja. Samas esineb ajuripatsi adenoome väga sageli, ilma et nad häiriksid vastava elundi talitlust. Tihtipeale avastatakse nad juhuslikult mingil muul põhjusel tehtud piltuuringu kõrvalleiuna. Need healoomulised kasvajad liigitatakse suuruse poolest mikroadenoomideks (läbimõõt alla 10 mm) ja makroadenoomideks (läbimõõt üle 10 mm). Hüpofüüsis paiknevad makroadenoomid võivad oma mõõtmete tõttu ohustada ümbritsevaid ajukudesid, nägemisnärve, silmaliigutajanärve ja sisemisi uneartereid. Hüpofüüsi mahu suurenemise puhul ei tarvitse alati olla tegemist kasvajaga. Ka näiteks ajuripatsipõletik võib suurendada ajuripatsi mahtu ja simuleerida kasvajat. Veel võivad ajuripatsi talitlust häirida traumad, vereringehäired või immuunsüsteemi kahjustus.

Ajuripatsi alatalitluse ehk hüpopituitarismi puhul on tegemist ühe või mitme ajuripatsi hormooni puudusega. Alatalitluse põhjuseks võib olla ajuripatsi kahjustus seoses kasvaja, trauma, kiirituse, põletiku või verevalumiga. Esineb ka kaasasündinud alatalitlust, selle mõned vormid on pärilikud, mõned seotud geneetiliste mutatsioonidega. Haigustunnused olenevad sellest, kas kahjustatud on ajuripatsi ees- või tagasagar ja millise seal toodetava hormooni puudusega on tegemist. Eessagara kahjustuse puhul tekib vastava hormooni poolt juhitud sihtelundi alatalitlus: adrenokortikotroopse hormooni vaeguse korral soikub neerupealiste talitlus, kilpnääret stimuleeriva hormooni vaeguse puhul tekib kilpnäärme alatalitlus, gonadotropiinide ja luteiniseeriva hormooni vaegus põhjustab hüpogonadismi ehk suguelundite alaarengut, somatotroopse hormooni puudus tekitab kasvupeetust. Hüpofüüsi tagasagara kahjustuse korral tekib antidiureetilise (kuseeritust vähendava) hormooni puuduse tõttu rohke veekaotus, mida nimetatakse suhkruta diabeediks.

Haiguspilt oleneb suuresti sellest, millises eas haigestutakse. Kasvuhormooni puudus lapseeas ning gonadotropiinide puudus sugulise küpsemise eas on väga tõsiste tagajärgedega. Samas põhjustab kasvuhormooni vaegus probleeme ka täiskasvanul, ehkki täiseas vajab inimene seda hormooni oluliselt vähem kui lapsena. Vererasvades ja hüübimissüsteemis tekivad ebasoodsad muutused, luukude hõreneb, kehakaal tõuseb, rasv ladestub vöö piirkonda, väheneb lihasmass ja füüsiline jõudlus, halveneb psühhosotsiaalne toimetulek, suureneb passiivsus, vaevab üleväsimus. Ateroskleroosi areng kiireneb ja südamelihase infarkti risk suureneb. On võimalik, et kasvuhormooni väikeste dooside süstimine selle puudumise või vähesuse korral täiskasvanueas vähendab südame- ja veresoontehaiguste riski ning parandab enesetunnet. Türeotropiinivaeguse korral on sümptomid samad mis kilpnäärme enese haigestumisest tingitud kilpnäärme alatalitluse puhul. Haiguspilti võib võimendada ajuripatsi alatalitlusega kaasnev kehvveresus. Gonadotropiinivaeguse tõttu tekib fertiilses (viljakas) eas naisel alati menstruatsioonitsükli häire, menstruatsioonid võivad ka sootuks lakata. Kortikotropiinivaegus koos gonadotropiinipuudusega põhjustab naistel täieliku androgeenide (meessuguhormoonide) toodangu lakkamise, mis kajastub libiido languses, lihasejõu vähenemises ja kehvveresuses. Prolaktiinivaegus ei põhjusta meestel teadaolevaid vaevusi. Naistel ei teki selle hormooni puudumisel pärast sünnitust piimaeritust.

Vt ka akromegaalia, gigantism, kilpnäärme vaegtalitlus, suhkruta diabeet.

Ajuripatsihaigused

Nõuanded sel teemal

TSH analüüs

Tere!

Mul jookseb kuues raseduse nädal ja TSH analüüs näitas 2,7 mlU/l.
Perearti sõnul see on normi piires ja saatekirja endokrinoloogi juuurde pole vaja, internetis leidsin et piirnorm ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui Teil ei ole kilpnäärmehaigust ja Te ei saa kilpnäärme osas mingit ravi, võib TSH väärtusega rahule jääda. TSH vahemik 1-2,5 mIU/l on eesmärkväärtus kilpnäärme alatalitluse tõttu asendusravi ...

Loe edasi

väikese varba luu murd

Minu vasema jala väikese varba liigese luumurd oli seevõrd paha et see operatsiooni käigus liideti titaanplaadi ja 4 kruviga. Op oli 8.12.17
kips võeti maha 11.01.18 jalg oli väga paistes ja tarvitasin ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Selle küsimusega peaksite pöörduma Teid opereerinud ortopeedi poole.Ei tea trauma mehhanismi, kuidas operatsioon läbi viidi ja kuidas on fragmentide seis. Mul on raske isegi aru saada, mida Teil opereeriti ...

Loe edasi

Suhteprobleemid

Detsembris sai elukaaslasega koos oldud seitse ja pool aastat ja ka siis otsustasime lahku minna. Meil on kolm ühist last.

Olime lahus paar nädalat ning siis otsustasime, et proovime uuesti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millega tema pereelu toetab - kas Esivanemate suur pärandus või on ka Lapse eest kodus, kellele süüa teha ja "mähkmeid" pesta.
Kui tal haigus - vaja ravida, kui haigust ei - siis kohe tööle.
Loe edasi

Järsku alanud igapäevane peavalu

Tere. Viimased nädal aega hakkab eranditult iga päev mõni tund peale ärkamist paremal otsmikusagaras tugev peavalu, mis kiirgab ka silma. Valuvaigisti ( ibustar) leevendab sümptomid mõneks tunniks, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
uue tekinud peavalu põhjuste hindamiseks on esmalt vaja hinnata kui palju nad meenutavad varasemalt esinenud peavalusid. Kui nad on sarnased, aga on lihtsalt pikem hoog või peavalude sagenemine, ...

Loe edasi

Polütsüstilised munasarjad

Tere, mul on kaks last (8 ja 4). Nyyd oleks soov saada kolmas, aasta oleme proovinud, aga ei midagi. Tsykkel oli alguses suht regulaarne, aga viimasel ajal venib väga pikaks, juba 35 pæeva ja rohkemgi. ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist.
duphastoni alustamine 10. tsükli päevast on ebatüüpiline. Ei oska põhjendada, kuidas selline lähenemine võiks rasestumist soodustada.
Korduv drillimine võiks jääda varuvariandiks. ...

Loe edasi

rasvkoe kasvaja

tervist pidevalt tekib kaenla alla selline suur paise mida on korduvalt lõigatuud aga ika ja jälle tuleb se tagasi ja aina valusam se on ei suuda neid valusiid enam taluda viimati kui selle jamaga arstile ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

See ei ole mitte rasvkasvaja vaid ilmselt hidradeniit - higinäärmete põletik. Mitu korda päevas pesta tuleb sõltub sellest, mis tööd inimene teeb, kui soe ilm on jne. Ainult pesemisega sellest haigusest ...

Loe edasi

valu päraku ja munandite vahelisel alal.

Tere,
Mure selline, et kuskil 2päeva tagasi ärgates tundsin kerget valu päraku juures ja katsudes oli tunda ka veidi nagu mingit moodustist seespool. Esimesel päeval ei pööranud väga tähelepanu, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma perearsti poole. Ainult kirjelduse järgi diagnoosida pole võimalik - vajalik näha ja katsuda. Tegu võib olla pärasoole ümbruse põletiku ehk paraproktiidiga.

Loe edasi

Tujude kõikumine

Tere, mul on selline probleem, et tujus vahetuvad väga tihti (4-6× päevas). Aga tasapisi hakkab juba närvidele käima see tiksumine eufooria ja masenduse vahel. Ise ka enam täpselt aru ei saa, mis asi ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil tujud lainetavad, aga nad peavad adekvaatsed olema ja siis nn normi piiridesse jääma.
Kui stressi rohkelt või üleväsimus, siis tulevadki nn kõrvalekalded.
Prioriteedid paika, kogu ...

Loe edasi

Kas psühhiaatriline, neuroloogiline või tundmatu probleem?

Vabandage ma tean, et Te olete väga kuulus ja hea arst. Vaadake, mul jäi eelmise aasta sügisel toit kurku või söögitorusse kinni ja perearst saats LOR arsti juurde, kes saatis mind neelamisuuringule(novembris)- ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tarvitate psühhiaatrilisi ravimeid. Seega esimene vestlus ja koostöö oma psühhiaatriga, et rohtude osas või nende annuse osas vajadusel korrektiive teha.
Organismi sisemist tasakaalu ja lihaspingete ...

Loe edasi

Aegajalt põlves terav valu ning sirgeks ei saa panna

Umbes aasta tagasi esines esimest korda trepist käies. Süpmtomiks siis vasakusse põlve lööb suvalisel hetkel terav valu umbes minutiks, seejärel kõik korras. Sirgeks ei kannata valu tõttu põlve panna. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellised sümptomid võivad olla meniski vigastuse korral. Peaksite pöörduma ortopeedi poole - vajalik perearsti saatekiri.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi