Ajuripatsihaigused Autor: Hiie Tupits

Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide reguleerimine. Ajuripats paikneb koljupõhimikul ning koosneb ees- ja tagasagarast.

Ajuripatsihaigused võib liigitada ees- ja tagasagara talitlushäireteks ning need omakorda vaeg- ja liigtalitlusseisunditeks. Et ajuripatsis toodetakse mitmeid hormoone, oleneb haiguse kliiniline pilt sellest, milliste hormoonide liia või puudusega on tegemist. Tähtsamad ajuripatsist pärit hormoonid on türeotropiin (TSH) ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon, kortikotropiin (AKTH) ehk neerupealise koort stimuleeriv hormoon, gonadotropiinid (FSH ja LH) ehk suguelundeid stimuleerivad hormoonid, somatotropiin (STH) ehk kasvuhormoon, prolaktiin (PRL) ehk piimaeritust käivitav hormoon, vasopressiin (ADH) ehk kuseeritust vähendav hormoon. Need hormoonid reguleerivad organismi kasvu ja arengut, elundite talitlust ja veeainevahetust. Ajuripatsi enese talitlust juhib aga omakorda vaheajus paiknev hüpotalamus ning lisaks sellele on ajuripatsi aktiivsus reguleeritud perifeersete hormoonide ja ajuripatsi enda hormoonide tagasiside kaudu. Sihtelundi talitluse aktiveerumine vähendab negatiivse tagasisidemehhanismi kaudu ajuripatsi vastava hormooni eritumist. Näiteks kilpnäärme talitluse aktiveerumise ja kilpnäärmehormoonide taseme tõusu puhul pidurdub hüpofüüsis kilpnääret stimuleeriva hormooni eritumine.

Üks tavalisemaid ajuripatsi talitlushäire põhjusi on adenoom ehk healoomuline näärmekoe kasvaja. Samas esineb ajuripatsi adenoome väga sageli, ilma et nad häiriksid vastava elundi talitlust. Tihtipeale avastatakse nad juhuslikult mingil muul põhjusel tehtud piltuuringu kõrvalleiuna. Need healoomulised kasvajad liigitatakse suuruse poolest mikroadenoomideks (läbimõõt alla 10 mm) ja makroadenoomideks (läbimõõt üle 10 mm). Hüpofüüsis paiknevad makroadenoomid võivad oma mõõtmete tõttu ohustada ümbritsevaid ajukudesid, nägemisnärve, silmaliigutajanärve ja sisemisi uneartereid. Hüpofüüsi mahu suurenemise puhul ei tarvitse alati olla tegemist kasvajaga. Ka näiteks ajuripatsipõletik võib suurendada ajuripatsi mahtu ja simuleerida kasvajat. Veel võivad ajuripatsi talitlust häirida traumad, vereringehäired või immuunsüsteemi kahjustus.

Ajuripatsi alatalitluse ehk hüpopituitarismi puhul on tegemist ühe või mitme ajuripatsi hormooni puudusega. Alatalitluse põhjuseks võib olla ajuripatsi kahjustus seoses kasvaja, trauma, kiirituse, põletiku või verevalumiga. Esineb ka kaasasündinud alatalitlust, selle mõned vormid on pärilikud, mõned seotud geneetiliste mutatsioonidega. Haigustunnused olenevad sellest, kas kahjustatud on ajuripatsi ees- või tagasagar ja millise seal toodetava hormooni puudusega on tegemist. Eessagara kahjustuse puhul tekib vastava hormooni poolt juhitud sihtelundi alatalitlus: adrenokortikotroopse hormooni vaeguse korral soikub neerupealiste talitlus, kilpnääret stimuleeriva hormooni vaeguse puhul tekib kilpnäärme alatalitlus, gonadotropiinide ja luteiniseeriva hormooni vaegus põhjustab hüpogonadismi ehk suguelundite alaarengut, somatotroopse hormooni puudus tekitab kasvupeetust. Hüpofüüsi tagasagara kahjustuse korral tekib antidiureetilise (kuseeritust vähendava) hormooni puuduse tõttu rohke veekaotus, mida nimetatakse suhkruta diabeediks.

Haiguspilt oleneb suuresti sellest, millises eas haigestutakse. Kasvuhormooni puudus lapseeas ning gonadotropiinide puudus sugulise küpsemise eas on väga tõsiste tagajärgedega. Samas põhjustab kasvuhormooni vaegus probleeme ka täiskasvanul, ehkki täiseas vajab inimene seda hormooni oluliselt vähem kui lapsena. Vererasvades ja hüübimissüsteemis tekivad ebasoodsad muutused, luukude hõreneb, kehakaal tõuseb, rasv ladestub vöö piirkonda, väheneb lihasmass ja füüsiline jõudlus, halveneb psühhosotsiaalne toimetulek, suureneb passiivsus, vaevab üleväsimus. Ateroskleroosi areng kiireneb ja südamelihase infarkti risk suureneb. On võimalik, et kasvuhormooni väikeste dooside süstimine selle puudumise või vähesuse korral täiskasvanueas vähendab südame- ja veresoontehaiguste riski ning parandab enesetunnet. Türeotropiinivaeguse korral on sümptomid samad mis kilpnäärme enese haigestumisest tingitud kilpnäärme alatalitluse puhul. Haiguspilti võib võimendada ajuripatsi alatalitlusega kaasnev kehvveresus. Gonadotropiinivaeguse tõttu tekib fertiilses (viljakas) eas naisel alati menstruatsioonitsükli häire, menstruatsioonid võivad ka sootuks lakata. Kortikotropiinivaegus koos gonadotropiinipuudusega põhjustab naistel täieliku androgeenide (meessuguhormoonide) toodangu lakkamise, mis kajastub libiido languses, lihasejõu vähenemises ja kehvveresuses. Prolaktiinivaegus ei põhjusta meestel teadaolevaid vaevusi. Naistel ei teki selle hormooni puudumisel pärast sünnitust piimaeritust.

Vt ka akromegaalia, gigantism, kilpnäärme vaegtalitlus, suhkruta diabeet.

Ajuripatsihaigused

Nõuanded sel teemal

Veritsus menstruatsiooni vahel

Tere,

Olen 49a naine. Menstruatsiooni vahepeal esineb kerge veritsus. Märkan seda kui peale duši all käimist end kuivatan vôi tualetis käies. Pesu määrimist on esinenud vaid korra, seega on ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, Jah soovitan külastada günekoloogi. Lihtsalt kirja alusel ei ole võimalik diagnoosi panna. DRKadastik

Loe edasi

diabeet

2003.a. opereeriti sapipõis ja mõned kuud hiljem tõusis veresuhkru näit 8. varem ei olnud mõõdetud. Hakkasin saama Metforali 850 mg 1x3, kuid veresuhkur ei alanenud ja aasta hiljem juba Metforal 1000mg. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui seis on nõnda kehv ja perearstil on mõistus otsas, siis paluge suunata end endokrinoloogi vastuvõtule, et ravi korrigeerida. Täpsete soovituste jagamiseks peab teadma, milline on Teie glükeeritud ...

Loe edasi

erütrotsüüd

Erütrotsüüdidid 5,24 E12/L arst käskis sellele tähelepanu pöörata kuna isa suri erütreemiasse see veri pole pikemat aega korras olnudud

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere
Erütreemia puhul suureneb tõesti erütrotsüütide arv ja hemoglobiini hulk veres. Hemoglobiini numbrit te pole kahjuks kirjutanud, naiste puhul on erütrotsüütide ülemine normipiir 5,1 x 10 12 ...

Loe edasi

Laps ei räägi...saab 7aastaseks

Laps ei räägi...saab 7aastaseks,kasutab oma keelt mida saab ainult ema aru...oleme käinud neuroloogi juures ja seal öldi et on korras...palun abi ,kelle juurde ma peaks pöörduma oma murega?Oleme ka pöördumud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste-psühhiaatri jutule: Tallinnas Lastehaigla juures ja ka Paldiski mnt. Psühhiaatriakliiniku juues nad tegutsevad. Nendelt saate kindlasti asjalikku infot ja juhiseid edaspidiseks.
Muud ei oska ...

Loe edasi

Toidu valmistamine nädalaks ette

Tere!

Tunnen huvi, kui tervisik on valmistada toitu mitmeks päevaks ette. Kui suur võiks olla vitamiinide kadu ja toidu riknemise oht? Olen märganud, et viimasel ajal on dieedipidajate seas ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Toidu kuumtöötlemisel ning pikemaks ajaks ettevalmistamisel teatud vitamiinide-mineraalainete hulk kindlasti väheneb. Range planeeringuga ja teatud toiduainete suhtes piiratud dieetide korral ...

Loe edasi

äravus

tere.nimelt on mul koguaeg selline äravuse tunne.Mõjutab ka igapäeva elu ja ka koige lihtsamaid asju kuidagi ei suuda teha poodi minna ntx.
Nägu hakkab õhetama kergesti ja kisub.. ja päikeseprillide ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt varasemad soovitused - otsinguga Ärevushäired.
Seal pakutud soovitusi siis ka rakendada. Ravimiks esialgu apteegi vabamüügist - rahustavad teed.
2) Terves kehas tervem psüühika. Kehalisi ...

Loe edasi

Depressioon

Tere.
Mul on aastaid kestnud depressiooni laadne asi (diagnoosi pole pandud, ei saa kindlalt öelda et mul on). Paar korda olen proovinud enesetappu teha, kuid paraku ebaõnnestunud.
Hiljuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri jutule, kui depressioon (või midagi muud) on, siis psühhiaater määrab ravi ja inimene hakkab end ravima. Kui ravi pooleli, siis tavaliselt Kaitseväkke ei võeta - antakse aega ravimiseks. ...

Loe edasi

Vereproov

Kas see vereproov on korras? Vaevavad juba 4 kuud peavalud ja väsimus.
B -Leuk 6.5
B -Eryt 4.38
B -Hb 137
B -HKR 40
E -MCV 91
E -RDW 11
E -MCH 31

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhiasjad on kõik korras. Väikesed hälbed on lubatud, juhul kui põhianalüüsid on normis. Kuid alati tuleb anda hinnang arsti poolt, kes on Teid vahetult näinud ja kaebusi hinnanud.
Head ...

Loe edasi

Tuim kestev valu rinnus.Käisin hiljuti perearstil ,kõik igasugu vere proovid olid korras.Arst kuulas ka hingamist midagi ei avastanud.Ise arvan et midagi on kopsudega seotud.Pean minema homme kümne päevalisele reisile mida teha.

Valu rinnus keskel tuim kestab poolest tunnist paari tunnini on olnud viimase paari nädala jooksul süvenev.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks teha kopsupilt ja korrata EKG. Kui need ikka korras on võimalik selgroost lähtuv närvivalu.
Siis helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

kilpnääre

Tere,
olen aastaid vaevelnud väsimuse ja jõuetusega. Psühhiaatri soovitusel tegin vereanalüüsid, mille vastused on:TSH 4,94; FT4 12,44; FT3 4,56; TPO-Af suurem kui 1300; Türeoglobuliini Ak 250. Pöördusin ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, autoimmuunse türeoidiidiga tulebki lihtsalt elada. Tegemist ei ole haigusega, vaid päriliku riskiseisundiga - Teil on oluliselt kõrgem kilpnäärme talitlushäire risk. See risk pole tõusnud ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi