Ajuripatsihaigused Autor: Hiie Tupits

Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide reguleerimine. Ajuripats paikneb koljupõhimikul ning koosneb ees- ja tagasagarast.

Ajuripatsihaigused võib liigitada ees- ja tagasagara talitlushäireteks ning need omakorda vaeg- ja liigtalitlusseisunditeks. Et ajuripatsis toodetakse mitmeid hormoone, oleneb haiguse kliiniline pilt sellest, milliste hormoonide liia või puudusega on tegemist. Tähtsamad ajuripatsist pärit hormoonid on türeotropiin (TSH) ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon, kortikotropiin (AKTH) ehk neerupealise koort stimuleeriv hormoon, gonadotropiinid (FSH ja LH) ehk suguelundeid stimuleerivad hormoonid, somatotropiin (STH) ehk kasvuhormoon, prolaktiin (PRL) ehk piimaeritust käivitav hormoon, vasopressiin (ADH) ehk kuseeritust vähendav hormoon. Need hormoonid reguleerivad organismi kasvu ja arengut, elundite talitlust ja veeainevahetust. Ajuripatsi enese talitlust juhib aga omakorda vaheajus paiknev hüpotalamus ning lisaks sellele on ajuripatsi aktiivsus reguleeritud perifeersete hormoonide ja ajuripatsi enda hormoonide tagasiside kaudu. Sihtelundi talitluse aktiveerumine vähendab negatiivse tagasisidemehhanismi kaudu ajuripatsi vastava hormooni eritumist. Näiteks kilpnäärme talitluse aktiveerumise ja kilpnäärmehormoonide taseme tõusu puhul pidurdub hüpofüüsis kilpnääret stimuleeriva hormooni eritumine.

Üks tavalisemaid ajuripatsi talitlushäire põhjusi on adenoom ehk healoomuline näärmekoe kasvaja. Samas esineb ajuripatsi adenoome väga sageli, ilma et nad häiriksid vastava elundi talitlust. Tihtipeale avastatakse nad juhuslikult mingil muul põhjusel tehtud piltuuringu kõrvalleiuna. Need healoomulised kasvajad liigitatakse suuruse poolest mikroadenoomideks (läbimõõt alla 10 mm) ja makroadenoomideks (läbimõõt üle 10 mm). Hüpofüüsis paiknevad makroadenoomid võivad oma mõõtmete tõttu ohustada ümbritsevaid ajukudesid, nägemisnärve, silmaliigutajanärve ja sisemisi uneartereid. Hüpofüüsi mahu suurenemise puhul ei tarvitse alati olla tegemist kasvajaga. Ka näiteks ajuripatsipõletik võib suurendada ajuripatsi mahtu ja simuleerida kasvajat. Veel võivad ajuripatsi talitlust häirida traumad, vereringehäired või immuunsüsteemi kahjustus.

Ajuripatsi alatalitluse ehk hüpopituitarismi puhul on tegemist ühe või mitme ajuripatsi hormooni puudusega. Alatalitluse põhjuseks võib olla ajuripatsi kahjustus seoses kasvaja, trauma, kiirituse, põletiku või verevalumiga. Esineb ka kaasasündinud alatalitlust, selle mõned vormid on pärilikud, mõned seotud geneetiliste mutatsioonidega. Haigustunnused olenevad sellest, kas kahjustatud on ajuripatsi ees- või tagasagar ja millise seal toodetava hormooni puudusega on tegemist. Eessagara kahjustuse puhul tekib vastava hormooni poolt juhitud sihtelundi alatalitlus: adrenokortikotroopse hormooni vaeguse korral soikub neerupealiste talitlus, kilpnääret stimuleeriva hormooni vaeguse puhul tekib kilpnäärme alatalitlus, gonadotropiinide ja luteiniseeriva hormooni vaegus põhjustab hüpogonadismi ehk suguelundite alaarengut, somatotroopse hormooni puudus tekitab kasvupeetust. Hüpofüüsi tagasagara kahjustuse korral tekib antidiureetilise (kuseeritust vähendava) hormooni puuduse tõttu rohke veekaotus, mida nimetatakse suhkruta diabeediks.

Haiguspilt oleneb suuresti sellest, millises eas haigestutakse. Kasvuhormooni puudus lapseeas ning gonadotropiinide puudus sugulise küpsemise eas on väga tõsiste tagajärgedega. Samas põhjustab kasvuhormooni vaegus probleeme ka täiskasvanul, ehkki täiseas vajab inimene seda hormooni oluliselt vähem kui lapsena. Vererasvades ja hüübimissüsteemis tekivad ebasoodsad muutused, luukude hõreneb, kehakaal tõuseb, rasv ladestub vöö piirkonda, väheneb lihasmass ja füüsiline jõudlus, halveneb psühhosotsiaalne toimetulek, suureneb passiivsus, vaevab üleväsimus. Ateroskleroosi areng kiireneb ja südamelihase infarkti risk suureneb. On võimalik, et kasvuhormooni väikeste dooside süstimine selle puudumise või vähesuse korral täiskasvanueas vähendab südame- ja veresoontehaiguste riski ning parandab enesetunnet. Türeotropiinivaeguse korral on sümptomid samad mis kilpnäärme enese haigestumisest tingitud kilpnäärme alatalitluse puhul. Haiguspilti võib võimendada ajuripatsi alatalitlusega kaasnev kehvveresus. Gonadotropiinivaeguse tõttu tekib fertiilses (viljakas) eas naisel alati menstruatsioonitsükli häire, menstruatsioonid võivad ka sootuks lakata. Kortikotropiinivaegus koos gonadotropiinipuudusega põhjustab naistel täieliku androgeenide (meessuguhormoonide) toodangu lakkamise, mis kajastub libiido languses, lihasejõu vähenemises ja kehvveresuses. Prolaktiinivaegus ei põhjusta meestel teadaolevaid vaevusi. Naistel ei teki selle hormooni puudumisel pärast sünnitust piimaeritust.

Vt ka akromegaalia, gigantism, kilpnäärme vaegtalitlus, suhkruta diabeet.

Ajuripatsihaigused

Nõuanded sel teemal

Kubeme piirkonnas sügelus

Tervist, mure selline et mitmendat kuud juba tekib paari päevase vahega nahale kärn/kuivanud nahk, mis tavaliselt öössel hakkab sügelema ning hommikuks punetab ja on valus kui ma olen naha maha kratsinud. ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Ilmselt on tegemist nahapõletikuga. Kahjuks te ei täpsustanud kuhu konkreetselt need nahaprobleemid tekivad. Kuna küsimus esitatud meestearstile, siis eeldan, et need võivad olla peenisel eesnaha peal. ...

Loe edasi

Jalgades krambid ja juba igapäevaselt

Tere!

Minu tütar on 21 aastane ja poole oma elust on ta vaevelnud krampidega jalgades. Esialgu öeldi, et see on kasvamisest (ta on 177cm pikk). Juba mitu aastat ei kasva, aga krambid on sagenenud ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Üldkirurgina ei oska ise Teid kuidagi aidata. Krampide põhjus saab olla kas ainevahetuslik või neurogeenne. Esimese põhjuse korral võiks aidata endokrinoloog, teise puhul neuroloog. Kui perearst ise jälile ...

Loe edasi

Polütsüstilised munasarjad

Mure selles, et viimane ovulatsioon oli aprilli alguses, seega 7 kuud ei ole ovulatsiooni olnud.

Varasemalt on mul menstruatsioon olnud korrapäratu (ovulatsioonide vahe oli vahepeal ~60 päeva). ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, teile sobiks tõesti ovulatsiooni stimulatsioon, kuid selleks peab olema mees uuritud. Ei ole mõtet enne stimuleerida (seda ei tehta lõpmatuseni), kui mehe kohta info puudub. Meestearstile suurt ...

Loe edasi

pöial paistes

Tere. Viimased kolm-neli kuud on olnud mul pöial peopesapoolt alt paistes. Alguses parem,nüüd ka kipub vasak minema paiste. Mõnipäev rohkem-mõni vähem. Katsudes valulik. Röntgen oli korras,kuid liigutada ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Igal juhul ei ole tegu üldkirurgilise probleemiga. Pigem on tegu süsteemse haigusega, kuna mõlemad käed on haaratud. Käte suremise põhjust võiks selgitada ehk neuroloog.

Loe edasi

Lihasrebend?

Tere,umbes 10.oktoobril komistasin jalaga madala klaas laua vastu,löök oli tugev,põlvest kõrgemale umbes 5 sentimeetrit üleval on siiani veel tume joon umbes 10 sentimeetrit pikk ja lohk sees.Siiani annab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Lihasrebend on ebatõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. UH uuringuga saaks lihasrebendi välistada. Paranemise aeg sõltub sellest, kui tõsise vigastusega tegu.

Loe edasi

Vereanalüüsi tõlgendus

tere
Andsin vereanalüüsid hiljuti ja arstile helistades, öeldi, et kõik näidud on korras. Sattusin aga vaatama e-tervise lehele ja mulle hakkas silma, et 3 näitu (MPV, monotsüüdid ja monotsüütide ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere
Teie vereanalüüs on tõesti korras.
Referentspiirid ehk ealised ja soolised normid on kokkuleppelised ja kehtivad 95% tervete inimeste kohta, kuid 5% jääb nendest alati välja. Lisaks sellele ...

Loe edasi

Pimesool ja tüsistus

Tere!

Mul opereeriti residenti poolt pimesool. Pärast operatsiooni ülemiset kolmandast immitses verd päris palju. Arstid haiglas sellest välja ei teinud ja lasti järgmine päev koju. Teised ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuigi Teil on ilmselt raske seda aktsepteerida, kuid minu arvates ei tehtud Teie puhul midagi valesti. Tavaliselt sellised trioakaari asetamisega seotud verejooksud seiskuvad ja midagi ette võtta pole ...

Loe edasi

Kaalust juurde saamine

Tere!
Mul on olnud juba pikemat aega kaaluga probleeme, olen 157 cm pikk ja kaalun 43 kg. Tahaksin väga kaalust juurde saada, mida peaksin sööma?

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Esimese olulise asjana tuleb jälgida, et söögikorrad oleks võimalikult regulaarselt. kaalust juurde saamiseks ei tohiks söögikordade vahed olla oluliselt pikemad kui 3 tundi. Päevas peaks olema ...

Loe edasi

Söömisest tekkiv paistetus

Söömisest (eriti hapude asjade söömisel) tekib paistetus vasakul lõualuu liigese ja kõrva vahelisel alal. Katsudes on koht veidi valulik. Peale söömist paistetus kaob poole tunni jooksul. Kuhu peaksin ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma näo-ja lõualuu kirurgi vastuvõtule. Sellised spetsialistid on olemas ainult Põhja Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Loe edasi

Nexium maokaitseks

Tere,
Palun vastake, kui patsient saab keemiaravi (paclitaxel ja carboplatin) ja talle on välja kirjutatud võtta maokaitseks Nexium 20 mg tablette 1 kord päevas. Kui pikka aega peab võtma Nexiumi? ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Nexium on mõeldud maovaevuste (keemiaravi toimel suurenenud soolhappe eritumisest põhjustatud) vähendamiseks.
Selle ärajätmine teie ravi puhul võib halvendada enesetunnet esmalt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi