Ajuripatsihaigused Autor: Hiie Tupits

Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide reguleerimine. Ajuripats paikneb koljupõhimikul ning koosneb ees- ja tagasagarast.

Ajuripatsihaigused võib liigitada ees- ja tagasagara talitlushäireteks ning need omakorda vaeg- ja liigtalitlusseisunditeks. Et ajuripatsis toodetakse mitmeid hormoone, oleneb haiguse kliiniline pilt sellest, milliste hormoonide liia või puudusega on tegemist. Tähtsamad ajuripatsist pärit hormoonid on türeotropiin (TSH) ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon, kortikotropiin (AKTH) ehk neerupealise koort stimuleeriv hormoon, gonadotropiinid (FSH ja LH) ehk suguelundeid stimuleerivad hormoonid, somatotropiin (STH) ehk kasvuhormoon, prolaktiin (PRL) ehk piimaeritust käivitav hormoon, vasopressiin (ADH) ehk kuseeritust vähendav hormoon. Need hormoonid reguleerivad organismi kasvu ja arengut, elundite talitlust ja veeainevahetust. Ajuripatsi enese talitlust juhib aga omakorda vaheajus paiknev hüpotalamus ning lisaks sellele on ajuripatsi aktiivsus reguleeritud perifeersete hormoonide ja ajuripatsi enda hormoonide tagasiside kaudu. Sihtelundi talitluse aktiveerumine vähendab negatiivse tagasisidemehhanismi kaudu ajuripatsi vastava hormooni eritumist. Näiteks kilpnäärme talitluse aktiveerumise ja kilpnäärmehormoonide taseme tõusu puhul pidurdub hüpofüüsis kilpnääret stimuleeriva hormooni eritumine.

Üks tavalisemaid ajuripatsi talitlushäire põhjusi on adenoom ehk healoomuline näärmekoe kasvaja. Samas esineb ajuripatsi adenoome väga sageli, ilma et nad häiriksid vastava elundi talitlust. Tihtipeale avastatakse nad juhuslikult mingil muul põhjusel tehtud piltuuringu kõrvalleiuna. Need healoomulised kasvajad liigitatakse suuruse poolest mikroadenoomideks (läbimõõt alla 10 mm) ja makroadenoomideks (läbimõõt üle 10 mm). Hüpofüüsis paiknevad makroadenoomid võivad oma mõõtmete tõttu ohustada ümbritsevaid ajukudesid, nägemisnärve, silmaliigutajanärve ja sisemisi uneartereid. Hüpofüüsi mahu suurenemise puhul ei tarvitse alati olla tegemist kasvajaga. Ka näiteks ajuripatsipõletik võib suurendada ajuripatsi mahtu ja simuleerida kasvajat. Veel võivad ajuripatsi talitlust häirida traumad, vereringehäired või immuunsüsteemi kahjustus.

Ajuripatsi alatalitluse ehk hüpopituitarismi puhul on tegemist ühe või mitme ajuripatsi hormooni puudusega. Alatalitluse põhjuseks võib olla ajuripatsi kahjustus seoses kasvaja, trauma, kiirituse, põletiku või verevalumiga. Esineb ka kaasasündinud alatalitlust, selle mõned vormid on pärilikud, mõned seotud geneetiliste mutatsioonidega. Haigustunnused olenevad sellest, kas kahjustatud on ajuripatsi ees- või tagasagar ja millise seal toodetava hormooni puudusega on tegemist. Eessagara kahjustuse puhul tekib vastava hormooni poolt juhitud sihtelundi alatalitlus: adrenokortikotroopse hormooni vaeguse korral soikub neerupealiste talitlus, kilpnääret stimuleeriva hormooni vaeguse puhul tekib kilpnäärme alatalitlus, gonadotropiinide ja luteiniseeriva hormooni vaegus põhjustab hüpogonadismi ehk suguelundite alaarengut, somatotroopse hormooni puudus tekitab kasvupeetust. Hüpofüüsi tagasagara kahjustuse korral tekib antidiureetilise (kuseeritust vähendava) hormooni puuduse tõttu rohke veekaotus, mida nimetatakse suhkruta diabeediks.

Haiguspilt oleneb suuresti sellest, millises eas haigestutakse. Kasvuhormooni puudus lapseeas ning gonadotropiinide puudus sugulise küpsemise eas on väga tõsiste tagajärgedega. Samas põhjustab kasvuhormooni vaegus probleeme ka täiskasvanul, ehkki täiseas vajab inimene seda hormooni oluliselt vähem kui lapsena. Vererasvades ja hüübimissüsteemis tekivad ebasoodsad muutused, luukude hõreneb, kehakaal tõuseb, rasv ladestub vöö piirkonda, väheneb lihasmass ja füüsiline jõudlus, halveneb psühhosotsiaalne toimetulek, suureneb passiivsus, vaevab üleväsimus. Ateroskleroosi areng kiireneb ja südamelihase infarkti risk suureneb. On võimalik, et kasvuhormooni väikeste dooside süstimine selle puudumise või vähesuse korral täiskasvanueas vähendab südame- ja veresoontehaiguste riski ning parandab enesetunnet. Türeotropiinivaeguse korral on sümptomid samad mis kilpnäärme enese haigestumisest tingitud kilpnäärme alatalitluse puhul. Haiguspilti võib võimendada ajuripatsi alatalitlusega kaasnev kehvveresus. Gonadotropiinivaeguse tõttu tekib fertiilses (viljakas) eas naisel alati menstruatsioonitsükli häire, menstruatsioonid võivad ka sootuks lakata. Kortikotropiinivaegus koos gonadotropiinipuudusega põhjustab naistel täieliku androgeenide (meessuguhormoonide) toodangu lakkamise, mis kajastub libiido languses, lihasejõu vähenemises ja kehvveresuses. Prolaktiinivaegus ei põhjusta meestel teadaolevaid vaevusi. Naistel ei teki selle hormooni puudumisel pärast sünnitust piimaeritust.

Vt ka akromegaalia, gigantism, kilpnäärme vaegtalitlus, suhkruta diabeet.

Ajuripatsihaigused

Nõuanded sel teemal

Запись

Хочу записаться на пепвичный прмём к Ану Амбос, в одной клинике мне сказали, что Ану не берёт первичных пациентов, ищите другую клинику где она принимает. Пожалуйста, подскажите куда обратиться, чтобы ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Selles portaalis vastan ma küsimustele ainult eesti keeles. Minu vastuvõtule pääsemiseks minu põhitöökohas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuleb Teie perearstil vormistada e-konsultatsioon ära ...

Loe edasi

roided valusad,hingata valus,köhida valus

tere,kukkusin nädal tagasi ja siiani on seljas valud,eriti köhimisel ja aevastamisel.valud on vasakul selja kesk osas.kuidas ravida ja kas rõhk sidet võib kasutada.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna ei tea vigastust, mida ravida, siis ei saa ka väga konkreetseid soovitusi anda. 1)Valuvaigistid 2) kui rõhtside aitab, siis võib kasutada. Soovitan siiski end näidata perearstile.

Loe edasi

tromboosi ravi ja vaktsineerimine

Eelmise aasta augusti alguses tekkis minul, intensiivselt venitusharjutusi tehes, valulikus vasakusse sääremarja ja jalg paistetas ülesse, mida kirjeldasin ka kliinik.ee´s. Tänu Teie poolt antud headele ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellisest seisundist kahjuks kiiret tervenemist ei ole - asi võtab aega. Antikoagulantravi on põhiline. Ei näe põhjust, miks Te ei võiks ennast vaktsineerida ja ei näe vahet, millist vaktsiini kasutada ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus?

Tere

Läksin perearsti vastuvõtule järgmiste sümptomitega: poolteist kuud väike palavik olnud u 37.3 päevasel ajal, õhtul langeb vahel 36.3-ni, rahuoleku pulss tõusnud tavapärase 65 asemel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
TSH väärtus on mõõdukalt langenud, FT3 on normi piires. Kergekujuline kilpnäärme ületalitlus pole selliste analüüside foonil välistatud. Selguse saamiseks võiks perearst Teid siiski endokrinoloogile ...

Loe edasi

Rinnavalud.

Tere.
Olen viimased 1,5 aastat hädas rinnavaludega.
Kogu aeg valutavad,ei ole vahet kas peaksid päevad hakkama või mitte.Parem on kohe väga hull,ei oskagi enam midagi teha.Vasakus rinnas oli ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere ! Rinnavalu ei tähenda midagi tôsist,seda enam et Teil on rinnakabinetis juba rindade ultraheli tehtud,Ûleminekuperioodil toimuvad düshormonaalsed muutused. Rindades toimub rasvkoe ladestus,mis produtseerivad ...

Loe edasi

Klamüüdia ravi

Tervist!
Mul avastati klamüüdia ja kirjutati välja 3 tabletti, 2 ühel päeval ja1 teisel päeval. Ravi ajal hakkasid meeletud kõhuvalud ja voolus on roosakas, kas see on okei? Ja kas ma peaksingi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
küsimus ei puuduta viljatusravi, jätan seetõttu vastamata.
Terv,
AE

Loe edasi

Vaktsineerimine

Tere!

Kuu aega tagasi oli mul vasakul rinnal suur punane laik,ei tea,kust tuli.
Peale seda on rinnas torkinud ja süda puperdab tugevasti puhkeasendis.Perearst nõustab ainult telefoni ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Vaktsineerimiseks ma vastunäidustust ei näe. Analüüsid enne vaktsineerimist pole vajalikud. Südame pekslemine võib olla seotud ärevushäirega, kuid põhjusi võib olla ka teisi, näiteks ...

Loe edasi

Nõrkus jalgades ja pidev kukkumine.

Tere.
Mul on mure enda ema pärast.
Tal on pikemat aega olnud probleem jalgadega. Nüüd juba väga tihti lihtsalt kukub ja ei saa enam ise püsti.
Ta on käinud neuroloogi juures kuid peale ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilma läbivaatust tegemata ei saa soovitusi anda.

6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Analüüsi vastus

Tere! Minul võeti kilpnäärmest materjali tsütoloogiliseks uuringuks. Ma ei saa aru mis vastus tuli. vasak sagar Klaasil: Verd, veidi kolloidi, üksik follikulaarepiteeli rakkude kogumik. VBT: Veidi verd. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Vastus tähendab seda, et kahjuks saadi adekvaatse otsuse tegemiseks punktsioonil liiga vähe rakumaterjali.
Selles, mis saadi, viited pahaloomulisusele puuduvad.
Tervitades,
...

Loe edasi

Klorofüll

Tere. Olen leidnud viimaselajal palju infot klorofülli kasulikkuse kohta. Palju tarbitakse seda ka vedelal kujul. Siinkohal tahakski küsida arsti arvamust selle vedela klorofülli joomise kohta. Kas on ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.

Tänu klorofülli teadaolevatele tervist toetavatele omadustele valmistatakse klorofülli ka laboratooriumides poolsünteetiliste preparaatidena. Taolisel kujul saadud ainet nimetatakse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi