Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Suurenenud sõlm kilpnäärmes

Tere,

8.6.2017 tehti UH. Kirjas, et vasakus sagaras isoehhogeenne sõlm – 3,3 cm. 25.7.2017 tehti uus UH, ja seal kirjas, et vasakus sagaras 2,3x1,8x3,7 cm sõlm. Pildiliselt hüpoehhogeenne, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt - ma ei usu, et sõlm Teie kilpnäärmes kahe ultraheliuuringu vahepeal kasvas. Lihtsalt üks radioloog andis sõlmest ainult ühe läbimõõdu, teine oli hoolsam ja andis kolm. Vahe 3,3 ...

Loe edasi

Veritsus menopausis

Tere!

Olen juba 2 aastat menopausis.Tekkis kerge sügelus ja kipitus,mis vaevas just öösiti.
Panin ööseks piimhappe küünla ja hommikul kerge veritsus peale pissimist.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 50-aastane

Iga veritsus postmenopausis vajab tähelepanu ja uuringuid emaka limaskesta e endomeetriumi vähi välistamiseks. Kui pahaloomulisus ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitus?

Tere!
Juba paar aastat tunnen ennast hooti vaga halvasti (tavaliselt 2 nädalat aga viimane episood ei taha kuidagi lõppeda algas juuni lõpus): pulss kõrge, vererõhk samuti, pea käib ringi (ja on ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Synlabis tehtud analüüside alusel Teil kilpnäärme ületalitlust ei ole - talitlus on korras. Ei oska arvata, miks laborist endokrinoloogi poole pöörduda soovitati (tõenäoliselt väljastab Synlabis ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus

Tere!

Avastati uuringute tulemusel kilpnäärme ületalitlus.Endokrinoloogi vastuvõtul võeti süstlaproov millest tuvastati sõlmelisus ja vastus oli healoomuline.Ületalitluse vastu kirjutati Tiotill ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Radiojoodravi tehakse toksilise hulgisõlmelise struuma puhul eelkõige talitluse normaliseerimiseks. Ka sõlmed kilpnäärmes lähevad enamasti väiksemaks, kuid ei kao. Selle ületalitluse vormi ...

Loe edasi

Vaskspiraal

Tere.Soovin vaskspiraali lasta eemaldada,
Kas seda peab tegema sama arst kes spiraali paigaldas?
Aitäh.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 37-aastane

Kindlasti mitte, spiraali võib eemaldada iga arst, ämmaemand või õde.
Teame juhtumist, kus ka partner eemaldas spiraali. ...

Loe edasi

Rinna nibud.

Tere.
Kui normaalne ja millele võivad viidata, koguaeg kikkis ja kõvad olevad rinna nibud?

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Arva et see on normaalne, kui see ei põhjusta teile probleemi. Dr kadastik

Loe edasi

Sünnitus

TERE! 1 aasta ja 6kuud tagasi sünnitasin esimese lapse. Kui laps sai 1 aastaseks soovisime saada endale teist last aga siiani pole õnnestunud. Kas probleem võib olla esimeses lapses kes rinda võtab veel ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Teil on õigus: "Kas üldse saan rasestuda kui imestan last või pean ootama kuna laps võttab mõistuse pähe ja hakkab muud sööma. ...

Loe edasi

Toksoplasmoosi analüüsi vastus

Tere
Olen 31 nädalat rase ja lasin teha Toxoplasma gondii igG ja igM analüüsid. Kas olen varasemalt toksoplasmoosi põdenud ?

Tulemus ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Kahjuks on uuringut teostav labor jätnud oma tulemuse interpreteerimata ja vastus Toxoplasma gondii IgG kohta on jäetud ebamääraseks.
Kindlasti ei ole teil ägedat toksoplasmoosi ...

Loe edasi

Ebareguläärsed päevadeli peale 3. raseduse katkemist

Tere

Mul on olnud eelnevalt juba 3 raseduse katkemist ,kui 2. korral on peale kuuaegset pausi ilusti päevad hakanud ja regulaarsed.Nüüd peale kolmandat raseduse katkemist algasid päevad 34 ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, võimalik, et tekkinud tsüklihäire, kuna rasedusi mitu, mis katkesid. Sel juhul Primolut hea. Igaks juhul ikkagi oleks hea, kui saaks günekoloog Ultraheliga üle vaadata. Võimalik et seal on hoopis ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi