Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Gardasil ja rasedus

Tere, mul tekkis selline küsimus et kas raseduse ajal võib teha Gardasil vaktsiini või mõjub see lapsele halvasti? Soovime elukaaslasega pere luua aga mul on hetkel esimene vaktsiin juba tehtud ning sooviksime ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 20-aastane

Tubli, et olete juba saanud 1. HPV vastase vaktsiini Gardasil 9. Tavapärane skeem on 0, 2, 6 kuul.
Kui rasestute, siis ...

Loe edasi

Kas peavalu otsmiku piirkonnas on peale insulti ja aju operatsiooni normaalne

Miks valutab igapäevaselt pea kui on olnud aju operatsioon peale insuli,või on normaalne,peavalu tugevneb kui on rohkem püstises asendis.Valu on otsmiku piirkonnas,halvatud on vasak pool.Tahaks teada ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Peavalu pole normaalne ükskõik mis põhjusel see ka ei oleks. Insuldi järgselt võib kujuneda krooniline tsentraalne neuropaatiline valu. Iga operatsiooniga saavad kahjustada väikesed närvid ja võib kujuneda ...

Loe edasi

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Peo pesas klaasikild ja seda juba ca 15 aastat mööda vasaku käe peo pesa ringi rännanud!

Peegli kild on käes olnud ca 15 aastat! Nüüd on juba päris häirivaks muutunud kuna ei saa enam kätt ei taskusse panna ega tõsta. Kild on vist pugenud väikese sõrme juurde närvide vahele või sisse. Tunda ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Klaasikild mööda peopesa rännata ei saa. Kuiui ta seal on, siis saab ta olla vaid ühe koha peal. Klaasikildu ei pruugi röntgenis tõesti näha, kuid ultraheliga oleks ta kindlasti nähtav.
Ravikindlustuse ...

Loe edasi

Valu kannas

Tere!

Linnas käies tekkis valu kanna piirkonda, peale seda kõndida oli väga valus järgnevad päevad jalanõudega, kõndida korralikult ei saanudki. Alguses oli hullem, nüüd on ainult siis, kui ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ainult selle informatsiooni põhjal ei oska ka mina midagi tarka Teile soovitada. Kui röntgenis midagi näha ei olnud, siis luulist patoloogiat Teil ei esine. Ilmslt tegu pehme koe vigastusega.

Loe edasi

valu vasaku põlve siseküljel

Tere!
Vasaku põlve sisekülg on muuunud järjest valulikumaks. Probleem on vist alanud juba ammu. Varem oli aeg-ajalt nagu midagi kergelt tunda põlve juures. Siis sai määritud vahel liotoniga, vahel ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Nagu Teile juba füsioterapeut ütles, võib tegu olla meniski probleemiga. Soovitan pöörduda ortopeedi vastuvõtule.

Loe edasi

Rasedus või tsüklihäire

Tere,

Olen 29. aastane naine. Alates eelmise aasta septembrist ei kasuta ma enam rasestumisvastaseid vahendeid ja soovin lapseootele jääda. Käisin oktoobris pärast antibiootikumide kuuri tupeseene ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Tõesti tore, et soovite rasestuda: korrake rasedusteste 1 kord nädalas hommikusest uriinist. Kui on tegemist m tsükli häirega, siis enamasti ei toimu ka ovulatsioone.
Loe edasi

Jalalabale tekkis muna

Tere , jalalabale on tekkinud muna ,millega võib tegu olla viimastel päevadel on natukene valulik ,kuna viibin Austraalias ei tea mis arsti juurde pöörduda v mida ette võtta ,ettetänades.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu võiks olla ganglioniga (eesti keeles kooljaluu). Ega sellise asjaga ise saagi midagi ette võtta.

Loe edasi

Loote pea mõõtmine

Tere!

Käisin 28+4 rasedusnädalal loote 3D/4D ultrahelis ning sealne arst mõõtis loote pead teisiti, kui seda varem on tehtud. Üldiselt märgitakse mõõtmise ajal "ristikesed" nö ühest valgest ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 28-aastane

Ultraheliuuring on ikka subjektiivne, sest see on konkreetse arsti silm ja konkreetse arsti käsi, küll aga kogemustega arst näeb ...

Loe edasi

Munasarjad

Tere! Mul eemaldati vasakult munasarjalt seroosne tsüst 5x7x7cm. Operatsiooni käigus selgus, et vasak munasari oli pöördunud ümber oma telje ja munajuha oli pingul üle tsüsti. Lisaks oli operatsiooni kokkuvõttes ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane

Tore, et küsite, see rahustab: tubli kirurg-günekoloog, kel õnnestus nn "päästa" vasak munasari ja vasak munajuha. Loodame, et ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi