Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Kaalutõus

Tere! Viimase aasta jooksul olen kaalus juurde võtnud 20kg. Toitumises midagi muutnud ei ole. Lisaks on tekkinud ka kiirem pulss 80-90 x’ rahulolekus ning RR kõikumine 89/65 kuni 130/73, mis tekitab halba ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Meeleoluhäired ise on sageli seotud kaalutõusuga ning teile määratud ravimikombinatsioon soodustab samuti kehakaalu lisandumist. Soovitan rääkida ravimitest oma arstiga ning paremaks kaalukontrolliks ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitlus ja covid vaktsiin

Tere, mul on kilpnäärme alatalitlus tarvitan igapäevaselt L-thyraksini 125mg.samuti on mul autoimuun haigus vitiligo. Kas võib covid 19 vastu vaktsineerida.

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, võib vaktsineerida. Kilpnäärme alatalitluse tõttu Te küll otseselt riskirühma ei kuulu, kuid kui võimalus vaktsineerida avaneb, tuleks see ära kasutada.
Tervitades,
...

Loe edasi

Lapse toitumine

Tere
Mure 3 a poisslapsega, hakkas augustist alates hoius käima, seal midagi ei söö, peale leiva, vahel joob ka vett. Pissile teistega koos ei lähe, kodus alles. On suur mure toitumisega, kodus sööb, ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Esmaselt tuleks rääkida perearstiga, kes saab vaadata üle, kas laps on oma kasvult-kaalult eale vastav ning hinnata analüüsidega, et vajalikud tervisenäitajad oleks korras. Kirja põhjal ei ...

Loe edasi

Kõhulahtisti

Mul oli buliimia ja seoses sellega kuritarvitasin lahtisteid. Oli iiveldus ja seedimisraskused. Vahepeal märkasin, et mu väljaheide oli oranžikas või (hele)kollane, just nagu kõhtu lahtistav siirup. Vahepeal ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Lahtisti ise kindlasti soolestikku ei jää, kuid lahtistite kuritarvitamine rikub soolestiku toimimist ja seeläbi võib põhjustada ka tervisekaebusi.
Söömishäire korral tuleks pöörduda ...

Loe edasi

Valud ja naha aistingud jalgades

Tere! Mure selline,et pool aastat tagasi oli ülekoormus jõusaalis, peale mida hakkasid säärelihased valutama ja valud liikusid edasi kõikidesse lihastesse kuni jalalabadeni välja, tekivad erinevad tundeaistingud ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Antud kaebused ei ole seotud veresoontega ning mina soovitaksin pigem pöörduda taastusraviarsti poole. Ka arvestades Teie enda hinnangut initseerivale episoodile ning kirjeldust - see ...

Loe edasi

Silmad

Tere selline küsimus kui on kleebitud silmamuna
peale kas seda saab kätte ka silmatilkadega?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ei saa küsimusest aru ja ka valdkond on minule kahjuks võõras - olen üldkirurg, mitte silmaarst.

Loe edasi

Rase ja hemorroidid

Olen hetkel 36 nädalat rase ja esimest korda elus puutusin kokku hemorroididega. Tekkisid need 1.5 nädalat tagasi, kuna oli kerge probleem kõhukinnisusega. Nüüd olen suutnud kõhu ilusti "pehmena" hoida, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Rasedus on üks hemorroidide tekke põhjuseid - loote poolt avaldatud surve takistab venoosset äravoolu väikesest vaagnast. Momendil on väga keeruline midagi ette võtta. Soovitaksin Lidokaiin geeli pärasoolele ...

Loe edasi

Valu päraku ja munandite juures

Tere

Tekib aegajalt valu päraku ja munandite juurde, selline väga terav. Varem oli see korra kuus, nüüd vahepeal tihedamini. Siis käisin ka arsti vastuvõtul, kahtlustati õrna põletiku eesnäärmes. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ei näe olulist põhjust muretsemiseks
0Sellised aistingud võivad jääda peale põletike läbipõdemist ja aja jooksul pikkamööda mööduda

Loe edasi

Veresuhkru kõikumine ja halb enesetunne+

Tere!

Mind vaevavad erinevad sümptomid, eriti peale sööki (nõrkus, kerge pearinglus, ärevus, kiire pulss, säärelihaste kangus jne. Pole diabeetik aga mõõdan endal siiski väga tihti veresuhkrut ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõik Teie poolt mõõdetud veresuhkru väärtused jäävad normi vahemikku ja veresuhkru kõikumine vahemikus 3,3 - 7mmol/l olenevalt söögist, füüsilisest koormusest, stressi tasemest jne. on täiesti ...

Loe edasi

Menstruatsiooni tsükliga probleem

Probleem menstruatsiooni tsükliga. Menstruatsioon ebaregulaarne ( saab olema 2-3 kuud vahe mentstruatsioonide vahel) ja PMS. Kas on võimalus seda olukorda paremaks teha?

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tegemist on tüüpilise PMS-ga. Agnucaston ja Prefemin on tõepoolest kõige sagedasemad käsimüügiravimid. Kui need ei ole andnud soovitatud tulemust,siis ostke apteegi käsimüügist Kuningakepiõli kapsleid- ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi