Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Duphaston

Tere!
Käisin täna arsti juures sooviga jääda rasedaks. Lõpetasin pillide võrmise 1 november ja päevasi pole tulnud. Samuti ütles arst, et hetkel pole võimalik rasestuda. Küll aga duphastoniga peaks ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Antibeebipillide toimel muutub emaka limaskest üliõhukeseks, seetõttu ei ole menstruatsioonid esialgu tajutavad, kuigi munasarjad ...

Loe edasi

Näsa rinnanibul

Tere, olen 11 nädalat rase ning mu rinnanibule on tekkinud mingi näsa (panin pildi juurde). Näitasin seda ka enda naistearstile ning ta ütles, et see on ok. Minu küsimus on, et kas seda võib ka ära eemaldada ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Iseravimisega siiski tegeleda ei soovita. Mina usaldaksin Teie asemel naistearsti. Raseduse käigus tekkinud muutused võivad peale sünnitamist ja imetamist ise ära kaduda seoses hormonaalse tasakaalu muutumisega ...

Loe edasi

Arginiin 110.08

Здравствуйте!
У ребёнка в род доме взяли кровь на анализ. Позвонили и сказали сдать кровь ещё раз. Первый анализ показал повышенный аргинин 110.08. Хочу узнать, какой показатель аргинина в пределах ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Arginineemia on pärilik kaasasündinud ainevahetushaigus, mille avastamiseks tehakse vastsündinule skriininguuring. Uuringu eesmärgiks on ravitavad häired avastada juba 1.elukuul, et vältida ...

Loe edasi

Taastumine peale luumurdu

Tere!
2014 august oli abikaasal parema silmakoopa alumise seina blow out ja parema ninatiiva luustunud serva murd. (Peale seda esines topletnägemist, mida mõõdeti ka aprillis 2015). 1. Kui kaua ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Luumurru paranemine peaks toimuma paari kuuga. Mis puutub topeltnägemise kadumisse, siis selles valdkonnas minul kahjuks teadmised ja kogemus puudub. Ei saa aru, mida mõtlete trauma kestuse all?
Kui ...

Loe edasi

sünnimärgi eemaldamine

Tere, mul eemaldati talla alt 14.11 sünnimärk ning kaks nädalat hiljem 28.11.16 võeti niidid välja. Kas võiksin nädal pärast niitide väljavõtmist juba spasse(saunad,basseinid) ning solaariumisse minna? ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Võite minna, kuigi solaarium kui selline meditsiinilisest aspektist pole soovitav.

Loe edasi

Endometrioosi ravi

Tere!

Selline mure, et aasta tagasi mul juhuslikult avastati tsüst. See oli väga suur (umbes 8cm) ja mulle kohe tehti laparoskoopiat. Peale laparaskoopiat pandi diagnoos "IV a. Munasarja ja ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 31-aastane

Kui tegemist on IV st endometrioosiga, siis oleks arukas seda ravida. Ravi on nii tablettidena kui ka süstidena. Kõikidel ravimitel ...

Loe edasi

Krooniline prostatiit

Tere!
Küsimus on vbl pisut ebatavaline.
Juhul, kui on diganoositud krooniline
eesnäärmepõletik (kõik uuringud tehtud)
ja määratud antibiootikumide ravi siiski
ei anna olulisi ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Prostatiidi ravis jään hätta umbes 5% patsientidega. Enamasti on põletik, ka bakteriaalse komponendiga põletik kenasti ravitavad. Samas, kindlasti ei keela ma patsientidel kasutada alternatiivseid ravimeetodeid. ...

Loe edasi

Valulik lülisammas

Olukord on siis selline, et selgroo ühte lüli katsudes on valus, näpu all on tunda ka sellist kõhrelist krõnksumist/liikumist. Lüli on seal abaluudevahelises kandis ning sinna on ka tekkinud omajagu pinget ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Küsimuse peaksite esitama kas ortopeedile või neurokirurgile.
Teie kirjeldatud piirkonnas diskiprolaps on väga haruldane. Tegu võiks olla närvi/lihasvaluga. Täpsemalt võiks öelda peale läbivaatust ...

Loe edasi

Tupeseen või põletik?

Tere!
Minul on pikemat aega juba mitu muret. Olen pidevalt hädas tupeseenega. Nüüd umbes kuu aega tagasi oli seen jälle platsis, kasutasin Femigeli, klotrimasooli ja Vagisan intiimpesugeeli. Läks ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane

Sagedaseks tupe seeninfektsiooni kordumiseks loetakse olukorda, kui infektsioon kordub sagedamaini kui 1x 3 kuu jooksul, ing ...

Loe edasi

1,5 - aastasel mure gaasidega.

Tere!

Minu lapsel on ikka veel mure gaasidega kõhus. Kõht mullitab ja koriseb kogu aeg. Kõige hullem on öösiti, laps sipleb ja vääksub unes ning tõmbab jalgu kõhu alla. Kuulen, kuidas kõht ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasirohtudest on tavaliselt vähe abi, neid võib proovida, aga kui toimet ei ole, siis pole ka mõtet anda. Probiootikume üle 2-4 nädala pole ka mõtet anda või peab neid siis vahetama.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi