Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Intersex / no medecaments anymore

Good day,

I am German and recently migrated from France to Estonia tp build up a Bio Farm in 46706 Miila.

Normaly I should have gone back in August, but the french autorities ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Dear Michelle,
In Estonia there are several endocrinologists specialized in intersex disorders, but I am not one of them. You should contact my colleague dr. Ülle Jakovlev in East Tallinn Central ...

Loe edasi

depressioon

Tere!

Olen pikka aega vaevelnud depressiooni ja ärevushäirete käes. Võiks öelda, et perioodiliste vahedega suurema osa oma elust. Olen saanud kahel korral ravi AD-dega. Esimesel korral 6 kuu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis ei tapa - teeb tugevamaks. Tugevamaks muutuda aitab:
1. Üldine töö/puhkerezhiim korda, julgus puhata.
2. Aju verevarustus (õigem aju veresoonte õige toonus). Minu Palve esimene samm. ...

Loe edasi

põlve kohta

põlves kerged valud ja on õrnalt paistes vahest ka torgib kestab juba kaks nädalat nüüd avastasin et põlve tagant jalg sinine mida peaksin tegema

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõigepealt perearstile. Tema siis otsustab, kas probleem ortopeediline või tuleks uurida reumaaatlise haiguse suhtes.

Loe edasi

Antidepressantide loobumine

Tere!
Võtsin pea kaks kuud antidepressante nimega Alventa. Igal hommikul pidin võtma 2 tabletti peale söömist. Selle nädala esmaspäeval otsustasin päeva pealt lõpetada antidepressantide võtmise. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga päevaga läheb paremaks - vaja teha harjutusi.
Jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus,
Õige uni. Minu Palve.
) Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali ...

Loe edasi

Ülakõhuvalu

Ülakõhuvalu, algab kolmnurgast ja mis kiirgab paremale poole roiete alla,tugevad valud õhtuti.Palavikku, oksendamist vms pole.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Võiks olla tegu sapivoolmetega. Vajalik oleks ultraheli uuring ja gastroskoopia.

Loe edasi

Jalasäärte veenilaiendite operatsioon

Veenilaiendid mõlemal jalasäärel, ultraheliuuringu järgi 08.2017 pindmised, apteegiuuringu järgi 11.2017 vasakul jalal veeniklapid ei tööta piisavalt.
Operatsiooniaeg määratud veebruari 2018, kuid ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Haigekassa finatseerib praeguse seisuga veenioperatsioone, sõltumata meetodist. Määravaks on siin see, kas tegijal on haigekassaga leping või mitte.

Loe edasi

Amoksiklav ja raseduse planeerimine

Tere!
Planeerime abikaasaga last. Detsembrikuu alguses haigestus abikaasa kopsupetikku ja sai raviks Amoksiklav antibiootikumi 7 päevaks, 2 tbl päevas, mida praegu ka tarvitab. Kas peaksime ravimi ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Otsest ohtu kirjeldatud ei ole.
Rasestumise takistamisest ei leia ametlikku infot.
Ka siis kui seda võtab rase naine, on kirjas nii:
Amoksitsilliini/klavulaanhappe ...

Loe edasi

Kinnisidee/hirm/sundmõte

Tere, oleme oma abikaasaga siiani olnud õnnelikus abielus 15 aastat, meil on ilus kodu ja armsad 3 väikest last. Viimased kuud pole enam aga endised, perekonnas on ühise aja suurim kriis ja püüame sellele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi hea, võtke regulaarselt,
Praegu saadaval mitmeid potentsi-rohte - perearst kirjutab.
Abikaasale rääkida oma probleemist - vahekord ju kahepoolne ja tema poolne hoiak-toetus ju loomulik. ...

Loe edasi

Narkoos

Tere!

Küsimus seoses narkoosiga. Kevadel oli mul elus esimene operatsioon, milleks oli üldnarkoosis mandlioperatsioon, tagant järgi mõtlen sellele, et kas see tunne on normaalne või mitte, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Inimeste reaktsioonid narkoosiravimitele võivad olla erinevad. Südamepekslemine võib olla seotud nendega, aga ka stress operatsiooniga seoses mängib siin oma osa. Midagi väga eriskummalist selles ei ole ...

Loe edasi

Küünte kohta

Tahaks teada kas see on loomulik,et kõik küüned on punaseks läinud.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Arvan, et see päris loomulik ei ole. Kirurgine ei oska sellega midagi peale hakata, soovitan pöörduda dermatoloogi poole.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi