Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Veretäpp

Tere,mure järgmine munandi kotil 2 u tikuväävli suurust vere täppi või midagi peal vajutades läheb heledamaks ja kohe läheb tumedamaks tagasi kui enam ei vajuta ehk oskate aidata millega tegu on.

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Ilma läbivaatuseta või vähemalt pildita on siin keeruline nõu anda.
Enamasti on tegemist angiokeratoomiga, mis aktiivset ravi enamasti ei va.
Kui ikka muret teeb, siis tasuks kogenumale meestearstile ...

Loe edasi

Eesnaha lõikus

Tekkis psoriaas ning eesnahk on ka eeldatavalt selle tõttu ahenenud ning ei taha hästi enam üle tulla. Nahk on kitsas, jäik ja kuiv ning tekivad väikesed rebendid. Pehmendavad kreemid ei aita. Muu psoriaasi ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Arvestades vanust peaks sellised, kirjelduse alusel suhtelised mõõdukad, probleemid veel kenasti konservatiivse raviga lahendatavad olema. Kui seda soovite, siis tulge vastuvõtule.
Kui eelistate ...

Loe edasi

Olen 75 aastat vana

Viimased 5-6 aastat olen kasutanud sildenafiini errektsiooni tekimiseks, kuid viimased poolaastat see enam ei aita, suguti ei lähe kõvaks selleks, et see naisele sisse viia.
Välismaal loetakse, ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Julgen arvata, et meil on meeste tervise ja seksuaalsuse alased teadmised ja oskused enamikest välismaistest paikadest oluliselt paremad ja ka kenasti kättesaadavad.
Kliinikumi meestekliiniku meestearstid ...

Loe edasi

Analüüsi tulemus

Tere, uurin mehe analüüside kohta. Kas nende põhjal peaks mehe teie juurde saatma?
2a jooksul pole rasestumine ônnestunud, probleem minus seda tean kuid kas tuleb tegeleda mul vaid endaga vôi môistlik ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Meeste viljakuse/viljatuse uuringutest on sperma analüüs vaid üks, kuigi väga oluline osa.
Minu soovitus on alati leida viljatuse põhjus, sest enamikel juhtudel mõjutavad nii mehe kui ka naise poolsed ...

Loe edasi

Pruun voolus

4 päeva tagasi tekkis tupes sügelus, ärritus ja ebamugavustunne ja paberiga pühkides pruunikas voolus.Kahtlustasin tupeseent.Ostsin apteegist Cansten küünlad.Peale esimest küünalt läksid kaebused üle, ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Seenpõletiku peamine kaebus on tükiline rohke kohupiimataoline voolus ja häiriv sügelus tupes. Pruunikas voolus võib olla seotud tsüklihäirega. Kui kasutate pille, siis pillide foonil ...

Loe edasi

Hormoon

Sooviks teada kas kuskil eestis on võimalus testosterooniteraapiale.
Mul on pidev väsimus ja unehäired üldine enesetunne on koguaeg nagu poleks energiat lIsaks näen oma vanuse kohta väga noor välja ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Meeste hormoonuuringute ja ka hormoonraviga tegelevad meestearstid. Alustada tuleks uuringutega, sest kirjeldatud vaevustel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid. Tulge vastuvõtule!

Loe edasi

Mädapunn peenisel

Tere. Umbes paar kuud tagasi tekkis peenisele väike mädapunn, mis oli pealt natuke valge. Mõtlesin et läheb äkki ajaga ise ära, kuid ei läinud. Ärkasin täna hommikul ja panin tähele et see sama väike mädapunn ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Suure tõenäosusega on tegemist rasunäärme umbumisega. Enamasti seal ilma enese poolt tekitatud traumata põletikku sees pole. Paljudel juhtudel murrab rasu ise tee välja. Mõned mehed teevad punni puhastatud ...

Loe edasi

Peenisepea naha all olevad laigud

Peenisepea peal pikemat aega laigud kas peaksin muret tundma ? Ei sügele ei valuta . Seksuaal vahekorras pole kaks aastat olnud pärast naisest lahkuminemist . Kas selline on normaalne nahk peenisel ? Kui ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pilt läbivaatust päris ei asenda, kuid ilmselt on tegu normi variandiga.
Oluline on see, et ei oleks naha elastsuse muutumist!
Seksuaalse erutuse/erektsiooni ajal muutub peenise varevarustus ...

Loe edasi

Sõrme naha all olev tükk

Tere, umbes 2 nädalat tagasi tekkis nimetissõrme (peopesast pisut ülespoole, sõrme esimene lüli) naha alla kõva tükk (ei mäleta et oleks sõrme kuskile ära löönud/ vahele jätnud), katsudes kõva ja ei liigu, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Võimalik ganglion aga ka traumajärgne granuloom. Et konkreetsem olla vajalik näha ja katsuda.

Loe edasi

Raseda Covid-i vastu vaktsineerimine AstraZenecaga

Tere!

Enne raseduse algust sain esimese AstraZeneca süsti. Teine süst pidi olema tehtud 17. juunil 2021. Sain rasedaks (IVF rasedus) ning ei julgenud I trimestril teist süsti teha.

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Täiskaitset te vaktsineerimisega kahjuks ei saa, kuid koroonasse nakatumise korral on haigusnähud oluliselt kergemad ja haiglasse sattumise risk minimaalne. Võite profülaktika mõttes ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi