Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Enesetapumõtted ja väsimus

Tere, mul on probleem, et tihti eksivad mõtted enesetapu radadele. Täpselt aasta tagasi tegin ebaõnnestunud enesetapukatse ja mingi aeg pärast seda tundus elu ülesmäge minevat. Leidsin endale sõbrad, tegelesin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Inimelu on unikaalne ja selle nimel meie Esivanemad Võitlesid aastatuhandeid. Võitlesid ja võitsid - muidu ju meid ei oleks. Nad võitlesid ju ka Sinu elu ja õnne nimel!
2) Sinu elu ja tegemised ...

Loe edasi

Varbaküüs kasvab sisse.

Mul on tunne, et mul on varbaküüs sisse karvanud. See on piinanud mind juba 1 aasta, kuid pole kindel. Algul oli valus ja sügeles siis hakkas veritsema ja mäda välja ajama. Hakkasin lõikama küüne tangidega ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ilmselt iseravimisega Te hakkama ei saa. Peaksite pöörduma perearstile, kes siis vajadusel suunab edasi kirurgile.

Loe edasi

Valu alaseljas

Tere

tõstsin hiljuti raskusi, peale mida tekkis alaselga valu. Esimesel päeval polnud väga hullu, kuid mida päev edasi, seda valusamaks läks. Valu kiirgub tuharatesse ja reitesse. Apteegist ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Häda põhjuse panite ise paika - ülepingutus. Kas häda on diskis või on tegu müofastsiaalsete valudega ei ole võimalik kirja teel otsustada. Igal juhul on soovitav ujumine. Näidustatud on ka valuvaigistid. ...

Loe edasi

Kaalutõus

Tere.
Põdesin 2016 aasta lõpus grippi, millega seoses tekkis rida ootamatuid tüsistusi. Gripisümptomid olid liiges -ja lihasvalud, ägedad peavalud kuklapiirkonnas (kestsid ligi 3 kuud). Palavikku ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kaalutõusu põhjuseid võib olla erinevaid: haigusega seonduvad muutused, hormonaalsed muutused seoses vanusega, toiduvalik, jm. Minu soovitus on teil pöörduda toitumisnõustaja vastuvõtule, et ...

Loe edasi

Maovähendus

Tere. Mul on poeg vanuses 13. Tal on diagnoositud blounti tõbi. Ta 160 pikk ja kaalub 130 kg. Jalad on deformeerunud ja vajavad operatsiooni kuid ülekaaluga seda ei tehta. Kas on võimalik erabdkorras ka ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Sellise otsuse saab teha lastearstidest ja-kirurgidest koosnev konsiilium. Tean, et Tartus on eraikokkuleppel üks selline lõikus sooritatud.
Parimatega,
dr. Ehala

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pärasoole ava kõrval mingi kühm või punn!

Tere küsimus selline et pärasoole juurde tekkinud väike punnike siuke pehme ja pärasoole ava kergelt valutab aga veritsust midagi pole aga häirib nagu oleks väline hemoroid aga ei tea täpselt et kas saab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Väga täenäoline, et tegu hemorroidaaltromboosiga. Ohtlik see ei ole. Soovitaksin siiski näidata perearstile.

Loe edasi

Tehti kindlaks hüpertüreoos ja türeoidiit

Lähen varsti teisele endikrinooligi vastuvõtule.Esimesel korral TSH - 0,010.Sain raviks Tiotill 2x2. Nüüd kuu aja möödudes TSH - 003.
Kas olukord on paranenud ei osanud perearsti õde õieti öelda.Kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt tuleb selgitada valu põhjus. Kilpnäärme ületalitlus valu ei põhjusta - ehk on tegemist hoopis kilpnäärme alaägeda põletikuga? Ka alaäge põletik võib haiguse algusjärgus mõõdukat ...

Loe edasi

Nõgus selg

Tere! Mureks on nõgus alaselg. Kas on olemas mingeid harjutusi mis aitaks selga veidi sirgemaks saada? Ei julge randa ka minna kuna kõht ja tagumik on punnis.

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Nõgusselgsus tuleb reeglina lühenenud/ pinges puusapainutajatest (hip flexor) ja nõrgenenud tuharalihastest (glutes). Probleem pole mitte selles, et kõht on ees, vaid et kogu vaagen ...

Loe edasi

Valulikkus ja vähenenud liikumisvõime õlaliigeses.

Õlaliiges (sportimise/kõndimise) ajal "liigutan kätt vale nurga all ning kiirelt" läheb krampi ning hakkab valutama. Sellega kaasneb liikumisvõime vähenemine. Olen pöördunud arsti juurde ja tehti MRT uuring ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu ortopeedilise prpbleemiga, mina vaid üldkirurg.
Kui olete juba spetsialisti-ortopeedi juures käinud ja pole abi saanud soovitan kahte varianti. kas küsida teist arvamust teiselt ortopeedilt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi