Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Põlvevalu

Tere,
Olen terve elu teinud sporti (sh tippsporti) ja liigun/võimlen regulaarselt ka seni (erinevaid vigastusi on olnud mitmeid), aga põlved on olnud seni terved. Ca pool aastat tagasi tekkis parema ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Üldiselt on rakse nii kindlaid soovitusi anda, puhtalt kirjelduse põhjal aga proovige allolevaid harjutusi, tehke neid iga teine või kolmas päev, mitte iga päev. 2-5 seeriat 8-11 kordust. ...

Loe edasi

Valu põlve sees säärelihase ülemises osas.

Tere! Olen terve elu palju jooksnud ja kõndinud, kuid viimased kuud enne valu tekkimist tekkis pikem paus. Umbes 2 kuud tagasi hakkasin taas käima pikematel jalutuskäikudel, 10-15 km iga päev. Kõndisin ...

Maris Perendi

Vastas dr Maris Perendi

Tere

Tõenäolist on tõesti tegemist ülekoormus probleemiga, mistõttu valu pole kuskile kadunud, kui üritate taas kõndida/joosta. Vajalik on regulaarne massaaž, tugevdavad harjutused ja venitused. ...

Loe edasi

Õlg liigesest väljas

Tere!
Hoidsin kassi süles ja kui tahtsin maha panna, läks õlg liigesest välja ja kätt ei saanud liigutada. Õlg püsis sellises asendis mitu sekundit, kuid lõpuks suutsin selle tagasi lükata. Nüüd ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Peale õla subluksatsiooni soovitan 6-12 nädalat tegeleda taastusraviga, soovitavalt füsioterapeudi toel. Juhul kui valu püsib, siis soovitan pööruda ortopeedi poole diagnostikaks ja ...

Loe edasi

Tugev seljavalu

Tere!
On olnud pikemat aega valu vasaku neeru juures, umbes aasta, valu on nii tugev, et segab juba igapäeva elu. Kõige algus oli neeruvaagnapõletik peale mida probleem tekkis. Põletikku on esinenud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esineb teil nn. hoburaudneer s.o. arenguhäire kus neerud on alaosas kokku kasvanud. Neerukive ega muid kõrvalekaldumisi ei leitud. Siiski võib aga see olla nii valude kui põletiku põhjustaja. ...

Loe edasi

Mammograafi vastus

Tere
Kas selline leid viitab rinnavähile? Avastasin vasakus rinnas pehme väikese ümara muna, mis katsudes ka liigub. Olen sünnitanud (3 last). Tehti mammograafia uuring..

Vasakus rinnanäärmes ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 43-aastane

Hetkel on koedeformatsiooni kahtlus, seetõttu on vajalik lisauuring, kus ultraheli kontrolli all võetakse punktsioonbiopsia ehk ...

Loe edasi

Mure selles et päevad oleksid pidanud 10.ndal märtsil hakkama seega nüüd 25.ndast märtsist tekkis väiksem veritsus ja emakas tunnen mingeid liigutusi

Päevad peaksid 10 märts olema hajanud aga nüüdseks väike verejooks on ning tunnen emakas liigutus tunnet kas tegemist võib olla rasedusega ?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 28-aastane

1. raseduse tunnus on menstruatsiooni hilinemine, seega, märkige üles millal oli viimase menstruatsiooni
1. päev?
2. ...

Loe edasi

Jalad külmetavad ja valutavad

Tervist!

Nimelt on mul juba mõnda aega jalad valutanud, eriti puhkeasendis annab tunda, vahest veidi tuimad ning surisevad, vahepeal väga ebamugav tunne jalgades (kuni põlvedeni) ja õhtuti ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Ei, tõenäosus, et tegemist oleks praegu verevarustushäirega, on praktiliselt olematu. Küll võib põhjuseks olla sagedamini esinev radikulopaatia.
Minu arvates oon kõige mõistlikum, ...

Loe edasi

Pidev tühja kõhu tunne maos

Tere. Kuskil 4 nädalat tagasi hakkas magu andma tunda koheselt söömise järgselt ja siis kui kõht tühi oli. Valu oli kirjeldav selliselt, et nagu täiesti tühja kõhu peale süüa toorest sibulat. Perearst ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Küsimus on tulnud valel aadressil - see tuleks esitada gastroenteroloogile (mao-soolearstile).
Endokriinhaigusega antuid juhul tegemist ei ole.
Tervitades,
...

Loe edasi

Üleminekueas tupe limaskest öhuke ja natuke katki .Kas ilma östrogeenideta on ka vöimalik limaskest korda saada.

Kirjutati arsti poolt vagifemi limaskesta raviks.Kas on vöimalik natuke leebemate ravimtega olukorda parandada.Mis vöiks olla abiks.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 60-aastane

Lichen Sclerosus patoloogia kuulub dermatoloogide ravi valdkonda.
Tupekuivuse raviks on uued hooldustooted apteegi käsimüügis ...

Loe edasi

vereanalüüsi tulemused

Tere

Kas peaks muretsema?
umbes 2 aastat vereanalüüsid sellised, kuid siini pole keegi maininud, nüüd käisin töötervishoiuarsti juures ja tema käskis kiiresti perearsti juurde minna.

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Teil on kerge rauapuuduse tunnused ja sellest tingitud vähene hemoglobiini langus. Perearsti juures tuleks hinnata ferritiini väärtus ja soovitatavalt alustada ennetavalt rauapreparaatide ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi