Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Gluteenitalumatus

Tere, selline mure, et lapsest saati on mind vaevanud kõhukinnisus, mis on probleemiks praegugi, samuti on puhitused, väsimus, raske tunne peale sööki, kõht on gaasi täis, õlavartel ja põskedel on punased ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Ilma teie täpseid igapäevaseid toiduvalikuid nägemata ei saa öelda, kas kõhukinnisus võiks olla seotud otseselt söögiga. Geenitesti alusel ei ole teil primaarne laktoosi puudulikkus, kuid piimatoodete ...

Loe edasi

Keel valulik

Tere,

Pöördun teie poole sellise huvitava probleemiga, mis algas ~5 päeva tagasi.
Nimelt on keele pindmine "struktuur" muutunud, tundub nagu oleks haavandid, aga otseselt valus pole. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Seostaksin seda siiski põletusega. Arvan, et aeg parandab.

Loe edasi

Hüpoglükeemia

Tere! Selline küsimus, et millest võib tekkida hüpoglükeemia mittediabeetikul? Nimelt täna sõin 13.40 ajal ning 17 ajal, tundsin et imelik olla (külm higi, nõrkus, värin). Kuna tööl on võimalik mõõta veresuhkrut, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Hüpoglükeemia mittediabeetikul on üliharuldane ja tekib enamasti öösel või varahommikul, kui söögivahe on olnud pikk. Erandiks on bariaarilise lõikuse (maovähendusoperatsioon) järgsed patsiendid, ...

Loe edasi

Kas oleks mõistlik arsti vahetada?

Tere.
Mul on diagnoositud kilpnäärme alatalitus. Viimane test umbes kuu tagasi TSH oli 17 ja Dvitamiin 35. arst määras mulle tugevama annuse ja küsis paljusid küsimusi muude testide kohta, et kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui kilpnäärme alatalitluse raviga on probleeme ja kohalik endokrinoloog ei suuda aidata, tuleks teise arvamuse saamiseks konsulteerida kellegagi Tallinna või Tartu endokrinoloogidest. Kui ...

Loe edasi

Tarlovi Tsüst

Tere. Käisin MRT-s ja selgus, et sakraalsel asuvad väikesed beniignsed Tarlovi tsüstid. Kuna valud on juba ligi 3 aastat, siis ilmselt need ka valu põhjustavad. Mis nendega tehakse? Operatsioon? Saan aru, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väikesed tsüstid tavaliselt vaevusi ei põhjusta, tuleks kaaluda ka muid põhjuseid. Operatsiooni üle otsustab vaid neurokirurg kliinilise leiu ja uuringu andmete põhjal.

Dr. Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Polüübid ja spiraal?

Tere!

August 2017 oli emakaväline rasedus. Tehti laparoskoopiat. Uus rasedus ja selle katkemine veebruaris 2018( 7n+2p). Avastati märtsi alguses (12n) ja tehti puhastust 5.märtsil. Pärast ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Polüüp, mis tekkis peale peetunud rasedust, oli seotud hormonaalsete muutustega organismis ja selle kordumise risk on siiski väike. Järgmist rasedust võiks planeerida mitte enne kui ...

Loe edasi

alakaal? toitumishäire?

tere. Ma kaalun 64kg keskmiselt ja olen 1.80m pikk. Kuna mulle isiklikult tundub, et ma kaalun liiga vähe, siis olen proovinud oluliselt rohkem süüa(tervislikult) ja trenni teha vastavalt. olen saanud ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Teie kaal on küll väike, aga jääb soovitusliku normi piiridesse. Soovitaksin pidada nõu paralleelselt nii toitumisspetsialisti kui psühholoogiga, et välistada meeleoluprobleemid, mis sageli ...

Loe edasi

Foolhape

Tere!
Kas tohib kasutada foolhapet , kui inimesel on olnud healoomuline peaajukasvaja? Kas see soodustab ajukoe taastumist või võib selle tarbimine mõjuda hoopis negatiivselt?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Foolhape on oluline koerakkudele mis paljunevad kiiresti nagu pahaloomulise kasvaja korral. Seetõttu selle tarvitamine eeldab täpset diagnoosi histoloogilise leiu alusel.


Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Raseduse katkestamine?

Kas Eestis on võimalik rasedust katkestada kui 12 nädalat on täis ?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane

Eestis on see reguleeritud vastava seadusega: "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus"
§ 6. Raseduse katkestamise ...

Loe edasi

Põlv valutab siseküljelt

Tere
Küsimus põlvekohta, pikali olles ja põlve kõverdades kostub meeletult vali praksatus v naks.
Peale füüsilist tööpäeva on meeletu valu vasaku põlve siseküljel. Vajutades näpuga muutub ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Soovitan pöörduda ortopeedi vastuvõtule, mida kiiremini, seda parem.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi