Teadvushäire Autor: Ain-Elmar Kaasik
Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid või puudumist. Inimese teadvust ei saa seostada mingi selgelt eristuva ajuosa aktiivsusega, pigem on tegemist aju erinevate piirkondade koordineeritud koostööga. Põhilised vaimsed protsessid on küll valdavalt seotud suurajukoorega, kuid selle talitlus sõltub ajutüves paikneva retikulaarformatsiooni aktiveerivast toimest. Seetõttu lülitavad ajutüve kahjustavad protsessid välja ka suurajukoore tegevuse ning järgnevad teadvushäired või teadvusekadu.
Teadvuse sisu hõlmab isiku poolt igal hetkel kogetud elamusi (aistinguid, mõtteid, kujutlusi, mälestusi), millel põhineb isiku teadlikkus enesest ja ümbrusest. Teadvuse sisu on eelkõige psühholoogia ja psühhiaatrilise praktika uurimisvaldkond. Teadvuse seisund peegeldab teadvuse intensiivsust, mida on võimalik kirjeldada astmetena täielikust ärkvelolekust ehk virgeseisundist kuni teadvusetuseni. Teadvuse seisundi kindlakstegemine on vajalik aju orgaanilisest kahjustusest tingitud häirete korral.
Teadvushäired tulenevad sageli koljusisestest põhjustest (nt ajutrauma, ajuverevalum), langetõvest või sellele järgnevast seisundist ning teistest peaaju ägedatest haigusseisunditest. Mõnikord on kesknärvisüsteemi kahjustus sekundaarne, tulenedes ainevahetuse muutustest suhkurtõve, samuti maksa- või neerupuudulikkuse korral. Ka südame äge puudulikkus ja kuumarabandus ning ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, uimastid, narkootikumid) tarvitamise tagajärjel tekkinud mürgistused kutsuvad esile teadvushäireid. Teadvuse muutusi jälgides pööratakse tähelepanu ärkamisreaktsiooni olemasolule: kas haige avab silmi spontaanselt, üksnes ärritustele (nt häälele), ainult valule või üldsegi mitte.
Kui teadvus on normaalne, on inimene ärkvel (virgeseisundis), asjalik ja igakülgselt orienteeritud aja, koha ja olukorra suhtes. Teadvuse selguse kergeim häire on unisus, mille puhul välisärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja enese jaoks mõtestamine on virgeseisundi tasemel, ärrituslävi aga kõrgenenud (nt nagu öösel pikka vahemaad sõitval autojuhil, kes ei suuda unisuse tõttu küllalt kiiresti reageerida teel olevale takistusele). Teadvuse nõrgenemisel, s.o püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimene haiguslikult uniseks ehk somnolentseks. Sellises seisundis on näiteks kõrge palavikuga inimene, kes viibib poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte. Teadvushäire süvenedes muutub inimene vaevu ja lühiajaliselt äratatavaks, kusjuures sõnaline kontakt temaga on raskendatud ja fragmentaarne. Seda seisundit nimetatakse uimuseks ehk sooporiks. Teadvuse raskema häire ehk sügava teadvusetuse korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni (silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. Pindmises koomas haige reageerib siiski valuärritusele sihipärase tõrjega, raskemal juhul võib valuärritus esile kutsuda vaid lihasetoonuse üldise tõusu. Lõpuks võib kujuneda nn atooniline kooma, mille puhul puudub igasugune reaktsioon välisärritustele, kuid haige hingab veel ise. Teadvuse ja elutegevuse kõige sügavamat häiret tähistab nn ülepiiriline kooma, mille korral lakkab ka hingamine ning teatud elutegevust saab säilitada vaid kunstliku hingamise abil.
Haige prognoos ehk tema taastumisvõimalused on üldiselt seda paremad, mida vähem ja mida lühemat aega on tema teadvus olnud häiritud. Kestvamast ja sügavamast koomast ei toibu inimene kunagi ruttu, vaid see kulgeb läbi taastumisfaaside, kusjuures taastumine võib olla üksnes osaline. Ajukahjustusest tingitud kooma, mis on kestnud üle 10 päeva, on sageli ebasoodsa prognoosiga. Koomaseisundis haige elushoidmine ja ravi eeldavad arstlikku erivarustust ja eriarstlikke oskusi.
Vt ka ajurabandus, ajutrauma, diabeet, kuumarabandus, langetõbi, somnolentsus, soopor, südamepuudulikkus.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Radioaktiivse joodi ravi
Tere! Elan Pärnus. Saadetud Ida Tallinna haiglasse radioaktiivse joodi ravile kilpnäärme haiguse puhul. Kas jäetakse haiglasse vôi saadetakse kohe koju? Kas tohin olla siis saatjaga ühes autos? Olen lugenud ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Kui tegemist on healoomulise kilpnäärmehaigusega, siis saadetakse peale joodikapsli neelamist kohe koju. Sel juhul võite täiskasvanud inimestega vabalt suhelda, üksnes lastega suhtlemist võiksite ...
Tupe haigus?
Tere, (kuna ma olen suurema osa elust arstidest eemale hoidnud siis ma kohe kindlasti ei ole valmis kuhugi arsti juurde minema) mure siis selline, et mul on vahest enne päevasi tekkinud normaalse vooluse ...

Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 18-aastane
Kahjuks unustasite kirjutada, kas olete olnud seksuaalvahekorras? Kui jah, siis on alati risk saada mõni STLI sugulisel teel ...
Tugev peavalu
Tugev peavalu oli eile ja täna õlg valutab kuni küünarnuki i nagu närvi valu ning südame piirkonnas ka ebameeldiv tunne

Vastas dr Ain Pajos
Kui probleem püsib tuleks algul pidada nõu perearstiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Peenise pea ja eesnaha vaheline koht on paistes
Läks paiste kui vahekorra elukaaslasega ära lõpetasin ja on olnud peaaegu 3päeva paistes.millest see tingitud on ja kuidas seda ravida

Vastas dr Margus Punab
Ravida saab arst. Seega on ravi saamiseks vaja arsti vastuvõtule jõuda. Nii lihtne ongi.
Seni saate probleempiirkonna leebe seebi ja sooja veega puhta hoida. Kui selline mure, tasuks seni ka seksist ...
Eesnahk paistes, sügeleb ning tuline
Mida teha kui eesnahk on paistes, põletab, vahest ka sügeleb ning on raske liigutada seda

Vastas dr Margus Punab
Kui teil on elukvaliteeti häiriv ja ohustav haigus, siis oleks mõistlik arsti vastuvõtule pöörduda.
Eesnaha mured tuleb arsti pilguga üle vaadata. Vajadusel teha lisauuringud, kuid enamasti saab ...
Pearinglus, raginad kaelas ja iiveldus
Tere, kuskil viimane kuu, kaks on tekkinid kerge peapööritus või siis selline tunne nagu tekiks peapööritus ja tasakaalutus, tundub nagu kisuks vasakule. Peas on halb tunne otseselt ei valuta, kuid on ...

Vastas dr Ain Pajos
Pearinglus tavaliselt minestuse ja kokkukukkumisega ei lõpe. Kaela ragisemine pöörates viitab muutustele kaelalülidevahelistes liigestes. Asja võiks selgitada neuroloog.
Dr. Ain pajos
Loe edasi
Testosteroon?
Tere!
20a/190cm/85kg
Lühidalt öeldes, enesetunne igapäevaselt on s*tt (vabandan keelekasutuse pärast, parim viis kuidas seda ühe sõnaga kirjeldada). Motivatsioon - puudub, eesmärgid ...

Vastas dr Margus Punab
Inimest tuleb kompleksis vaadata. Esitatud infopunktide alusel pole teie probleemi kohta palju öelda. Esimesena tuleb ette tõesti psühholoogia. Nii teadlik kui ka pisut enam peidetud osa sellest. Kahjuks ...
Loe edasiviagra
Tere!
Kas viagrat vōib kasutada ka siis kui ei ole probleemi kõvaks minemisega? Ja kust saaks endale seda soetada?

Vastas dr Margus Punab
Aga miks sa peaksid seda kasutama, kui sul probleeme ei ole? Just selliste mittevajalike kasutamiste vältimiseks ongi tegemist retseptiravimiga.
Loe edasiKaela osteokondroosi kahtlus
Tere,
Hiljuti tõusis vererõhk ja perearst kirjutas välja vererõhu ravimi.
Kuid umbes 2-3 nädalat peale nende võtmist tekkis teatud asendites pearinglus. Nüüd on ta mingil määral alati ...

Vastas dr Ain Pajos
Pearinglus, s.o pöörlemistunne seoses asendi muutusega viitab häirele sisekõrvas, samas ebakindlus ja tasakaalu ja koordinatsioonihäire mida kõrvalseisja ei märka võib esineda ka seoses kroonilise ärevusega, ...
Loe edasi14ja pool aastat ja puberteet
Tere olen 14 ja pool aga puberteet pole alanus koikidel sopradel on mida teha saan?

Vastas dr Margus Punab
Puberteedi algus on väga individuaalne. Esimesena küsi oma isa käest, millal temal algas. See on heaks indikatsiooniks mida oodata. Teiseks soovitan tulla meestekliinikus noorte nõustamise kabinetti kontrolli ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi