Teadvushäire Autor: Ain-Elmar Kaasik
Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid või puudumist. Inimese teadvust ei saa seostada mingi selgelt eristuva ajuosa aktiivsusega, pigem on tegemist aju erinevate piirkondade koordineeritud koostööga. Põhilised vaimsed protsessid on küll valdavalt seotud suurajukoorega, kuid selle talitlus sõltub ajutüves paikneva retikulaarformatsiooni aktiveerivast toimest. Seetõttu lülitavad ajutüve kahjustavad protsessid välja ka suurajukoore tegevuse ning järgnevad teadvushäired või teadvusekadu.
Teadvuse sisu hõlmab isiku poolt igal hetkel kogetud elamusi (aistinguid, mõtteid, kujutlusi, mälestusi), millel põhineb isiku teadlikkus enesest ja ümbrusest. Teadvuse sisu on eelkõige psühholoogia ja psühhiaatrilise praktika uurimisvaldkond. Teadvuse seisund peegeldab teadvuse intensiivsust, mida on võimalik kirjeldada astmetena täielikust ärkvelolekust ehk virgeseisundist kuni teadvusetuseni. Teadvuse seisundi kindlakstegemine on vajalik aju orgaanilisest kahjustusest tingitud häirete korral.
Teadvushäired tulenevad sageli koljusisestest põhjustest (nt ajutrauma, ajuverevalum), langetõvest või sellele järgnevast seisundist ning teistest peaaju ägedatest haigusseisunditest. Mõnikord on kesknärvisüsteemi kahjustus sekundaarne, tulenedes ainevahetuse muutustest suhkurtõve, samuti maksa- või neerupuudulikkuse korral. Ka südame äge puudulikkus ja kuumarabandus ning ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, uimastid, narkootikumid) tarvitamise tagajärjel tekkinud mürgistused kutsuvad esile teadvushäireid. Teadvuse muutusi jälgides pööratakse tähelepanu ärkamisreaktsiooni olemasolule: kas haige avab silmi spontaanselt, üksnes ärritustele (nt häälele), ainult valule või üldsegi mitte.
Kui teadvus on normaalne, on inimene ärkvel (virgeseisundis), asjalik ja igakülgselt orienteeritud aja, koha ja olukorra suhtes. Teadvuse selguse kergeim häire on unisus, mille puhul välisärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja enese jaoks mõtestamine on virgeseisundi tasemel, ärrituslävi aga kõrgenenud (nt nagu öösel pikka vahemaad sõitval autojuhil, kes ei suuda unisuse tõttu küllalt kiiresti reageerida teel olevale takistusele). Teadvuse nõrgenemisel, s.o püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimene haiguslikult uniseks ehk somnolentseks. Sellises seisundis on näiteks kõrge palavikuga inimene, kes viibib poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte. Teadvushäire süvenedes muutub inimene vaevu ja lühiajaliselt äratatavaks, kusjuures sõnaline kontakt temaga on raskendatud ja fragmentaarne. Seda seisundit nimetatakse uimuseks ehk sooporiks. Teadvuse raskema häire ehk sügava teadvusetuse korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni (silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. Pindmises koomas haige reageerib siiski valuärritusele sihipärase tõrjega, raskemal juhul võib valuärritus esile kutsuda vaid lihasetoonuse üldise tõusu. Lõpuks võib kujuneda nn atooniline kooma, mille puhul puudub igasugune reaktsioon välisärritustele, kuid haige hingab veel ise. Teadvuse ja elutegevuse kõige sügavamat häiret tähistab nn ülepiiriline kooma, mille korral lakkab ka hingamine ning teatud elutegevust saab säilitada vaid kunstliku hingamise abil.
Haige prognoos ehk tema taastumisvõimalused on üldiselt seda paremad, mida vähem ja mida lühemat aega on tema teadvus olnud häiritud. Kestvamast ja sügavamast koomast ei toibu inimene kunagi ruttu, vaid see kulgeb läbi taastumisfaaside, kusjuures taastumine võib olla üksnes osaline. Ajukahjustusest tingitud kooma, mis on kestnud üle 10 päeva, on sageli ebasoodsa prognoosiga. Koomaseisundis haige elushoidmine ja ravi eeldavad arstlikku erivarustust ja eriarstlikke oskusi.
Vt ka ajurabandus, ajutrauma, diabeet, kuumarabandus, langetõbi, somnolentsus, soopor, südamepuudulikkus.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Refleksid
Mida tähendab, kui kanna-põlve refleksid on ühel pool (paremal) elavamad?

Vastas dr Ain Pajos
See võib viidata kas vasaku jalanärvi kahjustusele või ka vasaku ajupoolkera motoorsete keskuste probleemile. Väga oluline on seada leid konteksti varasemate pea ja seljaprobleemidega ja praeguste vaevustega.
Loe edasi
Rahutute jalgade sündroom?
Tere!
Mul on rahutud jalad, eriti hull on õhtuti magama minnes. Mõlemad jalad pidevalt liiguvad. Viimasel ajal on läinud hullemaks.
Ferritiin mais 2025 - 27,1, detsember 2025 - 15. ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjelduse järgi on nn.rahutute jalgade sündroom võimalik - kuna probleem kuulub ekstrapüramidaalhäirete hulka nagu ka parkinsonism siis määratakse sageli ka sarnane ravi. Võimalikud on aga kindlasti ka ...
Loe edasiautoimmuunne türeoidiit
Tere, põen autoimmuunset türeodiiti,teen igal aastal perearsti juures vereanalüüsi - eelmisel aastal oli TPO lgG 538,0 ja tänavu 03.12 oli näit 1000,0. Kas peaksin muretsema ja paluma saatekirja endokrinoloogi ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Kilpnäärme vastaste antikehade (TPO IgG) normist kõrgem tiiter on autoimmuunse kilpnäärmehaiguse marker. Antikehade tiiter võib päris suurtes piirides kõikuda, kuid jääb alati normist oluliselt ...
Seede elundkond+ vererõhk
Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...
Läbipõetud Borrelioos
Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...
Lapse uni
Tere!
Mul on probleem on 11 kuuse lapse unega. Päevauned teeb vankris, ööuni oma voodis. Olen proovinud ka päeval voodisse, kuid ei jää seal magama. Samas teema on meil ka öösiti, väga raske ...

Vastas dr Ain Pajos
Kindlasti tuleb selle probleemiga pöörduda lastearsti poole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Lapsel higi haiseb
Tere!
13 aastane neiu higistab kergelt ja higil
väga tugev hais.
Koolis laps ei taha enam käija ja arvatakse,et
ei pesta riideid piisavalt.
Iga päev vahetame riideid. ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Ma ei saa päriselt aru, miks olete selle küsimusega endokrinoloogi poole pöördunud. Soovitan küsimust arutada lapse raviarstiga (tõenäoliselt lasteneuroloog või lastearst). Puberteedieas võib ...
Disk
Tere. Mida põhjustavad L4/L5 diskid sopistunult?

Vastas dr Ain Pajos
Diski lagunemisel tekkinud fragmendid võivad seoses nihkumisega taha-küljele põhjustada seljaajust lähtuvate jalanärvide juurte ärritusi (valu ja suremistunne jalas-labajalas) ja ka närvivigastusi (püsiv ...
Loe edasiKas bikuspiidne aordiklapp võib olla pärilik?
Tere,
Tütre isal (46a) diagnoositi bikuspiidne aordiklapp, sellest tingitud tahhükardia ja aordiklapi stenoos koos puudulikkusega.
Minu küsimus on: kas peaksin tütrel (21a.) paluma arstikontrollis ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Bikuspiidne aordiklapp (bicuspid aortic valve, BAV) on tõepoolest geneetilise eelsoodumusega kaasasündinud kõrvalekalle, mis tähendab, et see esineb perekondades sagedamini kui juhuslikult.
Loe edasi
Peavalu
Tere
Mul selline mure, et peale kobar peavalu hakkas silma seest, kukla tagand ja peapealt valu tegema,vahepeal on nagu suruv ja tuikav,siis mingiks ajaks jääb ära,siis hakkab nagu õrnemalt ...

Vastas dr Ain Pajos
Tavaline põhjus kuklast otsmikuni kiirguvale peavalule on kaelalihaste pingeseisundist tingitud kuklanärvi ärritus. Aitab massaazikuur kaela ülaosale. Kui valu püsib tuleb minna neuroloogi vastuvõtule. ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi




