Teadvushäire Autor: Ain-Elmar Kaasik

Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid või puudumist. Inimese teadvust ei saa seostada mingi selgelt eristuva ajuosa aktiivsusega, pigem on tegemist aju erinevate piirkondade koordineeritud koostööga. Põhilised vaimsed protsessid on küll valdavalt seotud suurajukoorega, kuid selle talitlus sõltub ajutüves paikneva retikulaarformatsiooni aktiveerivast toimest. Seetõttu lülitavad ajutüve kahjustavad protsessid välja ka suurajukoore tegevuse ning järgnevad teadvushäired või teadvusekadu.

Teadvuse sisu hõlmab isiku poolt igal hetkel kogetud elamusi (aistinguid, mõtteid, kujutlusi, mälestusi), millel põhineb isiku teadlikkus enesest ja ümbrusest. Teadvuse sisu on eelkõige psühholoogia ja psühhiaatrilise praktika uurimisvaldkond. Teadvuse seisund peegeldab teadvuse intensiivsust, mida on võimalik kirjeldada astmetena täielikust ärkvelolekust ehk virgeseisundist kuni teadvusetuseni. Teadvuse seisundi kindlakstegemine on vajalik aju orgaanilisest kahjustusest tingitud häirete korral.

Teadvushäired tulenevad sageli koljusisestest põhjustest (nt ajutrauma, ajuverevalum), langetõvest või sellele järgnevast seisundist ning teistest peaaju ägedatest haigusseisunditest. Mõnikord on kesknärvisüsteemi kahjustus sekundaarne, tulenedes ainevahetuse muutustest suhkurtõve, samuti maksa- või neerupuudulikkuse korral. Ka südame äge puudulikkus ja kuumarabandus ning ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, uimastid, narkootikumid) tarvitamise tagajärjel tekkinud mürgistused kutsuvad esile teadvushäireid. Teadvuse muutusi jälgides pööratakse tähelepanu ärkamisreaktsiooni olemasolule: kas haige avab silmi spontaanselt, üksnes ärritustele (nt häälele), ainult valule või üldsegi mitte.

Kui teadvus on normaalne, on inimene ärkvel (virgeseisundis), asjalik ja igakülgselt orienteeritud aja, koha ja olukorra suhtes. Teadvuse selguse kergeim häire on unisus, mille puhul välisärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja enese jaoks mõtestamine on virgeseisundi tasemel, ärrituslävi aga kõrgenenud (nt nagu öösel pikka vahemaad sõitval autojuhil, kes ei suuda unisuse tõttu küllalt kiiresti reageerida teel olevale takistusele). Teadvuse nõrgenemisel, s.o püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimene haiguslikult uniseks ehk somnolentseks. Sellises seisundis on näiteks kõrge palavikuga inimene, kes viibib poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte. Teadvushäire süvenedes muutub inimene vaevu ja lühiajaliselt äratatavaks, kusjuures sõnaline kontakt temaga on raskendatud ja fragmentaarne. Seda seisundit nimetatakse uimuseks ehk sooporiks. Teadvuse raskema häire ehk sügava teadvusetuse korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni (silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. Pindmises koomas haige reageerib siiski valuärritusele sihipärase tõrjega, raskemal juhul võib valuärritus esile kutsuda vaid lihasetoonuse üldise tõusu. Lõpuks võib kujuneda nn atooniline kooma, mille puhul puudub igasugune reaktsioon välisärritustele, kuid haige hingab veel ise. Teadvuse ja elutegevuse kõige sügavamat häiret tähistab nn ülepiiriline kooma, mille korral lakkab ka hingamine ning teatud elutegevust saab säilitada vaid kunstliku hingamise abil. 

Haige prognoos ehk tema taastumisvõimalused on üldiselt seda paremad, mida vähem ja mida lühemat aega on tema teadvus olnud häiritud. Kestvamast ja sügavamast koomast ei toibu inimene kunagi ruttu, vaid see kulgeb läbi taastumisfaaside, kusjuures taastumine võib olla üksnes osaline. Ajukahjustusest tingitud kooma, mis on kestnud üle 10 päeva, on sageli ebasoodsa prognoosiga. Koomaseisundis haige elushoidmine ja ravi eeldavad arstlikku erivarustust ja eriarstlikke oskusi.

Vt ka ajurabandus, ajutrauma, diabeet, kuumarabandus, langetõbi, somnolentsus, soopor, südamepuudulikkus.

Nõuanded sel teemal

diabeet

2003.a. opereeriti sapipõis ja mõned kuud hiljem tõusis veresuhkru näit 8. varem ei olnud mõõdetud. Hakkasin saama Metforali 850 mg 1x3, kuid veresuhkur ei alanenud ja aasta hiljem juba Metforal 1000mg. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui seis on nõnda kehv ja perearstil on mõistus otsas, siis paluge suunata end endokrinoloogi vastuvõtule, et ravi korrigeerida. Täpsete soovituste jagamiseks peab teadma, milline on Teie glükeeritud ...

Loe edasi

erütrotsüüd

Erütrotsüüdidid 5,24 E12/L arst käskis sellele tähelepanu pöörata kuna isa suri erütreemiasse see veri pole pikemat aega korras olnudud

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere
Erütreemia puhul suureneb tõesti erütrotsüütide arv ja hemoglobiini hulk veres. Hemoglobiini numbrit te pole kahjuks kirjutanud, naiste puhul on erütrotsüütide ülemine normipiir 5,1 x 10 12 ...

Loe edasi

Laps ei räägi...saab 7aastaseks

Laps ei räägi...saab 7aastaseks,kasutab oma keelt mida saab ainult ema aru...oleme käinud neuroloogi juures ja seal öldi et on korras...palun abi ,kelle juurde ma peaks pöörduma oma murega?Oleme ka pöördumud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste-psühhiaatri jutule: Tallinnas Lastehaigla juures ja ka Paldiski mnt. Psühhiaatriakliiniku juues nad tegutsevad. Nendelt saate kindlasti asjalikku infot ja juhiseid edaspidiseks.
Muud ei oska ...

Loe edasi

Toidu valmistamine nädalaks ette

Tere!

Tunnen huvi, kui tervisik on valmistada toitu mitmeks päevaks ette. Kui suur võiks olla vitamiinide kadu ja toidu riknemise oht? Olen märganud, et viimasel ajal on dieedipidajate seas ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Toidu kuumtöötlemisel ning pikemaks ajaks ettevalmistamisel teatud vitamiinide-mineraalainete hulk kindlasti väheneb. Range planeeringuga ja teatud toiduainete suhtes piiratud dieetide korral ...

Loe edasi

äravus

tere.nimelt on mul koguaeg selline äravuse tunne.Mõjutab ka igapäeva elu ja ka koige lihtsamaid asju kuidagi ei suuda teha poodi minna ntx.
Nägu hakkab õhetama kergesti ja kisub.. ja päikeseprillide ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt varasemad soovitused - otsinguga Ärevushäired.
Seal pakutud soovitusi siis ka rakendada. Ravimiks esialgu apteegi vabamüügist - rahustavad teed.
2) Terves kehas tervem psüühika. Kehalisi ...

Loe edasi

Depressioon

Tere.
Mul on aastaid kestnud depressiooni laadne asi (diagnoosi pole pandud, ei saa kindlalt öelda et mul on). Paar korda olen proovinud enesetappu teha, kuid paraku ebaõnnestunud.
Hiljuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri jutule, kui depressioon (või midagi muud) on, siis psühhiaater määrab ravi ja inimene hakkab end ravima. Kui ravi pooleli, siis tavaliselt Kaitseväkke ei võeta - antakse aega ravimiseks. ...

Loe edasi

Vereproov

Kas see vereproov on korras? Vaevavad juba 4 kuud peavalud ja väsimus.
B -Leuk 6.5
B -Eryt 4.38
B -Hb 137
B -HKR 40
E -MCV 91
E -RDW 11
E -MCH 31

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhiasjad on kõik korras. Väikesed hälbed on lubatud, juhul kui põhianalüüsid on normis. Kuid alati tuleb anda hinnang arsti poolt, kes on Teid vahetult näinud ja kaebusi hinnanud.
Head ...

Loe edasi

Tuim kestev valu rinnus.Käisin hiljuti perearstil ,kõik igasugu vere proovid olid korras.Arst kuulas ka hingamist midagi ei avastanud.Ise arvan et midagi on kopsudega seotud.Pean minema homme kümne päevalisele reisile mida teha.

Valu rinnus keskel tuim kestab poolest tunnist paari tunnini on olnud viimase paari nädala jooksul süvenev.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks teha kopsupilt ja korrata EKG. Kui need ikka korras on võimalik selgroost lähtuv närvivalu.
Siis helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

kilpnääre

Tere,
olen aastaid vaevelnud väsimuse ja jõuetusega. Psühhiaatri soovitusel tegin vereanalüüsid, mille vastused on:TSH 4,94; FT4 12,44; FT3 4,56; TPO-Af suurem kui 1300; Türeoglobuliini Ak 250. Pöördusin ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, autoimmuunse türeoidiidiga tulebki lihtsalt elada. Tegemist ei ole haigusega, vaid päriliku riskiseisundiga - Teil on oluliselt kõrgem kilpnäärme talitlushäire risk. See risk pole tõusnud ...

Loe edasi

abielunõustamine

oleme 2 väikese lapsega pere kellel on suhteprobleemid

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Mis teil kahel ühisosa(d): lapsed, huvid, sihid, harjumused jne ja mis on ainult ühele-teisele olulised. Ühisosa suurendada-kindlustada ja teisele tema erihuvisid mitte "nina peale määrida."
2) ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi