Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

8,5 kuuse lapse kaal ja toitumine

Tere!

Palun Teie seisukohta 8,5 kuuse tüdruku kaalu ja kasvu kohta ning vastavat toitumissoovitust.

Tütar kaalub 6.7 kg ning on 65cm pikk, peaümbermõõt 42,5cm. Näitajad olid ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ühekordsete kaalu- ja kasvuandmete järgi ei saa korralikku arvamust anda. Oluline on vaadata lapse kaalu ja kasvu igakuiselt. Sünnikaalu järgi on laps olnud ka sünnil väiksemat kaalu ...

Loe edasi

1,5 - aastasel mure gaasidega.

Tere!

Minu lapsel on ikka veel mure gaasidega kõhus. Kõht mullitab ja koriseb kogu aeg. Kõige hullem on öösiti, laps sipleb ja vääksub unes ning tõmbab jalgu kõhu alla. Kuulen, kuidas kõht ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasirohtudest on tavaliselt vähe abi, neid võib proovida, aga kui toimet ei ole, siis pole ka mõtet anda. Probiootikume üle 2-4 nädala pole ka mõtet anda või peab neid siis vahetama.
Loe edasi

Sabakont valus.

Tere.
Olen 32. nädalat rase ja ootan kolmandat last. Eile juhtus selline asi, et kummardasin ettepoole ning äkki käis selgelt kuuldav plõksatus (muudmoodi ei oska kirjeldada). Ehmatasin, et äkki ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen siiski Teie vaevust nimetada coccygodynia ehk õndralüli sidemete kergest vigastusest tingitud valuks. Kui võimalik tutvuda, siis siin on pikem kirjeldus https://en.wikipedia.org/wiki/Coccydynia ...

Loe edasi

Polüüpjas moodustis

Tere! Olen Teie poole augustis pöördunud. Nimelt on emal probleemid tooliga. Nüüd on emal nii perearsti kui ka gastroenteroloogi juures käidud. Tehti kolonoskoopiat. Aruanne: soolt vaadatud tsöökumisse. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, muidugi on lootus, et tegemist ei ole vähiga. Aga täpse vastuse annab histoloogiline uuring, ehk rakkude uuring mikroskoobiga. Teadmatus on kõige kurnavam. Võib end lohutada nii- haigus ...

Loe edasi

Lööve nahal

Tere. Olen juba nõutu. Lapsel oli neljapäevast pühapäevani kõrge palavik. Alates kolmapäevast tekkisid mingid punased laigud rindkerele. Neljapäeval käis kiirabi, arvas et tegu kontaktdermatiidiga, soovitas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

On olemas selline lastehaigus nagu "kolme päeva palavik", meditsiini keeles exanthema subitum. Sel juhul on lapsel kolm päeva kõrge palavik ja palaviku langedes tekib nahale punetav ...

Loe edasi

Tugevad gaasid ja rahutu laps

Laps on 3 kuune,esimene kuu sai ainult rinnapiima,iga kord sõi umbes 40minutit-1tund ja nuttis ka peale söömist.Andsin Aptamil1 ja rinnapiima,2 nädala pärast märkasin,et lapsel põsed on punased ja jalad-käed ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna lapsel on nii mitu probleemi - rahutus, gaasivalud ja nahalööve, siis soovitan uuesti pöörduda lastearsti vastuvõtule, kirja teel on raske aidata.
Kui tal on diagnoositud ...

Loe edasi

pidev pissil käimine

Tere!

Laps oli 2a 9k vanune kui hakkas lasteaias käima. Mähkme panen ainult ööseks (sinna pissib öö jooksul korduvalt). Mõne aja pärast hakkas kodus kogu aeg käib pissil käima. Ma ei valeta, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel võib esineda sagedasemat pissimist ehk siis nö ärritatud põie sündroomi ilma näilise põhjusteta, see võib tekkida seoses mingi elumuutusega, näiteks lasteaias käimisega. Sel juhul ...

Loe edasi

Laps palju higistab

Tere. Minu poeg higistab väga palju,ösel pea nii märg nagu oleks pesemas käinud. Ja keha on külma higiga kaetud. Isegi siis kui magab ilma tekita on higine. Kasutan küll selliseid tekke mis hingavad aga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Liighigistamise taga ei ole sageli vaja haigust otsida, vaid see on lapse omapära. Tihti on peres veel mõni inimene, kes higistab palju. Kui higistamine on kestnud ca aasta aega, aga ...

Loe edasi

Põskkoopa põletik

Laps hakkas pühapäeva õhtul köhima ,pärast köhimist hakkab ta nutma kuna tal on valus . Nohu tal siis ei olnud ,palavikku ka mitte . Teisipäeva hommikul oli tal palavik 37,5 ,silmad punased ja natukene ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Üheksakuusel lapsel ei saa olla põskkoopapõletikku, kuna selles vanuses pole veel põskkoopad välja arenenud. Võib-olla ütles arst, et ta kahtlustab keskkõrvapõletikku, sest üks kuulmekile ...

Loe edasi

Kubemesong imikul

Tere,

Minu poeg on praeguseks peaaegu 2-kuune (sündinud rasedusnädalal 38+6). Probleemilks on pidevad gaasivalud, mistõttu annan Espumisani 5-7 tilka enne iga toidukorda (saab ainult rinnapiima). ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lapsel on kaks songa, siis peaks minema lastekirurgi konsultatsioonile, kus täpsemalt öeldakse, millal on õige aeg songaoperatsioonid teha. Nabasongaga plaasterdamine ei anna olulist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi