Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Lapse väljaheide

Tere!

Mul on Teile küsimus seoses lapse kakamisega. Lapsel (praeguseks 2a 6k) oli umbes pool aastat probleem kakamisega. Ta hoidis kakat kinni ja kui kakas, siis läbi häda väikse koguse. Iga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lühiaegne kaka värvuse muutus võib olla eelkõige seotud toiduga. Kui oleks tegemist sapiprobleemidega, siis kaka olekski pidevalt hele. Kui kaka värvus ja konsistents on normaliseerunud, ...

Loe edasi

Beebi hingamine unes

Selline mure, et laps öösel mingil hetkel ei hinganud. Võtsin kohe sülle ja keerasin kõhu allapoole ja masseerisin selga ning natuke koputasin kopsude peale. Keha oli üleni kange ning nägu oli muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vastsündinud ja esimese elukuu lapsed võivad teha kuni 10 sekundilisi hingamise pause. Kui aga paus kestab kauem ja seda tekib korduvalt ning pausi ajal muutub lapse jume siniseks, ...

Loe edasi

äkilised väga tugevad valud silmas

tere
tegelikult on mul kopp ees sellest asjast, mis kestab veebruarist saati-vasakusse silma lööb valu ja koheselt läheb kinni ka vasak ninapool-minu perearst ütles siis, et tegu põsekoopapõletikuga-sõin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tekib mitu mõtet. Kobarpeavalu, esineb rohkem küll meestel, kuid mitte ainult. Selle raviks on valuvaigistid ja lootus. Finlepsin on siis kolmiknärvivalu leevenduseks. Kui ei toimi, pole mõtet ...

Loe edasi

Astma

Tere,
Mu poeg on Teie patsient. Temal diagnoositud mitteallergiline astma (nahatestid midagi ei näidanud). Sellist diagnoosi sai kuna sügisest 2015 (kui Eestisse kolisime) temal esines kuiv köha ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Astma ägenemise (köha või hingamisraskus või vilinad rinnus) korral saab leevendust Ventolinist, mis on bronhilõõgasti ja ka rögalahtistava toimega. Ventolini võib astma ägenemise korral ...

Loe edasi

Kasvuhormoon.

Tütarlapsel kasv 135cm ja kaal 45kg.Toitub tervislikult,magusat ei tarbi.
Vitamiinid mineraalid korras.Sündides 3,250kg ja 49cm pikk. Kuni viienda eluaastani kõik korras,siis hakkas kaal tõusma ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ühekordsete kaalu- ja kasvuandmete põhjal ei saa järeldusi teha, oluline on kaalu ja kasvu dünaamika. Praegused kaalu- ja kasvu numbrid jäävad normi piiresse, kuid tõepoolest on laps ...

Loe edasi

Kurguvalu

Tere doktor!
2016 aasta sügisel hakkasin tundma vahelduva eduga kurgus kipitavat/põletavat tunnet. Tekkis see tunne alati päevajooksul ja suvalistel aegadel. 2017 aasta märtsis läksin selle probleemiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Nagu saan aru, on erinevad vaevused olnud pikemat ja lühemat aega. Kurguvalu, punased kurgukaared on siis olnud viimased 1 kuu. Viimasel ajal puuduvad reflukshaiguse tunnused. Julgen soovitada ...

Loe edasi

Ajuvapustus/peapõrutus

Tere! Kirjeldan asja mis juhtus minuga kuskil 7-8 aastat tagasi. Nimelt olin ekstreemspordi huviline ja käisin rattaga sõitmas rulapargis. Kuna tegevus oli pidevalt aktiivne siis tekkis adrenaliin ja hull ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Karta on, et tegemist on peaajupõrutuse järgse seisundiga. Üsna ebameeldiv seisund kõigile. Eriti midagi nagu teha polegi. Abi võib olla mõnest ravimist, perekonnast nootroopikumid, esindajaks ...

Loe edasi

Aastase lapse vaktsineerimine pärast haigust

Tere!

Pereõde ütles, et aastase lapse korralise vaktsineerimise võib läbi
viia ka kõige hiljem alles 1,5-aastaselt. Kui pikk võiks olla selle
vaktsineerimise aeg pärast seda, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et 3 kuud on täiesti piisav aeg. Aeg sõltub aga kindlasti lapse enesetundest, tema käitumisest peale meningiidist tervenemist.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

6kuune ei joo vett.

Tere,
Laps on 6k12p, sööb rpa ja lisatoitu.
Kuni 4,5k oli rinnalaps ja jõi kenasti vett/tilli/kummeliteed pudelost. Kui läksime rpa peale - laps keeldub juua vett ja teed pudelist. võtab lonksu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ega ühtki head nippi vee joomise harjutamiseks ei olegi. Tuleb lihtsalt harjutada ja harjutada. Öösel ei peaks enam 6-kuune laps sööma, öösel võiks olla toidukordade vahe 6 tundi. Ma ...

Loe edasi

Peavalu minu pojal

Minu poja kaebus mulle paar päeva tagasi:
"Kuidagi nii on et füüsilise pingutuse peale lööb kohe pähe valu, isegi trenni ei saa üldse teha enam."
Peavalud on pingepeavalud, mis johtuvad 24/7 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Peavalude maailm on sügav, lai ja keerukas. Ei ole ühtegi aparaati, millega saab diagnoosida peavalu kui vaevust. Kõige sagedasemad peavalud, nagu ka märgite, on pingepeavalud. Põhjuseks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi