Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Imiku peaümbermõõt

Tere

Meie tütreke sündis 10.08 ja sünnitusmajas saime mõõtudeks 3275g, pikkus 52cm ja rinnaümbermõõt 33cm, peaümbermõõt 33cm.

1-kuu mõõtmised toimusid 16.09, kus siis saadi mõõtudeks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Selliste sünniparameetritega lastel on pea ümbermõõt sünnil tavaliselt, 35 v36cm. Arvan, et mõõtmisviga juhtus sünnitusmajas.Aga seda tõestada pole võimalik.
Arvan, ...

Loe edasi

Sooleparasiidid?

Tere!

Kas tegemist võib olla lameussiga? Neid oli rohkem kui pildile jäädvustatud.
Kõhuvalud algasid detsembris, sain mitmeid erinevaid antibiootikume kuid kõhuvalud jätkusid. Lisaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Pildil nähtav on kahtlane, mõni osa meenutab tõesti parasiiti. Kas on võimalik sama materjal viia laborisse, perearst annab saatekirja. Tuleks uurida ka kakat parasiitide munade suhtes.
Loe edasi

Rahutu päevauni

Tere. Minu septembri lōpus 3.aastaseks saaval tütrel tekkisid sel suvel päevaunele minnes, umbes 45-60 min peale uinumist ägedad nutuhood. Magama läheb röömsana, tahab magada ja mōne aja möödudes ärkab ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et tegemist on siiski ajutise stressihäirega. Soovitan siiski pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule,et probleemi selgemaks rääkida.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Kurgukaarel punn

Tere!
Käesoleva aasta veebruaris eemaldati kurgumandlid. Nüüd augustikuu keskpaigas avastasin, et sellele kohale, kus enne mandel oli (kurgukaares) on tekkinud punn. Punn on pealt valge, kuid kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Rõõm lugeda, et põhianalüüsid korras. Kui esineb nähtav ja tõeline turse, siis see on omane allergiale, täpsemalt angioödeemile. Soovitan teha 5 päeva ravi medroli, 30 mgx1 ja kestinega, 20 ...

Loe edasi

Huuled turses

Tere. Mul selline probleem, et üla - ja alahuul on paistes. Rohkem siiski ülahuul. Väljastpoolt pole midagi märagata. Samuti on aeg-ajalt suus veidi kipitav tunne. Arvasin, et see võib olla seotud mingi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Rõõm lugeda, et põhianalüüsid korras. Kui esineb nähtav ja tõeline turse, siis see on omane allergiale, täpsemalt angioödeemile. Soovitan teha 5 päeva ravi medroli, 30 mgx1 ja kestinega, 20 ...

Loe edasi

Sage pissimine lapsel

Tere,mure selline,et laps suvest saati pissib väga tihti,mõnel päeval käib hommikul iga 20min tagant, siis edasi tunni aja tagant,ei joo palju vedelikku.Öösel käib korra wc,alla ei tee just päeval see ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui analüüsid kõik korras ja mure ainult päevasel ajal, siis võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Kui lapsel oleks ...

Loe edasi

6a poiss pissib tihti.

Tere, meil kimbutab selline mure, et laps hakkas üleeilsest käima tihedalt pissil. Vahepeal isegi ainult 15 min vahed. Lasin tal potti pissida, et näha kas tuleb ka midagi. Ning päris niisama ei istugi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kirjelduse järgi võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Selle poolt räägib ainult päevane sage pissimine ja korras analüüsid. ...

Loe edasi

Tômbelvad jäsemed magades

Tere. Mõni aeg tagasi hakkasin tähele panema et mu 7 kuuse imiku käed ja jalad magades nagu iga natukese aja tagant “tõmblevad”. Kõigepeal üks jalg, siis teine, siis käsi, siis vbl jälle see käsi ja siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Muretsemiseks ei ole põhjust. Tegemist on une ajal toimuvate normaalsete liigutustega.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Laps ei taha ja kardab pissida juba 4ndat päeva

Tere! Olen mures 3aastasel lapsel algasid valud pissides 4 päeva tagasi, 2 x küsis pissile tundis valu ning ei pissinud enam vabatahtlikult käisime emos mitu korda, selgus et fimoos et eesnahk kitsas, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast valu tundmist võivad lapsed tõesti mingi aeg keelduda pissimisest (psüühika). Kateeter ei tekita noku sisse haavasid.
Fimoosi üldreeglina ei opereerita, see möödub kasvades ...

Loe edasi

Rindade tundlikus meesterahval

Meesterahval rindade tundlikus / ebamugavustunne praeguseks juba 2 nädalat. Tükke ei tundu sees olevat. Vajutamisel parema rinnanibu alt rinnakorvis pisut valulik , korduskatsumisel valu pole. Proovinud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab, et tegemist on roidevahelise närvi-lihase valuga. Kui vaevus püsib üle 3 nädala, peaks seda põhjalikumalt uurima. Ega ei kasuta mõnda ravimit veel ? Põetud viirusinfektsioonid ? Kaasnevad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi