Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Paistetus

Tere! Lapsel silmalaug hommikul ärgates paistes päeva peale paistetus kaob ja seda esmaspäevast alates milles võib asi olla mure suur

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildilt ei ole hästi aru saada, kas koos paistetusega on silmas ka rähma, kas on silmalaug punetav.
Kuna pildi järgi ei saa diagnoosi panna, soovitan pöörduda perearsti poole. ...

Loe edasi

jalad

Tere,
Pole kunagagi jalad /jalatsipiirkond/ paistes olnud, väsinud küll kiiresti, olen 56aastane ja 188pikk, kaal pisut üle 117kg, Kestnud umbes 1,5 nädalat.
Milles probleem.
Tervitades

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jalgade turse võib olla tingitud väga erinevatest haigusseisunditest. Näiteks südamepuudulikkus, maksa- ja neeruhaigused, kilpnäärme alatalitlus, jalaveenide või lümfisüsteemi probleemid jne.. ...

Loe edasi

Pikaajaline palavik ja pidev väsimus

Tere,

Septembris jäin haigeks kus oli kõrgem palavik + köha nohu. Ravisin end terveks aga väike palavik 37,0-37,3 jäi püsima. Käisin perearstil kes kontrollis mu kilpnäärme näitajaid ja langetas ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Antud kaebuste puhul oleks lisaks läbivaatusele ja vereproovile vaja kindlasti teha kopsupatoloogia välistamiseks rindkereröntgen. Kui röntgen on korras, tasuks kaaluda infektsionisti konsultatsiooni ...

Loe edasi

Lööve kaelal/turjal

Tere

Mure seisneb siis selles, et kaelal ning turjal on sellised ketendavad ning punetavad lööbetaolised kohad, mis on pigem valusad. Need muidu ei sügele, kuid kui natukenegi palavamaks läheb ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Pildilt torkab silma kuiv, ketendav ja punetav nahk. Kindlasti vajab selline nahk 2 korda päevas regulaarset hooldust atoopilise naha jaoks mõeldud baaskreemiga (näiteks Atoderm, Atolys või ...

Loe edasi

1,5 aastane laps pikutab tihti

Tere,

olen jälginud oma 1,5 aastast last kuskil 1,5 kuud. Põhjus siis tema pikutamine. Hommikul ärkab alati heas tujus, siis toimetame ja sööme ning natuke mängime, aga siis ikka vaikselt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

võimalik, et selline pikutamine on mööduv nähtus lapse arengus, kuna teeb seda ainult kodus. Kui laps oleks väsinud, siis pikutaks ta ka muudes kohtades (külas, õues). Kas muidu magab ...

Loe edasi

Püelonefriidi järgne beebi vaktsineerimine

Tere,

Lapsel avastati 2-e nädalaselt kolibakterist põhjustatud neeruvaagna põletik ja vaagnad natuke laienenud. 10 päeva sai haiglas antibiootikume ja profülaktikaks anname iga õhtu 1ml Bactrimi. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vaktsineerimise vastunäidustuseks on äge palavikuga kulgev haigus, oodatakse kuni laps saab haigusest terveks ja siis on vaktsiinisüst lubatud. Saan Teie kirjast aru, et laps on olnud ...

Loe edasi

Lapse areng

2aasta ja 7kuune poisslaps ei räägi. Käidud selle aasta jaanuaris kõrvaarstil, kuulmine väidetavalt korras. Eelmise aasta detsembri alguses eemaldatud adenoid. Samuti käidud ka logopeedi ja eripedagoogi ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan pöörduda TÜK Lastekliiniku neuroloogi vastuvõtule, kus on võimalik määrata lapsele vajalikud uuringud ja anda soovitused raviks.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kukkumine

Tere! Laps kukkus esmaspäev diivanilt põrandale selili u 35 cm kõrguselt, tänaseks kolmas päev möödas sellest ja lapse olekus muutusi pole on endiselt rõõmus ja mängib. kas on põhjust muretseda?

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Muretsemiseks ei ole põhjust.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Beebikäitumine

Tere!

5,5 kuune beebitüdruk roomab, jutustab, naerab ja on eakohaselt arenenud, kuid mure sellepärast, et laps toitmise ajal (RP ja RPA saab) vehib meeleheitlikult oma käte ja jalgadega, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kasvades muutubki laps aktiivsemaks, liigutab rohkem, õpib oma ja kõrvalolijate keha tundma. Tavaliselt kestavad sellised aktiivsemad perioodid mõnda aega, seejärel tuleb rahulikum aeg. ...

Loe edasi

Analüüside vastused.

Tere. Vaevlen pidevalt kõhuvalude käes, käisin Gastroloogi vastuvõtul ja arst andis mulle CEA ja CA19-9 saatekirja analüüside jaoks. Palun abi tulemuste lugemisel kahjuks ise seda teha ei oska!?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teil on määratud verest 2 kasvajamarkerit. Kasvajaantigeeni CA 19-9 kasutatakse kõhunäärme kartisnoomi ja teiste seedetrakti kasvajate monitooringuks. Kartsinoembrüonaalset antigeeni mao-sooletrakti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi