Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Nabast eritis

Tere!
Nimelt on probleem selles, et viimased paar päeva on hakkanud naba sügelema ja hiljem nö kuivanud eritist näha, see on päris hirmus. Kas oskaksite mind aidata?😇

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
KIrjelduse ja pildi järgi tundub, et tegu on põletikuga nabas. Jääb mulje, et Teil on sügav naba ja selline naba vajab seestpoolt regulaarset puhastamist, Vastasel juhul võib nabasse koguneda ...

Loe edasi

7-kuuse toitumine ja magamine

Tere dr. Voor

Küsin infot lapse (7-kuune) toitumise ja magamise kohta. Põhiline probleem on tegelikult öine magamine. Kuni 5,5 kuud magas hästi (ärkas 1-3 korda öösel, söötsin ja jäi kohe ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imikutel tuleb ikka ette perioode, kus ööuni on rahutum ja laps magab lühikesi unekesi. See võib olla tingitud näiteks hammaste lõikumisest, mis algab tavaliselt 6 kuu vanusest. Rahutu ...

Loe edasi

Lapsel lümfisõlm

Tere.7 aastasel lapsel kaelal ehk küljepeal kõrvast allpool lümfisõlm mis katsude oa suurune,liikuv,mitte valus.Kaks pool nädalat tagasi oli laps haige,kolm päeva 39 palavik,kolmapäeva õhtul hakkas ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuni 8.-10. eluaastani on peaagu kõikidel lastel kaelal olema katsutavad lümfisõlmed. Kuna lapse immuunsüsteem areneb ja lümfisõlmed on üks immuunsüsteemi osa, siis need on lastel suuremad ...

Loe edasi

Koljusisene verevalum

Tere,
Mul kùsimus jàrgmine. Nimelt oli vaakumsùnnitus ning siis avastati beebil koljusisene verevalum. Kùsimus, kuidas see mòjutab tema edasist elu ? Kuidas mòjutab tema arengut ? Kas verevalum vòib ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Koljusisese verevalumi puhul on oluline selle suurus ja piirkond, kus see asub. Tõenäoliselt on siiski tegemist koljuvälise verevalumiga, mis esineb tihti vaakumsünnituse puhul ...

Loe edasi

Laps hõõrub nägu

Tere,

Küsimus oma 11 kuu vanuse lapse kohta. Umbes 3 kuud tagasi hakkas laps pidevalt silmi ja nina hõõruma. Tol hetkel oli väike nohu ja kuna laps harjutas juba pusti seismist siis oli ka ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilmselt on see silmade ja nina hõõrumine harjumuslik käitumine. Laps avastab oma keha. Nina ja silmade sügelust võib põhjustada ka allergia, aga sel korral kaasneb ka nohu/ ninakinnisus ...

Loe edasi

Uni

Tere!
Pärast lõunaund on 5 aastase poisi tavapärane küsimus iga päev: "kas ma magasin?" Ehk siis laps ei saa aru kas ta magas või mitte.
Unega on algusest peale olnud probleeme. Umbes 1,5 ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan nende probleemidega pöörduda lastearsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Väikelapse ebasoovitav käitumine

Olen mures oma tütre käitumise pärast. Tal on halb komme ennast istudes justkui krampi tõmmata. Lisaksin youtube video lingi, et olukorda selgitada - meie laps käitub väga sarnaselt: https://www.youtube.com/watch?v=1yiRMT5g5Bc&ab_channel=ChristinaCollier

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui sellist käitumist on võimalik tähelepanu hajutamisega lõpetada ja selline liikumine on seotud ainult toolide või diivaniga, siis suure tõenäosusega on tegemist harjumusliku käitumisega. ...

Loe edasi

Lapsel ebatavaline käitumine

Tere!

Olen täheldanud viimastel paaril nädalatel oma 9 kuusel poisil nö ebatavalist käitumist. Esiteks hakkas poeg väga kehvasti magama, ärkab öösel 5-10 korda. Ärkamine on alati koos lohutamatu ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Kukkumisega seoses võis tekkida kolju põrutus, mis sümptomeid ei anna ning sellega võib seostada häirunud und, kuid samas võib lapse und häirida hammaste tulek. Uusi liigutusi ...

Loe edasi

Lümfisõlmed

Mureks on paistes lümfisõlmed kõrva taga. Paistes olnud alates aprilli löpp -mai algus 2017 ehk siis umbes kuus kuu. Algas tõenäoliselt külmetuse tagajärjel peale laevareisi. Lümfid ei ole valulikud, aegajalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Minu vastus on lühike- esimesel võimalusel perearsti vastuvõtule, vereproovid, kopsupilt, ultraheli kõhukoopast, ilmselt ka peennõelbiopsia lümfisõlmest. Siis selgub, kuidas edasi.
Head ...

Loe edasi

Song/kõhukinnisus

Imikul raske kakada, punnitab nii kõvasti, et näost läheb punaseks. Gaasid väljuvad, kuid kakamine on raske. Kakab üle päeviti ja kaka on paksema pudru taoline. Alates esimest elukuust märkasin naba suurenemist, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Piimasegu saava lapse kaka ongi tihkem kui rinnapiimatoidul oleva lapse oma ja piimasegu saav laps kakab harvemini. Kõhukinnisuse korral, kui laps rinnapiima ei saa, võib proovida spetsiaalseid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi