Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

9-kuune laps ei istu iseseisvalt.

Tere!
Mure on selles, et peaaegu 9-kuune laps ei istu iseseisvalt. Kõhuli hakkas roomama 7,5 kuuselt ning paar nädalat hiljem hakkas ka käputama, tänaseks käputab juba päris ilusti. Mõni päev tagasi ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Arvan, et tegemist on heade motoorsete oskustega lapsega. Laste areng toimub erinevalt, raamatus kirjutatu on orienteerumiseks, seda ei saa absolutiseerida. Muretsemiseks ...

Loe edasi

Punased täpid käeseljal

Tere!
Kolmapäeval tekkisid mu vasaku käe seljale sellised kummalised punnid/täpid. Talvel on mu käed alati karedad, puansed ja kuivad aga sellist nähtust pole varem esinenud ja see tekitab veidi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks kaasa pandud pilt ei avanenud, ja mul polnud võimalust löövet näha. Talvel külmaga peaks kindlasti kandma kindaid, soovitavalt puuvillavoodriga ja kasutama rasvasemat kätekreemi. ...

Loe edasi

Laps pidevalt väsinud

Tere! Olen mures oma poja pärast. Laps on alati olnud halb magaja ja seetõttu päevasel ajal väsinud.Enamus ajast tahab diivanil istuda/pikutada või süles olla. Väljas käies istub hea meelega 2tundi kärus ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Punnide ja väsimuse alusel on väga raske gluteenitalumatust kahtlustada. Nagu Te ise kirjutate magab laps öösel halvasti, mis võibki väimust tekitada. Punnide põhjuseks võib olla allergia, ...

Loe edasi

Kõhulahtisus

Tere, umbes alates 23. novembrist vaevab mind kõhulahtisus. Seoses sellega on muutunud ka pärasool valulikuks. Alguse sai see reisil olles Kanaaridel, kuigi ei seosta seda sealviibimisega.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!

Eeldusel, et vere-ja väljaheiteanalüüsidega on välistatud põletikulised ja nakkuslikud soolehaigused, kuid kaebused jätkuvad, tasuks kaaluda kolonoskoopia ehk soole endoskoopilise uuringu ...

Loe edasi

10-kuuse beebi toitumine

10 kuune laps ei taha lisatoitu. Vōib olla ka 5 tundi söömata,aga ikka ei ava suud. Kui mingi nipitamisega saame püree suhu,siis neelab ilusti. Hea ,kui 3 ampsu suhu saame. Päeval vōtab rinda 2 korda,öösel ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lisatoiduga harjutamine ongi mõnikord vaevaline ja vajab järjepidevat harjutamist. Erinevat maitsetega ja konsistentsiga uute toitudega harjumine võtab aega 10 -15 pakkumiskorda. Kuna ...

Loe edasi

Mure

Mure selline, et minu 8kuune beebi ei taha käputama ega roomama hakata. Kas lapsel võivad olla lihased pinges? Perearst on meil selles suhtes ûkskõikne. Ütleb ainult et sellises vanuses peaks juba roomama ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kaheksakuune laps peab kindlasti pöörama ennast üle mõlema külje ja nii seljalt kõhule kui tagasi ja püüab ka kõhuliasendis tõusta neljakäpukile. Samuti võiks ta proovida ise istuma ...

Loe edasi

köha

Tere !

Olen hädas hootise köhaga kaks ja pool aastat.See ägeneb kui saan natukenegi külma .. või on stessirohkem aeg.Ägedal perioodil on köha kõva ja rögaeritusega (värvitu-limajas),kurguvalu,aeg-ajalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin teha spirograafia ehk uuring kopsuastma suhtes. Võib olla ka harvem esinev haigus- köhavariantne astma, selle raviks hingamisteede lõõgastid-põletikuravimid. Need on vaid mõned ...

Loe edasi

Lapse vereanalüüsid

Tere! Lisasin failina vereproovid. Korrast on ära: Eosinofiilide suhtarv; monotsüütide suhtarv; monotsüütide arv ja d-vitamin. Kas peaks kuhugi nende näitude puhul pöörduma või millele need viitavad? Millega ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Eosinofiilide arv on tõesti veidi suurem, aga mitte oluliselt. Selle põhjuseks võib olla allergia või sooleparasiidid. Monotsüüte võib veres olla rohkem pärast viiruse põdemist.
Loe edasi

Viirusest taastumine

Tere

Minul tütar, 1,4 aastane. 30dets vastu 31dets hakkas öösel kell 04 oksendama. Oksendas vahelduva eduga umbes kl 07ni hommikul. Peale seda rohkem oksendanud ei ole. 31dets lõi ka kõhukese ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast seedeinfektsiooni (noroviirus) võib taastumine võtta aega paar nädalat, kuni taastub normaalne seedekulgla mikrofloora. Aitab seejuures probiootikumide andmine, aga milline neist ...

Loe edasi

Kurgumandlite eemaldamise vajalikkus

Tere!
Lapsel on planeeritud kurgumandlite eemaldamise operatsioon. Viimasel aastal ei ole kurk haige olnud, viimati 2016 aasta kevadel. ASO proov oli ka korras. Mandlid on küll suurenenud, aga tal ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kurgumandlite eemaldamise vajalikkuse üle otsustab kõrva-nina-kurgu arst. Ainult suurus ei ole eemaldamise näidustuseks, välja arvatud juhul kui mandlid põhjustavad hingamisraskust. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi