Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Tumedad laigud lapse nahl

Tere! Olen väga mures, kuna lapsel on nahal näha tumedaid laike, mida on 3 tk. Sain kaasa panna ühe pildi. Teised laigud on suuremad ja heledamad. Kuna tumedad laigud on ühe teatud haiguse näitaja, siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Soovitav oleks nahaarsti juurde pöörduda.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Beebil ninaots sinine

Kahekuusel beebil on juba umbes 10.-14. päeva ninaots sinakas. Tundub ka veidi paistes ja värv läheb järjest intensiivsemaks. Pühkida pole ära võimalik ja katsudes ei tee lapsele valu. Beebi viimasel ajal ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Võimalik, et tegemist on hemangioomiga. Need suurenevad esimesel elupoolaastal, harva kuni 10 elukuuni, siis tekib nö seisuperiood ja pärast lapse aastaseks saamiseni hakkavad hemangioomid ...

Loe edasi

Peatõmblused

Tere. Küsimus on oma poja kohta, sai jaanuaris aastaseks. Hakkas siis ka kõndima. Sõnu veel ei ole. Räägib "oma keeles". Olemas on mingid kindlad tema sõnad, millest mina aru ei saa. Samas passiivne kõne ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast! Need võivad olla nn lapseeale iseloomulikud liigutused, mis mööduvad ajaga. Siiski soovitan laste neuroloogi poolset ülevaatamist.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Pea aeglane kasv

Muret valmistab lapse aeglane pea kasv. Laps sündis 4,8 kg, pea ümbermõõt 37 cm, 1. elukuul oli pea 38 cm; 2. elukuul 39 cm; 3. elukuul 40,5; 3,5. elukuul 41,5 ja nüüd 6. elukuul 42,5.
Lapse areng ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Lapse pea kasvu on vajalik kindlasti jälgida. Väga oluline on ka lapse ema ja isa peaümbermõõt.Kui laps areneb igati eakohaselt, siis on oht, et väike pü kasv midagi tõsisemat ...

Loe edasi

Lapsel tõmblused

Tere,

Pöördun murega, puudutab 4a poisslast kes on paar nädalat kehaga imelikult väristanud/tömmelnud( ei oskagi täpselt öelda kumb öigem söna oleks).
Kestab paar sekundit, aga päevas ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Tõenäoliselt on tegemist tikkidega, aga neuroloogi peaksite ikkagi külastama. Kui saate, siis võiksite selle värina videosse võtta, sest arsti juures ei pruugi see ilmneda.
Loe edasi

Puugi hammustus

Tere!
Leidsin 01.09.2020 kõhu alt puugi (täpselt kõhu voldi all). Puuk sai eemaldatud ja 2 kuud ilusti jälgitud. Kõik tundus korras ja borrelioosi ja entsefaliidi proovid olid korras.
Nüüd, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas see koht on kokkupuutes nt nikeldatud püksipandlaga ? Kui jah, siis see on omane kontaktdermatiidile allergiast nikli jm suhtes.
Perearst peaks seda laiku vaatama. Võib olla ka ...

Loe edasi

valgusravi

Minul selline küsimus. Minul oli jala peal põletikuline lööve, algul täpid, siis villid. Perearst määras antibiootikumid ja salvi. Paranes pikkamisi, kuid nüüd on veel punetus ja täpid näha. Kas võib ravida ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see lööve on põetud haiguse jääknäht ja olete saanud ravi, siis lööve peaks ise mööduma. Igasugune tegevus on muidugi tore, kuid kas see omab tõelist ja tõenduspõhist toimet, see on iseasi. ...

Loe edasi

Lööve lapse rindkerel

Lapsel tekkis nädala algul väike lööve seljal nüüdseks on see juba edasi levinud. Palaviku või mõnda muud sümptomite ei ole. Kas tegemist võib olla allergilise reaktsiooni või viirusliku löövega?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei saa Teile vastata, sest pole küsimusele lisatud pilti ja ilma löövet nägemata, ei saa ma mingit otsust teha.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

8-kuune beebi pingutab rusikaid, käsivarsi

Mõned päevad tagasi hakkas laps tegema nii, et võtab midagi väikest mõlemasse kätte ja siis pigistab neid rusikates nii kõvasti, et käsivarred värisevad. Nüüd ta teeb aeg-ajalt sama asja, aga tühjade rusikatega, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Laps lihtsalt avastab end, see on täiesti loomulik liigutus.
lugupudamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Gaasiroht ja d-vitamiin jekovit

Tere!

Laps saab kohe 2-kuuseks ja oleme alates 10 elupäevast hädas gaasivaludega. Viimased kuu aega on saanud valdavalt rpa (aptamili, nüüd vahetasin hipp comfort vastu). UH öeldi, et lapsel ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Gaasivaluide ehk koolikute tekkepõhjus ei ole täpselt teada. Arvatakse, et laps neelab söömise ajal rohkesti õhku ja kui see ei tule pärast toitmist välja. Jämesoole tekib ka gaasi ja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi