Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Beebil jalgadel kuivad laigud

Millega võib tegu olla? Beebil jalgadel kuivad laigud
Beebi saab püreed kana ja veiselihaga mis on ise valmistatud.
Aga saab ka salvesti püreesid.
Muidu beebi nahk alati puhas

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Karedate laikude põhjuseks võivad olla mitu tegurit: toit, pesuvahendid, haigused, hammaste lõikumine jne. Vaid umbes 1/3 juhtudest on nahaärrituse põhjuseks toit, aga kui kahtlustate ...

Loe edasi

Lapse häälega hingamine

Tere, laps kes on praeguseks 4 aastane, hakkas peale sündi häälega hingama. Esimesed elukuud olid nii hullud, et vaikselt ta ei hinganudki. Siis hakkas vaikselt see kaduma, praeguseks hingab ta hälega ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui häälekas hingamine tekkis pärast sündi ja see on aja jooksul vähenenud, siis ilmselt võib olla tegemist kõri ja hingetoru kõhrede nõrkusega, mis lapse kasvades peaks mööduma. Kas ...

Loe edasi

Südame mure

Tere!
2019 aasta juunis tekkis mul kiire südamepulss 90-130 lööki minutis ning sellega kaasnesid pearinglused ja virvendused silme ees.
Pandi mulle 24 tunniks südameholter, kus ei olnud vaheleööke ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõige tähtsam, tehtud uuringute alusel on Teie süda anatoomiliselt terve. Vahelöögid, kiirenenud rütm võib olla seotud väikse häirega vitamiinide-mineraalainete ainevahetuses ja stressiga. ...

Loe edasi

Kestev kurguvalu

Tere

Pöördun Teie poole järgneva teemaga: märtsi esimesel nädalal tundsin kurguvalu, mida üritasin ravida taruvaigu tinktuuriga. 07.03 jäi laps haigeks, 08.03 diagnoositi tal A gripp. Laps ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõik märgid näitava,d et äge haigus on möödumas, jäänud on jääknähud, mis alati ei möödugi nii kiiresti. PAranemiseks võib kuluda nädalaid.
Saan soovitada jätkamist vevusi leevendava ...

Loe edasi

Sügeleb lööve suunurgas ning täpid näos

Tere! On juba mitmendat nädalat pidevalt suunurgas lööve ning kohati ka suunurk valus ja katki. Vahepeal on lööve veidi paremaks läinud ja samas järgmisel päeval on kohe uuesti sügeleb ja punetav.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Saan soovitada hüpoallergeenset näohooldust. Näo loputus leige puhta veega. Üle õhtu Neutral v Sebamed näohooldusvahend.
Ägedamale lööbele nt Fucidin H ja klotrimazol ...

Loe edasi

Tere, mu abikaasal on tekkinud selline lööve,mis sügeleb ja paljuneb

Mu abikaasal on tekkinud selline lööve jalgadele ja ka natuke kätel.Kreemid ei aita.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Haiguspilt, niipalju kui paistab, meenutab sõlmelist e nodoosset erüteemi. Siin on selle kohta pikemalt: https://www.skinsight.com/skin-conditions/adult/erythema-nodosum

Teeksin ...

Loe edasi

Kaebus kurgus

Mure seisneb selles, et tunnen kurgus nagu oleks mingi tükk ees, mis surub, tekitab ebamugavust ja valu. Tihti esineb ka valget värvi röga ja hääle kähedust. Hingamisraskused tekivad just õhtuti mille ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui muud haigused ( kilpnäärme, kurgu jt haigused) on uuringutega välistatud, siis selline vevus noorel naisel on omane somatoformsele häirele. Oma osa on siin stressil. Saan soovitada pöördumist ...

Loe edasi

tühistatud neuroloogia weg koos uuringuga

Tere!
Olen endiselt hädas parema käega,tühistati neuroloogi aeg koos uuringuga. Ikka endiselt sama paremaks pole läinud. Süste ei ole tehtud jne. Isegi 1220 nõuande ehk perearsti abiliinist pole ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada taas pöördumist perearsti vastuvõtule. Kolleeg saab määrata vajalikud uuringud, nt ENMG, veresoonte doppleruuring, radiogrammid. Neid uuringuid tehakse ka eriolukorras ja valu ...

Loe edasi

Kõht valutab

Tere!
Alates detsembrist peale Diclofenaci võtmist hakkasid mul kõhuvalud. Alguses olid mul valud rohkem maopiirkonnas ja määrati maokaitserohtusid. Käisin ultrahelis, mis oli korras ja gastroskoopias, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tundub, et tegemist on teise haigusega mis detsembris. Igasugune uus vaevus, eriti kõhuvalu vajab nobedat uurimist. Praegu on paras segadus kogu meditsiinisüsteemis, kriisiaeg. Plaaniline ...

Loe edasi

Varvastel kõndimine

Tere!

Laps on hakanud varvastel kõndima. Kas oleks vaja mingisuguseid harjutusi teha, missuguseid jalatseid kasutada?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui kaebus on tekkinud paar nädalat tagasi, siis esialgu vaja lihtsalt jälgida, sest varvastel kõnd võib olla vaid teatud arenguetapi läbimine. Kui varvasetel kõndimine püsib kauem, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi