Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Imelik lööve

Tere! Selline lööve tekkis kehale natuke üle nädala aja tagasi. Alguses tekkis jalgadele, paari päeva pärast oli kätel ja kubeme piirkonnas. Nüüdseks jalgadel pole enam. Tekitab ôhtusel ajal ja hommikul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Näen vist küünarnuki piirkonna veidi punetavat nahka ja nahamustrit. Kuid ei teki mingit konkreetset haiguse mõtet, ei saa anda muud soovitust, kui külastada oma perearsti.

Head ...

Loe edasi

Pidev iiveldus

Tere.

Mure on pideva iiveldusega, mis on kestnud pea 10 kuud ja aina süveneb.
Algab meeletu iiveldus, nõrkus, jõuetus, vahel pearinglus, peavalu, külmavärinad, wc vajadus, vahel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan vaid soovitada koostööd oma arstidega. Vahest veelkord gastroenteroloogi konsultatsioon või ka haiglauuringud. TAvaliselt ei põhjusta sooleärritussündroom "hääbumist".

Head ...

Loe edasi

Holteruuringu tulemus

Tere! Tundsin end südamehaigel vanaemal külas olles nõrgalt ja loiult, arvasin, et järsku vererõhk madal. Vanaema mõõtis korduvalt oma kallimat sorti vererõhu aparaadiga ning avastas, et see näitab peaaegu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kirjutate õigesti, siis 8% ööpäevast esineb vatsakestest lähtuvaid vahelööke. Seda on palju ja tuleks täpsustada.
Tänapäeval on imehea võimalus e konsultatsioon kardioloogiga, Teie ...

Loe edasi

Sinikas!?

Tere!

Saatsin Teile küsimuse seoses oma 3.a lapse sinikaga, mille puhul tekkis kahtlus, et äkki on tegu hoopis puukborrelioosiga.
Kirja ära saates aga meenus, et oli jäänud lisamata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaatan seda pilti ja arvan, et peaks tegema ära Borrelia IgM ja IgG testid, arst vaataks ka laiku lähemalt ja nnaks omad soovitused ja ravi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Parem jalalaba valutab, valu liigub edasi

Tere. Umbes nädal tagasi, hommikul ärgates oli parema jala laba valulik ja kange. Mida päev edasi, aina valulikumaks läheb. Määrisin Lioton geeli ja hoidsin jalga soojas arvates, et ehk on saanud autos ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan arsti külastust, infot vähe ja ei saa kuidagi oletada.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Sinikas!?

Tere!

Avastasin eelmisel nädal ühel hommikul minu peagi 3.a saaval pojal suure sinika (laius u 2cm ja pikkus u 5,5cm), mis asub õlast veidi allpool käsivarre ülaosas. Arvasime, et tal on äkki ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ma ei suuda pilti leida. Borrelioosi laik ja verevalum on väga erinevad. Usun, et tegemist on ikka verevalumiga. Paikselt võiks määrida Lioton 1000 salvi ja jälgida käsivarre liikuvust.
Loe edasi

Rauaaneemia ja vakstinerimine

Tere!
Soovisin teha covid-19 vakstiini (Pfizer), mul
on rauaaneemia (raud 3, hemoglobiin alla 100), verepildis on korrast ära ka vereliblede tasakaal. Lugedes artikleid, soovitusi-vakstiinile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Isiklikult arvan, et võite rahulikult vaktsineerida. Loodan, et Teid on kenasti uuritud ja välistatud teised aneemiad ja verekaotuse, nt gün sfäärist ja seedetraktist.

Head tervist ...

Loe edasi

Ferritiin

Mul oli 17.05 mao vähendus opp (sleev) nüüd kaks kuud hiljem tehti vereproovid ja ferritiin oli 365 võtan igapäevasel rauatablette ja see ei paneks mind muretsema kuid ka enne oppi aprilli lõpus tehtud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ferritiin 365 on veel normis. Ferritiin näitab rauadepoode taset ja samuti on see ägeda faasi valk, mis näitab põletikku ja koekahjustust. Usun, et Teie tase on seotud ka hiljuti tehtud operatsiooniga.
Loe edasi

Silmadega probleem võib olla neuroloogiline?

Tere!
Tahtsin uurida, et kas see kui 2,3 aastasel lapsel aegajalt üks silm kõõritab väljapoole (intermittent strabismus) võib olla ka neuroloogiline probleem?
Laps on käinu silmaarsti juures. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et muretsemiseks ei ole põhjust. Intermiteeruv strabism kaob tavaliselt lapse kasvades ja need külmavärina taolised liigutused on unes esinevad normaalsed liigutused.Kui ...

Loe edasi

Süda paha

Tere
Hommikuti ärgates on süda paha kohe kui voodist tõusen. Vahepeal on terve päev paha, vahepeal läheb üle. Hakkasin südamerohtusid sööma kuu tagasi kui süda kloppis. Arstid arvaaid et depressioon ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan head koostööd oma arstidega. Igaks juhuks ka rasedustest.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi