Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:

1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.

2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.

3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis

– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– hinnata ta seisundit korduvalt.

b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis

– hüüda abi;

– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.

4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:

– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;

– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;

– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel. 

Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.

5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis

– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;

– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;

– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.

b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis

– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;

– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).

6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:

– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;

– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;

– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;

– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;

– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;

– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.

Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.

b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:

– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;

– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.

7. Elustamist jätkata, kuni

– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;

– kannatanul taastub normaalne hingamine;

– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.

Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.

Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Käte asend südamemassaaži tegemisel.

Nõuanded sel teemal

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi

kaelal on pikergune punn

Tere!Mul on mure oma 70 aastase ema parast.Tal juba yle 2 nadala vasaku poole kurgumandel tulipunane-paistes,neelates tykki tunne,vaike k6ha,nohu ja vasak k6rv kohiseb kogu aeg,Kui ta nuuskab,siis k6rv ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võib mõtelda mitme haiguse peale. Esmalt mandlipõletik ja sellest tulenev lümfisõlme põletik. Küllap on raskem periood möödas, sest palavik on läinud normi. Paranemine võtab aega, abiks võib ...

Loe edasi

Rinnast võõrutamine

Tere,

Laps saab kohe kümme kuud vanaks ja kuna ootan ka uut beebit, siis sooviks rinnast võõrutada. Meie praegune päevakava on selline:

7- tõuseme ülesse ja sööme tissi
8- ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kümnekuune laps võiks saada lisatoitu ca 300 g ja rinnapiima või piimasegu ca 700 ml. Öösel ei peaks enam 10-kuune rinda saama. Rinnapiim on lapsele parim piim kuni aastaseks saamiseni, ...

Loe edasi

kehapooled erinevad

Tunnen kehapooli erinevalt ja lihasmass on samuti erinev. säärelihaste erinevus 2,5cm ümbermõõdult. Biitseps triitseps samuti väiksemad silmaga nähtavalt. Selline asi ei ole alati olnud, on tekkinud 2a ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Inimese kehapoolte vahel võib olla mõningane erinevus. Kui see ei põhjusta vaevuseid ja häireid igapäevatöös siis võiks seda jälgida. Kui väga muretseda ja kogu aeg ennast uurida, võib ...

Loe edasi

Valge triip kurgus

Kas oskate öelda esialgse pilguga mis triip kurgus on?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks selle info alusel ei saa ma midagi oletada. Teinekord saadetakse küsimuse juurde pilt, sellest oleks palju abi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Röntgeni mõju imikule

Tere,

Pöördun Teie poole kuna süda vaevab mure oma pisikese tütrekese pärast kes nüüdseks 3 kuud vana. Laps sündis enneaegsena (34 rasedusnädalal) erinevatel põhjustel tehti talle kohe alguses ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kas olete kindel, et röntgenid tehti selgroost? Võib olla ikka pildistati kopse? Erinevate uuringute käigus saab inimene erineva kiirguskoormuse. Rindkere ehk kopsuröntgeni puhul on ...

Loe edasi

Perearsti diagnoos

Tere!
Mure on selline, et käisin perearsti juures ning kurtsin et kurgus on neelates valus, samuti on tükitunne. See on kestnud juba kuskil 2 kuud. Mandlid on mul eemaldatud. Kohati esineb häälekähedust ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Kui patsient pöördub arsti vastuvõtule, tuleb igal juhul vormistada diagnoos vastavalt Rahvusvahelisele Haiguste Klassifikatsioonile. Seda ka juhul kui isikul ei tuvastata uuringute ...

Loe edasi

Väikelapsel südame pekslemine

Tere,

aprillis neljaseks saav laps kaebab südame pekslemist. Ütleb aegajalt, et kõht valutab, süda lööb kõvasti, olen väsinud. Muidu on laps väga liikuv ja kiire tegutseja. Neil hetkedel muutub ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laste süda lööb kiiremini kui täiskasvanutel ja 4-aastase lapse südame löögisagedus võib olla 95-140 lööki minutis- Füüsilisel koormusel lööb süda kindlasti kiiremini.
Aga lastel ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi