Kutseallergia Autor: Kaja Julge

Kutseallergia. Umbes 5–10% täiskasvanueas alanud astmast on tekkinud tervist kahjustava elukutse tõttu. Needsamad elukutsega seotud tegurid, mis põhjustavad astmat, on sageli ka allergilise nohu tekitajad. Eriti ohustatud kutseastmast on loomadega kokkupuutuvad inimesed, näiteks veterinaarid, talunikud, lemmikloomapoodide müüjad, laboriloomadega töötavad teadlased jt. Allergianähte võivad tekitada nii suured kui väikesed loomad: hobused, kassid, koerad, merisead, hiired, rotid jt, aga ka puurilinnud. Pagarid muutuvad mõnikord allergiliseks jahu, samuti amülaasi (polüsahhariide lagundav ensüüm) suhtes, mida lisatakse jahule enne küpsetamist. Juuksurid puutuvad kokku värvide, pleegitite, mitmete aerosoolidega, mis võivad lisaks astmale põhjustada ekseemi. Kutseallergia seisukohalt on ohurikkad puidutööstus (tolm, lakid), plastmassitööstus (isotsüanaadid), elektroonikatööstus (hapete anhüdriidid, kampol), autotööstus (värvid), farmaatsiatööstus (ravimid), meditsiin (desinfitseerivad vahendid, ravimid), puhastusteenindus (tolmulestad, puhastusvahendid).

Kutseallergia diagnoosimisel on oluline teada eelnevat haiguslugu, et oleks võimalik hinnata, kas haigusnähud on tekkinud ühenduses kutsetööga või olemasoleva haiguse ägenemisega. Alati ei ole tegemist allergiseerumise ja selle foonil kujunenud astma või ekseemiga. Hingamisteede hüperreaktiivsust põhjustavad hingamisteid ärritavate aurude sissehingamine, peen tolm, tubakasuits; nahaärritust tekitavad paljud keemilised ühendid, mis samas ei toimi allergeenidena. Otsuse saab teha ekspertarst pärast igakülgseid uuringuid ja tema nõuannetest tuleks lähtuda ka edasise töökoha valimisel. Umbes kolmandikul haigetest ei taandu astma ka siis, kui edaspidi seda esilekutsunud tegureid täielikult välditakse. Mida kauem on haigusnähtude tekkest hoolimata tööd samades tingimustes jätkatud, seda püsivamad need sümptomid on. Et vältida kutseallergiat ja sellega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke probleeme, peaksid suure allergiariskiga töökohtadele kandideerijad läbima eelneva põhjaliku tervisekontrolli ning neid tuleks informeerida kõigist ohtudest.

Kahjustavate tegurite eest peaksid end kaitsma kõik töötajad, ka need, kellel kunagi pole allergiaprobleeme esinenud. Ohuolukorras on tarvis kanda kaitseriietust, respiraatoreid, kindaid jne. Vältimaks käteekseemi, peab regulaarselt kasutama niisutavaid kreeme, hoolikalt ravima tekkinud nahapõletikku. Õige töörežiimiga ja kaitsevahendeid kasutades on võimalik kutseallergiat vältida ning isegi tekkinud probleemidest vabaneda, vahetamata töökohta.