- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Pikka aega kestnud köha.” leiti 14 278 vastet
Verimuhk
Verimuhk ehk hematoom on trauma tagajärjel tekkinud verevalum, mis võib kujuneda juba väikese vigastuse korral, kusjuures kalduvus nende tekkeks on indiviiditi erinev.
Suurte verevalumite korral on iseloomulikeks ...
Oimuarteripõletik
Oimuarteripõletik ehk temporaalarteriit ehk hiidrakuline arteriit on põletik, mida iseloomustab oimuarteri seina paksenemine, valendiku ahenemine, verevoolu vähenemine ning mitmetuumaliste hiidrakkude ...
Pulsi mõõtmine
Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. ...
Kriimustus
Kriimustus ja marrastus on eriti lastel sageli esinevad naha pindmised vigastused, mis on tekkinud kukkumisel, terava esemega või muul moel nahka vigastades. Kriimustus ja marrastus võivad haarata suurt ...
Sünnitusjärgne periood
Sünnitusjärgne periood ehk puerpeerium algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul on enamik raseduse ja sünnitusega tekkinud muutusi taandunud ning keha on ...
Lamatis
Viited: lamatisLamatis on naha ja nahaaluse koe kahjustus, mis tekib verevarustus- ja innervatsioonihäirete tagajärjel. Lamatiste tekke peamine põhjus on kudede häiritud vereringe. Lamatised sugenevad ...
Leukeemia
Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete ...
Malaaria
Malaaria on inimese vere punalibledes parasiteerivate algloomade, plasmoodiumide ehk malaariaparasiitide põhjustatud nakkushaigus. Malaaria on troopikas ja subtroopikas kõige levinum haigus. Peiteperiood ...
Nõgestõbi
Nõgestõbi ehk urtikaaria on sageli esinev nahahaigus. 15–20% inimestest põevad nõgestõbe vähemalt korra elu jooksul ja tihti jääb tekkepõhjus ebaselgeks (idiopaatiline nõgestõbi). Haigus võib tekkida ...
Tasakaaluhäired
Tasakaaluhäired. Inimese tasakaal tagatakse automaatsete liigutuste abil, mis säilitavad keha raskuskeskme. Näiteks viiakse ettekummardumisel vaagnavöö automaatselt taha, parema käe tõstmisel langeb senisest ...
Nägemishäired
Nägemishäired. Kumera sarvkesta ja kaksikkumera silmaläätse tähtis ülesanne on murda silma sattuvaid valguskiiri ning koondada nad ühte punkti silma võrkkestal. Kui kiired koonduvad ühte punkti, siis ...
Putukapiste
Putukapiste. Maailmas on üle 900 000 liigi lülijalgseid putukaid. Inimesele ohtlikumad on kiletiivalised (mesilased, herilased, sipelgad) ning ämblikud (k.a skorpionid). Putukate poolt eritatav mürk on ...
Puukentsefaliit
Viited: pinsetidPuukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad ...
Ateroskleroos
Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised ...
Esmaabi silmavigastuste korral
Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise ...
Higistamine
Viited: antiperspirandidHigistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist ...
Sünnitus
Sünnitus. Sünnitust iseloomustavad rütmilised, sagenevad ja tugevnevad emaka kokkutõmbed, mille tulemusena muutub emakakael õhemaks ja laiemaks. Sünnitus leiab tavaliselt aset kahe nädala jooksul enne ...
Tolm
Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus heljuda. Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste ...
Müra
Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt ...
Haige kodune põetamine
Viited: pesukreemid ja -emulsioonidHaige kodune põetamine. Põetamise oskusest ja järjekindlusest oleneb suurel määral haige enesetunne, aga ka see, kui kiiresti ta paraneb. Põetamise tähtsus on seda suurem, ...