Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Metaboolne atsidoos

Tere.
TÜ Kopsukliinikus võetud arteriaalsest vereproovist näha et mu veri on igakord veidi happeline. Viimane näit 7,308. Pôen lihashaigust, mis tähendab seda et pean öösiti kasutama hingamist toetavat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ma ei muretseks selle väikse hälbe pärast. Teid on kenasti uuritud, on ka mitmed kr tõved. Normaalne söök ja veejoomine, liikumine cärskes õhus ja koostöö oma arstidega. Südamerahuks saab ...

Loe edasi

Sügelev lööve käeseljal ja sõrmel

Esmalt kuivamisest tekkinud nahakahjustust meenutanud lööve on jätkuvalt käe peal ja tekitab ebamugavusi. Umbes kuu aega tagasi tekkis nahale kuivem laik, kus nahk pragunes ja veritses, esmalt kreemitasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mul tekib palju küsimusi. Kas lööve on ainult selles piirkonnas ? Kokkupuude mingite keemiliste ainete, õlide, puhastusvahenditega ? Nahasügelus ?
Perearsti vastuvõtule võiks ju pääseda ...

Loe edasi

punn kaelal

Kaela esioasl, seal kus kael hakkab üle minema rindkereks keskpaigast 2cm paremal pool on praegu väiksema oa suurune punn, punetab ja on valulik kui krae vast puutub või seda katsuda. Mulle tundub, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Iga uus asi, mis tekib, vajab uurimist. Kas see võiks olla paise ? Katsudes pinges ja valus ? Või midagi muud ? See jääb minule siitpoolt ebaselgeks.
Soovitan perearsti konsultatsiooni, ...

Loe edasi

Säär valulik

Tere,

Viimase aasta jooksul on hakanud tunda andma vasaku jala sääremarja piirkond (pigem sisekülg). Aegajalt esineb torkivat teravat valu sääre siseküljel ainult ühes kohas, pigem rahulolekus ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Tristan kaebusi ning nähtavat varikoosi - veenilaiendid on kosmeetiline probleem ning antud kaebusi ei põhjusta. Palun ärge endale enam D-dimeeride analüüsi tehke - sellest on ...

Loe edasi

Lapse ige tumepunane, limaskestal punnid, suunurk katki

Tere.

Pojal hakkas laupäeval pea valutama. Võttis pool Ibustar 400mg, magas ja peavalu möödus.
Pühapäeval algas väikese palavikuga.
Palavik on igapäevaselt olnud kuni 38°, enamast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Töötan ise perearstina, täiskoormusega, hiiglasliku nimistuga u 2400 patsienti. Jõudsin nüüd reede õhtu vaadata koduarvutis kliinik.ee laekunud küsimusi. Teie küsimus oleks eeldanud muidugi ...

Loe edasi

Lapsel näos punnid

Tere!
Pildil on 2kuuse lapse nägu, käisin eile perearstikeskuses, sain õele näidata, õeldi et kreemitaksin nägu, eile oli nägu selline kuiv, täna aga peale kreemitamist nägu selline punniline, kasutasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Selles vanuses lapsukese nägu on väga tundlik nii kuivuse kui kõikvõimalike salvide ja pesuainete suhtes. Soovitan salvi näolt õrnalt ära pühkida, niiske pehme tupsuga vajadusel niisutades. ...

Loe edasi

Vereproovi kohta

Tere,

Tütrel veenist vereproov tehtud esimest korda 2021.a.
Osad näidud normidest väljas. ,Lymp % 58,5 Neut % 28,1, Neut 1,04, WBC 3,7. Lisana panin nüüd 2022 tehtud vereproovid. Ikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan ikka head koostööd oma perearstiga. Esitasite mõned numbrid, kuid sellest ei piisa tervikpildi saamiseks.
Perearst teeb neiu läbivaatuse, korraldab täpsustavad uuringud ja ...

Loe edasi

4 aastase poisi võimalik neeruhaigus?

Tere!
Mul on 4 aastane poeg. 3 aastasena avastati ühe vereprooviga,et lapse kreatiniin oluliselt kõrgem normist. (72) Kordusanalüüs paar kuud hiljem oli normis. Veel ühes analüüsis oli kreatiniini ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lapsel on tervisevaevused ja Teil on mure. Need 2 asjaolu on uuringute ja lapse seisundi täpsustamise aluseks. San soovitada koostööd oma perearstiga, esmaseid analüüse. Perearst saab korraldada ...

Loe edasi

Silmad

Tere tahtsin seda küsida kas kleepuvaid asju on ka
võimalik silmamuna pealt kätte saada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus väga ebamäärane, soovitan pöörduda silmaarsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Uni

Tere,
Mul on probleem magama jäämisega ja pidevate öiste ärkamistega. Enamus ajast vähkren voodis enne kui magama jään. Samuti ärkan öösiti päris mitmeid kordi üles ja suht iga öö juhtub see 2.30-3.30 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga meenutab kroonilise stressiga kaasnevaid vaevuseid. Soovitan perearsti külastust, probleemi ja kaasnevate leidude täpsustamist, siis saab leida lahendused.
Alati kehtivad unehügieeni ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi