Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Lihasatroofia

Здравствуйте,

За последний год сильно атрофировались мышцы левой ноги, cначала голени, потом и бедра. Больная нога стала значительно худее здоровой. Стало очень трудно подниматься по лестнице, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Enamus juhtudest on diagnostika ateroskleroosi puhul lihtne - labajala pulsside katsumine. Meie, veresoontekirurgid, eeldame, et perearstisüsteemis saadakse sellega hakkama. Kui pulsid ...

Loe edasi

Sügelevad punnid

Tere, reie sisekülgedel, tuhara ning kubeme piirkonnas on punased sügelevad punnid.
Eriti hakkavad sügelema õhtul voodisse tulles.
Kas tegemist on sügelistega? Ja kuidas peaks edasi käituma?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teie kaebuste ja kliinilise pildi järgi tundub sügeliste diagnoos tõenäoline. Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mida põhjustab sügelislest. Sügelised levivad inimeselt inimesele tiheda ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

olen viimases hädas kirjutamas teile, kuna ei tea enam kuhu pöörduda. Kahjuks ei ole õnnestunud perearstil pea kuu aega vastust saada. Nüüd aga olen olukorras, kus aeg jooksbe käest ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Mulle jääb mulje, et nii selle kui eelmise aasta tulemused olid tegelikult negatiivsed - eelmisel aastal määras arst teile ravi ilmselt seetõttu, et parem on karta kui kahetseda.
Loe edasi

Xanax

Raske eluperiood ja ei suuda ilma paanikata uldse elada. ei soovi psuhhiaatri poole poorduda. Tahaks lihtsalt kiires korras labi kaia perearsti juurest ja tabletid katte saada ja kui pika ajaliselt voib ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Xanax on psühhotroopne ravim, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks tarvitamiseks. Kui ravimi vajadus on pidev, tuleks kaaluda muude ravimite/ravimeetodite kasutamist. Kui psühhiaatri poole ei soovi ...

Loe edasi

veenilaiendid mõlemal jalal

olen aastaid hädas mõlema jala veenilaienditega ja mõned korrad on ka opereeritud ,eelmise aasta mais lõigati Rakveres vasaku jala veene (põlvest allapoole),kuid aasta pärast olid armide kõrvale tekkinud ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Arvan, et kõige olulisem on aru saada kompressioonravi eesmärgist - retsidiivide puhul on see minu arvates kohustlik. Tabletti ega määret ei ole veel olemas, mis seda asendaks.

Loe edasi

Südame vahelöögid juba üle aasta

Tere

Mul tekib koormusega südame vahelöögid. Piisab ka väikesest koormusest. Eelkõige tegevused mis tõstavad pulssi (kiire jooksmine, eriti raskuste tõstmine (jõusaal jms) ja ka lihtsalt jalutamine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie süda on anatoomiliselt terve, üksikud vahelöögid ei ole kuidagi ohtlikud. Neid soodustab stress, vee ja mineraalainete puudus, väsimus, põetud erinevad nakkused jm. Usun, et regulaarne ...

Loe edasi

Katkiste kapillaaride katmine tätoveeringuga 2

Tere!

Kirjutasin juba korra seoses katkiste kapillaaride tätoveeringuga katmisega, kuid ei saanud küsimusele vastust.
Kas tätoveerimine vôib kapillaare rohkem kahjustada?
Soovin ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Selgitan siis veel - sõltub kui sügavale tätoveering Teie puhul ulatub. Garantiisid ei ole ja sõltub ilmselt konkreetse tätoveerija kogemusest.

Veronika Palmiste

Loe edasi

Katkiste kapillaaride katmine tätoveeringuga

Tere!

Minu mõlemal jalal (eriti reitel) on katkised kapillaarid. Kuna ravida neid ei saa, otsustasin katta ühe laigu tätoveeringuga. Kas see võib kuidagi ohtlik olla ja kapillaare veel rohkem ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Soovitan enne tätoveeringu tegemist proovida skleroteraapiat - pildil olev ei ole minu arvates liiga väike selleks protseduuriks.
Tätoveeringuga veenilaiendite katmist olen näinud, ...

Loe edasi

Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud

Tere Minule tehti EHHOKARDIOGRAAFIA uuring ning selline asi tuli välja (Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud)
Olen 37a naine 164cm pikk ja kaalun 62 kg. käin jooksmas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Rahu, ainult rahu ! Teie uuringuväärtused on piiripealsed, nagu kirjeldatakse- kergelt dilateerunud ehk laienenud. Olulisem näitaja on väljutusfraktsioon, küllap see on korras, muidu oleks ...

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Tere.
Nimelt mure järgmine. Juuli keskel läksin Emosse, kuna pikali olles tundsin südame pekslemist ja enesetunne oli kehva. Emos mõõdeti vererõhk 186/alumist ei mäleta. Anti rohtu ja rõhk läks alla, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usaldava kirja eest. Mõistan muret ja proovin vastata. Minu sisetunne ütleb, et juhtiv probleem on terviseärevus, stressirohke töö ja sellest tulenevad reaktsioonid- vererõhutõus, unehäired, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi