Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Kilpnääre, südamepakett ja ärevushood

Kevadel ägenes ärevus... miski ei aidanud , vana rohu Paroksetiini lõpetasime ära ja läksin üle Brintellix 10 mg. peale. Ikka vaevused, halb olla, vererõhu kõikumine, südamekloppimine... läksin ja tegin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Need hälbed on minimaalsed ja mahuvad normi piiri, sest põhinäitajad on normis. Teie perearst ja Synlabi arst meelsasti selgitavad kõike lähemalt.

Head tervist soovides
Madis ...

Loe edasi

Hematoloogilised uuringud

Tere!

Tahaksin küsida, kas vereanalüüsi näitudes (5-osaline hemogramm leukogrammiga, erütrotsüütide settekiirus, CRV) toimuvad mingid muutused mitte hematoloogilise päritoluga pahaloomuliste ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui enesetunne hea ja need vereproovid korras, siis ei tasu muretseda. Vereanalüüside muutused on reeglina mittespetsiifilised, st neil võib olla palju erinevaid põhjuseid. PTeie perearst ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Tere,

Veebruaris 2019 tegin vereproovi, öeldi et kerge leukopeenia ja tuleb korrata märtsis 2019, näitajad olid natuke paremad ja nüüd septembris 2019 on näitajad samad. Öeldi et tuleb vereproovi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret ja lohutan- verevähi sümptome ei ole. Leukotsüütide vähesus on minimaalne ja see on pigem Teie omapära, see võib kasneda ka stressile, põetud viirusinfektsioonile jm.
Teie ...

Loe edasi

B12 vitamiini puudus beebil

Tere,

Mure oma 2-kuuse beebi pärast - beebi magab öösel suhteliselt hästi, u 10 tundi vahepeal söömiseks ärkamistega, u 4 söögikorda, aga päevased uned on lühikesed, u 30-40min (olenemata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui beebi võtab kenasti juurde ja areng on igati hea, siis arstid on rahul ja ei hakka lapsukest huvipärast torkima. Rääkige oma muredest perearstiga ja koos leiate parimad lahendused.
Loe edasi

seenhaigus ninakõrvalkoopas?

Lugesin Teie vastust ninakõrvalkoobaste seenhaiguse diagnoosimise kohta kompuutriga ja otsustasin ka kirjutada. Kaebasin arstile vahelduvat ninakinnisust külili magades, selili ja püsti olles seda pole. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Siinkohal soovitan julgelt küsida teise ja kolmanda asjatundliku nina-kõrva-kurguarsti hinnangut. Minuteada katsutakse ikka ninaneelu vastava endoskoopilise seadmega uurida ja ehk ka pugeda ...

Loe edasi

Sooleparasiidid

Tere, mul on mitu päeva kõhus keeranud ja iiveldanud eriti just õhtuti ja kõht on lahti, pärakus on ka imelik tunne, kõdi ja nagu keegi oleks seal, kas mul võivad olla naaskelsabad? Või tegemist muuga, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Naaskelsabade juhtiv vaevus on pepu sügelus ja tüdrukutel mõnikord ka valulik pissimine. Teie vaevused ei ole omased naaskelsabatõvele. Perearst aitab meelsasti kõike täpsustada.
Head ...

Loe edasi

ÜHE KEHAPOOLE TUIMUS

Palun nõuannet kuhu pöörduda hädaga. Selgroo ja abaluu piirkonna keskosas pidev rebimistunne, justkui elelktrilühis, mitte niivõrd valu kui just tunne, nagu keegi harutaks lihaseid või närve lahti. Ebamugavustunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie kirjas on tõenäeoline põhjus olemas: arvuti-hiire sündroom, lihaspingevalud seljas. Ilmselt olete paremkäeline. Abiks on töökoha ümberkorraldamine, tarvitseb vaid veidi muuta toolikõrgust ...

Loe edasi

kopsuklamyydia

Tere, mul on olnud üle aasta iga natukese aja tagant raske köha, mis ravimitele pole allunud, lisaks aegajalt palavik ja viirushaigused. üle 2 nädala järjest pole terve olnud. Suvi oli esimene aeg (juulist), ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Haiguspilt sobib köhavariantsele astmale. Väike antikehade hälve ei näita alati ravi vajavat haigust.
Soovitan 2-3 kuud ravida Relvariga ja usun, et vaevused taanduvad.
Head ...

Loe edasi

Bilirubiini tase

Tere,

Aegajalt on mulle tundunud, et mu mehe silmad on kollased. Perearst tegi vereanalüüsid. Hemogramm oli ideaalne, maksanäitajatest oli bilirubiin 21,2, pisut normist kõrgem. Küsin kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Selline näit ei põhjusta silmavalgete kollakust, see peaks olema 2 x kõrgem. Kuid välistada ei saa, et see ongi hooti kõrgem. Selle taga võib olla väga erinevaid haiguseid ja talitlushäireid- ...

Loe edasi

Penitsilliini süst Süüfilise ravis

Tere,

Sai käidud tegemas suguhaiguste testi mille käigus tuli positiivne vastus sellisele haigusele nagu varajane süüfilis. Tehti koheselt penitsilliini süst. Küsimus kui kaua on oht nakatada ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan, mul ei ole praktilisi kogemusi süüfilise raviga. Üldreegel on see, et samaaegselt ravitakse kõiki kontaktseid ja ravikuur sõltub haigustekitajast ning haigusvormist. Seda otsustab ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi