Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Kas tegu võib olla sügelistega?

Tere,

Nimelt on tekkinud ärritus/lööve istmiku vasakule poole. Kuna antud kohas on tihti ka hõõrumist bokserite sildiga, eeldasin et tegu on hõõrdumisest tulnud ärrituse ja ei pööranud tähelepanu. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tundub, et sellele küsimusele juba vastasin.

MV

Loe edasi

Kas tegu võib olla sügelistega?

Tere,

Nimelt on tekkinud ärritus/lööve istmiku vasakule poole. Kuna antud kohas on tihti ka hõõrumist bokserite sildiga, eeldasin et tegu on hõõrdumisest tulnud ärrituse ja ei pööranud tähelepanu. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sügeliste võimalus on väike. Pigem on kontaktdermatiit, nt pesupulbrijääk etiketis vm. Pöörduge diagnoosi ja ravi täpsustamiseks perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Õrn kurguvalu

Tere!
Selline küsimus, et kuskil 3 nädalat on vahelduva eduga olnud kurguvalu, nõrk aga ebamugav, tuleb ja läheb nii nagu juhtub. Kaelapiirkonna lümfisõlmed annavad ka vahepeal tunda.(üks tundub ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei ole selle info lausel võimalik anda sisulist vastust. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, probleemi täpsustus, edasine käsitlus.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Veriokse

Tere

Oksendasin mõned päevad tagasi pärast alkoholi tarvitamist verd. Okse sees olev veri oli pigem heledat värvi. Lisaks vaevab veel kõhuvalu, all paremal pool.
Pöördusin sama murega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei ole selle info lausel võimalik anda sisulist vastust. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, probleemi täpsustus, edasine käsitlus.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

pikaajaline probleem mandlitega

Tere.
Mul on tohutu probleem mandlitega ja sellega kaasneva halva hingeõhuga
Mäletan, et juba teismeeas tuli kurgust mädaseid tükke, mis haisesid jubedalt. Ei saanud pikalt aru miks ja kust ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahtlus kroonilisele mandlipõletikule. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, probleemi täpsustus, edasine käsitlus koostöös kurguarstiga.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Veritsevad hemorroidid

Tere

Nädal tagasi hakkas hemorroid veritsema (1 suurem valulik komu on väljas).
Samal aja ja enne seda sõin antibiootikume Bactrim, kas see rohi võis olla verejooksu põhjustajaks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei ole selle info lausel võimalik anda sisulist vastust. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, probleemi täpsustus, edasine käsitlus.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

kardiostimulaator ja nutikell

Tere.Mulle paigaldati aasta tagasi kardiostimulaator ja see aasta kingiti mulle samsungi nutikell ( saab mõõta vererõhku,pulssi,isegi EKG).
Palun vastake ,kas ma tohin seda nutikella kasutada või ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võite kasutada. Nutikell registreerib Teie keha talitlust, kell ei tekita mingeid impulsse.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Vigastus

Tere!

Jalgu raseerides tekitasin endale eile hommikul haava. Algul tuli verd rohkem kui tavaliselt, puhastasin haava ära ja panin plaastri peale. 4 h hiljem oli samasuguse plaastri (nagu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Korralik haava desinfektsioon Asept, Prontosan v Octenisept lahuga, seejärel Prontosan geeliga side 2 päevaks.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Hemorroidid

Tere! Pärakust tuleb tualetis käies seest mingi osa välja (pildil näha), kas tegemist võib olla hemorroididega või on see hoopis midagi muud?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema sooleosa väljasopistumine. Kindlasti on vajalik vahetu uurimine ja edasisise ravi otsustamine. Koostöö perearsti ja kirurgiga.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Mandlioperatsioon

Tere!

Kas mandliopile minnes peab olema täiesti terve? Tean et ei tohi esineda palavikku, köha jne, kuid õrn kurguvalu 5-6päeva enne oppi?
Tähendab see seda, et pean edasi lükkama või ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Õrn kurguvalu ei ole vastunäidustus, kui palavikku pole ja analüüsid korras.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi