Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa
Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda
koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda.
Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes
50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.
Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.
Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.
Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna. Nende kirurgiliste ja veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.
Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Väikevaagna varikoos?
Tere!
Olen 29 aastane naine, mul on aasta jooksul olnud igapäevaselt valu paremal alakõhus. Valuiseloom näriv/torkiv, valu on talutav, kuid häiriv, igapäevaselt valuvaigisteid ei vajam tugevama valu ...
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Püüan vastata küsimustele lühidalt, et mitte tekitada rohkem segadust:
1. Soovitan mitte keskenduda radioloogi arvamusele. See on lihtsalt hüpotees.
2. Vaagnavarikoosile ...
Unes karjumine
Tere, viimasel ajal olen karjunud unes Appi, Appi! Korterikaaslased on pidevalt öelnud sellest mulle. Mida antud olukorras teha? Ma ise nagu kuulen seda karjumist ka vahest aga, et keha see aeg ei liigu. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Stress ja Väsimus, töö ja puhke vahekord ei ole tasakaalus, puhke osa on kvaliteedilt ja kvantiteedilt puudulik.
vt otsinguga Enneti palve, esimene samm.
Jalutused-harjutused õues. ...
vereproovi vastused
Tere,tegu siis kohe 20a saava mehega
WBC 10,91
Hgb 172
HCt 49,9
Eo 0,54 ja triglütseriidid 4,68
Vastas dr Marge Kütt
Tere
Vajalik oleks näha kogu hematoloogilist uuringut, üksikparameetrid WBC, Hgb, Eo ja Htc ei võimalda uuringut hinnata.
Samuti peaks teadma, miks uuringud määrati ja kas patsiendil ...
valulik luumoodustis
Millega võiks tegu olla kui mul on nimetissõrme ja peopesa üleminekukohas valulik kõrgem luumoodustis? tekkinud. Annab tunda kui avaldan survet sellele kohale nt jõusaalis. Kas tegu millegi ohtlikuga?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa selle kirjelduse põhjal midagigi oletada. Saan soovitada vaid perearsti konsultatsiooni, täpsustavaid uuringuid ja ravi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Kas tegemist võib olla ateroomiga?
2 aastasel lapsel kõrva taga selline sinakas/lilla ümar muna kas tegemist võib olla ateroomiga või on midagi muud. Mida teha?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Saan aru, et 2 aastasel lapsel on kõrvarõngas ja selles kandis siis selline munake. Tekib kahtlus võõrkeha granuloomi suhtes. Paistab, et kõrvarõngas on millestki muust, kui kullast, sellest ...
Pumm silmalaul
Mehel oli paar nädalat antud kohas punane punn (ei olnud valget/mäda näha), nüüd tömbas dušši all lahti/katki selle ja nagu mingi tükk oleks järgi? Punn ei old valus ega ebamugav, hetkel ka kõik ok. Kas ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Paistab olema rahetera ehk halasioon väikese põletikuga. Käsimüügist sobivad silmatilgad, nt Ocuflash 2-3 p ravida. Kui efekt puudub, siis perearsti poolt ravi, vajadusel e konsultatsioon ...
Kõht on kinni olnud juba kuuaega väljaheidet väga raske väljutada,mida oskate soovitada sellisel juhul
Kõht olnud kinni juba kuuaega ja väljaheidet tuleb väga harva välja,joon piisavalt vedeliku ja kõht on väga punnis ja koguaeg täiskõhutunne
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Hiljutisecalgusega, ebaselge kõhukinnisus vajab arsti konsultatsiooni, põhjuseid palju.
Head tervist soovides.
Madis Veskimägi
Ülahuule all pool heledam
Tere
Märkasin tana et üla huule all pool on peenike heldam triip. Ühtegi teist huule vähi sümptomi pole olnud. Ega tegu pole huulevähiga?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kindlasti mitte. Selline heledam triibuke huulel võib olla igati normaalne. Muret tekitavaks sümptomiks on tihke, valutu haavand.
Koostöö oma perearstiga, vajadusel täpsustaavad uuringud ...
Rindkere valud
Rindkere on juba pea 4 kuud järjest valutanud. Algul hakkasid valud vasakust rinnast, hiljem siis keskelt ja paremalt. Valu ei ole tugev, kuid pigem mõjutab see mind vaimselt. Valu ärgates on suurem. Algul ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid on mitu. Oletada ei saa. Soovitan pöörduda oma perearsti vastuvõtule, edasine käsitlus.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Süda
Tere
Probleem on selles et varem oli nii et kui tööd tehes saunas käies ja kui pikalt juua siis viskas südame rütmist välja 220-240 ja ära saada seda aind kui süstiti veeni cordaroiga ja saadi süda ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Paistab, et Teil raviti südame lisajuhteteest tingitud rütmihäiret ablatsioonraviga. Selle järgselt ikka jälgitakse patsienti, vajadusel uus elektrofüsioloogiline uuring, ehhokardiograafia. ...
Vaata kõiki nõustamisi