Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Kivikõva muna parema lõuanuki juures kõrva all tagapool

Tere!
Olen pea aasta Austraalias viibinud ja vaevab kivikõva munataoline moodustis parema lõuanuki juures kõrva all tagapool. Katsudes kivikõva, parem silm veidi veidraks muutunud, visuaalselt ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada ainult kiiret pöördumist arsti vastuvõtule. Ka Austraalias on EMO-d haiglate juures, kõik saavad aru Teie olukorast ja ei riidle. Läbivaatus, analüüsid, piltdiagnostika, siis ...

Loe edasi

Luumuhk?

Tere!
Hetkel kreemitades avastasin kannakohal "muhu", aga tegu on luuga... absoluutselt tunda ei anna, pole sellel jalal ka teada traumat olnud. Oleks see ammu- oleks ka varem avastanud. Näha kand ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalik, et kannakõõluse kinnituskoha kaltsifikaat ehk "soolade ladestumine". Täpsemalt Teie perearstilt, läbivaatus, uuringud, siis juba vastav ravi.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Küsimus

Tere! Ega ei oska aidata/soovitada kelle poole põõrduda. Nimelt suus alahuule siseküljes väga imelik "asi", kindlasti mitte vill selline näpuotsa suurune "junn". Ei oska isegi sellele nime anda siuke lollakas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Nägematta ei saa midagi oletada. Perearst saab seda hinnata, saab teha ka fotod ja korraldada e konsultatsiooni. Mõni perearst võtaks ka proovitüki.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Kalprotektriin kõrge

Tere roojas leitu kalprotektriin kõrge 202 on näit ja perearst ei saada uuringutele
Kas on miskit tõeliselt vaja teha uuring

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Normi piiriks loetakse 50 ühikut, kui üle 800, siis on kindlasti uuringud vajalikud. Rääkige oma perearstiga, ta selgitab Teile oma seisukohti.
Esialgu jälgimine. Kui on vaevused, siis ...

Loe edasi

Huule herpes

Tere, just kaks nädalat tagasi tuli mu huulele ohatis (pole esimene kord) ning nüüd kaks nâdalat hiljem ehk täna on mu huulel ning seekord ka nina seinal ohatised. Apteegist olen paljusid asju juba proovinud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olen sellises olukorras kirjutanud Valtrexi kuuri, 1 päevaks. Vajalik on ka immuunsusuuringud, haiguste testimine, mis võib seda kahjustada. Esmalt perearsti konsultatsioon.

Head ...

Loe edasi

10 kuune ei lälise ega matki tegevusi

10 kuune laps (sündis kuu aega enne tähtaega 36 nädalal) ei lälise ega imiteeri tegevusi(plaksutamine, osutamine, lehvitamine). Füüsiline pool väga hea, ilmselt varsti kõnnib.
Kas vaimne pool koos ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Soovitan nõu pidada oma perearsti ja pereõega. Võtta aega ja jälgida koos meedikutega last, vajalik on ka kuulmise hinnang, audiotestriga või käteplaksuga, kui laps ei näe tegevust.

Loe edasi

Verevalum lõua all

Tere

Küsimus, millest võib tekkida ootamatult verevalum? Nimelt on üleöö tekkinud lõua alla verevalum. Ise ei pannudki tähele, kuid laps küsis, mis mul lõua all on.

Valus ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei näe mõne raske haiguse tunnuseid. Magades võib inimene teha igasuguseid liigutusi, nii võib ta endale tahtmatult lüüa ka mõne sinika. Ma ei muretseks. Kui aga probleem kordub ja süveneb, ...

Loe edasi

Kõrgenenud vererõhk

Tere,

Veidi üle aasta tagasi avastasin, et vererõhk on kõrge. Mingi aeg oli ta 140-160/92-105 (Sellel ajal oli ka palju stressi selle "uudise" pärast). Perearst kirjutas kohe ravimid välja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usaldage oma arste. Kirjeldate nii kenasti, et kõik stresssi maandavad tegevused on head, siis see toetab ka soovitust mitte kasutada ravimeid. Hea on, kui ka kehakaal saaks paika, ülempiiriks ...

Loe edasi

diafragmaalhernia

Tere
Käisin endoskoopia uuringul valude pärast rindkere kolmnurgas, varem hooajati nüüd peaaegu kuu aega pidevad. Avastati ,et mao limaskest terves ulatuses atroofiline ja et on min.libisev diafragma ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Operatsioon ei ole esimese valiku ravivõte. Ikka reziim ja ravimid. Vältida kõhu täissöömist, lamamist madala peaalusega, sügavat kummardamist. Seejärel maohapet vähendavad ravimid- ome-, ...

Loe edasi

Rindkeres ja seljas valud

Tere

On pikemat aega rindkeres valu hoogusid, enamasti rindkere pinnapealsed valud, vahest ka tugevad valu sööstud mis kestnud lausa üks tund, kuid need rinnust seest. Viimased paar nädalat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahtlustan lülisambast ja lihastest lähtuvaid valusid. Esialgu lihtsad uuringud: röntgenogrammid kopsudest, lülisamba rinnaosast, vereproovid, täpsemalt reumaproovid, välistada spondüliit, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi