Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.