Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

teleangiektaasiate peale tätoveerimine

Tere! Paar aastat tagasi lõi mulle seistes säärde valu ja sealt tekkis ka esimene katkiste kapillaaride kogum. Nüüd on neid paari aastaga veidi juurde tekkinud just samale säärele. Vahepeal säär ka sügeleb ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kui leiate tätoveerija, kes on nõus seda piirkonda vaatamata veenilaienditele, katma, võite jätkata. Tätoveeringuid on ju erinevaid ning ma ei saa päris täpselt aru, millist tätoveeringut ...

Loe edasi

Tere kas sellised jalad põlve tagant on normaalsed 23 aastat olnud veenilaiendid .

Tere viimasel ajal jalad väga valutavad.

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Jalavalu, mis kiirgub põlveõndlast reie tagakülge pidi tuharasse, ei ole seotud pildil näha oleva veenilaiendiga. Pigem on tegemist radikulaarse probleemiga - tavaliselt on kaebused ...

Loe edasi

Kurk

Tere. Jaanuari lõpus kurk oli kuiv pärast tekkis valu punasus eritti paremal mandlil.Valus oli neelatta kipitas kõrvettas.siis algas ka nohu.Nohu ja kurgu valu lõpesid,aga kurk jäi ikka kuiv tekkinud kerge ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus ja seisundi kirjeldus on omane kroonilisele mandlipõletikule. Kurguarst vaatab kõike lähemalt, mõni analüüs ka, nt ASO tiiter ja saab otsustada edasise käsitluse. Seniks aga kurguspreid ...

Loe edasi

Mononukleoos

Tere

Täheldasin alates novembri algusest (võibolla isegi varem) kaela peal vasakul pool suurenenud lümfisõlme (kõva ja liikumatu). Mõned korrad käisin perearsti vastuvõtul, aga kuna muid haigustunnuseid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Paistab, et kõik on Teie kirjas toodud. EBV tõus, vaevused: lümfisõlmede suurenemine, surve rindkeres ( see võib olla põhjustatud põrna suurenemisest) ja väsimus. Kui mahti, võiks siit lugeda ...

Loe edasi

Kas on verevarustuse ateroskleroos?

Kõndimisel tekib valu parema jala sääremarjas ja valgub edasi jalalabasse.Jalalabas verevarustus halvem kui vasakul jalal.Kõndimise tagajärjel suure varba kõrvalt 3 varvast täiesti külmad. Jalg ei ole ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

On täiesti võimalik, et kaebused on arterite kahjustusest. Samas on võimalik, et kaebused on millestki muust. Eesti Vabariigis kehtiva süsteemi alusel pöördub selliste kaebustega patsient ...

Loe edasi

Pimesool

Tere!

Kas pimesool võib valutada ka ilma palavikuta ja mõned korrad kuus, aastate jooksul? Küsin, sest naistearst välistas nasiteosakonnas probleemid, aga terav valu kiirgab just sealt paremalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevus võibki olla tingitud ovulatsioonist, seda nimetatakse ka tsükli keskpaiga valuks ( mittelschmerz, hea ülevaate saab siit https://en.wikipedia.org/wiki/Mittelschmerz ).
Üks ussripiku ...

Loe edasi

Keelel laik

Tere!

Märkasin suud uurides väikest “laiku” keele küljel allpool. Kas see on normaalne?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Päris normaalne ei ole, kuid see võib olla ise paranev, mööduv nähtus või muu haiguse üks avaldumine.
Saan soovitada head koostööd oma perearstiga.

Head tervist soovides
Loe edasi

Vasaku jala varvaste ,pöia ja kanna valu.

Käisin saunas ja vasaku jala veresooned sääre siseküljel olid nagu peenikesed samal ajal kui teisel jalal olid jämedad.Pärast pikali olles aga olid veresooned nagu vaakumiga sissepoole imetud.Kas valu ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Kirjeldatud veresooned - nähtavad veenid nahaaluses koes, ei ole kaebuste põhjuseks.
Tegemist on visuaalse muutusega,millega antud hetkel tegelema ei pea. Valusündroom ...

Loe edasi

vereanalüüsi vastused

Tere!
Tahan teada saada mida tähendab:
Hemogramm 5-osalise leukogrammiga

WBC
7.0 /nL 3.8 - 10
RBC
4.46 /pL 3.8 - 5.5
Hb
140 g/L 110 - 150
Hct

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vereproovid paistavad olema korras. Käevaevuse uurimine algab arsti kabinetis- nahatundlikkus, Tinelli, Flicki ja Phaleni test. Neid teeb iga perearst, perearst saadab ka ENMG ehk elektroneuromüograafia ...

Loe edasi

Vähi pärilikkus, suitsetamine ja köha

Tere!

Palun Teie arvamust kahe teema kohta.

1. Minu vanaema ja tema vend surid mõlemad vähki vastavalt 66 a vanuses ja 47 a vanuses ning esimesel neist oli peaaju kasvaja ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vähi pärilikkuse kohta on raske anda ühest vastust. Kirjeldate väga eineva paikmega haigust ja vaevalt on need pärilikud. Ja ausalt öelda- statistika on karm- iga 3-4 inimene sureb kahjuks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi