Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Vere kohta

Tere ma olen veidi mures, ma tahan teada saada kui lähen perearsti juurde vere proovi andma. Mida seal vere proovst võib tulla välja

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Vereanalüüsist on võimalik määrata väga erinevaid parameetreid. Soovitan Teil mitte muretseda, sest isegi kui vereproovis on midagi korrast ära, on teadmine parem kui mitteteadmine.
lugupidamisega
Loe edasi

Ravi

Tere olen 9 aastase tütrega Balil puhkusel. Ta võttis päike läbi prillide nii kõvasti, et silmad on paistes. Eile olid punased. Panime päevitus järgset kreemi. Täna käisime apteegis ja seal soovitati E ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Ütlen otse- E vitamiini kapslitega mul kogemus puudub. Kirjeldus vastab silma limaskesta põletikule ehk konjunktiviidile. Raviks olen soovitanud jaheda kummelitee komressi. ...

Loe edasi

Sumamed 500mg

Tere!

Mulle määrati sumamed 500mg aintibiootikumi ravi fonkuliidi töttu. Määrati 6 päevane ravi, kus 1 tablet korra päevas. Küsimus järgmine, et millal vöib esimest korda peale ravilöppu alkoholi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ravim ja selle jäägid eralduvad organismist lõplikult u 5 päevaga. PEale seda siis, kuid ikka jälgida mõõdukust- kuni 4 ühikut päevas, nädalas 3 alkovaba päeva, nädalas mitte üle 16 ühiku. ...

Loe edasi

Palavik, neerud, süda, nõrkus

Tere
Minu probleemid algasid 6 nädalat tagasi. Tundus olevat mingi viiruslik haigus, sest abikaasa jäi täpselt samade sümpomitega kohe minu järel haigeks. Oli väike palavik 37.4-37.6, kinnine köha, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan usalduse eest, Teie kirja lugedes sooviks väga aidata, kuid saan vaid oletada ja pakkuda mõned lahendused. Minu arvamus ühtib apteekri hinnanguga. Kas just südamelihase põletik, küll ...

Loe edasi

Põletik/punn näos

Tere!

Olen hädas sellise asjaga näos. Üldiselt vistrikke mul ei ole,kui siis vaid enne menstruatsiooni,aga väikesed. Teatud aja tagant- viimane oli 3 kuud tagasi,nüüd jälle selline juba u ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ma kahjuks ei saa päris hästi aru, mida kirjeldate. Abi oleks fotost. Julgen oletada, et tegemist võib olla põletikulise rasutsüstiga. Kui nii, siis see vajaks kogu kapsliga naha seest välja ...

Loe edasi

Survetunne vasakus kõrvas, torked rinnus

Tere!
Olen 26. aastane noormees. Ütlen kohe ära, et spordiga aktiivselt ei tegele ja liigun päris kindlasti liiga vähe. Nädalavahetuseti püüan siiski vähemalt 6km jalutuskäike teha ning 3-4x nädalas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused seotud keskkõrva ventilatsioonihäirega, mille põhjuseks tõenäoliselt kuulmetõrve turse. Täpsustav uuring oleks tümpanomeetria ehk uuring, mis näitab kuidas trummikule liigub ...

Loe edasi

Ikka veri rögas????

Tere jälle.Nädal aega on olnud röga verine ja paremal pool rinnus valu üleval õla juures keskel nagu roiete taga ja roiete all servas ning seljas paremal pool õlast kuni roiete alumise servani.Käisin EMOS ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui esmane vereanalüüs ja kosuröntgen on korras, siis on paljud tõsised haigused, mis võivad verd rögas põhjustada, välistatud. Kopsuarst visiit oleks järgmine loogiline samm, sest tema saab ...

Loe edasi

Südamestimulaator

Stimulaator paigaldati 22.12.2016.Eelnevalt oli kõikuv vererõhk,ülemine 130 kuni 199,alumine 50-60 kanti,pulss väga madal,36-56.Seega pulsirõhk suur,enesetuune kehv,aeg-ajalt tuune,et teadvus kaob.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arvan, et asja peaks uurima. Teeksin korraliku EKG, ööpäevase vdrerõhu ja EKG monitooringu, hindaks tulemust, kui vaja, saadaksin need uuringud e konsultatsioonina asjatundlikule kardioloogile. ...

Loe edasi

Rinna all ribide kohal mul.

Tere!

Eile avastasin et mul on vasakul pool rinna all ribide kohal kühm. Katsudes on ka valus. Paremal pool seda pole. Uurisin väheke ka ise netist ja jõudsin jämesoole kasvajani. Mul on kõhuga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
29 aastasel, ehk noorel naisel, isegi kui ta suitsetab, on raskete haiguste võimalus väike. Uurin pilti nii ja naapidi, arvan ära tundvat naba, kuid midagi tarka ma ikka ei oska välja lugeda. ...

Loe edasi

rinnus valud

Tere. kuskil septembri keskel tekkisid rinna keskel sellised torke valud..ei põõranud väga tähelepanu sellele ..kuskil oktoobri lõpus tõõl olles tõusin püsti ..käis selline valu rinnust läbi ..veits venitasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil on tehtud kõik tähtsad uuringud ja need ei näita orgaanilist haigust. Iga uuringu ootamine ja kordamine kurnab ennekõike Teid ja ei anna sisuliselt midagi. Olen kindel, et tegemist on ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi