Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Lööve!

Tulin eile Egiptusest. Seal kolm päeva tagasi tekkis käe siseküljele punakas laik mis on kuum, sügeluse tunne. Kas võib olla päikseallergia või midagi tõsisemat? Mujal kehal ei ole.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Diagnoosida nahalöövet ilma patsienti nägemata mina ei oska. Kirjelduse järgi päikeseallergia see küll olla ei tohiks. Soovitan pöörduda oma perearsti või nahaarsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Loe edasi

Suured punnid lapse reitel

Tere. Kuu aega on aasta ja 9 kuusel lapsel imelikud punnid reite tagakülgedel, oleme kahel korral ka arsti juures käinud alguses arvati et on enteroviirus kuna lapsel olid ka suus haavandid ja kõrge palavik ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei oska ilma last nägemata kirjeldatu kohta midagi arvata. Kui diagnoos on ebaselge, soovitan pöörduda nahaarsti poole. Nahaarsti poole pöördumiseks pole saatekirja tarvis.
Lugupidamisega
Loe edasi

hüppeliigeste paistetus

Mõned päevad tagasi märkasin,et hüppeliigeste ümbrused on paistes.
Küsimus on aga selles,kas see saab olla põhjuseks vere crv tõusuks.
Paar kuud on see 100 ümber.Arstid ei tea selle põhjust ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kaebusteks on hüppeliigeste turse ja crv tõus, siis see võib viidata mingile reumaatilisele haigusele. Kuid võimalikke põhjusi on teisigi. Igal juhul peaksite pöörduma uuesti arsti vastuvõtule ...

Loe edasi

Lümfisōlmed

Tere , täna avastasin , et kubemepiirkonnas on üks lümfisōlm suurenenud , vasakul pool. Mujal on koik lümfisolmed niinagu peab. Haige ei ole ja millegi üle pole kurta ,peale ühe suurenenud lümfi üle . ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea kirjelduse eest. Oletan, et põhjus ongi põlvemarrastus, sellele järgnes paikne lümfisõlmede reaktsioon pisikutega võitlemisel. Saan soovitada marrastuste ravi ja lümfisõlme jälgimist, ...

Loe edasi

Helicobakter

Tere.
Tore oleks küsida ka teise arsti arvamust.
Nimelt on mul magu haige olnud umb 20.aastat.
Noorusaes mõõga neelamisel avasti kaksteistsõrmiksoolehaavand. Ravi oli edukas ja haavand ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sõltuvalt olukorrast on mõistlik teha ka analüüse peale ravikuuri, vajadusel tehakse ka gastroskoopia, seda korraldab perearst. Uuringu näidustus on ka patsiendi mure ja ärevus. Igapäevased ...

Loe edasi

Kolesterool

Tere.
Tegin synlabis terviseriski analüüsi.
Ldl kolestorooli norm oli 3 aga mul 4,3
Tavaline kolestorooli norm oli 5 aga mul 6
Triglütseriidid norm oli 1,7 aga mul 1.88.
Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esineb vähene düslipideemia ehk vererasvade tasakaaluhäire. Loodan, et andsite vereproovi hommikul söömata ning viimane söögikord oli eelmine õhtu, hiljemalt kl 18.00. Need on üldised reeglid, ...

Loe edasi

Vereproov

Tere,

Muret tekitab vereproovi tulemus. Eosinofiilid kõrged. Ly madal. Väsimus on ainuke mure (seostan tööga), lümfisõlmed üleval ei ole. Magades olen higistama hakanud (vanus?)
Paluksin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saadate nn biokeemilised analüüsid- need paistavad olevat korras. Täisvereproovi, näiteks hemoglobiin jt vastuseid ei näe. Kuid ! Väsimus on keerukas teema, mille käsitlus algab patsiendi ...

Loe edasi

tere

kas see on normalne et vererõhk kõigub mull täna on 116 vere rõhk ootan kirja vastu ma kogu aeg kõrge madal kõigub nimoti

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei saa ma esitatud küsimusest hästi aru. Vererõhk peab olema alla 140/90 mmHg ja see on normaalne, et vererõhk mõningal määral kõigub.
Lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Tööl olles järsku mitmed kahtlased sümptomid

Tere
Tegelen IT tehniku tööga, mistõttu on palju ringi liikumist majadevahel. Jõudsin täna kell 8:00 tööle ja tegin regulaarset tööd. Kui 9:30 liikusin trepist alla, võttis järsku südamerütmi kiireks. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Arvestades teie vanust ja eeldades, et olete varasemalt olnud terve inimene, on kõige tõenäolisem, et tegu oli paanikahooga. Kindlat diagnoosi patsienti nägemata ei ole võimalik panna. Igaks ...

Loe edasi

Madal veresuhkur.

1.Viimasel ajal on mu veresuhkur madal.Mõõdan hommikuti tühja kõhuga sõrmest.
Tavaliselt on olnud see mõõde juba aastaid 5,2 - 5,6.
Suvel oli mõõtmisel pikem vaheaeg. Viimased mõõtmised on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Raske on midagi kindlat vastata. Kas olete suhkruhaige ja tarvitajate veresuhkrut alandavaid ravimeid.? Kui mitte siis vajaks veresuhkrumääramise varustus kontrollimist. Samas kui enesetunne ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi