Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

körge vereröhk ja öhupuudus

Mul on körge vereröhk ja valud sydamepiirkonnas.Väsin kiiresti.Fyysilist tööd eriti enam teha ei jaksagi.perearst on teinud kardiogrammi ja vereanalyysid,ytleb,et köik korras.Jutt öe kaudu oli et mida ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Pean õigeks kardioloogi konsultatsiooni. Kõige lihtsam on, et perearst teeb e konsultatsiooni, paneb kirja vaevused, senise ravi ja uuringud. Kardioloog vastab 2-3 päevaga, ilmselt kutsutakse ...

Loe edasi

õhkrind

Tere,

Tekkis küsimus õhkrinna kohta. Kas õhkrind võib tekkida ka lihtsalt niisama? Vahel tunnen et on raske hingata aga samas kui pulssoksüdomeetriga mõõdan on hapniku tase 95-97, vahel 93-94. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, õhkrind võib tekkida peaaegu niisama, nt sügaval ringutamisel. Seisundi täpsustamiseks röntgenipilt rindkerest. Väiksem õhkrind laheneb ise, suuremal vajalik raviprotseduur.
Head ...

Loe edasi

Jalal punane laik

Viimase kuu aja jooksul on tekkinud jalale üks punakaspruun laik, mis ajas suureneb. Nüüdseks laihu läbimõõt peaaegu 2cm.
Ei sügele, ei kestenda, ei valuta - lihtsalt on.
Millega võiks tegu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema dermatofütoos ehk naha seenhaigus. Raviks Travocort salv. Teeie perearst vaatab löövet lähemalt ja määrab täpsema ravi.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Gastriit ja toitumine

Minu diagnoos on - Gastro-ösofageaalneemao-söögitoru tagasivooluhaigus.
Palun vastake. Millises kliinikus on arst-gastroenteroloog-dietoloog, kes valib mulle individuaalse dieettoidu.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ajusalt öelda, ei olegi muud teha, kui hoiduda väga praetud, hapukatest, vürtsistest toitudest, vältida magamist madalama peaalusega ja tarvitada määratud maohapet vähendavaid ravimeid. Abiks ...

Loe edasi

Suurenenud lümfid

Tere

Nädal peale 1doosi moderna vaktsiini tekkis süstikohale kergelt tundlik ja sügelev punane laik ja sama kehapoole rangluu juures tekkis lümfide turse. Nüüd on punane laik kadunud aga lümfid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, see võib olla üks vaktsiinisüsti kõrvalnähtudest. Probleem peaks ise lahenema u nädalaga. Mingit eriravimit v protseduuri ei pea esialgu vajalikuks.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Valu vasakul pool küljes /rinnas

Tere
Ei teagi kelle poole selle murega pöörduma peaks.
Nimelt eile hakkasin tundma ebamugavustunnet/ valu vasakus rinnas. Tavalisel ov ajal ongi rinnad vaga hellad ja arvasin et sellest. Õhtul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raske öelda. Teie vanuses naise rindade valulikus on tõesti otseselt seotud tsükliga. Välistada ei saa ka reaktsiooni vaktsiinile.
Kui vaevus püsib, siis perearst, mammograafia, edasine ...

Loe edasi

Iiveldus

8 päeva tagasi viibisin päikese käes umbes 5 tundi. 6 päeva tagasi tekkis iiveldus, vahepeal väheneb ka söögiisu.

Kas iiveldus võib olla seotud päikesepõletusega ja avalduda alles 2 päeva ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See ei ole omane päikesepistele. Noore naise iivelduse põhjuseid on mitmeid, üks neist on rasedus. On see võimalik ? Rasedustest käsimüügist või HCG test perearsti v naistearsti poolt.
Loe edasi

Lapsel puuk

Tere
Mul on mõned küsimused seoses puukidega:
1. Leidsin oma 6a lapselt kaela peale kinnitunud puugi. Eemaldamise käigus jäi kahjuks pea sisse. Kas nüüd on lapsel suurenenud oht puugihaiguse ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldate puugi noorvorme, larve ja nümfe. Kui puugikeha on eemaldatud kiirelt, kuid pea jääb sisse, siis see ei kujuta mingit ohtu. Tasapisi see langeb ise välja.
Ärge muretsege !
Loe edasi

seljavalu, kas K-vitamiinist oleks abi. Jalgadel kergesti ka verevalumid.

Selg valutab 2 nädalat, määrinud erinevate salvidega. Kunagi olnud luude hõrenemise diagnoos.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esmalt vabandan, minust mitteolenevatel põhjustel jõudis teade Teie küsimusest minuni suure hilinemisega.
Minu poolt ei ole õige hakata midagi diagnoosima, seetõttu ei saa anda ka ravisoovitusi. ...

Loe edasi

Punased varbad

Tere, avastasin et minu 16 a on mõlema jala väiksed varbad tulipunased ja tundub ka paistes. On 4 a põdenud vaskuliiti.
Kuhu või mis arstile peaks pöördume.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ega jalatsid ei hõõru ? Soovitan perearsti külastust, seisundi täpsustamist, edasist käsitlust.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi