Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Mandlil kühm

Tere!
Vasakul mandlil allpool asub selline kühm (lisatud foto).
Millega võib olla tegu?
Mida peaksin tegema?
Suur tänu vastuse eest!

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja hea foto eest. Esimene hinnang- midagi halvaloomulist see kühmuke endast ei kujuta. Pigem on see sidekoestunud mandli krüpt, algpõhjus- krooniline mandlipõletik. Ärevusega ...

Loe edasi

Kaebused

Pidevalt jääb pilk nagu ühte kohta kinni, samamoodi kui jäâdakse unistama. Mina unistama ei jää vaid pidevalt mitu korda isegi järjest jääb pilk kinni ja pidama, kõigest saan aru ja ümbritsevast ka saan ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevuse kirjeldus teeb üsna murelikuks. Soovitan perearsti külastust, analüüsid ja uuringud: Borrelioosi testid, hoolikas neuroloogiline läbivaatus ja leiu kirjeldus perearsti poolt. ...

Loe edasi

Veri väljaheites ja ajab toitu ülesse

Millest see vòibolla, 37,2 jne palavik ka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan illustratiivse pildi eest. Asi kohe selgem. Verine, limane väljaheide on tõsine leid ! Diagnoosihüpoteesiks pakun nakkusliku päritolu soolepõletikku, enterokoliiti. Esmasteks ravisoovitusteks ...

Loe edasi

Jalas valu

Tere.
Minu on probleem vasaku jalaga,nimelt on see päev otsa valutanud või noh päris valuks seda nimetada ei saa nii öelda ebamugav tunne jalas.Vahepeal on ka veidi tugevam valu. Ja jalg on teisest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse alusel tekib kahtlus närvivalule, umbes nagu Tootsil. Põhjuseks Teie vanuses on peamiselt ühe tuharalihase pingest surve närvile, harvem lülivaheketta sopistisest valu. Valu leevenduseks ...

Loe edasi

Nitrit uriiniproovis

Tere!

Soovin täpsustada, kui uriiniproovis on nitrit positiivne (muud näitajad korras), kas on vajadus uurida edasi (bakteri külv)?
Pōletikule viitavaid ägedaid sümptomeid pole, vaid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuseteede põletiku tunnuseks on leukotsüütide ja nitritite olemasolu. Nitritid viitavad bakterite olemasolule. On olemas ka seisund bakteriuuria, st pisikute olemasolu uriinis, normist suuremas ...

Loe edasi

Kasvaja peanahal

Tere!
Umbes 30 aasat tagasi ummistus üks rasupoor peanahal, millest ei õnnestunud rasu välja pigistada ning see hakkas vaikselt kasvama.Kuna see ei valmistanud mingeid vaevusi, ei pööranud ma sellele ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus vastab rasutsüstile. Üsna sage probleem, halb on see, et ühel päeval võib tekkida põletik. Ka "sarv" peas ei meeldi kellelegi. Soovitan nõu pidada oma perearstiga. Meie perearstidest ...

Loe edasi

Kurgukaarel valutu moodustis

Paremale kurgukaarele on tekkinud mingi roosakas punni moodi moodustis umbes 2mm suurune. Nagu oleks vesivill aga samas on see sama värvi nagu kurgukaarel ise, see ei valuta ja ei ole põletikuline. Kurgu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast. Oletan, et vist on juhtunud mingi tehniline probleem, sarnase murega juba pöörduti. Mida arvan. Kirjeldus vastab mandli sekreedi tsüstile ja mandli krüptide sekreedi ...

Loe edasi

Kiirenenud pulsisagedus

Tere. Minu probleem seisneb kiirenenud pulsisageduses. Üldiselt ongi minu pulss kiirem, kuid vahest on see rahulolekus 112,120 jne, et liiga kiire. Sportiga ma igapäevaselt ei tegele. Vererōhk on mul üldiselt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka esmase kontakti arst, perearst. Kolleeg teeb Teie läbivaatuse, vajadusel EKG, ööpäevase EKG registreerimise, analüüsid, eriti oluline on täisveri aneemia ehk kehvveresuse kahtlusel, kilpnäärme ...

Loe edasi

suurenenud kõrisõlm

Tere!
Mul on selline küsimus, et mu õel on suurenenud kõrisõlm (vähemalt ma arvan, et see on suurenenud; ma lisasin ka pildi). See ei ole äkki tekkinud, vaid on juba mitmeid aastaid selline. Võimalik, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see tähelepanek on kestnud aastaid ja erilised vaevused puuduvad, siis just kiiret pole. Isiklikult oletan kilpnäärme healoomulist suurenemist ehk struumat. Kui südametegevus on normaalne ...

Loe edasi

Peanahk

Saatsin ka pildi.Loodan, et sealt on näha!Probleem tekkis peale jaanipäeva, et tekkisid nagu punnid ja lööve.Ise arvan, et see võis tekkida nokamütsi kandmisest, kuna müts oli koguaeg peas ja väljas oli ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks pilti ei näe. Võimalik, et tegemist ongi nö higilööbega või nahaärritusega. Vaevust saaks leevendada Sudocrem või Bepanthen anti-ekseem kreemiga. Saab käsimüügist, vaevus peaks kaduma ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi