Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

refluks rasedus

Tere
Lgp. Doktor!

Tänan Teid eelmise kirja kiire vastuse eest. Natuke täpsustan enda eelmist kirja. Hetkel kohe algamas 37 rasedusnädal ja nagu ma eelmises kirjas kirjutasin, et vaevused ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jään oma eelmises kirjas öeldu juurde. Hetkel ei näe vajadust uueks gastroskoopiaks.
lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Jalavalu

Käisin 9 kuud tagasi veenitüve eemaldamisel.n.ö.kosmeetilisel.Peale seda jalg reie pealt ülevalt poolt tulitab.Nagu lihasvalu moodi.Aeg ajalt lööb ka reie sisekülge ja enne põlveliigest olevasse kohta.Samuti ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Iga operatsioon on seotud teatud riskidega, ka veenilaiendite korrigeerimine ükskõik millisel meetodil. Nahaaluses koes on pindmist veenitüve saatmas nahka varustav närv, mis tavaliselt ...

Loe edasi

rinnus ja ülakõhus valu

Tere,
Olen hetkel viimast kuud lapseootel 36 nädal käib ja varasemalt on diagnoositud 3 a tagasi reflukshaigus. Enne rasedust sain vaevused isegi kontrolli alla, kuid rasedana on paljude ravimite ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Refluks on raseduse ajal väga sageli esinev vaevus, eriti raseduse teises pooles, sest kasvav loode surub kõhule. Ka rauasiirup võib kõrvaltoimena tekitada iiveldust. Kuna gastroskoopia on ...

Loe edasi

Küüneseen

Tere,
Töötan kokana ja algselt pagar /kondiitrina.
5 käeküünt sarnased nagu pildil, ääred tumedad(rohekas mustad), küüntel vertikaalsed triibud nagu, küüned tunduvad kuivad ja rabedad,nurgast ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Seenhaiguse diagnoos on tõenäoline. Antud juhul käsimüügiravimitest abi ei ole. Peate kindlasti pöörduma arsti poole, sest kui seenhaigus on juba kahjustanud nii suures ulatuses küüneplaati, ...

Loe edasi

Tere! Sooviks tõlgendada vereanalüüside vastuseid!

Tere! Saatsin teile pildi oma analüüside vastustest, mul on punaselt märgitud vastused mis on normnäitajatest erinevad!
Sooviks teada kas mul on põhjust nende pärast muretseda.?
kas kõik on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vereanalüüsi kõige olulisemad näitajad on täiesti normis, kerge hälve on lümfo, leuko ja monotsütide arvus. Selle taga võib olla näiteks hiljuti põetud viirusinfektsioon. Südamerahuks ...

Loe edasi

Jalgade haavandid ...

Kas antud faasis on veel võimalik jalgade haavandeid ravida ja/või leida võimalus leida lahendus valu leevendamiseks?

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Kuna tegemist on suure haavandiga, soovitan arutada oma perearstiga plastikakirurgi konsultatsioonile minekut. Kuna olete juba veresoontekirurgi juures käinud, siis on tema poolt soovitused ...

Loe edasi

Nimetissõrme siseküljel punetav ja kestendav laik

Tere.

Umbes paari nädala eest tekkis parema käe nimetissõrme siseküljele õrnroosa, kestendav ja sügelev laiguke, mis endast pidevalt märku ei andnud. Tasapisi laiguke suurenes , vahel sügeles. ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Väga keeruline on nii väheste andmete põhjal ja ilma pildita öelda, millega tegemist võib olla ja mis teid võib aidata.
Alustage niisutava kreemiga määrimisest, kreem võiks olla ...

Loe edasi

valu ülakõhus

Tere,
Lgp. Doktor!

Olen Teile varasemalt kirjutanud ja abi saanud.
Nimelt olen ma hetkel lapse ootel viimast kuud, kõht on suur ja enesetunne pole kiita. Olen kaalunud perearstile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raseduse viimase kuu vaevused võivad olla väga erinevad, neid on kohe nii palju, et patsiendile võib kõik see tunduda kohutavana. Ei loe Teie vaevustest välja ohumärke, kui Teid jälgivad meedikud ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Tere! Viimasel ajal väga tihti valutab pea (tavalised valuvaigistid ei aita), pidevalt olen väsinud, mõnikord ka iiveldus.
Vaadake palun vereanalüüsi, mis arvate kas tuleb veel mingid uuringud teha:

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Leiuna ilmneb veidi madalam D vitamiini tase, seda saaks parandada D vitamiini võtmisega, nt 2000 ühikut päevas aprilli lõpuni. See võib olla Teie vaevuse üks võimalik põhjus. Muud analüüsides ...

Loe edasi

Ekstrasüstolid

Tere,
Olen hädas ekstrasüstolitega, algasid need oktoobrikuus. Varasemalt on olnud kah perioode, kus neid ekstrasüstoleid on palju, isegi selliseid, kus igas minutis on üks vahelöök. Siiski arstid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tehtud on rida uuringud, millega on välistatud tõsine orgaaniline südamehaigus, olgu selleks siis klapirike, müokardihaigused või ohtlike rütmihäirete risk. Ei loe välja, et oleks tehtud ka ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi