Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Helicobakter pylor

Tere. Lõpetasin äsja kolmikravi helicobacteri vastu. Olid kerged valud seljas abaluude all ja ka ees rinnaku all. Nüüd valud taandunud. Loodetavasti sain sest lahti.Lugesin kusagilt ,et see bakter levib ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, pisik levib olmekontaktide kaudu. Ravi on vajalik, kui on vaevused. Soovitan nõu pidada perearstiga, temalt vajadusel edasised uuringud, käsitlus.

Head tervist soovides,
Loe edasi

Kopsuröntgen

Tere, saadan Teile kopsuröntgeni vastuse.

Diafragmakaared selgepiirilised, normaalsel kõrgusel. Paremal lateraalsiinus suletud, vasakul vaba. Hiilused struktuursed. Bronhovaskulaarne joonis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on mitu, oletada ei saa. Soovitan leiu täpsustamiseks pöörduda perearsti vstuvõtule, temalt vajadusel täpsustavad uuringud, edasine käsitlus.

Head tervist ...

Loe edasi

Valutavad ja sügelevad sõrmed

Sõrmed valutavad ja surisevad,käelabad sügelevad .

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on palju. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Oletada ja huupi midagi pakkuda mina ei saa.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Põletik sõrmedes?

Mureks on nimetissõrmele tekkinud moodustis. See on tekkinud liigese kohale ja on justkui täidetud vedelikuga. Algul oli ka valulik, kuid nüüdseks valulikkus veidi vähenenud. Vahepeal sügeleb. Moodustis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõtlemisainet on. Ravi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida. Esmalt perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Rinnalihase turse

Täna hommikul ärkasin ja tundsin, et rinnalihas on kuidagi imelik ja ei soovi üldse pingutust. Liikuda ja kõike teha on väga okei, aga lihas ise on teisest märgatavalt suurem. Katsudes oleks nagu vedel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui otseselt punetus, palavik, tugev valu puudub, siis leevenduseks ibuprofen 0,4 x3, paikselt nt diklofenaksalv. Kui probleem püsib, siis pöörduge oma perearsti vastuvõtule.

Head ...

Loe edasi

Huvi pärast küsin peale songa oppi

Küsimus selles peale kubemesonga oppi kunas saa rattaga sõita ja matkata seljakotti matkal ka mis jääb alla 20kg hetkel seisuga mul matk juunis mis 10 päeva kestab kas on soovitav minna matkale kui opp ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tavaliselt kulub taastumiseks 1-3 kuud, sõltuvalt songa suurusest. Täpsemalt Teie perearstilt ja kirurgilt.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kõrvad lukus,vilistavad ja vasakus kõrvas tunnen nagu südamelööke

Tekkis põskkoopa põletik ja samal ajal läksid ka kõrvad lukku,nüüd on põskkoopa põletik läinud aga vasak kõrv endiselt vilistab ja on lukus

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan teha kuulmetõrve-keskkõrva tuulutusharjutusi, tarvitada limaskesta turseravimeid, täpsemalt Teie perearstilt. Vajadusel ka uuringud.


Head tervist soovides,
Loe edasi

Muna kaela piirkonnas

Selline mure, et kui ma söön tekib vasakule poole muna (enam vähem tennise palli suurune). Tekib ootamatult. Üldiselt kuus 2-3 korda, alati söömise ajal. Kestnud on see mingi üle 1 aasta.
Kui ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah oskan, koostöö arstidega, kes saavad Teid vahetult uurida ja ravida. Mõtleksin ka süljenäärme probleemile. Kui tõesti tekib tennisepallisuurune turse ja oluline talitlushäire, siis võib ...

Loe edasi

Kurk

Tere!
Mul varasemalt mitu kuud juba tulnud lihtsalt kopsudest läbipaisvat limast röga käinud ka arstil ütles kopsud puhtad ja peaksin tegema veeauru. Mul on ka õhupuuudus sellega seoses väga tihti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan ilmeka kirjelduse ja pildi eest. Värviline, rohekas röga on tingitud bakterist, millele toimib antibiootikum. Ravimi määrab arst, kes saab Teid vahetult uurida.

Head tervist ...

Loe edasi

Torkiv valu lõuatsis

Loodan et kirjeldan võimalikult täpselt, panen pildi ka et paremini selgitada, kus mul täpsemalt see väga ebameeldiv torkiv valu on.
See kogu aeg ei valuta, aga vähemalt kord kuus see valu tuleb ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan asjatundliku selgituse ja kena pildi eest. Näopiirkonna valud, eriti torkivad, elektrilöögitaolised, sageli alalõuas, lõuatsis võib olla tingitud kolmiknärvivalust. Sellele tavalised ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi