Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Sügelus

Tere,

Valmistab muret viimased nädal + tekkinud tugev sügelus kandadel , pärakus ( ma ei tea kas otseselt sügelus aga mingi häiriv protsess / kipitus , midagi mida varem elus ei ole olnud ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kandidoos võib teoreetiliselt küll anda sügelevat löövet jalataldadel, peopesades ja päraku ümber, kuid põhjusi võib olla ka muid . Kindla vastuse, kas tegu on kandidoosiga või mõne muu nahahaigusega ...

Loe edasi

Reflukshaigus ja rasedus

Tere
Lgp. Dokotor!
Mõni aeg tagasi kirjutasin teile seoses mao probleemidega. 2015 a diagnoositi mul kaebuste ja gastroskoopia põhjal ösofagiidita tagasivooluhaigus.Tegin aegajalt omeprasooli ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kui kuidagi ei saa, siis ohutuks vahendiks on Almagel või sellesarnane toode. See on mikstuur, mis moodustab mao ja söögitoru peale kaitsva kihi ja happeliiast tingitud ...

Loe edasi

Punane osa väljaheites

Tere,

Probleem siis järgmine. Olen ärevushäiretega vaevlemas ning kuna vanaisa haigestus pärasoolevähki hakkasin haigust kartma ja sümptomeid otsima internetist. Käisime ka kiirkorras EMOS ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olen veendunud, et Teie kehalise tervisega on kõik korras. Kardetud haigus Teie vanuses ei ole võimalik. Toit muidugi mõjutab väljaheite kuju ja värvust. Kui väljaheide sisaldaks verd, ei ...

Loe edasi

Kõht tihti lahti, valud, ebatavaline lõhn

Hetkel seis selline, kõht on tihti lahti, värvus rohekas, vasakus küljes on pidev kummaline tunne, kõige paremini oskan seda seletada nii, et kleepige endale teip vasakule kõhuküljele ja käige ringi. Ta ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kirjeldatu põhjal arvan, et oleks vaja teha täendavaid uuringuid, et uurida magu ja soolestikku. Seda saab teha läbi gastroenteroloogi konsultatsiooni. Ravikindlustussüsteemis on gastroenteroloogi ...

Loe edasi

Kõhuga ikka jama

Tere!

Kirjutasin teile ka varem, kuid sooviksin uuesti nõu küsida. Nimelt kurtsin muret, et viimase 3 kuu jooksul on väljaheide läinud pehmemaks, alguses on ikka korrektse kujuga kuid lõpp ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Suure tõenäosusega on antud juhul abi ärevushäire ravist. Venlafaxin on ärevuse puhul hea ravim, aga paraku võtab raviefekti saabumine paar nädalat aega ja ravi algul võib ärevus pigem süveneda, ...

Loe edasi

ohatis

Tere! Jala reitel,eriti sisekülgedel lamedad mullid hallikas valged,lõhkevad(pingutuse tagajärjel) siis on sellised loigud suuremad ja keskel punane täpp, mis lainetavad naha all ja siis paljunevad ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kirjeldate nahalöövet, mis ei ole päris iseloomulik ohatisele, täpsemalt vöötohatisele. Kirjutatud ravimid peaksid leevendama närvikahjustusest tingitud valu. Arvan, et ...

Loe edasi

Kõhuhädad

Tere!

Uurin siit abi, kuna olen väga suur ülemõtleja ja torman iga asjaga arstile, siis leidsin õnneks teie infolehe, et ei peaks ennast hulluks muretsema.

Nimelt olen märganud ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!

Väljaheite värvus ja kontsistents sõltuvad söödud toidust. Kui olete muutnud toitumist, siis selle tõttu on muutunud ka Teie väljaheite kontsistents. Rohke puu-ja köögiviljade tarbimine ...

Loe edasi

Nina.

tere. ma ei teagi millise arsti käest küsida, aga ehk saan kuidagi siit küsida. Mul pole nohu, ega midagi ma pole haige. aga mu ninas on kärnad , ja see on nii ebameeldiv, nina pole ka kuidagi katki seest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Julgen arvata, nagu Teiegi, et tõsist haigust ei ole. Olen kogenud, et selline vaevus tekib usina ninakarvade eemaldamise tagajärjel. Noorele naisele need ei pruugi meeldida ...

Loe edasi

rasedus ja veenilaiendid

Tere, Olen 30. nädalat rase. Jalgadel olid enne rasedust väikesed veenilaiendid. Rasedusega on nad vist lõhkenud ja nüüd on pool säärt sinine ja valutav. Sama ka teise jalaga, aga veidi vähem. Viimane ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Raseduse jooksul on normaalne, et varem vähenähtav olnud veenilaiendid muutuvad suuremaks.
Loodan, et tugisukkade all peate silmas ikkagi sukki (kogu jala ulatuses kompressiooni), ...

Loe edasi

Mis see on?

Aasta tagasi tekkis laiguke ise ütles et sääsepunnist. Aga kuna ta on invaliid ja pole 10 aasta kodu toast teiselt korruselt välja saanud. Pöördusin teie poole

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!


Tegemist on naha toitehäirega, mille kõige sagedasem põhjus võib olla veenilaiendite olemasolul, just need samad veenilaiendid. Kui veenilaiendeid ei ole, siis võib olla põhjus ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi