Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded teemal: Südamehaigused

vahelöögid südames

Tere lp. doktor, mul on mure oma südame pärast!

Olen 36-aastane naisterahvas. Põdenud 16-aastaselt gripi järgselt südame lihase põletikku ja mõned korrad enne seda südamega lastehaiglas ravil ...

Vastas dr Arvo Rosenthal

Te kirjeldate väga tüüpilist ja sageli esinevat tunnet, kui patsiendil esinevad südame vahelöögid:
"Viimased aastad aga tunnen väsimuse ja närvikoormuse ajal ka vahelööke. Mitte küll iga päev, aga ...

Loe edasi

Kas on südamehaigus?

Tere. Pöördun oma murega. 29. dets.pöördusin perearsti poole, sooviga teha EKG. Kuna oli tegemist ekstrasüstolitega , suunati mind Erakorralise Meditsiini osakonda Must. Haiglas. Olen läbi käinud mitmed ...

Vastas dr Arvo Rosenthal

Selliste kaebuste ja sümptoomide puhul ei saa konkreetset abi osutada interneti vahendusel. Aidata on võimalik kui vaadata läbi eelnevalt tehtud uuringute tulemused ja diagnoosid. Samuti on vaja teha korduv ...

Loe edasi

Tehis- või bioloogiline klapp?

Kas südame klapi operatsioonile minnes on enda valida, kas pannakse bioloogiline või tehisklapp? Mis on nende vahe? Mida tähendab "Saint Jude"?

Vastas dr Arvo Rosenthal

Kui patsiendi klapirike on nii tõsine, et näidustatud on klapiproteesi paigaldamine, siis kõige sobilikuma proteesi valiku teeb kardiokirurg. Valik sõltub paljudest asjaoludest, mis igal konkreetsel juhul ...

Loe edasi

Veini ja seksi m6ju sydamele?

Tere!



Olen yle 30-ne (noor)mees, kes on alati lugu pidanud heast veinist ja heast seksist. Kumbagi siis vastavalt 1-3 klaasi/korda p'evas v6imaluse korral. Viimasel ajal tunnen, ...

Vastas dr Meelis Vainu

Inimeste võimed ja võimalused on väga erinevad. Samuti ka vastupanu erinevatele (ka kahjustavatele) teguritele. Kui olete mures oma organismi ja eelkõige südame seisundi pärast, tasub jälgida tervislike ...

Loe edasi

kõrge vererõhk ja kiire pulss

Tere ma olen nii mures! Olen 19-aastane neiu. Tahtsin täna verd anda, aga mind saadeti tagasi, kuna mul pidavat vererõhk kõrge olema 156/114 ja süda pidavat ka liiga kiiresti lööma( 130 lööki minutis). ...

Vastas dr Meelis Vainu

Kui tegemist oli esmakordse taolise juhtumiga, mis lisaks veel seotud uudse situatsiooniga, ei ole põhjust liigselt muretseda. Kui taolised juhtumid ka korduvad on põhjust pöörduda (pere)arsti poole.
Loe edasi

Südame puudulikkus

Tere.

Minuga juhtus selline lugu. Läksin õhtul magama ja poole öö ajal ärkasin selle peale, et mul olid kõhus valud. Läksi loomulikult tualetti ja seal vajusin kokku. Kõht aga korrast ära polnud. ...

Vastas dr Meelis Vainu

Selle kirjelduse alusel on väga raske anda täpset vastust. Taolise seisundi puhul ei saa välistada mitmeid erinevaid haigusi. Soovitan kindlasti vaevuste püsimisel nõu pidada arstiga.


Loe edasi

Insult

Noorel 31-aastasel mehel oli insult ( eelnevalt 2 kuud tugevad peavalud ja tõsised nägemishäired ), mis lõppes surmaga. Juttu oli, et veresoon olla ummistunud ( kas see ongi insult? ). Täpset terminoloogiat ...

Vastas dr Meelis Vainu

Soovitan nimetatud probleemiga pöörduda neuroloogi poole, kuna küsimus puudutab seda valdkonda.



Meelis Vainu

Tallinna Diagnostikakeskus

Loe edasi

Valu südames.

Tere!

Olen 31 aastane naine ja mul tekkis öösel tugev valu südame piirkonnas, kestis ca 10 minutit. Valu oli nii tugev, et liigutada ei saanud ja paras hirm oli ka. Paari päeva pärast kordus ...

Vastas dr Meelis Vainu

Kuna nimetatud valuhoog on esinenud korduvalt, soovitaksin kindlasti pöörduda arsti poole, et välja selgitada valu põhjus.



Meelis Vainu

Tallinna Diagnostikakeskus

Loe edasi

Vali tümps

Austatud doktor!

Olen 31-aastane suhteliselt aktiivne naine. Hiljuti juhtus minuga kummaline lugu. Käisin pubis, kus oli live band esinemas ja seekord oli muusika erakordselt vali. Olen ennegi ...

Vastas dr Meelis Vainu

Raske öelda, kas oli vaid vali muusika südame rütmihäirete põhjustajaks. Taolisi seisundeid võivad põhjustada/soodustada ka toniseerivad joogid (kohvi, tee, alkohol), vaimne pinge, kestev ülekoormus, stress, ...

Loe edasi

prolaps

Tere!

Olen kuulnud, et vasaku külje peal magamine koormab südant (vabandan,

kui see küsimus on juba korduvalt esitatud). On sellel tõepõhi all? Ja kui on, siis

kas vasakul ...

Vastas dr Meelis Vainu

Magamisasend iseenesest südant ei koorma. Raske südamehaiguse puhul on patsiendil lamamine raskendatud ja nad kasutavad poolistuvat asendit. Mitraalklapi prolaps on diagnoos, mis tähistab südameklapi (mitraalklapi) ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi