Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Immuunsüsteemi toimimine. Pidevalt haige inimene.

Kuidas saan kontrollida oma immuunsüsteemi toimimist/mitte toimimist.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Immuunsüsteem on väga keerukas. Kirjeldate 2 haigust, mis kuuluvad autoimmuunhaiguseks, st keha kaitsesüsteem pöördub oma keha vastu. Juba see näitab, et kõik ei ole korras. Sage põdemine ...

Loe edasi

Punased laigud kätel

Tere
Nädal tagasi sõin pomelot ja peale seda ca tunnike tekkisid vasakule käele kolm sügelevat punni. Algul olid nahavärvi. Järgmine päev sõin mõne tüki veel ja tuli uus punn juurde. Arvasin, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ausalt öelda, meenutab nahaleid silenaha dermatofütoosi ehk seenhaigust. Seda ei tekita pomelo vaid mõni nahaseen, dermatofüüt. Seda ravitakse paikselt salviga. Kui on ka kahtlus allergiale, ...

Loe edasi

Mure kõhuga

Mure järgmine - kevadest saati tunnen ülakõhus (kolmnurgas) või roiete all paremal pool "midagi". Olen rääkinud perearstiga, tehtud on vereprioovid - maksa näitajad, põletiku näitajad jm. Arsti sõnul põhjalikud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sapipõie eemaldamise järgselt võivad sellised vaevused esineda, seda nimetatakse peenemalt postkoletsüstektoomia sündroomiks. Mõte on selles, et sapp, mis koguneks sapipõide, imbub nüüd pidevalt ...

Loe edasi

süda

Tere. Algas kõik peale lapse sündi 2011 aastal, tundsin pidevalt kuidas süda kloppib, seistes eriti ,tahtsin koguaeg istuda muidu oli tunne , et süda tuksub kurgus. Pöördusin arsti poole ,sain ka diagnoosi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on uuritud põhjalikult ja ei ole leitud olulist , eriravi vajavat orgaanilist südamehaigust. Isiklikult soovitan pidada "ärevushäire päevikut". See aitab selgitada, mis on need olukorrad, ...

Loe edasi

Muna ninas

Tere!
Alustan sellest, et mul väga väga halb harjumus nokkida nina.
Hiljuti hakkas paremast ninasõõrmest verd jooksma pidevalt, ilma et ma ise väga oleks põhjust andnud (veidi ikka)
Nüüd ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Muretseda ei ole vaja ! See ei vii kuhugi, vaid tekitab üha uusi probleeme. Kuid mõistlik käitumine on igati vajalik. Ninas ei tohiks munakesi olla. Perearsti külastus, teostatakse oluline ...

Loe edasi

Madal pulsisagedus

Tere,
Viimasel ajal on enesetunne tihti halb, väsimus mida ei oska kirjeldadagi ning suhteliselt tihti tunnen südames vahepeal sellist surinat nagu masinavärk oleks vahepeal oma rütmi kaotanud ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teil esinevad mitmed vaevused, need võivad esineda konkreetsete haiguste korral või olla niiöelda düsfunktsionaalsed, ehk talitlushäire ilma orgaanilise haiguseta. Mis just täpselt, seda peab ...

Loe edasi

Keele ja suuümbruse probleem

Tere!

U oktoobri keskpaigas tajusin vasakut lõhenenud suunurka, veidi kipitavaid huuli ja seejärel muutus ennetundmatult tundlikuks keel - kipitas, äärtele tekkisd vorbid jms. Nüüd kipitavad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Keele ja suunurkade valulike lõhede ja haavandite korral mõeldakse nii paiksete kui üldiste põhjuste peale. Kui probleem pole tänaseks lahenemas, siis peaks tegema analüüsid- täisveri, B12 ...

Loe edasi

Lõppematu köha lapsel, Staphylococcus aureus

Tere!

Suur mure. Poiss 9-aastane hakkas kuu aega tagasi köhima. Mitte ühtki muud sümptomit ei olnud, lihtsalt köhis-köhis. Mõni päev kinniselt, mõni päev lahtiselt. Esimesed 10 päeva oli ka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret ja proovime asju koos arutada. Lapsel on kindlasti midagi viga, mis, seda veel ei ole teada. Algul sain aru, et laps on 1 kuu haige, kirja lõpus- juba aastaid. Leian, et last ...

Loe edasi

Jalgade valu ja turse

Probleemiks on jalgade paistetamine ja valutamine. Öösiti jalad surisevad ja kihelevad, hommikul on kaal tõusnud 1-1,5 kg. Ei oska seostada eelmise päeva tegemistega. Ajapikku pissin osa vedelikust välja, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ehk uuriks lümfiteid ja veene. Esmaseks uuringuks on veresoonte, arterite ja veenide ultraheli doppleruuring. Teinekord võib olla väikevaagnas midagi, mis takistab veresoontes vaba verevoolu. ...

Loe edasi

Villid/punnid varbal

Tere!

Umbes nädal tagasi hakkas varba vahelt sügelema. Ei mäleta, et siis oleksid villid/punnid olnud. Mõned päevad tagasi avastasin villid ja need sügelevad väga. Päka peal on punni taoline ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teeksin vahelduvalt Fucicort ja Travogen salviga 7 p ravikuuri, need on retseptiravimid. Siis vaataks edasi. Aga arst peaks Teie varbaid ja nahka lähemalt uurima, ehk ta näeb ja avastab midagi, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi