Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Ajab pullama

Tere, ajab pilama kui pead külgedele kallutada ja ka kummardades sama teema ,voodis külge keerates o ka kõikumine tunda,vererõhk 136 ;87 ja pulss 80 . Probleem tekkis kui orgasmi ajal lõi valu korraks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie kirjeldus vastab tasakaaluelundi häirele, arstide keeles vestibulopaatia. Kui vaevus on lühiajaline ja puuduvad muud vaevused nagu kõrvavlile ja oksendamine siis võiks diagnoosida healoomulist ...

Loe edasi

Kõris tükitunne

Mure selline,et viimased 1.5 nädalat on olnud nagu tükitunne kurgus. Samuti neelates paremal pool nagu imelik tunne. Vahepeal lööb paremasse kõrva ka valu. Kardan kõige rohkem et tegu võib olla kõrivähiga. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõrivähk Teie vanuses ei ole võimalik. Kui vaevus tekkis konkreetselt peale moonisaia söömist, siis arvan, et küllap mõni mooniterake jäi kuhugi mandli või kurgusoppi. Soovitan pöörduda taas ...

Loe edasi

Koloskoopia uuringu tulemus

Tere

Käisin koloskoopia uuringul, mille käigu võeti ka proovid soolest. Täna saabusid tulemused. Väga murelikuks teeb proovi vastus rektumist. Kas tegemist on vähieelse seisundiga? Enda raviarstiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Low-grade tubulaarne adenoom. Maliigsuse tunnused puuduvad- nii loen Teie uuringust. Tegemist on healoomulise muutusega, vähk see ei ole. Vajalik on jälgimine ja ilmselt ka healoomulise soolevalendiku ...

Loe edasi

Imelik moodustis näpul

Nimelt mingi asi on tekkinud pöidlale ja on seal juba olnud viimased 6 kuud aga viimasel ajal see on valulikuks muutund ja kui sealt torgid siis hakkab verd tulema. Ja tundub, et näpp on väheke paistes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Täpselt ei ole võimalik midagi diagnoosida. See võib olla nt soolatüügas või kr küünevalli põletik. Pöörduge perearsti vastuvõtule, kolleeg hindab kõike lähemalt ja koostab edasise käsitlusplaani. ...

Loe edasi

Lülisamba artroos

Tere!

Mul on 5 lülisamba artroos.Selg valutab juba aastaid ja kogu aeg. Hiljuti sain positiivse rasedustesti. Kas on midagi mida peale harjutuste tegemise sooja ja paracetamoli võtmise veel ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on andmeid vähe, et saaksin anda sisulist ravialast nõu. Põhiline on raviharjutused, ülekoormuse ja sundasendi vältimine. Teie perearst koostab vastvalt Teie seisundile edasise ravi ...

Loe edasi

vasaku rinnas

Tere just aasta aega tagasi sain kanepist paanikahoog kus süda peksis väga kiiresti see on kōige halvem mälestus mu elus paar päeva seda hakkasin kartma ,et kui süda hakkab kiiresti lööma siis akki juhtub ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kanep võib tekitada rütmihäire hoogusid ja ka ägestada varjatult kulgevaid psüühhikahäireid.
Esimene soovitus- narkootikumile EI ! Vajate ka pikemat terviklikku ravi- psühhoteraapia, ...

Loe edasi

Probleem parema põlvega

Soovin lihtsalt teiselt arstilt nõu. Pöördusin oma murega perearstile ja käisin ka röntgenis.. Mure selles, et parema põlve mõlemale küljele, rohkem ette, tulevad suured pehmed munad. Eriti ei valuta, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Proovime arutada. Olete 65 aastane ja esineb II-III astme liigeskulumine. Selle süvenemise vältimiseks on oluline taastusravi, reie lihaseid tugevadavad harjutused, kehakaalu normaliseerimine. ...

Loe edasi

Imelik laik näos

Mõni päev tekkis lapsele pisike täpp mis oli natuke punane.nüüd päevade möödudes see on suuremaks läinud.arstile saame alles järgmine nädal.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõnekas foto, tänan. Leid on omane silenaha seenhaigusele, raviks paikne seenevastane salv. Arstina olen saanud häid tulemusi salviga Travocort. Apteegis on käsimüügis ka nahaseene vastased ...

Loe edasi

Peavalud ja pearinglus

Peavalud mis on kestnud aastaid ja nüüd on nii hulluks läinud, et ei taha alluda ka valuvaigistile. Lisaks on tekkinud juurde pearinglused. Kohati kestavad peavalud nädala ja ei taha kuidagi üle minna. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti läbivaatust, vajadusel ka neuroloogi konsultatsiooni, uuringuid. Püsiv pearinglus ja "süda paha" vajavad täpsustamist.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

süda

Tere Tegin siis 2-3 kuus tagasi perearsti juures südamekontrolli perearst kiidis ,et mul oli hea ekg
Aga mul nyyd teist korda on öösel olnud kui pulssi katsun siis oleks nagu mingi värin pulssiga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada vaid perearsti külastust, läbivaatust, vajadusel uuringuid. Enamus Teie vanuses esinevatest südamevaevustest on seotud organite kasvamisest tingitud healoomulise, mitte ravi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi