Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Täpid nahal

Tere,
Mida kujutavad ette väikesed nōelatorkesarnased täpid(loodan, et pilt on arusaadav). Täpid ei ole selgepiirilised ja on alla mm laiused. Enamjaolt on kätel ja mōni üksik jalgadel ja kehal. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
On väga ebatõenäoline, et antud nahalööve võiks olla mingi verehaiguse sümptom, iseäranis juhul kui vereanalüüs on korras. Kahjuks ei ole antud pildi põhjal võimalik panna kindlat diagnoosi. ...

Loe edasi

unetus

Vaevlen pikka aega unetuse pärast(aastaid).

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Sellise probleemi nagu unetus varjus peidab ennast hulk erinevaid tervisehäireid. Sagedasemad neist on uneaegsed hingamishäired, une ööpäevase rütmi häired, parasomniad, rahutute jalgade ...

Loe edasi

Keskkõrvapõletik täiskasvanul

Tere!

Otsin infot keskkõrvapõletiku kohta ja enamasti leian vaid, et tegu tüüpilise lapseea haigusega. Mina olen aga täiskasvanud naine ja olen nüüdseks põdenud kahel korral ägedat keskkõrvapõletikku, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. See vist ei lohuta, kui väidan, et keskkõrvapõletik piinab igas vanuses patsiente. Tõsiküll, lapseeas sagedamini. Tänan, et mainite oma lapsi. See annab mõtte bakterikooslusele, ...

Loe edasi

Probleem maoga

Tere!
Olen mitmeid kordi antud probleemiga arsti poole pöördnud, kui endiselt ei näe enda tervises paranemisemärke. Viimane gastroskoopia tehti 6 kuud tagasi, endoskoobiga vaatlusel oli kõik korras, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Reflukshaigus ehk tagasivooluhaigus on diagnoos, mis pannakse patsiendil esinevate sümptomite alusel. Kui refluskhaigsuele ei kaasne söögitoru põletikku (ösofagiiti), võib gastroskoopia ...

Loe edasi

Rinnakus valud

Tere, Lgp. Dr Veskimägi!

Olen Teile varasemalt kirjutanud ja mitmeid häid nõuandeid saanud. Mulle meeldib Teiega probleemi arutada.
Varasemalt olen nõu küsinud, seoses mao probleemidega. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Proovime arutada. Igal orgaanilisel haigusel on oma tunnused ja nähtav leid analüüsides ning uuringutes. "minimaalseid" leide võib avastada igal inimesel, selle kirjeldamisega ...

Loe edasi

2,5-kuune beebi ei söö

Tere!

Mulle teeb muret minu 2,5-kuuse poja söömine (sööb RPA-d ja väljapumbatud rinnapiima). Sündides kaalus 3,4 kg (pikkus 52 cm), esimesel kuul 4,5 kg ja teisel kuul 5,3 kg (pikkus 62 cm). ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Kui laps ise on rõõmus ja heatujuline ning areneb hästi ja kaalus võtab kenasti juurde, siis ei ole mingit põhjust milliliitreid ja kaloreid taga ajada! Sellises vanuses on imikutel a) pahatihti ...

Loe edasi

Sõrmede tenosünoviit ("Trigger finger" / stenosing flexor tenosynovitis)

Tere!

Kirjutan seoses kentsaka sümptomiga vasaku käe III ja IV sõrmes. Interneti abiga diganoosisin endal pealkirjaks oleva konditsiooni.

Ma viibin hetkel välismaal ega ole retke ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Valu sõrmedes võib tõepoolest tekkida peale harjumatut pingutust kätega ja antud juhul ongi ülekoormuse tagajärjel tekkinud kõõlustupepõletik kõige tõenäolisem diagnoos. Kuid arvestama ...

Loe edasi

colibakter uriini

Lp. doktor! Olen 58 a naine ja pea aasta hädas colibakteriga kuseteedes, mis uriini külvides suures ulatuses end ilmutab, kuigi olen saanud iga kuu aasta jooksul antibiootikume Cinnat, Ciprinol, Gentamycin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Hea, et kompuuter ja tüstoskoopia on normis, see välistab anatoomilised muutused, mis põhjustavad normaalse uriinivoolu takistust ja nii põletiku teket. Aga lihtne asi- ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

Emal oli käesoleva aasta juuli lõpus mitu puuki. Oktoobri algul oli tal enesetunne kehv ja üks käsi paistetas (käelaba ja sõrmed). Ta ise kahtlustas borrelioosi. Kuna enestunne halvenes ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Arstimise teeb keerukaks see, et sarnasel vaevusel võivad olla väga erinevad põhjused. Kui esineb ühe piirkonna truse- käelaba ja sõrmed, siis see on pigem omane selle piirkonna vigastusele. ...

Loe edasi

sääreluu valu

Mul selline mure, et kui hüppan või jooksen siis parema jala sisekülg ja sääreluu pealt on valus. Sääreluu pealt katsudes on üks punkt valus ja see punkt on sinine. Peale jooksimist on ka alguses valus ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist
Sellist jalga peaks kindlasti silmast silma arstile näitama, seda nägemata ja katsumata on väga keeruline midagi kindlat öelda. Kindlasti ei tohiks jalale üle valupiiri koormust anda, seniks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi