Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Tervis

Tere

Mul on nimelt küsimus mida ma peaks tegema mul on ühel pool ninas vahet nagu olekskoorik mis lahti tuleb ja hakkab noh mitte päris verd tulema aga selline on, ja see on raseduse viisel ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Koorik ninas viitab, et nina limaskest on kuiv ja vajab niisutamist. Selleks sobivad apteekis käsimüügis olevad Nisita salv ja Coldastop ninaõli.
Teie küsimuse teisest poolest ei saanud ...

Loe edasi

Vermoxi kõrvalnähud

Meil on peres kaks last, 1,5 aastane tütar ja 3,5 aastane poeg. Poeg on juba üle poole aasta isutu, silmaalused sinised, viimased paar kuud kaebab kõhuvalu. Käisime perearstil, kes katsus kõhtu ja tegi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ilmselt olid Teie poja 2 kuud tagasi alanud sümptomid (isutus, kõhuvalu jne) tingitud solkmetest, mille raviks perearst kirjutas Vermoxi.
Vermox on reeglina hästi talutav ravim ja kõrvaltoimeid ...

Loe edasi

Kõrgvererõhutõbi ja kõrgenenud maksanäidud

Tere!
Kuidas peaks jätkama insuldijärgset ravi, kui maksanäidud on kõrged? Kas maksa toetavate preparaatide kasutamisest võiks abi olla?
Hetkel võetavad ravimid on Hjertemagnyl, Atorvastatin, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea küsimuse eest. Proovin vastata. Maksatestid, ALAT ja ASAT on tõesti kõrged. Sellel on palju põhjuseid, Teie puhul kahtlustan atorvastatiini kõrvaltoimet. Kui Teil on tõesti päris ...

Loe edasi

neeruvalud?

Olen noor naine ja suurte terviseporbleemidega mind kurnatud õnneks ei ole.Nüüd aga juba üle kahe kuu painavad mind valud-krambid alaseljas.Põhjuseks võib olla ilmselt külmetus,töötan laos,kus õhk on pidevalt ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna problem on kestnud juba 2 kuud oleks mõistlik seda siiski perearstile näidata. Perearst saab läbivaatluse ja lihtsate uuringute abil välistada neeruprobleemi ja vajadusel ka kopsuhaigused. ...

Loe edasi

Valu rinnus

Tere,mul on astma ja pronhilaiendi,saan ka ravi.Aga mis on kummaline,on see,kui hommikul ärkan,siis rinnus hakkab valutama,samuti vasak käsi,põhiliselt küünarnukist ja kiirgab labakätte.Selline tuim valu,käsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vastus lühike- kiiresti arsti vastuvõtule. EKG, koormustest, analüüsid. Seniks võiks katsetada valu korral nitrogültseriini keele alusi imeda. Kui tekib püsiv valu, kestusega üle 10 minuti, ...

Loe edasi

Kusihape ja liigesevalu

Hommikul ärkasin kerge varbavaluga,parema jala suurem varvas oli valus astudes. Jalga ära löönud ei ole. Päeva peale valu süvenes niivõrd,et ilma lonkamata ja ilma jalalaba küljele astumata kõndida ei ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ärge muretsege- Teie analüüs kusihappe osas on korras, selles suhtes muretsema ei pea. Ausalt öelda, ei ole oma u 100 000 vastuvõtu jooksul kohanud podagrat noorel naisel. Kuid varbaga midagi ...

Loe edasi

Villid

Selline mure , et teisipäeva òhtu hakkas naba juurest kihelema, kolmapäev oli juba siuke nagu esimesel pildi poolel ja tänaseks juba selline nagu teisel pildil ja naha alt on siuke kõva.
Kolmapäeval ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Grupiviisilised villid punetuse foonil võivad olla põhjustatud ka herpesviirusest. Soovitan teil pöörduda esimesel võimalusel oma perearsti poole, sest juhul kui tegu on herpesega, on ravi ...

Loe edasi

Valu

Tere!
13.11 öösel tekkis, nagu mingi asi voolas ja valgus mu soontesse,kudetesse ja hakkas selline spasmiline,hooline valu terves kehas pehmetes kudedes,käte peal kuni sõrmeotsteni,reied sääremarjast ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks on kirjas toodud andmete põhjal võimatu öelda, millega on tegu. Esmalt tuleks korraldada põhjalik kliiniline läbivaatlus, uuringud ja analüüsid, et välja selgitada, millest valu on ...

Loe edasi

süda

tere, minu perearst on kalamajaperearst ja ta ei ole nõus mind saatma uuringutele. olen aastaid kannatanud eesti õigussüsteemi poolse ebaõiglase õiglustunde riivete all. esialgne kardiogramm oli õe sõnul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Enamus meditsiiniprobleeme tuleneb suhtlemisest. Üks pool ei räägi, kuna arvab, et teine pool teab niigi. Ja teine pool ei julge küsida. Ega muud, kui uuesti perearsti vastuvõtule, küsige ...

Loe edasi

Nõrkustunne õlas

Tere. Kirjutan murega mis algas u 2 nädalat tagasi. Tekkis nõrkus paremas õlas ja vahel surinad näppudes. Üks päev oli õlg parem ja siis oli imelik tunne lõuas ja keeleall. See läks üle 2 päevaga. Järgmine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Minu nõu on ikka lühike. Pöörduge arsti vastuvõtule, kes saab Teid vahetult näha, katsuda, kuulata, uurida. Tundub, et vaevused on seotud kaelanärvi haigusseisundiga, sellest need õla-käe ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi