Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

gastroskoopia

Tere,

Märtsi kuust alates on mind vaevanud surve/ebamugavus tunne kõris, mis alati tuleb koos ülaselja valuga.Samuti esineb röhitsusi.Kõik need tunnused võimenduvadki eelkõige pärast söömist ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese tervisevaevus, valu, ebamugavus võib olla tingitud kas kehalisest haigusest, psüühhikast somatoformse häirena või kombinatsioon mõlemast. Teid on kenasti uuritud ja ei ole leitud konkreetset ...

Loe edasi

Lapse nahal lööve

Tere,

Minu lapsel oli hiljuti palavik 38/39.
Kui terveks sai käis koolis ujumis trennis.
Tema kintsudel on tekkinud lööve, kuid ma ei tea kas haiguse tagajärjel või ujulast.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Löövet ja last nägemata kohe kindlasti ei oska öelda. Põhjuseid on kümneid. Pöörduge lapsega oma perearsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Veri väljaheites

Tere!
Täna hommikul märkasin tualetis käies paberil väikest punast vereklompi (väljaheide ise oli normaalset värvi). Kuna mul on ärritunud soole sündroom, siis on mul eri kaebuste tõttu tehtud koloskoopiad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ühekordne veri väljaheitel on seotud päraku limaskesta või veenikomu vigastusega. Ei muretseks. Kui probleem püsib, siis perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valutavad põlved!

Tere. Olen pikalt kodus olnud samas liigun palju (kõnnin ja sõidan jalgrattaga). Eelnev töö oli istuv aastaid! Hetkel otsustasin lapse kõrvalt võtta esialgu osalise tööajaga töö korra nädalas! Trepikoja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Artroos ei teki üleöö. Teie vaevus on ikka seotud tavatu koormuse ja sundasendiga. Raksumine ainsa sümptomina ei ole kuigi oluline.
Mõõdukas koormus, venitusharjutused, teiste lihasgruppide ...

Loe edasi

Kõrge B 12 ja ferratin

Tere! Minul selline küsimus, kas peaksin muretsema kui mu B12 on ligi 700 ja Ferritin 220. Öeldi, et muretsema ei pea. Mul on eemaldatud neer halvaloomulise kasvaja tõttu, arsti aeg on kevadel, kas need ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Usaldage oma arste !

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Väsimus

Tere. Olen 32 aastane naine. Töötan E-R 9st 17ni kontoris klientidega suheldes. Umbes 2 kuud tagasi aga tekkis mul probleem. Nimelt ma reaalselt keset telefoni kõnet või tööd tehes võin järsku sekundiks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõik on võimalik. Abiks võib olla neuroloogi e konsultatsioon, vastus paari päevaga. Teie perearst teeb hoolsa neuroloogilise läbivaatuse, kirjutab leiu ravilukku, kirjeldab täpselt probleemi ...

Loe edasi

Mis see on? ( mäda tuleb)

Alguses oli lihtsalt mingi täpp, korra pigistasin ja siis viskas pistetuse ülesse ja nüüd selline

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab olema karvanääpsupõletik. PAikseks raviks nt Braunovidon salvside. Kui ei aita, siis ka antibiootikumravi või ...skalpell, mädakolde avamine.
Koostöö oma perearstiga.

Loe edasi

Hammustasin keelde

Tere!

Nimelt täna söömise käigus hammustasin keelde. Ma pole varem kunagi nii valusalt suutnud hammustada, kuid seekord läks halvemini. Tuli pisike tükk välja ja veritses 10-15 minutit. Oskate ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka juhtub. Ärge muretsege, keelevigastused paranevad tõesti hästi. Vältida väga soolast ja piprast toitu.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Ebaregulaarne südametöö

Peale kerget füüsilist koormust (trepist kõnd, kõnd õues) näitab vererõhuaparaat kõrgemat vereõhku mis on ilmselt normaalne (160-170) kuid aparaat näitab ka ebaregulaarset südamerütmi (viskab selle märgi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan perearsti vastuvõttu. Tehakse korralik läbivaatus, täpsustatakse kõike ja koostatakse plaan edasiseks käsitluseks.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Lapsest peale on vererõhk olnud kõrge, söön tugevaid vererõhu tablette mis määrtatud mitukümmend aastat tagasi, kuid vererõhk siiski 140-150 vahel. Kas see okei et ka rohtude võtmise ajal ei ole vererõhk ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Normaalset on siin vähe. Vererõhuhaige peab külastama vähemalt 1 x aastas arsti. Hinnatakse ravi efektiivsust, tehakse uuringud- EKG, vereproovid jt. Ravi eesmärk on hoida vererõhku 120-130/80-85 ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi