Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Ärritunud kaenlaalused

Tere.
Mu elukaaslasel on tekkinud kaenla alla, mõlemale poole, punased ärritunud laigud, mis õhtuti sügelema hakkavad.
Laigud on olnud juba umbes kuu aega ning ei ilmuta paranemise märke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin paikse ravina Travocort salvi 2 x p, 7...10 p. Ehk Teie perearst kirjutab retsepti.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Südamekontrolli vastused

Tere

Paluks teie arvamust antud südameuuringute tulemustele.
Tulemused on lisatud manusesse.

Kuna neid referentsväärtusi ehhokardigraafial on internetis väga erinevaid, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saanud faili avada. Kõige õigem on, et patsiendiga tegelevad arstid tõlendavad ja selgitavad tehtud uurinute tulemused. Igasugused kõrvalised arvamused ilma kogu infota on pigem ...

Loe edasi

Punn kurgulaes

Tere, ilmus kurgulakke selline vistrikumoodi punn, katsudes valus. Millega võib olla tegu?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See võib olla Teie vanuses suurema tõenäosusega limaskesta haavandike viirusest, arstide keeles aftoosne stomatiit. Jälgiks 2-3 päeva, vaevust leevendab Kamistad geel 4-5 x p määrida. Kui ...

Loe edasi

Imelik punn

Tere.
Selline asi juhtus, et lõin käe 10päeva tagasi ära.
Kuna see tavaline et inimene lööb ennast ära ja tekib sinikas siis alguses ei pööranud sellele tähelepanu. Tean et korraks läks õrnalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldus vastab liigeskapsli songale ehk karpaalganglionile, rahvakeeles kooljaluule. Kui häda ei tee, las olla. See võib ka ise naha all katki minna nt löögist ja nii paraneda.
Head ...

Loe edasi

Tugevad südamelöögid puhkeolekus

Tere! Paar nädalat tagasi hakkasin tundma pidevat väsimust ja raskusi magama jäämisega. Pikali olles või istudes tunnen kuidas süda lööb veidi kiiremas tempos ja kõvasti, istudes annab isegi kurgus tunda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast. Inimkeha on vägagi keerukas, üks algpõhjus avaldub sageli kogu keha organite vaevustega. Parim võimalus selgust saada on oma perearsti külastus, kes vaatab Teid ...

Loe edasi

Refluks-haigus minu emal (80.a.)

Tere.
Selline küsimus_ minu emal on refluks-haigus- ema 80-nene.
Ajab köhatama ja osade toiduainete puhul on kehvem. Vahepeal ei võtnud refluksi rohtu, nüüd jälle võtab. Probleem selles, et ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kõige mõistlikum on küsida oma perearstilt, mida ta ootab sellelt konsultatsioonilt. Teinekord kipub olema nii, et meie meditsiinikorralduses on perearstil lihtsam-mugavam-parem patsient kuhugi ...

Loe edasi

Helicobacter Pylori

Haiguse kulg > 10 aasta ja praeguseks Helicobacter pylori poolt tekitatud mao krooniline aktiivne gastriit. Paari aasta tagant gastroskoopia kus välja külvatakse taas see bakter mille järgselt kohe kolmikravi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kolmikravi skeeme on mitmeid: enam levinud on amoxicillin, claritromycin ja omeprazol v esomeprazol. Vahest vajate pikemat ravikuuri vähemalt 14 päeva, võimalik on ka taasnakatumine või antibiootikumi ...

Loe edasi

maovalud ja kõrvetised

Tere!!!
Mul on mure maovalude ja kõrvetistega…Olen neli korda käinud gastroskoopias : esimesel korral, olles 16 aastane, ei leitud midagi, mõned aastad hiljem neelates teist korda avastati Helicobacter ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui gastroskoopia leid on korras, Helicobacter pylori ravitud, ravi maohapet vähendavate ravimitega efektitu, siis on väga ebatõenäoline, et Teie vaevuste põhjuseks võiks olla kehaline haigus. ...

Loe edasi

Väikesed valged laigud jalgadel ja kätel.

Tere. Jalgadel ja kätel väikesed 1-3 mm suurused valged laigud. Ei ketenda ega sügele, ei ole ka kõrgemad, kuid neid on üsna palju ja tundub, et tuleb juured. Paistavad silma rohkem kui nahk on päevitunud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu, valge kliiketendustõbi, laigpigmenditus ehk vitiliigo jm. Millega just täpselt on tegu, ei saa ma kuidagi ütelda. Võimalik, et päikese käes haiguskolle ei päevitu nii nagu ...

Loe edasi

Sügelus päraku piirkonnas

Tere

Hilistel õhtutundidel/öösel hakkab päraku ümbrus sügelema, sama olen täheldanud vahel ka siis kui olen sporti teinud v on tagumiku piirkond higine...ilmselt pärakupiirkond ei saa nö ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti külastust, piirkonna vaatlust, vajadusel uuringuid ja konsultatsioone ning muidugi ravi vastavalt leiule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi