Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Paeluss

Tere! Mure siis järgmine. Kevadel leidsin oma väljaheitest lülilise paelussi jupi, kuskil 10+ cm pika. Kui selle leidsin, siis loomulikult uurisin ka netist ja sain oma kõigile ebamäärastele kaebustele ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Paelussi ravis ei pruugi olla Mebendazol tõhus. Kindlasti ei piisa ka söetablettidest. Kuna probleem on kestnud pikalt ja esialgne ravi ebaõnnestunud, soovitan Teil arutada oma perearstiga ...

Loe edasi

Lapse nokul punn

Tere
Vabandust kui pöördun vale arsti poole.Lapsel noku otsas selline kaasjas punn.See punn olnud juba mitu kuud(vähemalt siis märkasime).Laps valu ei kurda. Kas võib olla mahkmetest? Paar madalat ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei oska ainult foto põhjal öelda, millega tegu. Arvan, et põhjus ei ole mähkmetes. Soovitan diagnoosi täpsustamiseks pöörduda oma perearsti poole ja kaaluda lastekirurgi konsultatsiooni ...

Loe edasi

Ebamugav sisse hingata

Paar nädalat tagasi töötas meie sisehoovis veoauto mootor pikemat aega ja vingugaas tuli aknast sisse. Sellest ajast alates on pidevalt tunne nagu hingaks sisse autode heitgaase. Tunnen seda nii siseruumides, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kaebused pole möödunud või ajas märkimisväärselt vähenenud, soovitan pöörduda asjaolude täpsustamiseks oma perearsti poole.
Lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Sügelevad punnid

Tere, reie sisekülgedel, tuhara ning kubeme piirkonnas on punased sügelevad punnid.
Eriti hakkavad sügelema õhtul voodisse tulles.
Kas tegemist on sügelistega? Ja kuidas peaks edasi käituma?

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Teie kaebuste ja kliinilise pildi järgi tundub sügeliste diagnoos tõenäoline. Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mida põhjustab sügelislest. Sügelised levivad inimeselt inimesele tiheda ...

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere,

olen viimases hädas kirjutamas teile, kuna ei tea enam kuhu pöörduda. Kahjuks ei ole õnnestunud perearstil pea kuu aega vastust saada. Nüüd aga olen olukorras, kus aeg jooksbe käest ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Mulle jääb mulje, et nii selle kui eelmise aasta tulemused olid tegelikult negatiivsed - eelmisel aastal määras arst teile ravi ilmselt seetõttu, et parem on karta kui kahetseda.
Loe edasi

Xanax

Raske eluperiood ja ei suuda ilma paanikata uldse elada. ei soovi psuhhiaatri poole poorduda. Tahaks lihtsalt kiires korras labi kaia perearsti juurest ja tabletid katte saada ja kui pika ajaliselt voib ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Xanax on psühhotroopne ravim, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks tarvitamiseks. Kui ravimi vajadus on pidev, tuleks kaaluda muude ravimite/ravimeetodite kasutamist. Kui psühhiaatri poole ei soovi ...

Loe edasi

Südame vahelöögid juba üle aasta

Tere

Mul tekib koormusega südame vahelöögid. Piisab ka väikesest koormusest. Eelkõige tegevused mis tõstavad pulssi (kiire jooksmine, eriti raskuste tõstmine (jõusaal jms) ja ka lihtsalt jalutamine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie süda on anatoomiliselt terve, üksikud vahelöögid ei ole kuidagi ohtlikud. Neid soodustab stress, vee ja mineraalainete puudus, väsimus, põetud erinevad nakkused jm. Usun, et regulaarne ...

Loe edasi

Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud

Tere Minule tehti EHHOKARDIOGRAAFIA uuring ning selline asi tuli välja (Vasak koda kergelt dilateerunud - 35ml/m ². Parem koda dilateerunud)
Olen 37a naine 164cm pikk ja kaalun 62 kg. käin jooksmas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Rahu, ainult rahu ! Teie uuringuväärtused on piiripealsed, nagu kirjeldatakse- kergelt dilateerunud ehk laienenud. Olulisem näitaja on väljutusfraktsioon, küllap see on korras, muidu oleks ...

Loe edasi

Kõrge vererõhk

Tere.
Nimelt mure järgmine. Juuli keskel läksin Emosse, kuna pikali olles tundsin südame pekslemist ja enesetunne oli kehva. Emos mõõdeti vererõhk 186/alumist ei mäleta. Anti rohtu ja rõhk läks alla, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usaldava kirja eest. Mõistan muret ja proovin vastata. Minu sisetunne ütleb, et juhtiv probleem on terviseärevus, stressirohke töö ja sellest tulenevad reaktsioonid- vererõhutõus, unehäired, ...

Loe edasi

Kas sügelised ?

Tere
Mure selline et tekkisid sellised punnid jalgadele , kas tegu sügelistega ?
Algas rinnahoidja juurest mõne punniga algul sügeles (vist peale tekkimist) pärast enam ei sügelenud. Siis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vaevused ja lööbe pildid ei ole omased sügelistele. Mõtleksin ise putukapistetele, praegu lendlevad sellised pisikesed putukad, kes poevad särgi alla või jäsemetele ja märkamatult toimetvad, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi