Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Lööve!

Tulin eile Egiptusest. Seal kolm päeva tagasi tekkis käe siseküljele punakas laik mis on kuum, sügeluse tunne. Kas võib olla päikseallergia või midagi tõsisemat? Mujal kehal ei ole.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Diagnoosida nahalöövet ilma patsienti nägemata mina ei oska. Kirjelduse järgi päikeseallergia see küll olla ei tohiks. Soovitan pöörduda oma perearsti või nahaarsti vastuvõtule.
Lugupidamisega
Loe edasi

Suured punnid lapse reitel

Tere. Kuu aega on aasta ja 9 kuusel lapsel imelikud punnid reite tagakülgedel, oleme kahel korral ka arsti juures käinud alguses arvati et on enteroviirus kuna lapsel olid ka suus haavandid ja kõrge palavik ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei oska ilma last nägemata kirjeldatu kohta midagi arvata. Kui diagnoos on ebaselge, soovitan pöörduda nahaarsti poole. Nahaarsti poole pöördumiseks pole saatekirja tarvis.
Lugupidamisega
Loe edasi

hüppeliigeste paistetus

Mõned päevad tagasi märkasin,et hüppeliigeste ümbrused on paistes.
Küsimus on aga selles,kas see saab olla põhjuseks vere crv tõusuks.
Paar kuud on see 100 ümber.Arstid ei tea selle põhjust ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kaebusteks on hüppeliigeste turse ja crv tõus, siis see võib viidata mingile reumaatilisele haigusele. Kuid võimalikke põhjusi on teisigi. Igal juhul peaksite pöörduma uuesti arsti vastuvõtule ...

Loe edasi

Lümfisōlmed

Tere , täna avastasin , et kubemepiirkonnas on üks lümfisōlm suurenenud , vasakul pool. Mujal on koik lümfisolmed niinagu peab. Haige ei ole ja millegi üle pole kurta ,peale ühe suurenenud lümfi üle . ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan hea kirjelduse eest. Oletan, et põhjus ongi põlvemarrastus, sellele järgnes paikne lümfisõlmede reaktsioon pisikutega võitlemisel. Saan soovitada marrastuste ravi ja lümfisõlme jälgimist, ...

Loe edasi

Helicobakter

Tere.
Tore oleks küsida ka teise arsti arvamust.
Nimelt on mul magu haige olnud umb 20.aastat.
Noorusaes mõõga neelamisel avasti kaksteistsõrmiksoolehaavand. Ravi oli edukas ja haavand ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sõltuvalt olukorrast on mõistlik teha ka analüüse peale ravikuuri, vajadusel tehakse ka gastroskoopia, seda korraldab perearst. Uuringu näidustus on ka patsiendi mure ja ärevus. Igapäevased ...

Loe edasi

Kolesterool

Tere.
Tegin synlabis terviseriski analüüsi.
Ldl kolestorooli norm oli 3 aga mul 4,3
Tavaline kolestorooli norm oli 5 aga mul 6
Triglütseriidid norm oli 1,7 aga mul 1.88.
Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esineb vähene düslipideemia ehk vererasvade tasakaaluhäire. Loodan, et andsite vereproovi hommikul söömata ning viimane söögikord oli eelmine õhtu, hiljemalt kl 18.00. Need on üldised reeglid, ...

Loe edasi

Vereproov

Tere,

Muret tekitab vereproovi tulemus. Eosinofiilid kõrged. Ly madal. Väsimus on ainuke mure (seostan tööga), lümfisõlmed üleval ei ole. Magades olen higistama hakanud (vanus?)
Paluksin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saadate nn biokeemilised analüüsid- need paistavad olevat korras. Täisvereproovi, näiteks hemoglobiin jt vastuseid ei näe. Kuid ! Väsimus on keerukas teema, mille käsitlus algab patsiendi ...

Loe edasi

tere

kas see on normalne et vererõhk kõigub mull täna on 116 vere rõhk ootan kirja vastu ma kogu aeg kõrge madal kõigub nimoti

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kahjuks ei saa ma esitatud küsimusest hästi aru. Vererõhk peab olema alla 140/90 mmHg ja see on normaalne, et vererõhk mõningal määral kõigub.
Lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

Tööl olles järsku mitmed kahtlased sümptomid

Tere
Tegelen IT tehniku tööga, mistõttu on palju ringi liikumist majadevahel. Jõudsin täna kell 8:00 tööle ja tegin regulaarset tööd. Kui 9:30 liikusin trepist alla, võttis järsku südamerütmi kiireks. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Arvestades teie vanust ja eeldades, et olete varasemalt olnud terve inimene, on kõige tõenäolisem, et tegu oli paanikahooga. Kindlat diagnoosi patsienti nägemata ei ole võimalik panna. Igaks ...

Loe edasi

Madal veresuhkur.

1.Viimasel ajal on mu veresuhkur madal.Mõõdan hommikuti tühja kõhuga sõrmest.
Tavaliselt on olnud see mõõde juba aastaid 5,2 - 5,6.
Suvel oli mõõtmisel pikem vaheaeg. Viimased mõõtmised on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Raske on midagi kindlat vastata. Kas olete suhkruhaige ja tarvitajate veresuhkrut alandavaid ravimeid.? Kui mitte siis vajaks veresuhkrumääramise varustus kontrollimist. Samas kui enesetunne ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi