Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Sabakont valus.

Tere.
Olen 32. nädalat rase ja ootan kolmandat last. Eile juhtus selline asi, et kummardasin ettepoole ning äkki käis selgelt kuuldav plõksatus (muudmoodi ei oska kirjeldada). Ehmatasin, et äkki ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen siiski Teie vaevust nimetada coccygodynia ehk õndralüli sidemete kergest vigastusest tingitud valuks. Kui võimalik tutvuda, siis siin on pikem kirjeldus https://en.wikipedia.org/wiki/Coccydynia ...

Loe edasi

Polüüpjas moodustis

Tere! Olen Teie poole augustis pöördunud. Nimelt on emal probleemid tooliga. Nüüd on emal nii perearsti kui ka gastroenteroloogi juures käidud. Tehti kolonoskoopiat. Aruanne: soolt vaadatud tsöökumisse. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, muidugi on lootus, et tegemist ei ole vähiga. Aga täpse vastuse annab histoloogiline uuring, ehk rakkude uuring mikroskoobiga. Teadmatus on kõige kurnavam. Võib end lohutada nii- haigus ...

Loe edasi

Neuroloogilised nähud ja lihastega seonduv

Tere! Olen hädas taaskord süvenevate muredega, mis puudutavad lihaseid ja luid. Olen kunagi põdenud borrelioosi, mis avastati küll väga hilja, kuid sain 28 päeva doxytsükliini, misjärel suurt paremaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Siinkohal võin vaid arutleda, mingeid ravimeid ma kahjuks nii määrata ei saa. Jah, borrelioos on salakaval, mitmepalgeline haigus. sõltuvalt haigustekitaja varjandist, võib ...

Loe edasi

terviseriski analüüsi näidud

Tere,

lasin teha synlabis terviseriski paketi(fail lisatud) ja seal on ilmnenud väikesed kõrvalekalded, kas Te saate mulle seletada-nõu anda kuidas peaksin edasi toimima.
Põhjus miks ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Vaadates 14.11.2016 Synlabis tehtud vereproove, siis kliinilise vere analüüsis torkab silma normist mõnevõrra madalam valgevereliblede (leukotsüütide) hulk, kerge neutrofiilsete leukotsüütide ...

Loe edasi

Kiire pulss

Tere!

Soovin teie arvamust.
Olen terve elu olnud hädas madala vererõhuga, viimati veel pool aastat tagasi mõõdeti taas madal vererõhk. Samuti on mul olnud aeglane, arstide sõnul tippsportlase ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin natuke pikemalt uurida, kui seda on ühekordne pulsi ja vererõhu kontroll. On olemas head võimalused, ööpäevane vererõhu ja EKG monitooring vastavate seadmetega. Vajalik on ka vereproov ...

Loe edasi

Nõrgenev immuunsussüsteem

Viimastel aastatel on mind vaevanud aina nõrgenev immuunsussüsteem ja pidevad "väsimuspäevad". Väga tihti, umbes kord kahe nädala jooksul on mul mitu päeva kestev väsimus, millega enamasti kaasneb ka kurguvalu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan, kuidas ka ei püüaks, ei saa ma midagi sisulist soovitada, peale koostöö oma arstidega. Arvatakse, et kohe esimese arstikülastusega leitakse see tõeline probleem ja määratakse ravi ...

Loe edasi

Pöidla liiges

Mul on tekkinud vasaku käe pöidla liigesesse häiriv valu. Kestab juba kolmandat nädalat ja tundub, et ei lähe mitte vähemaks, vaid hullemaks. Mingit traumat ma sellega seoses ei mäleta ei lähi- ega kaugemast ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Tavaliselt on sedamoodi ühe liigese vaevused seotud ülekoormuse ja sellest tekkinud liigeskapsli ja kõõluste põletikuga. Esialgu soovitaks koormuse piiramist, paikseks raviks nt. Perskondol ...

Loe edasi

Juuste väljalangemine .

Ligi kaks aastat tagasi hakkasid pealaelt välja langema minu juuksed. Peanahk on valulik ,samas kui ma pesen pead külmema veega siis ei ole.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Olen seda meelt, et asjatundlik nahaarst peaks Teid vaatama ja võtma ka peanaha proovitükikese täpsemaks uuringuks kogemustega laboris, nt TÜ kliinikumis. See annaks infot juuksejuurte ...

Loe edasi

Imelikud torker ja valutav nahk.

Tere!
Mure on selline et viimasel ajal on vasakul pool kehal pidevalt imelik tunne. Ma kohe ei oskagi seda kirjeldada, aga see tunne on näost kuni jalgadeni. Nahal on selline tunne nagu sipelgad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Teie probleemi kirjeldusest jääb mulje, et tegu on naha tundlikkushäirega kusjuures nahk ise on terve. Tundlikkushäire võib esineda väga erineval moel, sealhulgas vääraistinguna. See tähendab ...

Loe edasi

Hingamine "kinni"?

Tere!

Käisin paar päeva tagasi lapsega arstil ja lasin möödaminnes ka ennast kuulata. Kevadel oli bronhiit ja pärast seda polnud käinud enam.
Arst kuulas ja ütles, et hingamine on kinni? ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tere
Teid nägemata-kuulamata on keeruline anda hinnanut sellele, mida Teie doktor kinnise hingamise all silmas pidas. Kurgupigistus on küll väga tüüpiline ärevuse sümptom, aga kuulda seda sellisel ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi