Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

vereproov

Mulle valmistab muret D-DIMEER näitaja vereproovis 09.10.2018. oli see 2,63 mg/L
ja vereproovis 22.11. 2018. oli see 3,22 mg/L

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
D dimeer on vere hüübivuse üks uuringutest. Ausalt öelda, ei saa ma palju kirjutada, kartes põhjustada Teile hirme ja kannatusi. Aga siiski, analüüs võib näidata suuremat trombiriski, hüübimishäireid, ...

Loe edasi

kolmnurgas valu

Tere Doktor!

Kirjutasin Teile mõnda aega tagasi, aga kuna mu enesetunne läks eelmine nädal kehvaks otsustasin emosse minna, kuna olen hetkel 37 nädalat lapse ootel ja parem karta kui kahetseda. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Nagu kirjutasin, võib rasedus anda niipalju vaevuseid, mida kohe ei oskagi tähele panna. Nautige oma raseduse viimaseid nädalaid. Rasedus ravib enamus vaevuseid. Ja peale rasedust pole enam ...

Loe edasi

refluks rasedus

Tere
Lgp. Doktor!

Tänan Teid eelmise kirja kiire vastuse eest. Natuke täpsustan enda eelmist kirja. Hetkel kohe algamas 37 rasedusnädal ja nagu ma eelmises kirjas kirjutasin, et vaevused ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Jään oma eelmises kirjas öeldu juurde. Hetkel ei näe vajadust uueks gastroskoopiaks.
lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Loe edasi

rinnus ja ülakõhus valu

Tere,
Olen hetkel viimast kuud lapseootel 36 nädal käib ja varasemalt on diagnoositud 3 a tagasi reflukshaigus. Enne rasedust sain vaevused isegi kontrolli alla, kuid rasedana on paljude ravimite ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Refluks on raseduse ajal väga sageli esinev vaevus, eriti raseduse teises pooles, sest kasvav loode surub kõhule. Ka rauasiirup võib kõrvaltoimena tekitada iiveldust. Kuna gastroskoopia on ...

Loe edasi

Küüneseen

Tere,
Töötan kokana ja algselt pagar /kondiitrina.
5 käeküünt sarnased nagu pildil, ääred tumedad(rohekas mustad), küüntel vertikaalsed triibud nagu, küüned tunduvad kuivad ja rabedad,nurgast ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Seenhaiguse diagnoos on tõenäoline. Antud juhul käsimüügiravimitest abi ei ole. Peate kindlasti pöörduma arsti poole, sest kui seenhaigus on juba kahjustanud nii suures ulatuses küüneplaati, ...

Loe edasi

Tere! Sooviks tõlgendada vereanalüüside vastuseid!

Tere! Saatsin teile pildi oma analüüside vastustest, mul on punaselt märgitud vastused mis on normnäitajatest erinevad!
Sooviks teada kas mul on põhjust nende pärast muretseda.?
kas kõik on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie vereanalüüsi kõige olulisemad näitajad on täiesti normis, kerge hälve on lümfo, leuko ja monotsütide arvus. Selle taga võib olla näiteks hiljuti põetud viirusinfektsioon. Südamerahuks ...

Loe edasi

Nimetissõrme siseküljel punetav ja kestendav laik

Tere.

Umbes paari nädala eest tekkis parema käe nimetissõrme siseküljele õrnroosa, kestendav ja sügelev laiguke, mis endast pidevalt märku ei andnud. Tasapisi laiguke suurenes , vahel sügeles. ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Väga keeruline on nii väheste andmete põhjal ja ilma pildita öelda, millega tegemist võib olla ja mis teid võib aidata.
Alustage niisutava kreemiga määrimisest, kreem võiks olla ...

Loe edasi

valu ülakõhus

Tere,
Lgp. Doktor!

Olen Teile varasemalt kirjutanud ja abi saanud.
Nimelt olen ma hetkel lapse ootel viimast kuud, kõht on suur ja enesetunne pole kiita. Olen kaalunud perearstile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Raseduse viimase kuu vaevused võivad olla väga erinevad, neid on kohe nii palju, et patsiendile võib kõik see tunduda kohutavana. Ei loe Teie vaevustest välja ohumärke, kui Teid jälgivad meedikud ...

Loe edasi

Vereanalüüs

Tere! Viimasel ajal väga tihti valutab pea (tavalised valuvaigistid ei aita), pidevalt olen väsinud, mõnikord ka iiveldus.
Vaadake palun vereanalüüsi, mis arvate kas tuleb veel mingid uuringud teha:

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Leiuna ilmneb veidi madalam D vitamiini tase, seda saaks parandada D vitamiini võtmisega, nt 2000 ühikut päevas aprilli lõpuni. See võib olla Teie vaevuse üks võimalik põhjus. Muud analüüsides ...

Loe edasi

Ekstrasüstolid

Tere,
Olen hädas ekstrasüstolitega, algasid need oktoobrikuus. Varasemalt on olnud kah perioode, kus neid ekstrasüstoleid on palju, isegi selliseid, kus igas minutis on üks vahelöök. Siiski arstid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tehtud on rida uuringud, millega on välistatud tõsine orgaaniline südamehaigus, olgu selleks siis klapirike, müokardihaigused või ohtlike rütmihäirete risk. Ei loe välja, et oleks tehtud ka ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi