Mürgistus Autor: Raul Adlas

Mürgistus ehk intoksikatsioon on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistuse nähud, raskus ja kulg sõltuvad mürkaine omadustest, organismi sattumise viisist ja hulgast. Mürgina tuleb vaadelda ka kõiki ravimeid, mille ülemäärane annus võib esile kutsuda soovimatuid tagajärgi. Umbes iga kümnes erakorralist arstiabi vajav haige on tervisekahjustuse saanud mõne mürgi tõttu. Mürk võib sattuda inimese organismi suu kaudu, sisse hingates (inhaleerides), naha ja limaskestade kaudu imendudes või süstituna.

Mürgistused võib jagada tahtlikeks (enesetapukatse, meelemürkide tarvitamine) ja tahtmatuteks ehk õnnetusteks. Peaaegu 80% suukaudsetest tahtmatutest mürgistustest juhtub alla 3-aastaste lastega. Suurema osa lastel ettetulevatest mürgistustest põhjustavad koduses majapidamises kasutatavad ained, nagu puhastus-, kosmeetika- ja taimekaitsevahendid, ravimid, roiskunud toit, mürgised taimed, erinevad kütused ja õlid. Väikeste lastega pere peaks hoolega valima, milliseid lilli koju tuua. Täiskasvanute puhul on mürgistus harilikult tahtlik tegevus, mingi aine üledoosis tarvitamine. Väikese osa moodustavad töö- ja olmeõnnetused.

Kui mürgist ainet on sattunud nahale, peab ruttu eemaldama saastunud riided ja pesema nahka seebiga voolava vee all. Kui mürki on sattunud silma, tuleb silma loputada rohke puhta veega.

Mürgise aine, näiteks gaasi või tolmu sissehingamise korral on vaja kannatanu kohe viia puhta õhu kätte. Juhul kui mürgistuse põhjustaja on ülemisi hingamisteid ärritava toimega, siis tuleb suud ja ninaneelu loputada söögisoodalahusega (1 teelusikatäis soodat 1 klaasi vee kohta) või rohke leige veega.

Suu kaudu organismi sattunud mürgi toime võib avalduda otsekohe või pikema aja möödumisel. Näiteks joodud hape või leelis põhjustavad otsekohe kudede tugeva söövituse, mida on näha huultel, keelel, suu limaskestal. Seevastu allaneelatud ravimid või mürgised taimed läbivad enne seedekulgla ja imenduvad vereringesse alles peensoolest, milleks kulub tunde. Seetõttu on suu kaudu toimunud mürgistuse puhul esmatähtis takistada mürgi imendumist soolest ning võimaluse korral väljutada see kiiresti seedetraktist. Juhul kui kannatanu on teadvusel, tuleb talle anda võimalikult palju vett juua, et lahjendada kemikaalisisaldust maos. Verre imendunud kemikaali eemaldamiseks organismist tuleb igati soodustada uriini teket, ka selleks peab palju jooma. 

Süstitavate mürkide puhul algab mürgi toime sõltuvalt kasutatud ainest ja süstimiskohast kas kohe või mõne minuti jooksul. Väga levinud tänapäeval süstitav meelemürk on heroiin, mille üledoos kutsub esile teadvusetuse ja hingamisseiskuse. Süstitud mürgi toimet saab leevendada ainult haiglas või kiirabi vahenditega. Hingamisseiskuse puhul tuleb kohe alustada elustamist.

Kui tekib mürgistuse kahtlus, tuleb esmaabi alustamisel leida vastus kuuele võtmeküsimusele: 1) mis ainet või millisest pudelist/karbist saadi (see tuleb kindlasti kaasa võtta, kui kannatanu haiglasse viiakse); 2) millal mürki neelati – see annab vastuse, kas on mõtet kutsuda esile oksendamist; 3) kui palju mürki võeti; 4) kas haige on juba oksendanud; 5) kas haige on ise võtnud mingeid mürgistusvastaseid aineid, näiteks joonud vett, neelanud aktiivsütt vms; 6) kas haige tarvitab regulaarselt mingeid rahusteid.

Kõige kindlam viis mürki maost välja saada on kutsuda esile oksendamine. Aine täielikuks eemaldamiseks maost peab oksendama korduvalt. Selleks võib kasutada oksejuurepreparaati. Oksevahendina toimib ka leige keedusoolalahus (1–2 teelusikatäit soola 2 klaasi vee kohta). Okserefleksi esilekutsumiseks on sobiv keelejuure või kurgunibu piirkonna kõdistamine sõrmede või mõne nüri pehme esemega. Oksendamine on efektiivne 60 minuti jooksul, arvates mürgi võtmisest. Pärast seda on maosisaldis liikunud peensoolde, kust see oksendades tagasi ei tule. Oksendamist ei tohi esile kutsuda isikul, kelle teadvus ei ole selge (joobeseisund, kooma, krambihoog jne), sest siis on väga suur oht, et oksemassid satuvad hingamisteedesse ja haige võib lämbuda. 

Teadvushäiretega kannatanu tuleb panna lamama küljele, jälgida, et hingamisteed oleksid vabad. Oksendamist ei tohi esile kutsuda ka söövitavate ainete, lahustite ja kergete kütuste (bensiini) sattumisel seedekulglasse, et maosisaldis teist korda ei ärritaks söögitoru, neelu ja suu limaskesta. Söövitavate ainetega mürgistuse korral on soovitatav juua piima. Samas aga ei tohi piima juua, kui mürgistuse põhjustanud aine pole teada. Näiteks rasvas lahustuvate fosfororgaaniliste taimekaitsevahenditega mürgistuse puhul võib piim soodustada aine imendumist maos, tugevdades selle kahjulikku toimet.

Mürgi suu kaudu organismi sattumisel sobib selle neutraliseerimiseks võtta aktiivsütt. Spetsiaalselt töödeldud süsi seob endaga paljude mürkide molekule, muutes need ohutuks ja takistades mürgi imendumist peensoolest. Sütt antakse pärast oksendamist või maoloputust või juhul, kui oksendamist ei õnnestu esile kutsuda. Kui kannatanu juba oksendas, tuleb sütt uuesti anda. Aktiivsüsi mõjub ainult siis, kui doos on õige. Väikelapsele antakse 2 g sütt kehakaalu kilogrammi kohta (nt 5 kg kaaluvale lapsele 10 g sütt). Täiskasvanute puhul tuleb arvestada 1 g sütt kehakaalu iga kilogrammi kohta. Söetabletid (purustatuna) või graanulid segatakse vähese veega ning saadud söepuder neelatakse alla, juues paar lonksu vett peale. Sageli on vajalik ka soole puhastamine, milleks kasutatakse lahtisteid. Kõige paremaid tulemusi annab magneesium- või naatriumsulfaadi sissevõtmine – 20–30 g 1,5–2 klaasi vee kohta.

Mürgistuse üldnähtude, nagu teadvuse hägunemine või teadvusetus, südame rütmihäired (südamepekslemine, vahelöögid), kõhuvalu või -puhitus, hingamishäired jmt, ilmumisel tuleb kannatanu kiiresti toimetada haiglasse või kutsuda kiirabi.

Mürgistuse vältimiseks tuleb enne mingi keemilise aine, sealhulgas ravimi kasutusele võtmist tutvuda selle omadustega ja täita kõiki ohutusnõudeid.

Vt ka gaasimürgistus, maohammustus, mürk, organismi taaselustamine kliinilisest surmast, putukapiste, seenemürgistus, toidumürgistus.

Nõuanded teemal: Perearst

Puugi hammustus

Tere!
Leidsin 01.09.2020 kõhu alt puugi (täpselt kõhu voldi all). Puuk sai eemaldatud ja 2 kuud ilusti jälgitud. Kõik tundus korras ja borrelioosi ja entsefaliidi proovid olid korras.
Nüüd, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kas see koht on kokkupuutes nt nikeldatud püksipandlaga ? Kui jah, siis see on omane kontaktdermatiidile allergiast nikli jm suhtes.
Perearst peaks seda laiku vaatama. Võib olla ka ...

Loe edasi

valgusravi

Minul selline küsimus. Minul oli jala peal põletikuline lööve, algul täpid, siis villid. Perearst määras antibiootikumid ja salvi. Paranes pikkamisi, kuid nüüd on veel punetus ja täpid näha. Kas võib ravida ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui see lööve on põetud haiguse jääknäht ja olete saanud ravi, siis lööve peaks ise mööduma. Igasugune tegevus on muidugi tore, kuid kas see omab tõelist ja tõenduspõhist toimet, see on iseasi. ...

Loe edasi

Haigestumine

Tere
Momendil valutavad käte lihased ja puus. Aegajalt on ka haiglane tunne.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada veelkord perearsti külastust. Tuleb eristada, kas on tegemist normaalse ealise muutusega või esineb mõni eriravi vajav haigus. Lihaspõletik, artroos, Lyme tõbi jm.

Loe edasi

Silmad

Tere,millest see võib tingitud olla,et silmade ees jooksevad vahetevahel täpid

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui muid vaevusei ei ole, siis tegemist on normaalse seisundiga. Näiteks silma sees oleva klaaskeha rakkude hõljumiga, vererõhu kõikumisega asendi muutmisel jm.
Saan soovitada ka perearsti ...

Loe edasi

suurenenud lümfisõlm lõua all

Tere

Pöördusin mõni aeg tagasi siin keskkonnas Teie poole, et küsida nõu suurenenud lümfisõlme kohta, mis asetseb lõua all (vasakul pool). Lümfisõlm tekitab igapäevaselt valu, surve- ja ebamugavustunnet. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !

Vaevuse tekkest on möödas varsti 3 kuud. Soovitan uuesti ultraheli uuringut lümfisõlmest, hinntatakse selle mõõtmeid ja muutust võrreldes varasemaga. Kui lümfisõlm püsib ja on muutunud ...

Loe edasi

Madal pulsisagedus ja valud rindkeres

Tere.
Ühesõnaga rida uuringuid on tehtud, rohte on söödud, aga vaevused püsivad. Kõige rohkem mulle teebki muret süda ja rindkere valud, mis ei lähe ka valuvaigistitega ära. Mul on pulsikell käepeal, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Uuringutel ei ole leitud tõelist, orgaanilist haigust. See on väga hea ! Esinevad arvukad talitlushäired, mis on enamus inimestel.
isiklikult arvan probleemi peapõhjuseks ärevushäire, ...

Loe edasi

soolestik

Tere,kas see on normaalne et ma olen kaks karpi espumisani ära tarbinud aga kõht koriseb ikka üsna tihti ja valjusti,kui tihti (mitme aasta tagant) peaks või võiks vereproovi andma et tervist kontrollida

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Kõhukorinal on kümneid erinevaid põhjuseid, nii talitlushäired kui orgaanilised haigused.
Esmalt ...

Loe edasi

Kalprotektiin

Tere. Küsiksin selle proovi kohta. Tehti mulle see siis roojast ning tulemused on järgmised:
Analüüs: kalprotektiin
Tulemus: 632
Referentsväärtus: <50
Mis see tähendama peaks? Kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet.
Jah, välistada tuleb põletikuline soolehaigus. Analüüs on tõusnud normist 10 x. Sooleuuringul võetakse ...

Loe edasi

vahelöögid südames

Kas peaksin tegema täiendavaid uuringuid ja milliseid?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Copy-paste Teie küsimusest.
Tere

Pöördun Teie poole südame vahelöökide probleemiga. See probleem algas ...

Loe edasi

Vererõhk ja valk uriinis

Tere Doktor,
Minu mure algas seoses peavaludega paar kuud tagasi, mis ei allunud valuvaigistitele. Nüüd siin mitmeid kordi arsti vahet käimist, selgus, et tegemist on kõrge vererõhuga. Viimane peakompuuter ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vabandan viivituse pärast, miskipärast ei saanud kohe Teie küsimuse kohta teadet. Vererõhk on väga muutuv, see võib kõikuda normis 100/55-160/95 vahemikus. Ravi vajab püsivalt tõsunud vererõhk ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi