Tolm Autor: Argo Soon

Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus heljuda. Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste kuju, mass ja suurus võib olla väga erinev. Osa tolmu tekib esemete ja materjalide kulumisel ning satub õhku mingi protsessi käigus või lihtsalt tuule mõjul. Niiviisi tekkinud osakesed on üldjuhul ebakorrapärase kujuga ja küllalt suured, mistõttu need ei püsi kaua õhus. Suur osa õhus heljuvatest osakestest tekib aga mitmete füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus (sagedamini aurude kondensatsioon, nanoosakeste omavaheline adhesioon).  Need  osakesed  on  läbimõõdult väiksemad, sageli ka ümarama kujuga ning püsivad õhus kauem. 

Tolmu mõju tervisele sõltub esmalt tolmuosakeste läbimõõdust, mis määrab nende hingamisteedesse tungimise sügavuse: suuremad kui 40 μm läbimõõduga tolmukübemed peetuvad täielikult nina ja kurgu limaskestal, üle 10 μm läbimõõduga osakesed – ca 90% ulatuses nina limaskestal, väiksemad kui 10 μm läbimõõduga kübemed jõuavad suurtesse hingamisteedesse, 2,5–10 μm läbimõõduga osakesed peetuvad bronhiaalpuus; ainult väiksema kui 2,5 μm läbimõõduga osakesed jõuavad alveoolidesse ehk kopsusompudesse.

Seega, mida väiksemad on tolmukübemed, seda sügavamale hingamisteedesse nad tungivad ning seda tõsisem võib olla nende toime tagajärg. Kõige ohtlikumaks peetakse osakesi läbimõõduga alla 2,5 μm, mida silmaga ei näe ja mis püsivad õhus kaua. Just neid viimaseid ongi kõige keerukam õhust eemaldada.

Kõige iseäralikumad on tolmuosakesed, mille üks mõõde erineb oluliselt teisest. Kui see erinevus on rohkem kui 5-kordne, nimetatakse osakest kiuks. Pisikeste kiudude väljutamine sügavalt hingamisteedest on organismi kaitsemehhanismidel oluliselt raskem kui mis tahes ümaramate osakeste eemaldamine. Just seetõttu on kiudjas asbestitolm üks ohtlikumaid tolmuliike.

Tolmuosakeste toime organismis sõltub nende füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest omadustest. Kui jämedam tolm põhjustab valdavalt mehaanilise ärrituse nähte nahal ja hingamisteede algusosas (suu, nina, kurk), siis peenema tolmu puhul prevaleerivad teist laadi toimed. Bioloogilisi omadusi kandvad osakesed võivad toimida allergeenidena, põhjustades vastava eelsoodumusega inimestel allergilisi reaktsioone. Mitmesuguste keemiliste omadustega osakesed kutsuvad aga esile mürgistusseisundeid. Mõned tolmuosakesed on keemiliselt üsna inertsed, kuid nende massiline ja pidev sattumine hingamisteedesse põhjustab seal sidekoe vohangu, mis iseloomustab kopsutolmustust.

Tubakasuits on üks näide ülipeente osakeste tekkest ja nende kahjulikust mõjust hingamisteedele. Tahkete kübemete kõrval esineb suitsus ka vedelikku ja koos moodustavad nad aerosooli; suuremad osakesed koos väiksematega avaldavad mõju bronhide limaskestale ja põhjustavad selle põletikku – bronhiiti, peenem fraktsioon aga tungib alveoolidesse, kus ilmneb nende vähki tekitav ehk kantserogeenne toime. Mõned ühendid imenduvad verre ning need võivad mõju avaldada mis tahes kehaosas või koes, näiteks nikotiini toimel ahenevad väikesed veresooned ning halveneb kudede verevarustus.

Lisaks mõjub tolm ärritavalt nahale, ummistab nahapoore ning põhjustab põletikku. Tolmuosakesed võivad toimida nahale ka keemiliselt.

Tervisele ohtlik tolm on siiski omane pigem teatud töökeskkonnale. Kodustes oludes puutume kokku nn majatolmuga. Viimast võib kirjeldada kui halli amorfset massi, mis kihiseb elust. Sõltuvalt eluruumis valitsevatest tingimustest koosneb majatolm väga erinevatest aineosakestest, nagu tekstiilikiud, inimeste ja lemmikloomade epiteelirakud, toidupudemed, õietolm jne. Selles biomassis elavad koos paljud pisiolendid: bakterid, lestalised (tolmu- ja jahulest), aga ka majasoomukad (Lepisma saccharina) ning hallitusseente eosed ja niidistiku osad. Allergia seisukohalt on väga ebasoovitav majakaaslane niiskust ja soojust armastav ämblikulaadne pisiolend – tolmulest. Kehtib tõdemus, et tolmusema õhu puhul on allergeenegi õhus rohkem. Et tolmuosakesi tekib ka põlemisprotsessi käigus, tuleb gaasipliiti või lahtisi tulekoldeid pidada samuti õhusaaste allikaks.

Võitlus tolmu ja tolmuosakeste vastu nõuab eri situatsioonides erisuguste võtete rakendamist. Kõige tõhusam viis – kõrvaldada tolmuosakeste lähtekoht – ei ole alati teostatav (kaevandused, mõõdukas paberitolm kontorites). Mõnel juhul on võimalik isoleerida end tolmusest keskkonnast (masina tolmutihe kabiin, seadmete kaugjuhtimine). Isoleerimisena võib käsitada ka tõhusate kaitsevahendite (mitmesugused respiraatorid) kasutamist. Tolmu levikut saab hoonetes tõkestada, kui õhk filtreerida. Puhaste ruumide reegel – koristada sageli ja otstarbekalt – kehtib nii kodus kui ka tolmuse töö puhul. Tolmu koguvate materjalide vältimisest võib samuti abi olla. Enamikul juhtudel saame rahuldava tulemuse vaid mitmete meetmete üheaegsel rakendamisel. Vt ka kopsutolmustustõbi, tolmulestad.

Nõuanded sel teemal

Gluteenitalumatus

Tere, selline mure, et lapsest saati on mind vaevanud kõhukinnisus, mis on probleemiks praegugi, samuti on puhitused, väsimus, raske tunne peale sööki, kõht on gaasi täis, õlavartel ja põskedel on punased ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Ilma teie täpseid igapäevaseid toiduvalikuid nägemata ei saa öelda, kas kõhukinnisus võiks olla seotud otseselt söögiga. Geenitesti alusel ei ole teil primaarne laktoosi puudulikkus, kuid piimatoodete ...

Loe edasi

Keel valulik

Tere,

Pöördun teie poole sellise huvitava probleemiga, mis algas ~5 päeva tagasi.
Nimelt on keele pindmine "struktuur" muutunud, tundub nagu oleks haavandid, aga otseselt valus pole. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Seostaksin seda siiski põletusega. Arvan, et aeg parandab.

Loe edasi

Hüpoglükeemia

Tere! Selline küsimus, et millest võib tekkida hüpoglükeemia mittediabeetikul? Nimelt täna sõin 13.40 ajal ning 17 ajal, tundsin et imelik olla (külm higi, nõrkus, värin). Kuna tööl on võimalik mõõta veresuhkrut, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Hüpoglükeemia mittediabeetikul on üliharuldane ja tekib enamasti öösel või varahommikul, kui söögivahe on olnud pikk. Erandiks on bariaarilise lõikuse (maovähendusoperatsioon) järgsed patsiendid, ...

Loe edasi

Kas oleks mõistlik arsti vahetada?

Tere.
Mul on diagnoositud kilpnäärme alatalitus. Viimane test umbes kuu tagasi TSH oli 17 ja Dvitamiin 35. arst määras mulle tugevama annuse ja küsis paljusid küsimusi muude testide kohta, et kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui kilpnäärme alatalitluse raviga on probleeme ja kohalik endokrinoloog ei suuda aidata, tuleks teise arvamuse saamiseks konsulteerida kellegagi Tallinna või Tartu endokrinoloogidest. Kui ...

Loe edasi

Tarlovi Tsüst

Tere. Käisin MRT-s ja selgus, et sakraalsel asuvad väikesed beniignsed Tarlovi tsüstid. Kuna valud on juba ligi 3 aastat, siis ilmselt need ka valu põhjustavad. Mis nendega tehakse? Operatsioon? Saan aru, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väikesed tsüstid tavaliselt vaevusi ei põhjusta, tuleks kaaluda ka muid põhjuseid. Operatsiooni üle otsustab vaid neurokirurg kliinilise leiu ja uuringu andmete põhjal.

Dr. Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Polüübid ja spiraal?

Tere!

August 2017 oli emakaväline rasedus. Tehti laparoskoopiat. Uus rasedus ja selle katkemine veebruaris 2018( 7n+2p). Avastati märtsi alguses (12n) ja tehti puhastust 5.märtsil. Pärast ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Polüüp, mis tekkis peale peetunud rasedust, oli seotud hormonaalsete muutustega organismis ja selle kordumise risk on siiski väike. Järgmist rasedust võiks planeerida mitte enne kui ...

Loe edasi

alakaal? toitumishäire?

tere. Ma kaalun 64kg keskmiselt ja olen 1.80m pikk. Kuna mulle isiklikult tundub, et ma kaalun liiga vähe, siis olen proovinud oluliselt rohkem süüa(tervislikult) ja trenni teha vastavalt. olen saanud ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Teie kaal on küll väike, aga jääb soovitusliku normi piiridesse. Soovitaksin pidada nõu paralleelselt nii toitumisspetsialisti kui psühholoogiga, et välistada meeleoluprobleemid, mis sageli ...

Loe edasi

Foolhape

Tere!
Kas tohib kasutada foolhapet , kui inimesel on olnud healoomuline peaajukasvaja? Kas see soodustab ajukoe taastumist või võib selle tarbimine mõjuda hoopis negatiivselt?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Foolhape on oluline koerakkudele mis paljunevad kiiresti nagu pahaloomulise kasvaja korral. Seetõttu selle tarvitamine eeldab täpset diagnoosi histoloogilise leiu alusel.


Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Raseduse katkestamine?

Kas Eestis on võimalik rasedust katkestada kui 12 nädalat on täis ?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane

Eestis on see reguleeritud vastava seadusega: "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus"
§ 6. Raseduse katkestamise ...

Loe edasi

Põlv valutab siseküljelt

Tere
Küsimus põlvekohta, pikali olles ja põlve kõverdades kostub meeletult vali praksatus v naks.
Peale füüsilist tööpäeva on meeletu valu vasaku põlve siseküljel. Vajutades näpuga muutub ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Soovitan pöörduda ortopeedi vastuvõtule, mida kiiremini, seda parem.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi