Tolm Autor: Argo Soon

Tolm kujutab endast aineosakesi, mis on piisavalt väikesed, et lühemat või pikemat aega õhus heljuda. Olemuselt on tolm aerosool, kus tahked osakesed võivad olla seotud ka vedelikupiiskadega. Tolmuosakeste kuju, mass ja suurus võib olla väga erinev. Osa tolmu tekib esemete ja materjalide kulumisel ning satub õhku mingi protsessi käigus või lihtsalt tuule mõjul. Niiviisi tekkinud osakesed on üldjuhul ebakorrapärase kujuga ja küllalt suured, mistõttu need ei püsi kaua õhus. Suur osa õhus heljuvatest osakestest tekib aga mitmete füüsikaliste ja keemiliste protsesside käigus (sagedamini aurude kondensatsioon, nanoosakeste omavaheline adhesioon).  Need  osakesed  on  läbimõõdult väiksemad, sageli ka ümarama kujuga ning püsivad õhus kauem. 

Tolmu mõju tervisele sõltub esmalt tolmuosakeste läbimõõdust, mis määrab nende hingamisteedesse tungimise sügavuse: suuremad kui 40 μm läbimõõduga tolmukübemed peetuvad täielikult nina ja kurgu limaskestal, üle 10 μm läbimõõduga osakesed – ca 90% ulatuses nina limaskestal, väiksemad kui 10 μm läbimõõduga kübemed jõuavad suurtesse hingamisteedesse, 2,5–10 μm läbimõõduga osakesed peetuvad bronhiaalpuus; ainult väiksema kui 2,5 μm läbimõõduga osakesed jõuavad alveoolidesse ehk kopsusompudesse.

Seega, mida väiksemad on tolmukübemed, seda sügavamale hingamisteedesse nad tungivad ning seda tõsisem võib olla nende toime tagajärg. Kõige ohtlikumaks peetakse osakesi läbimõõduga alla 2,5 μm, mida silmaga ei näe ja mis püsivad õhus kaua. Just neid viimaseid ongi kõige keerukam õhust eemaldada.

Kõige iseäralikumad on tolmuosakesed, mille üks mõõde erineb oluliselt teisest. Kui see erinevus on rohkem kui 5-kordne, nimetatakse osakest kiuks. Pisikeste kiudude väljutamine sügavalt hingamisteedest on organismi kaitsemehhanismidel oluliselt raskem kui mis tahes ümaramate osakeste eemaldamine. Just seetõttu on kiudjas asbestitolm üks ohtlikumaid tolmuliike.

Tolmuosakeste toime organismis sõltub nende füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest omadustest. Kui jämedam tolm põhjustab valdavalt mehaanilise ärrituse nähte nahal ja hingamisteede algusosas (suu, nina, kurk), siis peenema tolmu puhul prevaleerivad teist laadi toimed. Bioloogilisi omadusi kandvad osakesed võivad toimida allergeenidena, põhjustades vastava eelsoodumusega inimestel allergilisi reaktsioone. Mitmesuguste keemiliste omadustega osakesed kutsuvad aga esile mürgistusseisundeid. Mõned tolmuosakesed on keemiliselt üsna inertsed, kuid nende massiline ja pidev sattumine hingamisteedesse põhjustab seal sidekoe vohangu, mis iseloomustab kopsutolmustust.

Tubakasuits on üks näide ülipeente osakeste tekkest ja nende kahjulikust mõjust hingamisteedele. Tahkete kübemete kõrval esineb suitsus ka vedelikku ja koos moodustavad nad aerosooli; suuremad osakesed koos väiksematega avaldavad mõju bronhide limaskestale ja põhjustavad selle põletikku – bronhiiti, peenem fraktsioon aga tungib alveoolidesse, kus ilmneb nende vähki tekitav ehk kantserogeenne toime. Mõned ühendid imenduvad verre ning need võivad mõju avaldada mis tahes kehaosas või koes, näiteks nikotiini toimel ahenevad väikesed veresooned ning halveneb kudede verevarustus.

Lisaks mõjub tolm ärritavalt nahale, ummistab nahapoore ning põhjustab põletikku. Tolmuosakesed võivad toimida nahale ka keemiliselt.

Tervisele ohtlik tolm on siiski omane pigem teatud töökeskkonnale. Kodustes oludes puutume kokku nn majatolmuga. Viimast võib kirjeldada kui halli amorfset massi, mis kihiseb elust. Sõltuvalt eluruumis valitsevatest tingimustest koosneb majatolm väga erinevatest aineosakestest, nagu tekstiilikiud, inimeste ja lemmikloomade epiteelirakud, toidupudemed, õietolm jne. Selles biomassis elavad koos paljud pisiolendid: bakterid, lestalised (tolmu- ja jahulest), aga ka majasoomukad (Lepisma saccharina) ning hallitusseente eosed ja niidistiku osad. Allergia seisukohalt on väga ebasoovitav majakaaslane niiskust ja soojust armastav ämblikulaadne pisiolend – tolmulest. Kehtib tõdemus, et tolmusema õhu puhul on allergeenegi õhus rohkem. Et tolmuosakesi tekib ka põlemisprotsessi käigus, tuleb gaasipliiti või lahtisi tulekoldeid pidada samuti õhusaaste allikaks.

Võitlus tolmu ja tolmuosakeste vastu nõuab eri situatsioonides erisuguste võtete rakendamist. Kõige tõhusam viis – kõrvaldada tolmuosakeste lähtekoht – ei ole alati teostatav (kaevandused, mõõdukas paberitolm kontorites). Mõnel juhul on võimalik isoleerida end tolmusest keskkonnast (masina tolmutihe kabiin, seadmete kaugjuhtimine). Isoleerimisena võib käsitada ka tõhusate kaitsevahendite (mitmesugused respiraatorid) kasutamist. Tolmu levikut saab hoonetes tõkestada, kui õhk filtreerida. Puhaste ruumide reegel – koristada sageli ja otstarbekalt – kehtib nii kodus kui ka tolmuse töö puhul. Tolmu koguvate materjalide vältimisest võib samuti abi olla. Enamikul juhtudel saame rahuldava tulemuse vaid mitmete meetmete üheaegsel rakendamisel. Vt ka kopsutolmustustõbi, tolmulestad.

Nõuanded sel teemal

Suguhaigus?

Tere. Mis asi see see on? Ja mis ravi sellele on? Katsudes tekitab valu, keskel oleks nagu auk .

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Põletik! Selleks, et öelda põhjust peaks teadma seksuaalelu anamneesi, tegema läbivaatuse ja vajadusel ka täpsustavad laboritestid.
Kui ei taandu, siis peaks kindlasti vastuvõtule tulema.
Kui ...

Loe edasi

Analüüsi vastused

Tere! Kuhu peaksin pöörduma TSH 0,017; A-TPO >600,0; FT3 8,66 ( ref 3,1-6,9-8); FT4 25,39 (ref 12-22).
Veel on üld S2-IgE 1333,0 (norm <87). Kõik allergeenide paneelid on positiivsed ( näit. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Miks allergeenide paneelid on positiivsed, jääb mulle mõistatuseks. Kilpnäärme osas aga mõistatust ei ole - tegemist on autoimmuunse kilpnäärmehaigusega ja sellest põhjustatud mõõduka ületalitlusega. ...

Loe edasi

Tervisesportlase vereanalüüs

Tere! Lasin teha tervisesportlase vereanalüüsid (lisatud failis) ning oleksin tänulik, kui annaksite tulemustele hinnangu ning soovitused, millele peaks edaspidi tähelepanu pöörama.

Tulemustest ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Tõesti, CK on enamasti pärit vöötlihastest ja vähene hulga suurenemine nagu teil viitab pigem pingutusele kui lihaskahjustusele. Kui teete kordusanalüüse, siis võiks korrata CK ja AST ...

Loe edasi

Pikaajaline peavalu ja väsimus

Paar aastat tagasi oli tugev valu kuklas, vahekorra ajal(lõpus), kestis kuni 5 min, peale seda jäi selline pea paks tunne, peavalud ei ole tugevad, aga siiski häirivad. Tunnen et ei ole seda energiat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringud määratakse, kui läbivaatusel jääb kahtlus ajukahjustusele - vaid siis on nendest ka kasu.
Probleemi lahendus sõltub arsti kogemusest ja kompetentsuset.

Dr Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Kiire kaalutõus

Tere!

Ca 1a8k tagasi sündis minu kolmas laps keisrilõike abil. Rasedus oli raske, kui kaalusin enne rasedust 81kg, siis juba raseduse ajal kaotasin kaalu ning enne keisrit kaalusin 77,5kg. ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kirjast lähtuvalt oleks hea võimalusel siiski teha analüüsid (kilpnäärme uuringud, glükoosi ainevahetuse näitajad, jm) ning paralleelselt hinnata ka praegust toitumist-liikumist. Kas viimane ...

Loe edasi

Pikkus

Tere olen 168 cm pikk ja 55 kg aastaga olen 2 cm kahanenud
Mida teha et uuesti kasvama hakaksin
Olen 10 aastat spordiga tegelenud aga kahjuks tervislikel põhjustel juba aasta aega trenni ei ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kahjuks on 19. eluaastaks kasvamisvõimalused ammendunud ja tuleb leppida saavutatud pikkuskasvuga. Ka spordist pole abi. Siiski ei peaks Te kasvult ka lühemaks jääma, kui seda just spetsiifiline ...

Loe edasi

Valulik moodustis pärakus

Tervist, probleem on siis järgmine. Paar päev tagasi tekkis päraku juurde punni taoline moodustis, mis on üpriski suur. Pöidla otsa suurune. Valutab igatepidi, katsudes tundub nagu oleks pall sees. Mida ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kirjelduse järgi võiks see olla hemorroidaaltromb. Küllaltki väikse lokaalanesteesias teostatava protseduuriga on sellisel juhul võimalik abi saada. Soovitan pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (nn ...

Loe edasi

Luupainaja

Mind kylastas luupainaja, ma ei saanud ennast liigutada ega silmi avada.. löpuks yles ärgates hakkasin nutma.
Millest see tuleneb? kas peaksin otsima kuskilt abi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil noortel on seda kord või mitu olnud. Suuremal või vähemal määral - kõigil.
Tee endale korralik päevaplaan, et kehalisele tegevusele ja uneajale õige ja piisav koht tuleb. Tervislikud elukombed ...

Loe edasi

Valu paremas õlas

Kümmekond päeva tagasi tekkis valu paremasse õlga. Tavaolukorras ei valuta, aga valu tekib kätt teatud asendisse viies nt tõstes. Eriti valus on katsudes õlal üks teatud punkt - õla eespoolses osas peaaegu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on ilmselt kätt tõstva õlalihase kõõluse põletikuga. Valu ähvardab kesta kaua. Ortopeed võiks teha põletikuvastase süsti kõõlusesse.

Dr. Ain Pajos
6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

haavandite paranemise kiirendamine

Üsna pikalt halva voodi peal magamisest on tekkinud kintsude peale haavandid. Kuigi voodi probleemi enam ei ole, on haavandid jäänud, kuna stressirohkel perioodil kratsin neid ka endale tähele panemata ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Haavandite paranemise kiirendamiseks võib proovida PolyMem plaastreid - kaitseb kratsimise eest ja sisaldab ka paranemist kiirendavaid raviaineid.
Kui kratsimisest tekkinud haavandid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi