Esmaabi silmavigastuste korral Autor: Ingeborg Trofimova

Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise halvenemine või isegi kaotus. Kui silma on sattunud võõrkeha, võib iga pisutki kogenud inimene selle välja võtta. Et isegi väike prügi silmas võib põhjustada tugevat hõõrdumistunnet ja valu ning kriimustada sarvkesta, on kiire abi eriti tarvilik. Alumise lau sidekestalt saab prügi kätte, kui lasta abivajajal vaadata üles, ise aga hoida vasaku käe nimetissõrmega alumist laugu silmamunast eemal. Prügi pühkida niiske vatitüki või rätikunurgaga sisemise silmanurga suunas silmast välja. Silma sarvkesta mitte puudutada. 

Võõrkeha eemaldamiseks ülalau alt tõmmata ülalaugu ripsmetest hoides allapoole ning seejärel pulgakese, tiku või sõrmega ülalau keskossa vajutades pöörata silmalaug pahempidi. Kõige sagedamini jääbki prügi kinni ülalau alla. Kui prügi on eemaldatud ja tikk vm ära võetud, pöördub laug oma normaalasendisse. Kui laugude alt prügi ei leita ning hõõrdumistunne püsib, on võõrkeha ilmselt tunginud sarvkestasse, kust see iseenesest välja ei tule. Sel juhul tuleb viivitamatult pöörduda silmaarsti poole, kes prügi eelnevalt tuimastatud silmast eemaldab. Kahjustatud silm võib vajada ka asjatundlikku järelravi.

Silma sarvkesta kriimustustesse, mida on tekitanud sõrmeküüs, puuoks, heinakõrs vm terav ese, tuleb suhtuda väga tõsiselt. Sarvkesta katva õhukese kaitsekihi – epiteeli all on hulgaliselt valutundlikke närvilõpmeid, mistõttu sarvkesta pisimgi vigastus põhjustab tugevat valu, ärritusnähte ja pisaravoolust. Et haavake ei muutuks põletikuliseks või isegi mädaseks, tuleb pöörduda arsti poole, kelle õpetuse järgi ravides paraneb vigastus 3–5 päevaga.

Silmade söövituskahjustus tekib keemiliste ainete, kõige sagedamini kangete hapete või leeliste sattumisel silma. Happe sattumisel silma kattub vigastuse koht otsekui koorikuga. Eriti sügavale kudedesse hape ei tungi. Tunduvalt ohtlikum on leelisesöövitus, mis tungib läbi side- ja sarvkesta kiiresti sügavamale silma ning võib põhjustada isegi nägemise kaotuse. Eriti tugev toime on kustutamata lubjal, kui see satub silma niiskele limaskestale. Kui silma satub mingit tugevatoimelist ainet, tuleb silma (kas või sõrmedega) lahti hoida ka siis, kui on väga valus. Samal ajal uhtuda saastunud silma ohtra voolava (kraanist, kannust, pudelist vm) veega. Kui sellist esmaabi rakendada sekundite jooksul pärast õnnetuse toimumist, on silma päästmiseks väga palju, võib-olla isegi kõik tehtud. Mitte mingil juhul ei tohi püüda neutraliseerida hapet leeliselahusega või leelist happelahusega! Kui silmas on tahke aine tükke, tuleb need võimalikult kiiresti eemaldada. Raskemate söövituste korral peab pärast esmaabi saamist kiirustama silmaarsti juurde. Valu vaigistavate mähiste tegemise või tablettide võtmisega ei maksa aega raisata. Kuuma vedeliku, lahtise leegi või elektriga toimunud põletuse korral on vajalik kiire arstiabi. 

Raske silmavigastuse saanu tuleb panna pikali ning praht ja veri ettevaatlikult laugudelt eemaldada. Vaadata, kas laugudel pole haavu – alles seejärel võib tasakesi silmalaud avada. Kui tekib kahtlus, et vigastus on silmamuna läbistav (silmast voolab verd või geelitaolist klaaskeha, silmamuna on nähtavalt katki ja justkui lössis), seisneb esmaabi üksnes haige silma sidumises puhta, silma mitte rõhuva sidemega. Kui sidet käepärast pole, kasutatakse puhast tasku- või käterätikut. Haige peab jääma lamama kuni kiirabi tulekuni. Kui silmalaug või suuremad näo- ja peanahatükid on õnnetuses küljest ära rebitud, tuleb need (võimalikult vähe puutudes!) talletada ja kiiresti koos haigega kirurgile üle anda. Sageli on võimalik need operatsiooni käigus tagasi õmmelda.

Esmaabi silmavigastuste korral Prügi eemldamine ülalau alt.

Nõuanded sel teemal

refluksi vaevused ja pikaajaline ravi

Olen pikaajaliselt hädas refluksiga ja tunnen, et miski - ei toitumine ega ravi - aita
Lisaks on tekinud suur ärevus ja stress, unehäired ja pessimism

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese kehas on kõik omavahel seotud, veelgi enam- seotud on ka vaimne ja kehaline tervis. Mõõdukas füüsiline vaevus võib pikapeale vaimu nii ära kurnata, et inimene ongi väga haige. Rõõm ...

Loe edasi

Mitu kuud kestnud pidev palavik

Alates aastavahetusest on olnud pidevalt madal palavik, 36,9 - 37,3. Praeguseks olen ka 2,5 kuud käinud perearsti ja teiste arstide juures (pulmonoloog, günekoloog), andnud vere- ja uriinianalüüse, kopsuröntgen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paljud arstid ei pea seda numbrit 36,9-37,2 palavikuks. Kui paljud arstid on Teid uurinud ja haigust ei ole leidnud, siis see on ju hästi. Kipun kahtlustama just stressist tulenevat probleemi, ...

Loe edasi

Lööve nahal

Oskate öelda millise lööbega on tegu? Lööve põhiliselt seljal , üks pöidlasuurune ka rindkerel, mujal pole täheldanud.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Diagnostikaks oleks oluline teada, kas lööve sügeleb ja kas lähisugulastel on esinenud allergiahaigusi ? Arvestades lapse vanust ja vaadates fotot võiks arvata, et tegu on atoopilise dermatiidi ...

Loe edasi

Punnid

Tere,
Mul tekkisid kehale sellised punnid, algul oli täpp, ääred olid punased ja hiljem tekkis sinna alla mäda ja läks see veel suuremaks laiguks nagu oleks selle ära põletanud. Need tekkisid algul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse järgi võiks see olla näiteks püodermia ehk mädane nahapõletik. Kuid võimalusi on veelgi. Abiks oleks muidugi pilt. Kuid kõige mõistlikum on oma perearsti külastus, kes diagnoosib ...

Loe edasi

Kiire pulss

Tere!
Selline küsimus et on endal pulss tavaliselt 98 ja vahel on olnud tavaolekus ka 121 ta jääbki nii 98-121 ,kas see on kiire pulss v normaalne?
Kas peaks enda perearstiga sellest rääkima ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Täiskasvanud inimese normaalne rahuoleku südame löögisagedus on 60-80 lööki minutis. Kehalise töö ja psühhoemotsionaalse pinge puhul südame löögisagedus kiireneb. Juhul kui olete märganud, ...

Loe edasi

Päraku sügelus

Tere!

Viimased 8-9 kuud on esinenud väga tugev päraku sügelus. Ei ole vaid öösiti. Päeval, öösel, igal ajal. Olen üritanud jälgifa, ning mingeid usse- mune ei ole märganud. Teistel peres probleemi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kirjeldate, et nahk päraku piirkonnas on punetav ja valus, on diagnoosi täpsustamiseks kindlasti tarvis teha läbivaatus. Soovitan Teil kirjaldatud probleemiga pöörduda nahaarsti vastuvõtule. ...

Loe edasi

Keha sügelemine

Tere
Mitmendat kuud kogu keha, ka peanahk ja kõrvad seest, sügelevad.
Mingit löövet ega punetust nahal ei ole.
Diagnoositi veebruaris maksa kasvaja, lõikust ei ole veel toimunud.
Soestasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Allergia ei teki üleöö ja sellel peaks olema ka muud sümptomid, nt lööve, nina ja silmade vesitsemine jne. Kuid mõtlen murelikult Teie maksa peale. Kui maksaproovid on paigast ära annab see ...

Loe edasi

Kateeterablatsioon

Tere, mul tehti 26. märtsil kateeterablatsioon südeme rütmihäirete raviks. Sain 27. märtsil haiglast välja tulemusega, et operatsioon oli edukas ja jäid üksikud VESid. 27. märtsi õhtupoolikul oli rindkeres ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Pärast kateeterablatsiooni võib tõepoolest olla valusid - see sõltub südamelihase kahjustuse ulatusest ja veel paljudest faktoritest. Paranemine võtab aega. Ka troponiin võib olla normist ...

Loe edasi

Analüüs

Tere!
Mina käisin synlabis veranalüüsi tegemas, kuna tunnen pidevat väsimust.Hemogramm ja muud näitajad olid analüüsis korras, kuid muret teeb kreatiniin 46 umol/l normiväärtus 45-84 ja eGFR (CKD-EPI) ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Õnnitlen-Teie analüüsitulemused on SUUREPÄRASED ! Kreatiniin üks neerutalitluse näitajatest, norm on 4-584, see kehtib keskmisele inimesele. Teie neerud saavad väga hästi jääkainete eemaldamisega ...

Loe edasi

Mida loete Teie nendest andmetest välja?

Tere. Küsiksin Teie arvamust, et mida loeksite välja sellistest andmetes? Praegu lisan selliste andmetega fotod. Esialgu seletuseks niipalju, et 2 kuud tagasi oli konkreetselt kokkupuude RS-viirusega ja ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ainult analüüside ja EKG põhjal ning patsienti nägemata ei oska konkreetset vastust anda. Soovitan Teil küll küsida analüüside ja uuringute interpretatsiooni sellelt arstilt, kes nad määras. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi