Esmaabi silmavigastuste korral Autor: Ingeborg Trofimova

Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise halvenemine või isegi kaotus. Kui silma on sattunud võõrkeha, võib iga pisutki kogenud inimene selle välja võtta. Et isegi väike prügi silmas võib põhjustada tugevat hõõrdumistunnet ja valu ning kriimustada sarvkesta, on kiire abi eriti tarvilik. Alumise lau sidekestalt saab prügi kätte, kui lasta abivajajal vaadata üles, ise aga hoida vasaku käe nimetissõrmega alumist laugu silmamunast eemal. Prügi pühkida niiske vatitüki või rätikunurgaga sisemise silmanurga suunas silmast välja. Silma sarvkesta mitte puudutada. 

Võõrkeha eemaldamiseks ülalau alt tõmmata ülalaugu ripsmetest hoides allapoole ning seejärel pulgakese, tiku või sõrmega ülalau keskossa vajutades pöörata silmalaug pahempidi. Kõige sagedamini jääbki prügi kinni ülalau alla. Kui prügi on eemaldatud ja tikk vm ära võetud, pöördub laug oma normaalasendisse. Kui laugude alt prügi ei leita ning hõõrdumistunne püsib, on võõrkeha ilmselt tunginud sarvkestasse, kust see iseenesest välja ei tule. Sel juhul tuleb viivitamatult pöörduda silmaarsti poole, kes prügi eelnevalt tuimastatud silmast eemaldab. Kahjustatud silm võib vajada ka asjatundlikku järelravi.

Silma sarvkesta kriimustustesse, mida on tekitanud sõrmeküüs, puuoks, heinakõrs vm terav ese, tuleb suhtuda väga tõsiselt. Sarvkesta katva õhukese kaitsekihi – epiteeli all on hulgaliselt valutundlikke närvilõpmeid, mistõttu sarvkesta pisimgi vigastus põhjustab tugevat valu, ärritusnähte ja pisaravoolust. Et haavake ei muutuks põletikuliseks või isegi mädaseks, tuleb pöörduda arsti poole, kelle õpetuse järgi ravides paraneb vigastus 3–5 päevaga.

Silmade söövituskahjustus tekib keemiliste ainete, kõige sagedamini kangete hapete või leeliste sattumisel silma. Happe sattumisel silma kattub vigastuse koht otsekui koorikuga. Eriti sügavale kudedesse hape ei tungi. Tunduvalt ohtlikum on leelisesöövitus, mis tungib läbi side- ja sarvkesta kiiresti sügavamale silma ning võib põhjustada isegi nägemise kaotuse. Eriti tugev toime on kustutamata lubjal, kui see satub silma niiskele limaskestale. Kui silma satub mingit tugevatoimelist ainet, tuleb silma (kas või sõrmedega) lahti hoida ka siis, kui on väga valus. Samal ajal uhtuda saastunud silma ohtra voolava (kraanist, kannust, pudelist vm) veega. Kui sellist esmaabi rakendada sekundite jooksul pärast õnnetuse toimumist, on silma päästmiseks väga palju, võib-olla isegi kõik tehtud. Mitte mingil juhul ei tohi püüda neutraliseerida hapet leeliselahusega või leelist happelahusega! Kui silmas on tahke aine tükke, tuleb need võimalikult kiiresti eemaldada. Raskemate söövituste korral peab pärast esmaabi saamist kiirustama silmaarsti juurde. Valu vaigistavate mähiste tegemise või tablettide võtmisega ei maksa aega raisata. Kuuma vedeliku, lahtise leegi või elektriga toimunud põletuse korral on vajalik kiire arstiabi. 

Raske silmavigastuse saanu tuleb panna pikali ning praht ja veri ettevaatlikult laugudelt eemaldada. Vaadata, kas laugudel pole haavu – alles seejärel võib tasakesi silmalaud avada. Kui tekib kahtlus, et vigastus on silmamuna läbistav (silmast voolab verd või geelitaolist klaaskeha, silmamuna on nähtavalt katki ja justkui lössis), seisneb esmaabi üksnes haige silma sidumises puhta, silma mitte rõhuva sidemega. Kui sidet käepärast pole, kasutatakse puhast tasku- või käterätikut. Haige peab jääma lamama kuni kiirabi tulekuni. Kui silmalaug või suuremad näo- ja peanahatükid on õnnetuses küljest ära rebitud, tuleb need (võimalikult vähe puutudes!) talletada ja kiiresti koos haigega kirurgile üle anda. Sageli on võimalik need operatsiooni käigus tagasi õmmelda.

Esmaabi silmavigastuste korral Prügi eemldamine ülalau alt.

Nõuanded sel teemal

Kõhuparasiitide kahtlus

Tere! Mul on juba vähemalt 6-7 aastat esinenud väljaheidetes erinevate suurusega (2-10mm) valkjaid tükke. Ka kuju on olnud varieeruv, kuid pigem ebamäärase ruudu moodi. Samas leian tihti ka toidujääke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Päris kindel pole, kuid üks linaluu uss ehk enterobiaasi parasiit näeb veidi teistmoodi välja. Siin on geegle päring https://www.google.ee/search?q=enterobiasis&espv=2&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi7vb_co7vTAhXkPZoKHcblBCkQ_AUIBigB&biw=1689&bih=1299
Loe edasi

Kas ärevushood?

Mul on viimasel ajal tekkinud suur mure. Süda puperdab tihti, käed muutuvad higiseks, süda jätab ka vahepeal lööke vahele. Tekib selline hirmutunne, et kohe kohe jääb süda seisma ja ongi kõik. On olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kehaliste haiguste uuringud on korras, siis on üks suur murede valdkond välistatud. Loodan, et on tehtud kilpnäärme analüüsid, ööpäevane elektrokardiograafia, koormustest. Ilmselt tuleks ...

Loe edasi

kehv enesetunne

imelik seis algas juba eelmine aasta.algul tundsin vasakul pool põses nagu oleka metalli maitse ja kipitas.edasi aga tervis hakkas järjest allapoole minema . paremal pool roide kaare all oli mingi poomise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Palju erinevaid vaevuseid. Osa seotud sapipõie eemaldamise järgsete vaevustega, osa kõrvetistega ja osa on psühhosomaatilise lähtega. Kahjuks ei saa ma mingit tarka ravialast soovitust anda, ...

Loe edasi

Erekollane uriin

Umbes pool aastat on mul erekollane, mitte kollakas või pruunikas

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Uriini värvuse määrab ära suuresti inimese toitumine ja vedelikutarbimine ning mõned ravimid. Tõsisema tähendusega on uriini värvi muutus tumepruuniks, lihapesuvee taoliseks või hägusaks ...

Loe edasi

Sinikad

Tere,

Olen mōnda aega mures olnud oma tervise pärast. Viimasel ajal on hakanud sinikad kergesti tekkima, enamjaolt reitele ja pōlvedele. Üks sinikas jōuab ära kaduda, kui juba uus asemel. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Normaalne vere hüübimine on keeruline protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, ...

Loe edasi

Labori tulemuste tõlgendamine

Tere,

Palun kommentaare lisatud analüüside tulemuste osas. Millele rõhku pöörata ja kas vajalik võtta toidulisandeid? Olen aasta aega olnud peamiselt lihavaba toituja. Viimse aasta jooksul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan autentse laborivastuse lisamise eest. Ausalt öelda- kõik on väga head tulemused. D vitamiini tase on suurepärane, seda vist võtate juurde, kui ei tööta just rannakalurina. Need 0,1 ...

Loe edasi

Südamekloppimine

Tere. Millest võivad tekkida äkilised südamekloppimishood. Tavaliselt on need öösiti une pealt (tihti just vastu hommikut kella viie paiku). Vahel on sellega seoses tunda ka iiveldust. Tehtud on EKG (normi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui need uuringud ei näita tõsist leidu, haigust siis tegemist on kerge talitlushäirega. Sellel kellaajal hakkab keha sättima ööreziimilt päevasele reziimile ja muutub autonoomse närvisüsteemi ...

Loe edasi

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi