Esmaabi silmavigastuste korral Autor: Ingeborg Trofimova

Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise halvenemine või isegi kaotus. Kui silma on sattunud võõrkeha, võib iga pisutki kogenud inimene selle välja võtta. Et isegi väike prügi silmas võib põhjustada tugevat hõõrdumistunnet ja valu ning kriimustada sarvkesta, on kiire abi eriti tarvilik. Alumise lau sidekestalt saab prügi kätte, kui lasta abivajajal vaadata üles, ise aga hoida vasaku käe nimetissõrmega alumist laugu silmamunast eemal. Prügi pühkida niiske vatitüki või rätikunurgaga sisemise silmanurga suunas silmast välja. Silma sarvkesta mitte puudutada. 

Võõrkeha eemaldamiseks ülalau alt tõmmata ülalaugu ripsmetest hoides allapoole ning seejärel pulgakese, tiku või sõrmega ülalau keskossa vajutades pöörata silmalaug pahempidi. Kõige sagedamini jääbki prügi kinni ülalau alla. Kui prügi on eemaldatud ja tikk vm ära võetud, pöördub laug oma normaalasendisse. Kui laugude alt prügi ei leita ning hõõrdumistunne püsib, on võõrkeha ilmselt tunginud sarvkestasse, kust see iseenesest välja ei tule. Sel juhul tuleb viivitamatult pöörduda silmaarsti poole, kes prügi eelnevalt tuimastatud silmast eemaldab. Kahjustatud silm võib vajada ka asjatundlikku järelravi.

Silma sarvkesta kriimustustesse, mida on tekitanud sõrmeküüs, puuoks, heinakõrs vm terav ese, tuleb suhtuda väga tõsiselt. Sarvkesta katva õhukese kaitsekihi – epiteeli all on hulgaliselt valutundlikke närvilõpmeid, mistõttu sarvkesta pisimgi vigastus põhjustab tugevat valu, ärritusnähte ja pisaravoolust. Et haavake ei muutuks põletikuliseks või isegi mädaseks, tuleb pöörduda arsti poole, kelle õpetuse järgi ravides paraneb vigastus 3–5 päevaga.

Silmade söövituskahjustus tekib keemiliste ainete, kõige sagedamini kangete hapete või leeliste sattumisel silma. Happe sattumisel silma kattub vigastuse koht otsekui koorikuga. Eriti sügavale kudedesse hape ei tungi. Tunduvalt ohtlikum on leelisesöövitus, mis tungib läbi side- ja sarvkesta kiiresti sügavamale silma ning võib põhjustada isegi nägemise kaotuse. Eriti tugev toime on kustutamata lubjal, kui see satub silma niiskele limaskestale. Kui silma satub mingit tugevatoimelist ainet, tuleb silma (kas või sõrmedega) lahti hoida ka siis, kui on väga valus. Samal ajal uhtuda saastunud silma ohtra voolava (kraanist, kannust, pudelist vm) veega. Kui sellist esmaabi rakendada sekundite jooksul pärast õnnetuse toimumist, on silma päästmiseks väga palju, võib-olla isegi kõik tehtud. Mitte mingil juhul ei tohi püüda neutraliseerida hapet leeliselahusega või leelist happelahusega! Kui silmas on tahke aine tükke, tuleb need võimalikult kiiresti eemaldada. Raskemate söövituste korral peab pärast esmaabi saamist kiirustama silmaarsti juurde. Valu vaigistavate mähiste tegemise või tablettide võtmisega ei maksa aega raisata. Kuuma vedeliku, lahtise leegi või elektriga toimunud põletuse korral on vajalik kiire arstiabi. 

Raske silmavigastuse saanu tuleb panna pikali ning praht ja veri ettevaatlikult laugudelt eemaldada. Vaadata, kas laugudel pole haavu – alles seejärel võib tasakesi silmalaud avada. Kui tekib kahtlus, et vigastus on silmamuna läbistav (silmast voolab verd või geelitaolist klaaskeha, silmamuna on nähtavalt katki ja justkui lössis), seisneb esmaabi üksnes haige silma sidumises puhta, silma mitte rõhuva sidemega. Kui sidet käepärast pole, kasutatakse puhast tasku- või käterätikut. Haige peab jääma lamama kuni kiirabi tulekuni. Kui silmalaug või suuremad näo- ja peanahatükid on õnnetuses küljest ära rebitud, tuleb need (võimalikult vähe puutudes!) talletada ja kiiresti koos haigega kirurgile üle anda. Sageli on võimalik need operatsiooni käigus tagasi õmmelda.

Prügi eemldamine ülalau alt.