Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Запись

Хочу записаться на пепвичный прмём к Ану Амбос, в одной клинике мне сказали, что Ану не берёт первичных пациентов, ищите другую клинику где она принимает. Пожалуйста, подскажите куда обратиться, чтобы ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Selles portaalis vastan ma küsimustele ainult eesti keeles. Minu vastuvõtule pääsemiseks minu põhitöökohas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuleb Teie perearstil vormistada e-konsultatsioon ära ...

Loe edasi

roided valusad,hingata valus,köhida valus

tere,kukkusin nädal tagasi ja siiani on seljas valud,eriti köhimisel ja aevastamisel.valud on vasakul selja kesk osas.kuidas ravida ja kas rõhk sidet võib kasutada.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna ei tea vigastust, mida ravida, siis ei saa ka väga konkreetseid soovitusi anda. 1)Valuvaigistid 2) kui rõhtside aitab, siis võib kasutada. Soovitan siiski end näidata perearstile.

Loe edasi

tromboosi ravi ja vaktsineerimine

Eelmise aasta augusti alguses tekkis minul, intensiivselt venitusharjutusi tehes, valulikus vasakusse sääremarja ja jalg paistetas ülesse, mida kirjeldasin ka kliinik.ee´s. Tänu Teie poolt antud headele ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellisest seisundist kahjuks kiiret tervenemist ei ole - asi võtab aega. Antikoagulantravi on põhiline. Ei näe põhjust, miks Te ei võiks ennast vaktsineerida ja ei näe vahet, millist vaktsiini kasutada ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus?

Tere

Läksin perearsti vastuvõtule järgmiste sümptomitega: poolteist kuud väike palavik olnud u 37.3 päevasel ajal, õhtul langeb vahel 36.3-ni, rahuoleku pulss tõusnud tavapärase 65 asemel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
TSH väärtus on mõõdukalt langenud, FT3 on normi piires. Kergekujuline kilpnäärme ületalitlus pole selliste analüüside foonil välistatud. Selguse saamiseks võiks perearst Teid siiski endokrinoloogile ...

Loe edasi

Rinnavalud.

Tere.
Olen viimased 1,5 aastat hädas rinnavaludega.
Kogu aeg valutavad,ei ole vahet kas peaksid päevad hakkama või mitte.Parem on kohe väga hull,ei oskagi enam midagi teha.Vasakus rinnas oli ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere ! Rinnavalu ei tähenda midagi tôsist,seda enam et Teil on rinnakabinetis juba rindade ultraheli tehtud,Ûleminekuperioodil toimuvad düshormonaalsed muutused. Rindades toimub rasvkoe ladestus,mis produtseerivad ...

Loe edasi

Klamüüdia ravi

Tervist!
Mul avastati klamüüdia ja kirjutati välja 3 tabletti, 2 ühel päeval ja1 teisel päeval. Ravi ajal hakkasid meeletud kõhuvalud ja voolus on roosakas, kas see on okei? Ja kas ma peaksingi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
küsimus ei puuduta viljatusravi, jätan seetõttu vastamata.
Terv,
AE

Loe edasi

Vaktsineerimine

Tere!

Kuu aega tagasi oli mul vasakul rinnal suur punane laik,ei tea,kust tuli.
Peale seda on rinnas torkinud ja süda puperdab tugevasti puhkeasendis.Perearst nõustab ainult telefoni ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!

Vaktsineerimiseks ma vastunäidustust ei näe. Analüüsid enne vaktsineerimist pole vajalikud. Südame pekslemine võib olla seotud ärevushäirega, kuid põhjusi võib olla ka teisi, näiteks ...

Loe edasi

Nõrkus jalgades ja pidev kukkumine.

Tere.
Mul on mure enda ema pärast.
Tal on pikemat aega olnud probleem jalgadega. Nüüd juba väga tihti lihtsalt kukub ja ei saa enam ise püsti.
Ta on käinud neuroloogi juures kuid peale ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilma läbivaatust tegemata ei saa soovitusi anda.

6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Analüüsi vastus

Tere! Minul võeti kilpnäärmest materjali tsütoloogiliseks uuringuks. Ma ei saa aru mis vastus tuli. vasak sagar Klaasil: Verd, veidi kolloidi, üksik follikulaarepiteeli rakkude kogumik. VBT: Veidi verd. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Vastus tähendab seda, et kahjuks saadi adekvaatse otsuse tegemiseks punktsioonil liiga vähe rakumaterjali.
Selles, mis saadi, viited pahaloomulisusele puuduvad.
Tervitades,
...

Loe edasi

Klorofüll

Tere. Olen leidnud viimaselajal palju infot klorofülli kasulikkuse kohta. Palju tarbitakse seda ka vedelal kujul. Siinkohal tahakski küsida arsti arvamust selle vedela klorofülli joomise kohta. Kas on ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.

Tänu klorofülli teadaolevatele tervist toetavatele omadustele valmistatakse klorofülli ka laboratooriumides poolsünteetiliste preparaatidena. Taolisel kujul saadud ainet nimetatakse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi