Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Beebi hingamine unes

Selline mure, et laps öösel mingil hetkel ei hinganud. Võtsin kohe sülle ja keerasin kõhu allapoole ja masseerisin selga ning natuke koputasin kopsude peale. Keha oli üleni kange ning nägu oli muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vastsündinud ja esimese elukuu lapsed võivad teha kuni 10 sekundilisi hingamise pause. Kui aga paus kestab kauem ja seda tekib korduvalt ning pausi ajal muutub lapse jume siniseks, ...

Loe edasi

äkilised väga tugevad valud silmas

tere
tegelikult on mul kopp ees sellest asjast, mis kestab veebruarist saati-vasakusse silma lööb valu ja koheselt läheb kinni ka vasak ninapool-minu perearst ütles siis, et tegu põsekoopapõletikuga-sõin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tekib mitu mõtet. Kobarpeavalu, esineb rohkem küll meestel, kuid mitte ainult. Selle raviks on valuvaigistid ja lootus. Finlepsin on siis kolmiknärvivalu leevenduseks. Kui ei toimi, pole mõtet ...

Loe edasi

Menstruatsioon

Tere!
Minu nimi on ... ja olen 14. Mul ei ole viimased 3 kuud olnud menstruatsiooni. Need on mul kestnud regulaarselt aasta aega ja pole olnud probleeme. Mul ei esine valusid ega muud säärast. Mul ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Olete tubli, et küsite nõu. Kui olete olnud vahekorras või suhelnud meespartneriga lähedaselt, siis tehke hommikusest uriinist rasedustest vastavalt õpetusele, mille saab ...

Loe edasi

Astma

Tere,
Mu poeg on Teie patsient. Temal diagnoositud mitteallergiline astma (nahatestid midagi ei näidanud). Sellist diagnoosi sai kuna sügisest 2015 (kui Eestisse kolisime) temal esines kuiv köha ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Astma ägenemise (köha või hingamisraskus või vilinad rinnus) korral saab leevendust Ventolinist, mis on bronhilõõgasti ja ka rögalahtistava toimega. Ventolini võib astma ägenemise korral ...

Loe edasi

Hemorroidid

Tere, vaevlen juba pikemat aega hemorroidide käes, määratud salvid ja kreemid on haiguse parandamisel olematu tähtsusega. Probleem on esil juba aastaid, kuid reaalne häda nendega on siis, kui väljas tantsimas ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Teie vanuses kasvaja-vähk on vähetõenäoline, kuid siiski mitte võimatu. Vaatamata piirkonnale ei tohiks arsti häbeneda - nende jaoks on see igapäevane asi. Kui kõik on nii nagu kirjeldate ja põhjuseks ...

Loe edasi

Erektsiooni häired ja testosteroon

Tere olen hädas erektsiooni häiretega ja vähene seksi isu kas see võib olla testosteroonist mul mõõdeti testosteroon 10 kas see võib olla põhjuseks? Kas 10 on liiga vähe 32 aastase mehe kohta? Ma ei suitseta ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Meesterahva käitumine ja muidugi seksuaalne käitumine (sh seksi isu ja õige erektsioon) kindlasti seotud seksuaal hormooni nivooga (mitte ainult testosterooniga). Tähtis isegi mitte üldtestosterooni ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus ja päike

Tere
Miks peab kilpnäärme ületalitluse ravi ajal hoiduma päikesevõtmisest.
Ette tänades,

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
On mõningaid viiteid, et intensiivne päikesekiirgus ja kõrge temperatuur võivad kilpnäärme ületalitlust võimendada. Lisaks on ületalitlusega isikutel suurem oht keha ülekuumenemiseks ja enesetunne ...

Loe edasi

Valged laigud

Tere!
Mul tekkisid kuskil 4-5 aastat tagasi vasaku käe ülakäsivärrele valged laigud. Algul ei pööranud eriti tähelepanu, kuid aastatega on laigud mööda kätt edasi länud kuni sõrmedeni välja. Ainult ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Selle foto järgi, mida näen, arvan, et tegemist on naha marmoraažiga (cutis marmorata). See on naha väikeste veresoonte ebaühtlane laienemine/ahenemine. Rohkem esineb väikelastel, aga võib ...

Loe edasi

Raseduse Diabeet

Tere käisin arsti juures GGT testi tegemas
Tühja kõhuga oli 5.7
Tund hiljem 5.3
2 h hiljem 5.4
Kas peaksin muretsema?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teie tühjakõhu veresuhkur on liiga kõrge - rasedusaegne norm on madalam kui 5,1 mmol/l. Teised tulemused on korras. Suure tõenäosusega aitab Teid dieet ja liikumine.
Tervitades,
...

Loe edasi

beebil täpid

Beebil tuli eelmine nädal nahale lööve, algul oli ainult mähkupiirkonnas, proovisime erinevaid mähkmeid ja lõpuks jäime öko omade peale sest tundus et need aitasid, kui pediaatri juurde läksime oli lööve ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Mähkmelööve tekib tavaliselt mähkmega kokkupuutuvale alale, momendil on lööve laialdasem. Kuna imiku nahk on väga õrn, siis võivad löövet anda mitmed tegurid: 1)palavusest tingitud higistamine, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi