Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Steriliseerimine/rasedus

Tere! Umbes 2 aastat tagasi tehti mulle steriliseerimine munajuhade kõrvetamise teel. See oli arsti soovitusel tehtud kuna mul oli kolmas keiser ja arst ütles et emakas on halvas seisus. Pool aastat tagasi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
on ette tulnud, et inimesed rasestuvad pärast steriliseerimist. Ka emakaväline rasedus on võimalik. Samas on menstruatsiooni peetuseks teisigi põhjuseid. Rasedustest tehke ikka.
Terv, ...

Loe edasi

Pikaaegne köha

Sattusime lapsega 2 nädalat tugeva peavalu tõttu EMOsse. Peavalu ja kuklakangestus tekkis järsku, enne seda laps oli aktiivne ja terve. Laps ei saanud pead liigutada, suutis ainult liikumatult pikali olla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Antibiootikumravi eelduseks on haigus, haigustekitaja ja see, et pisik on tundlik ravimile. Praktikas on asjad keerukamad, sageli me arvame, et asjad on nii. Põhjus võib olla midagi muud, ...

Loe edasi

Ravimi tarvitamine enne allergi testi

Tere!

Perearst on suunanud mind allergoloogi juurde (dr. Luule Kits) konsultastioonile ning samuti, et teha test võimaliku allergia suhtes.

Kaebuseks on ühe ninapoole kipitus, ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,
Enne allergia nahatorketestide tegemist tuleb nädala jooksul vältida küll allergiavastaste antihistamiini tablettide kasutamist, kuid Avamysi kasutamine on lubatud.
Heade soovideha, Kjulge

Loe edasi

Hammustusest tingitud lööve

Tervist.

Käisin 1,5 nädalat tagasi kanuumatkal. Matkalt tulles avastasin sääremarjalt väikese hammustuse taolise täpi. Nüüd 1,5 nädalat hiljem on hammustuse täpist saanud tuletiku suurune ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Pildi järgi tundub olevat putukahammustus, võib olla ka puugihammustus. Tegemist on hammustusjärgse nahareaktsiooniga, lööve borrelioosi ei meenuta. Borrelioosi lööve peaks tekkima tükk ...

Loe edasi

Menopaus

Tere!
Menopaus algad 1.5 aastat tagsi Viimane menstruatsioon eelmise aasta märtsis.Nüüd järsku uuesti päevad kestusrga 6 päeva ja norm vereeritusega.Külastasin kohe arsti 3 ndal päeval päevade ajal ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, teil postmenopausi vereeritus ja vajalik võtta proov emakaõõnest, parim oleks hüsteroskoopia, mille käigus sisenetakse emakaõõnde ja silmakontrolli all võetakse proovitükk. . DRKadastik

Loe edasi

Kas tegemist on diabeediga (2 tüüp)

Olen 35, pikust 165, kaal 90+ kg olen katsetanud /proovinud erinevaid dieete jne kuid tulutult olen maadelnud lapsest saadik ülekaaluga, viimase poole aasta jooksul on tekkinud taolised sümptomid mis esinevad ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Diabeedi diagnoosimisel on konkreetsed biokeemilised kriteeriumid - veresuhkur peab hommikul tühja kõhuga veeniverest võetuna olema korduvalt üle 7 mmol/l või glükeeritud hemoglobiini HbA1c ...

Loe edasi

pikkus

Sain alles 14 ja olen 166cm pikk, kas ma kasvan veel?
Isa on 170cm

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kasvad veel kindlasti. Suure tõenäosusega on Sinu kiireima kasvu periood veel ees (15-18a.). Arvan, et Sinust saab pikem mees kui on Su isa.
Tervitades,
...

Loe edasi

Puberteet

Tere!

Kirjutan seoses murega mis vaevab juba pikka aega, nimelt olen 17a vanune noormees ja minu peenis pole üldse kasvanud. Nagu olen aru saanud on puberteet hakanud ja hääl hakkab muutuma, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Mis siin ikka oodata. Soovitan pöörduda kas endokrinoloogi või androloogi vastuvõtule. Endokrinoloogi tavavastuvõtt eeldab perearsti saatekirja, eravastuvõtt maksab ca 50 EUR-i ja seal saatekirja ...

Loe edasi

nastiku hammustus

Tere
Mind arvatavasti nõelas kaks kuud tagasi nastik.Ütlen sellepärast arvatavasti,et ma ei näinud teda,ainult valutorge oli.Nüüd nägin,et minu aias elavad nastikud.Nõelas kätte,pöidlast ülesse poole ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Selle kirjelduse alusel kahtlustan pigem rästikupoja salvamist. Siis tekib suur lilla laik. Aitab ehk aeg ja Lioton 1000 salv.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Nina trauma

Lg. Dr. Peep Pree,

mul on selline mure, et 27. juulil 2019 sain nina trauma. Õmblesid PERH EMOs kokku ja 06. augustil 2019 niidid võetud välja. Praegu trauma näeb nii välja nagu lisatud pildil. ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere ! Mina soovitaksin plaastrit, kui aga plaastrit kanda ei saa ( teistele liiga silmatorkav ) kasutage silikoon-geeli. Tähtis on muidugi UV kaitse ( plaastri puhul on see olemas ). Armi ravi salvi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi