Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

operatsioon raseduse varases staadiumis

Tere
Olen suurs mures ja vajaks nõuannet.
Nimelt tehti mulle erakorraline pimesoole operatsioon. Kuna kõhuõõnes oli ka põletik olin haiglas sees veel 4 päeva ja sain kanüüli kaudu antibiootikume ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 31-aastane

On selge, et kui rasedus on tekkinud ja pesastunud ning areneb ja kasvab, siis olid selleks olemas vajalikud tingimused. Ehk ...

Loe edasi

Öine erektsioon ja eesnaha põletik

öineerektsioon ei lase eesnaha põletikul taanduda

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Siis on tegemist ilmselt naha tihenemist põhjustava kroonilise eesnahapõletikuga, mis vajab pikka ja tugevat ravikuuri. Tulge vastuvõtule. Öine erektsioon on loomulik nähe ja ravi ei vaja.

Loe edasi

HPV

Tere!

Mul diagnoositi jaanuari alguses mõõdukas staadiumis papiloomi viirus nr 16. Praeguseks on tehtud operatsioon ja muundunud rakud eemaldatud.
Mu arst soovitab teha vaktsiini, kuid ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Tunnistan ausalt, et minu teadmised HPV vaktsiini osas on puudulikud.
Vaktsineerimine on kõige tõhusam enne kokkupuudet vastava viirusega.
Minul pole piisavat kindlust väita, et peale nakatumist ...

Loe edasi

Roheline varbaküüs

Tere
Mul oli paar nädalat küünetrauma, nüüd küüs lahti, arsti poolt lasti verevalum välja kuid nüüd olen nädal aega tais olnud ja küüs on roheliseks läinud. Milles võib olla asi? Soovitati koguaeg ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

See, et verevalum aja jooksul rohekaks läheb on tavaline ja muretsemiseks põhjust ei näe. Plaastrit tuleks peale ujumist ja märjaks saamist vahetada - see rohkem kaitseks, et mitte küünt rohkem vigastada ...

Loe edasi

Käeveenid valutavad

Miks või millest valutavad käel veenid kyynarnuki juures juba kaks päeva järjest valus.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Käeveen läheb põletikku vaid süstimise korral. Kui seda pole olnud, siis arvan, et Teil ei valuta veen vaid midagi muud. Kompressi võib sel puhul kindlasti teha.. Kui vaevused ei möödu, soovitan pöörduda ...

Loe edasi

pärak

Tere. mure järgmine.peale vetsus käimist lööb kippitus ,sügelus pärakusse.pühkides tagumikku puhtaks olen täheldanud verd vähesel määral.kui liikuda peale seda no 50 samu ja uuesti tagumikku pühkida sis ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõige tavalisem põhjus on kas hemorroidid või pärakulõhe. Mõlemad väga ebamugavad asjad aga ei tapa. Sõrmega katsudes ja vaatlusega peaks Teie puhul olema võimalik kasvaja välistada. Kui perearstil pole ...

Loe edasi

Paha lõhn suus

Tere!
Mul on juba pikemat aega, 2-3a paha lõhn suus. Endal on selline tunne, et veidi peale selle tekkimist on läinud suu kuivemaks. Täna võrdlesin 18a tütrega keelesid, mul oli veidi valgem kui ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Mirena spiraal, mis on Teil olnud 5 aastat ei põhjusta kindlasti halba suulõhna, mis on olnud 2-3 astat ega punne seljal, mis tekkisid hiljuti. Suulõhna põhjus võib peituda hammastes (hambaarst ...

Loe edasi

Ebanormaalselt suured isud, seedeprobleemid ja kõhupuhitus.

Tere
Olen 23 aastane lühike naisterahvas. Normaalkaalus - 151cm pikk ja kaalun 49kg. Rasva protsent 15% ja lihas 39,3%. Kehaanalüüsi järgi lihaseline vähese rasvaprotsendiga. Toitun tervislikult. ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere,
Lugedes teie kirja jääb siiski tunne, et toitumisnõustamise kõrval võiksite nõu pidada ka mõne psühholoogiga, kes tegeleb toitumisprobleemidega (N: keskuses "Sensus"). Mõtted söögist ja söömisest ...

Loe edasi

laparoskoopia

Sain nädal tagasi 40 ja mees 42. Olen proovinud rasestuda aasta ja paar-kolm kuud peale. Günekoloog avastas ureaplasma ja ravisime koos partneriga käesoleva aasta jaanuaris nädala ravimiga Doxylan, peale ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
soovitan kasutada kõiki ravivõimalusi - nii laparoskoopiat kui IVFi. Kehaväline viljastamine pakub Teie vanuses kõigest ligikaudu 10% rasestumise tõenäosust - seetõttu on mõistlik teha ...

Loe edasi

Kilpnääre, sõlm, TSH (↑), Kasvajamarker Ca 9-19 (↑)

Tere,

Viimati olin endokrinoloogi juures jaanuari kuus 2017 (see arst, kelle juurde käisin varem regulaarselt). Ma lisasin pilti, kus on näha mu analüüsid.
TSH oli 00,6.
Arst ütles ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt rahunege maha ja jätke jooksmine ühe arsti juurest teise juurde. Valige välja endokrinoloog, keda usaldate ja toimige tema nõuannete järgi. Kilpnäärme juures on olulised kaks asjaolu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi