Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Escapelle tablett

Tere!

Tean, et sos-pill ei ole rasedusvastane vahend, mida tohiks tsükli jooksul rohkem kui korra tarvitada, kuid soovin teada, mis oleks antud olukorras kõige sobilikum lahendus.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane

Igal ravimil on kaasas infoleht, mille järgi tuleb tegutseda ravimi tootja ettekirjutuse järgi:
ESCAPELLE
Võtke tablett ...

Loe edasi

hemorroidid

Tere.Kõik algasoktoobris 2016 .Peale wc-s käimist hommikul umbes tunni aja möödudes tekkis ebameeldiv valu ja pitsitustunne pärasoole lõpuosas.Uuriti kaameraga soolt,leiti 2 sisemist hemorroidi.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Teie vaevused viitavad pigem pärakulõhele, kui hemorroidile, võivad olla ka mõlemad. Soovitan Teil pöörduda uuesti arsti poole, kelle juures ravil olite.

Loe edasi

Lapsel kehal punnid

Tere! Selline mure et lapsel on olnud selised punnid enne ka. Käisin pere arsti juures ja ta ütles et on allergia aga ei tea millest täpselt käskis panna briantrohelist peale. Ja panin mingi aeg läks ära ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildi peal olevad punnid võiksid olla niinimetatud "kommipunnid" ehk siis tavaliselt ei ole nende põhjuseks allergia vaid mingi toidu talumatus. Enamasti on sellisteks toitudeks maiustused, ...

Loe edasi

raseduse soov ja kilpnääre haige.

Tere.
Mul selline mure, et ma olen juba ammu soovinud pere luua aga pole õnnestunud.Olen jäänud küll mitu korda rasedaks aga katkeb kolme kuu pealt ise ära või on emakavälised.Mul on ka tehtud kahel ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
See, mida Te teha saate, on hoolitseda, et kilpnäärmehormoonid oleksid korras s.t. L-türoksiini tuleb võtta regulaarselt ja teha 6-kuulise intervalliga kontrollanalüüse. Lisaks tuleb hoida ...

Loe edasi

Doxycycline Vitabalance 100mg ja eksootilise vilja "mangosteeni" koostoime

Mangosteen on eksootiline vili, mille kohta leidsin infot, et teda ei ole soovitav tarbida koos diabeediravimite vms verd vedeldavate ravimitega, kuna mangosteen mistahes kujul sissesüües ise vedeldab ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Doksütsükliin on antibiootikum mida tarvitatakse kasutusjuhendi ja arsti soovituste kohaselt.
Kasutusjuhendis konkreetselt mainimata koostoimeid/vastunäidustusi/kõrvaltoimeid ei ...

Loe edasi

Seksisoovi puudumine

Tere! Oleme olnud abielus 22 aastat ja nüüd väidab naine,et igasugune seksisoov on jäädavalt kadunud - põhjuseks üleminekuaastad (abikaasa vanus 52 a.)Kas see ongi lõplik tõde või on veel võimalik midagi ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Üleminekuaastaid tajub iga naine erinevalt. Kui teie partneril on tugevad kuumahood, higistamine, depressioon või meeleolu kõikumised, siis mõjutab see ka seksisoovi. Nimetatud nähtude puhul ...

Loe edasi

Gaasirohu mürgistus

Tere! Mu 4 kuune beebi on saanud peaaegu alates sünnist gaasirohtu Infacol igapäevaselt enne igat söögikorda. Laps saab rinnapiima.. Siiamaani pole mul eriti gaasimuresid olnud. Tundub ,et see sobis. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Enamuse gaasirohtude (Infacol, Espumisan, Cuplaton) toimeaine on simetikoon. Simetikooni kasutamisel on väga harva teatatud allergilistest nähtudest, nagu lööbest ja nõgestõbi. Harva ...

Loe edasi

Ravimid

Tere, küsimus on seoses sõbraga, kes on 27-aastane. Ta läks arsti juurde ning kirjutati välja antidepressant Coaxil. Algul ta võttis kolm korda päevas, kuid paar päeva hiljem võttis kolm tükki korraga. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täiskasvanutele on soovitatavaks annuseks üks tablett (12,5 mg) 3 korda ööpäevas (hommikul, lõunal ja õhtul) enne sööki või selle ajal.
Olenevalt inimesest (kehakaal, probleemi olemus, tundlikkus ...

Loe edasi

Väsimusmurd

Mul nüüd see väsimusmurd hakkab mööduma. Jalg ei valuta üldse ja liigub ilusti. Ainult üks mure on veel jäänud sellega. Jalanõu ei lähe kenasti jalga. Mul oli pöia juures see murd. Suure varva juurest ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ortoosi jalanõu sisse mahutada on paras pähkel. jalanõu peaks sel puhul olema 1-2 nr.suurem. Kui mõõdunud on juba 1 kuu, siis ei näe ortoosi kandmisel enam mõtet. Väsimusmurd tekib ülekoormusest - seda ...

Loe edasi

Esmane epilepsiahoog

Tere. 14 noormehel tekkis elus esimest korda krambihoog. Öösel. Kramp kestis umbes 1 minut avatud silmadega,hingamine oli häälekas,suust tuli vahtu, millele järgnes teadvusetu olek, segasus ja lühimälu ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Soovitan Teil kindlasti pöörduda neuroloogi vastuvõtule. Kuna EEG-s on kindlad epileptilised avaldused, siis oleks vaja alustada ravi.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi