Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Peavalud, pearinglus ja kipitav nahk.

Tere.

3ndal mail oli mul maovähendus operatsioon bypass. Kõik sujus ilusti ja algus oli ilus. Mingi aeg käisin kõhuvaludega arstil kuid uuringud miskit ei leidnud. Nüüd nädal tagasi hakkasid ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Maovähendusoperatsiooniga tekivad mõnedel patsientidel osade vitamiinida ja mineraalainete defitsiit. Ilmselt ka Teile soovitati tarvitada peale operatsiooni kindlaid preparaate, et seda vältida. Kõiki ...

Loe edasi

Vitamiinide koosmõju

Tere!
Sooviksin teada et kui võtan erinevaid preparaate: Biotiin, Raud (Retafer), Seleen/Tsink ja Foolhape, kas peaksin neid võtma erinevatel aegadel või võib mõnda neist võtta ka üheaegselt?

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Antud toidulisandid otseselt tugevate antagonistidena (vastanditena) ei toimi, kuid parema imenduvuse nimel võiksite siiski toodud preparaadid erinevate toidukordade vahel ära jagada. Lahku ...

Loe edasi

pärakus on selline imelik sinine punn mis on naha all tundub nagu hemorroidi tromboflebitis aga pole kindel leidsin

pärakus on selline imelik sinine punn mis on naha all tundub nagu hemorroidi tromboflebitis aga pole kindel leidsin
mida teha?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kirjelduse järgi tundub Teie enda pandud diagnoos tõenäoline. Pilti kahjuks avada ei õnnestunud. . Vajalik on kõhukinnisuse vätimine, samuti ei tohiks pikka aega istuda. Peale tualetis käimist soovitav ...

Loe edasi

Mao kolmnurgas valutab

Tere minul selline mure et juba pikemat aega on kolmnurgas kõrvetav valu mis kandub ka ülespoole kõripiirkonda ja kui istun siis on selline tunne nagu miski pikistaks rinnus ja näiteks täna lööb sellise ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui maos gastroskoopial midagi leitud ei ole, siis peaks edasi uurima. Südameprobleem võib anda sarnaseid vaevusi, kõhunääre jne.

Loe edasi

Endokrinoloogia

Unustasin eelnevalt menstruatsioonitsükli häire teemale mainida täpsustuseks, et üldjuhul olen olnud terve ja olen normaalkaalus.

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Seda enam (vaata eelmise küsimuse vastust!)!
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Loe edasi

Endokrinoloogia

Tere!

Pöördusin günekoloogi juurde murega- nimelt mul esinevad mentsruatsioonitsükli häired ning näiliselt oli kõik korras. Küll aga võttis arst analüüsid.
Miskipärast on suunatud ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Lihtsalt kontrolliks kedagi küll endokrinoloogi juurde ei saadeta - konsultatsioonisoovil peab olema põhjus. Kahjuks ei oska ma Teie kirja puhul kuidagi oletada, mis võis põhjuseks olla. Seda ...

Loe edasi

leukogrammi tõlgendus

Poole aasta jooksul on nelja leukogrammi võrdluses püsinud lümfotsüütide suhtarv 43-50% ja neutrofiilide suhtarv 38-45%. Samal ajal on absoluutarvud normi piires (vastavalt 2,4-3,1 ja 1,9-2,9). Selget ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Olete probleemi õigesti kirjeldanud, kui toote välja, et absoluutarvud on rakkudel normi piirides. Ja samuti seda, et puudub dünaamika ehk arvud ei liigu selgelt suurenemise või vähenemise ...

Loe edasi

liiga kiire ereksioon

tere mul selline mure..et on soov normaalselt seksuaalelu elada.aga ei saa kuna peenis ei jäigastu nii nagu peab ja kui jäigastub siis toimub seemnepurse praktiliselt kohe peale sisenemist .mõned liigutused ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Probleem on tuttav ja väga levinud. Tavaliselt ikka saab aidata kuna olemas vastavalt ravimeid! Rohud olemas aga need on retsepti ravimid. Soovitan tulla vastuvõtule siis arutame probleeme ...

Loe edasi

uuringu vastus

Tere!

Mulle tehti kapselendoskoopia. Arsti juurde lähen kuu aja pärast. E-Tervisest näen uuringu kohta sellist kokkuvõtet:
Nodulaarne foliikulaarne hüperplaasia peensoole distaalses ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peensoole lõpposas on sõlmeline limaskesta paksenemine. Olenevalt kliinilisest pildist võib see viidata terminaalsele ileiidile (peensoole lõpposa põletik e. Crohni haigus)

Loe edasi

Lapsel kõhuviirus ja kurguviirus

Tere. Aasta ja 9kuusel poisil juba nädal aega köha, nohu ja paistes/tulipunane kurk, lisaks oksendab samuti juba nädal (paar kolm korda päevas), kõht ka mõne korra päevas lahti (mitte hulllusti aga siiski). ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tegemist on mingi infektsiooniga, kas selle põhjustajaks on bakter või viirus, on kirja põhjal raske otsustada. Kui ühekorraga on nii kõhu- kui kurguhäda koos köha ja nohuga, siis kahtlustaksin ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi