Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Kollaskeha hormoon

Tere,

Üritan rasedaks jääda pea aasta aga ei õnnestu. Teen hoolega ov teste ja üritame õigel ajal tegutseda. Iga kuu,vahetult peale ov-d hakkab kõhus, alaseljas jne selline päevade tunne ( ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 32-aastane

Tegemist on viljatu paarisuhte probleemiga ning tuleb alustada viljatu paarisuhte uuringuid vastavalt loogilisele järjestusele. ...

Loe edasi

Jalal laigud

Tere
Jala peale tekkisid punased laigud. Kõigepealt üks ja siis suurem laik. Edasi ei levi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga kena, et olete lisanud pildi. See esimene laik meenutab nahaseent, võimalik et ka varikoosne ekseem või allergiid küüneseenest. Jalga tuleks kogu ulatuses vaadelda. Soovitaksin salvi, ...

Loe edasi

Võimalikud tüsistused peale antibiootikumide kuuri

Maikuus põdesin kopsupõletikku, tegin 3 tsüklit antibiootikumide ravi, samalajal kasutasin ka probiootikume ning vererõhu alandajat min. koguses, praegu pole selle järele enam vajadust, peale enam-vähem ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Saan aru, et teil on tekkinud vaevused maos ja söögitorus, mis meenutavad kõrvetisi. Lisaks on vähenenud lõhnatundlikkus. Ja teil on kahtlus, et uued vaevused on seotud eelneva antibakteriaalse ...

Loe edasi

Depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire?

Suve algusest alates on mind vahelduva eduga külastanud meeletu kurbuselaine. Kui esimest korda see hoog tuli, siis ma lihtsalt nutsin hüsteeriliselt ja küsisin emalt, et mis see elu mõte üldse on? Tulevik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Apteegi vabamüügist: a) Melatoniin - tund enne und, b) rahustavad teed, sobib ka tavaline soe-kuumapoolne jook (rahustab).
2) Koos lähedastega jalutuskäigud - toimib v.hästi.
3) Minu Palve ...

Loe edasi

Rasestumine

Tere. Soovin 3 korda rasedaks jääda aga ei jää. Kui olin 22a arstid avastasid mul hot skin lymphoom. Siis kui tehti keemiaravi arst ütles, et minu kilpnääre on hetkel piiri peal ja võib juhtuda nii, et ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui TSH on 5,4 mIU/l, võib rasestuda küll, kuid soodsam oleks siiski kui TSH oleks vahemikus 1 - 2,5 mIU/l. Seepärast suuvitan suurendada L-türoksiini annust nii, et võtaksite 5 päeva nädalas ...

Loe edasi

Opereerida või oodata?

Tere!
Oli oper.2014.a lõpus emakas koos kaela ja munajuhadega (põhjuseks müoomid ja verejooksud, tekkinud aneemia). Peale seda kõik OK, veri taastus ruttu, nüüd Hgb 150 ja raud korras. Viis kuud ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere. kui teil vedelikukogum?/ tsüst? muret ei valmista, siis võib ju jälgida. MRT(väikesest vaagnast) uuring tegelikult eristab kas tsüst või on midagi muud. Kui tsüst, siis kuni 5cm suurust võib jälgida, ...

Loe edasi

Südames vesi

Tere. Selline mure, et südames on vesi ja lisaks on ka rütmihäired. Seetõttu ei varusta süda hapnikuga ka peaaju. Selle tõttu käib pea kogu aeg ringi ja ei saa liikuda. Lisaks sellele on mul vasak käsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Soovitan kõike arutada oma perearstiga ja küsida ka paari erineva kardioloogi konsultatsiooni. Võib juhtuda, et tubli sisearst esineb kardioloogina, kuid see pole päris see. ...

Loe edasi

Ärevus, paanika, närvilisus!

Tere,

Ei osanud pealkirja korrektselt sõnastada, nimelt olen mõne aastaga selgusele saanud, et mind kimbutavad ärevus, paanika ja närvilisus. Nii palju kui mina mäletan, on mind selline ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt minu varasemaid soovitusi ärevushäirete ja hirmude valdkonnast. Leia endale sobilikud sekkumised ja täida regulaarselt neid soovitusi.
2) Kehaline aktiivsus Looduses, naudi liikumist, naudi ...

Loe edasi

Unustatud YAZ pill

Tere!

Olen kasutanud YAZ pille pikka aega (ca 5 aastat) ja pole kunagi unustanud ühtegi tabletti võtta. Kahjuks juhtus eile nii, et unustasin tavalisel ajal pilli võtta ning tegin seda ca ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 23-aastane

Kui antibeebipill unustada, siis tuleks kohe võtta kui meenub ja edasi jätkata tavapärase skeemi 24+4 järgi, kalendrisse tuleb ...

Loe edasi

Depressioon

Tere!
Olles 20 aastat võtnud erinevaid antidepressante ja rahusteid on need mingil ajahetkel aitanud aga nüüd on aina rohkem süvenemas tunne,et kõik on mõttetu! Ja valdav osa päevadest möödub nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) AD asemel võtaks repertuaari väikesed kogused neuroleptikume või siis mõnda uut AD, millel rahustav-uinutav toime ka lisaks.
2) Minu raviprintsiip: Riskülik diagonaaliga (tekib kaks kolmnurka, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi