Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

iiveldus rinnakuvalu

Tere Doktor!

Kirjutasin Teile paar päeva tagasi ja siiski on veel mõned küsimused, seoses omeprasooli ära jätmisega. Et uuesti gastroskoopiasse pääsen läheb nüüd veidike aega, kuna järjekorrad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Proovime arutada asja rahulikult. Omeprasool on ravim, mis vähendab maohappe tootmist ja nii võib leevendada vaevusi mis on tingitud maohappe liiast. Otseelt see ravim ei ravi vaid leevendab ...

Loe edasi

Küsimus

Tere Doktor!

Suured tänud kiirete vastuste eest!
Soovitasite mulle eelnevalt kirurgi konsuldatsiooni. Seda ma ka teen, kuid soovitati ja ka Teie soovitasite mulle teha kordus gastroskoopia, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan hoiduda omeprazolist ja esomeprazolist enne uut gastroskoopiat. Ja võimalusel peaks selle uue uuringu tegema kirurg. Nagu märkisin, on terapeudi ja kirurgi lähenemine veidi erinev. ...

Loe edasi

Nina kinni ja kuiv, silmad kuivad, liigesed valutavad

oskate soovitada, kuhu arstile ma peaksin pöörduma või mis analüüse perearstilt küsima, kui juba üle poole aasta on nina kinni ja kuiv, silmad valutavad, hommikuti ja õhtuti jalad valutavad?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Vaevused meenutavad allergilist silma ja ninapõletikku. Mõistlik on teha allergia ja liigeshaiguste testid, infot annab suukaudse allergiarohu toime hindamine. Võib osta käsimüügist nt 1 nädala ...

Loe edasi

Nina kuiv ja kinni, silmad valutavad, lihased valutavad

Tere

Juba pikka aega on mul nina kinni, kuiv, silmad valutavad (arvatavasti kuivusest), jalad valutavad ja see on kestnud juba pea pool aastat, tekkis see siis kui olin rase (rasedus katkes ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Kirjelduse järgi ei ole Teil esinevad haigusnähud allergiale väga iseloomulikud ja allergilise nohu puhul oleks olnud abi Nasometini kasutamisest. Samas tehakse allergiateste ka allergia ...

Loe edasi

Tiotil ja L-thyroksin

Tere,
3-4 kuud tagasi avastati mul kilpnäärme ületalitlus. Olen regulaarselt võtnud Tiotil 50mg tablette (alustades 3x2 tbl/päevas, nüüdseks 3 tabletti päevas) ja lisaks iga hommik betaloc zok-i ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kombineeritud ravi on tegelikult üsna sageli kasutatav võte, kui kilpnäärme hormoonanalüüsid on raviga juba normilähedaseks muutunud ja analüüside võtmises tahetakse teha pikem paus või on ...

Loe edasi

mao probleem

Tere hea Doktor!

Tänan Teid vastuse eest minu eelmisele kirjale, kuid mul tekkis veel mõningaid küsimusi, seoses söögitoru lahi song kohta.
Kui mul endiselt vaevused on ja vaatamata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Proovin selgitada. Ja vabandada, kui mõne mõtteavaldusega tekitasin Teile kannatusi. Neid songasid on mitut sorti, ühed on püsivalt olemas ja teised on niiöelda libisevad. See viimane võib ...

Loe edasi

Tere

Tere! Mul.on pikemat aega selline probleem et mu sonavara on kahanenud, tunne nagu kordaksin asju ja vahepeal hetked mis toimuvad oleks.nagu olnud, see ei ole deja vu effekt vaid miskit muud. Samuti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piisava pikkusega uni ja õige päevarežiim.
Rohkelt kehalist aktiivsust, isegi sporti.
Ei kahjusta end (alkohol, narkootikumid, suits jms).
Prühhiaatri jutule järjekorda end panna. ...

Loe edasi

Raseduseaegsed vitamiinid

Tere,
Küsimus on raseduse aegsete vitamiinide ning foolhappe kohta. Nimelt olen 5+3 nädalat rase ning võtan raseduseaegseid vitamiine (Rainbow Light, Just Once, Prenatal One, Food-Based Multivitamin), ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, see annus on piisav.
DRkadastik

Loe edasi

86 aastane vanainimene

Raske on elada koos inimesega kes räägib peegliga oma toas ja peeglitagusega, karjub ja läheb tigedaks, vihkab enda lapselapsi kui nad koju tulevad(lõi vastu nägu), kõik varastavad tema asju,tahetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri poole.
Kõrge ea ajuorgaanika häirest tingitud luululised ja meelepettelised elamused.
Ravimid probleemi leevendamiseks olemas.
Psühhiaatri jutule ja siis saate üheskoos ...

Loe edasi

Rinnalihase vigastus

Tere,

Vigastasin paar aastat tagasi rinnalihast. Käisin MRT-s ja öeldi, et on rebend pectoralis majoris olnud ja kokku kasvades lühenenud.
Tegelen ise kulturismitreeninguga, tekkis ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu spetsiifilise spordimeditsiini valdkonnaga, milles end kompetentseks ei pea. Peaksite pöörduma ortopeedide poole, kes selliste probleemidega tegelevad.
Operatiivse ravi mõttekusse isiklikult ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi