Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Erektsiooni ja seemnepurske häired

Tere ,olen 40a mees olen suhtes regulaarne seks 1x nädalas ja mul on varajane seemnepurse, mis on hakkanud juba häirima seksuaalelu.. kunagi kasutasin ma kondoome, mis sisaldasid bensokaiini 5% ja see ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Tavaliselt kui on varajane seemnepurse kasutakse nn anesteetikud (spray-d) mis sisaldavad bensocaiin, xylocaiin, sovcaiin jne. Millegi pärast need Eestis müügil enam ei ole (väikses koguses ikka ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere

Meie tütreke sündis 10.08 ja sünnitusmajas saime mõõtudeks 3275g, pikkus 52cm ja rinnaümbermõõt 33cm, peaümbermõõt 33cm.

1-kuu mõõtmised toimusid 16.09, kus siis saadi mõõtudeks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Selliste sünniparameetritega lastel on pea ümbermõõt sünnil tavaliselt, 35 v36cm. Arvan, et mõõtmisviga juhtus sünnitusmajas.Aga seda tõestada pole võimalik.
Arvan, ...

Loe edasi

Madal hemoglobiin pikaajalisest rauaravist hoolimata

Madala hemoglobiini ja hematokriti tõttu olen peaaegu kolm kuud võtnud toidulisandina rauda (maksimumkogus, 2x18 mg päevas).
Täiendavalt on oluliselt rauarikkam ka menüü, toidus C-vitamiini ning ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Aneemiad, ka rauavaegusaneemia, ei kuulu otseselt endokrinoloogi pädevusse - sellega tegeleb perearst, sisearst või hematoloog. Võin kinnitada, et rauapreparaadid on tõepoolest halvasti omastatavad. ...

Loe edasi

Tere,olen 59 aastane treener , aasta otsa valutab vasak õlg , kael,kukal,kätt ei saa tõsta kõrgele, lasin teha röntgenpildi - ostoekondroos ,perearst ütles et oled vana ja kulunud ,edasi kuhugi ei saatnud ,mida ikkagi teha+

Tere, kirjutan uuesti - aasta otsa valutab vasaku käe õlg ,valupunkt on ka õla keskel külje peal ,vasakul kaelas , kuklas, perearst tegi röntgenpildi -osteokondroos -ütles et olen vana ja kulunud ,rohkem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist õlavart tõstva lihase kõõluse otsa kroonilise põletikuga. Valu kestabki kaua. Aitab hormoonisüst kõõlusesse. Vajalik on pidev võimlemine - lamades haarata terve käega haige käe randmest ...

Loe edasi

Sooleparasiidid?

Tere!

Kas tegemist võib olla lameussiga? Neid oli rohkem kui pildile jäädvustatud.
Kõhuvalud algasid detsembris, sain mitmeid erinevaid antibiootikume kuid kõhuvalud jätkusid. Lisaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Pildil nähtav on kahtlane, mõni osa meenutab tõesti parasiiti. Kas on võimalik sama materjal viia laborisse, perearst annab saatekirja. Tuleks uurida ka kakat parasiitide munade suhtes.
Loe edasi

Insuliinisüst või Metfogamma ?

Tere!
Mind huvitaks Metfogamma 500 võimalikult täielik kirjeldus tema veresuhkrut alandava mehhanismi kohta organismis.
Kuna olen 2.diabeetik ning arst on mulle määranud nii insuliini ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Metfogamma toimeaine on metformiin. Metformiini toimemehhanismiks on kogu organismi, aga eelkõige maksa insuliinitundlikkuse parandamine - seega tugevdab metformiin organismis insuliini toimet ...

Loe edasi

Rasestumine

Tere!
Püüame mehega aasta algusest saadik last saada. Korra õnnestus kevadel rasedaks jääda, aga ainult kuuks ajaks. Nüüd olen enne päevi teinud testi ja see on näidanud 2 triipu. Seda mitmel korral ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 39-aastane

Unustasite kirjutada, kas olete sünnitanud ja kas veel on rasedusi olnud. Niisugusi väidetavaid rasedusi nimetatakse biokeemilisteks ...

Loe edasi

Probleemid peale sünnitust.

Tervist. Sünnitasin pea 9 kuud tagasi. Menses taastus mai kuuses ja olnud nagu kellavärk. Kuni kals kuud tagasi algas imelik alakõhi valu/krambid. Nagu kohe kohe algaks menses kuigi just lõppes. Nüüd viimane ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, oluline on teada kas te veel imetate. Kui jah, siis tsüklihäire võimalik.Kui ei , siis peaksite tsüklihäire tõttu siiki pöörduma günekoloogile. Välistada ei saa ka rasedust, seega tehke rasedustest(käsimüügist). ...

Loe edasi

Rahutu päevauni

Tere. Minu septembri lōpus 3.aastaseks saaval tütrel tekkisid sel suvel päevaunele minnes, umbes 45-60 min peale uinumist ägedad nutuhood. Magama läheb röömsana, tahab magada ja mōne aja möödudes ärkab ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et tegemist on siiski ajutise stressihäirega. Soovitan siiski pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule,et probleemi selgemaks rääkida.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Põlve meniski operatsioon

Tere. Minul rebenes menisk 17.03.20. Operatsioon tehti 30.03.20. Menisk õmmeldi kokku. Nüüd on peaaegu pool aastat möödas, aga põlv ei ole veel täiesti sirge ja krõnksu läheb 90 kraadi.. Nii juba paar ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Küsimus spetsiifiline ortopeedia valdkonnast - mina olen üldkirurg ja valdkonnas end eksperdiks ei pea.
Normaalne see kindlasti ei ole. Soovitan pöörduda Teid opereerinud ortopeedi poole.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi