Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Kui keeruliseks peetakse 3 astme kõhrekahjustust ja kas sellega saab taotleda ka invaliitsust?Tänades teid.

Käisin op ravil kus tehti augud põlve ja siis paberil kirjutati et tugev hatuline sünoviit- kõhrekahjustus.Mediaalsel reiekondüülil,toetuspinnel,3-4 astme kõhrekahjustus;med.säärekondüülil,platoo keskosas ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

III astme kõhrekahustus on tõsine patoloogia. Invaliidsuse andmise aluseks pole aga mitte niivõrd patoloogia, kui sellest johtuv funktsioonihäire - liikumisraskus ja - piiratus. Need pole mitte alati üks-üheselt ...

Loe edasi

Rangluu murd (3 kohast) ja treening

Tere!

Palun öelge, kas võin nooremale vennale, kes selle aasta augustis 3 kohast rangluu murdis, osta manuses oleva treeningseadme, mida ta ise väga soovib?

Lugupidamisega,

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna olete ise noor, siis Teie vend peaks olema veel noorem. Augustis murtud luu normaalse asjade käigu juures peaks olema juba kindlalt paranenud ja treeningseadmete kasutamine ei ole vastunäidustatud ...

Loe edasi

värinad jalgades

Tere,
Minu 73 a. emal algasid umbes kuu tagasi jalgades värinad. Tema kirjelduse järgi toimub kõik umbes sellises järjestuses: jalgu ( harvem käsi) läbi külmavärinatele sarnane tunne misjärel peab ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Jalgade värinaks võib olla mitmeid põhjuseid ja sageli saab neid ka ravida. Tuleks tulla neuroloogi vastuvõtule.
helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Nahal olevad punased kõrgemad laigud

Umbes nädal aega tagasi tekkis seljale punased laigud, mis olid kuplade moodi. Kõhupeale tekkisid paar kolm väiksemat laiku. Üks laik on väikeste villidega. Pildil olev olukord on tänane ja vist on natuke ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Ma näen pildilt ainult osa lööbes, aga kahjuks mitte tervikpilti. Kui lööve on ainult ühel kehapoolel ja keskjoont ei ületa, siis võiks kahtlustada ka vöötohatist, aga kui lööve on nii vasakul ...

Loe edasi

Eemaldatud kurgumandlid

Tere.

7 aastat tagasi eemaldati kurgumandlid ja seni pole kordagi kurk enam valutanud. Paar päeva tagasi aga avastasin, et neelates on üks pool valus ja kurku vaadates oli seal enamvähem ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Fakt on see, et olete elanud 7 aastat õnnelikult ilma mandliteta. Teie kirjeldus vastab lihtsale kurgupõletikule, võimalik, et ka alles jäänud väiksele mandlikoe tükikese põletikule. Seda ...

Loe edasi

Suguhaigused.

Tere.Juhtus juhuslik seksuaalvahekord,kasutasime kondoomi,aga mõned päevad peale seda hakkasin kipitust tundma,ja nüüd enam rahu ei saa.Praeguseks ajaks on 2 nädalat möödas,aga ikka nagu kipitust tunda.Hakkan ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Kui kondoomi kasutamine oli korrektne ja Te kontrollisite pärast, et kondoom pole purunenud, siis ei tohiks suguhaigustesse nakatumine väga tõenäoline olla.
Kui Teil on kaebused, mida ...

Loe edasi

Mehe seksuaalfantaasiad

Tervist, olen 31a naine ja mees on 39a. Oleme koos elanud 2 aastat. Olen mehe arvutist avastanud, et talle meeldib vaadata Gey pornot, samuti selliseid ( minu jaoks) perversseid peale pissimise videosid. ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kõigil inimesel olemas mõned seksuaalsed fantaasiad. Mõnikord need on nn piiripealsed , perversseid (teise inimese jaoks), ehk isegi ehmatav. Tegelikult need on ainult fantaasiad, tavaliselt ...

Loe edasi

Analüüsi vastused.

Tere!
Lasin teha synalbi laboris 5 osalise kordus hemogrammi. Kaks nädalat tagasi haigestusin kõhugrippi ja siis oli veres tõusnud leukotsüüdid 11,4 ja hematokrit 36. Nüüd kordus analüüsis need näidud ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Lümfotsüütide hulga mõõdukas suurenemine on tüüpiline leid viirusinfektsiooni põdemise järgselt ja midagi halba sellest järeldada ei saa, see on organismi normaalne reakstioon.
Vit ...

Loe edasi

Peavalulöögid parema kõrva taga kukla alapiirkonnas

Tere. Mul on olnud nädal aega iga päev parema kõrva taga kukla alapiirkonnas valulöögid. Vahel üks löök mõne minuti järel; vahel üks löök kümne minuti kohta. Enamasti üks löök korraga, kuid vahel ka mitu ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kirjeldus võib vastata sellisele esmase peavalu vormile, nagu primaarne lõikav peavalu, kuid tegemist on välistamisdiagnoosiga, s.t. seda saab püstitada vaid siis, kui on kindlalt välistatud ...

Loe edasi

Mehe lipiido järsk tõus

Tere muret tekitab nimelt minu abikaasa (33) järsk seksuaalsuse tõus. Nimelt meie suhe algas 8a eest kui väidetavalt olin mina mu kaasa esimene partner. Meie suhte vältel on ta olnud väga stabiilse regulaarse ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Võimalik, et armukadedus on mehe käitumist ja huvi stimuleerinud. Tal võib olla teadlik või alateadlik hirm võimaliku rivaali ees. Stimuleerimise põhjuseks võivad olla ka filmid, vestlused uute ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi