Müra Autor: Argo Soon

Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt helirõhu taset mõõdetakse detsibellides (dB). Nii näiteks tekitab langev puuleht heli valjusega 10 dB, vaikne sosin ligikaudu 20 dB. Tavalise kõne valjus on 50–60 dB, vali kõne aga võib tekitada helirõhu 80 dB. 

8-tunnise tööpäeva puhul peetakse mürataseme ülemiseks piiriks 85 dB, mis ei kahjusta veel inimese kuulmist. Euroopa Liidus püüeldakse selle poole, et töökohtadel oleks tagatud müratase alla 80 dB. Lühikest aega talub inimene ka väga valju müra, ent 120 dB valjemat heli tajub inimene juba valuaistinguna.

Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–5000 Hz helide piires. Ülikõrgete ja väga madalate toonide puhul tajumisvõime järjest väheneb. Kuulmisvõimest kõrgemat heli nimetatakse ultraheliks (üle 20 000 Hz) ning madalamat infraheliks (alla 20 Hz). Nende toime organismile pole selge, sest enamasti on need helid küllalt tagasihoidliku valjusega. Diagnostikas kasutatavad ultraheliaparaadid on kahjutud, ohutud on ka kajalokatsiooni- ning teised laiemalt tarvitusel olevad ultraheliseadmed. Infraheli võib põhjustada ebamääraseid aistinguid, nagu halb enesetunne, peavalu ja hirmutunne, ent see eeldab infraheli väga suurt helirõhutaset (üle 130 dB). 

Müra kahjustav toime organismile väljendub mitmeti. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist (nt rebeneb kuulmekile plahvatuse või püssipaugu toimel). Noores eas võib kuulmekile mõõdukas rebend paraneda ja kuulmine taastuda, vanemas eas enam mitte. Harvadel juhtudel võib toimuda kuulmeluukeste nihestus, mistõttu katkeb helide ülekanne trummikilelt sisekõrva (teole). Tänapäeva meditsiin võimaldab nihestunud kuulmeluukesi paigaldada. Kestev vali müra kahjustab sisekõrvas paiknevaid närvirakukesi, mille funktsioon enam ei taastu. Mõõdukat müra talunud kuulmiselundi närvirakkude energiavarud taastuvad (nt kahe tööpäeva vahelisel ajal) ning püsivat kahjustust ei kujune. Esineda võib küll ajutine kuulmisläve tõus – näiteks tööpäeva või popkontserdi lõpul on vaja kuulmisaistingu tekkeks valjemat heli kui tavaliselt.

Päevast päeva kestev vali müra (kriitiliseks loetakse pidevalt üle 85 dB müra) kurnab kuulmiselundi närvirakud lõpuks sedavõrd, et need hukkuvad ning inimese kuulmisvõime kaob jäädavalt. Et inimese kõrv on kõige tundlikum ligikaudu 4000 Hz helide suhtes, väljendubki kuulmisvõime langus algul just nende helide osas. See tähendab, et haiguse algjärgus ei pane inimene ise oma kahjustust tähele, sest enamik eluliselt vajalikke helisid on märksa väiksema sagedusega. Kui aga ei kuulda enam tavalist kõnet, on haigus kaugele arenenud. Tihtipeale arvatakse ekslikult, et on tekkinud lihtsalt harjumine müraga. Inimese kuulmislangus ilmneb ka soovis panna raadio ja teler valjemini mängima, kõnelda valjema häälega kui teised. Enamasti esineb ohtlik müra teatud töökeskkonnas, seepärast kutsutakse niisugust kuulmiskahjustust professionaalseks nürikuulmiseks, kuulmiskahjustusega isikuid aga nürmikuteks.

Müra on tuntud ka kui stressor, mis mõjutab negatiivselt kogu organismi. Seejuures ei pea müra olema kurdistava valjusega. On täheldatud, et müra kahjustab südametegevust ja maosekretsiooni. Samuti põhjustab müra peavalusid, hajutab tähelepanu ning loob seega soodsa pinnase õnnetusjuhtumite tekkeks. Müra häirib inimeste kontsentreerumisvõimet ja vaimset tööd, mõnedel andmetel väheneb inimestel müras töötades ka kehaline võimekus. Öösel on inimene müra suhtes eriti tundlik – tekivad unehäired, mistõttu tuntakse end päeval rusutuna ja väsinuna. 

Müra profülaktika on väga oluline ning see peaks olema suunatud müraallika isoleerimisele. Vahel õnnestub see eraldada omaette ruumi, abi on isegi osalistest vaheseintest.

Müra vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid – müraklappe või -toppe, mida nimetatakse antifoonideks. Need asetatakse kõrvadele või kuulmekäiku. Enamik kõrvatoppe on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Valjus müras töötades on abi kogu pead katvast spetsiaalsest mürakiivrist, kuid ka siis tuleb tööaega lühendada. Kui näiteks 8-tunnise tööpäeva puhul peetakse ohutuks mürapiiriks 85 dB, siis 91 dB mõjuväljas viibimine ei tohiks kesta üle 2 tunni ning 100 dB puhul võib ohtlikuks saada juba 15 minutist pikem toimeaeg.

Lapsed on müra suhtes tundlikumad kui täiskasvanud, seetõttu tuleb neile tagada müravaba õppimis- ja mängimiskeskkond ning hoida neid eemale mürarikastest tegevustest. Loomulikult pole see lihtne, sest kõik mürisev tundub lastele, iseäranis poistele huvitav. Samuti on lapsed ise oma mängude ja kilkamisega mõõduka müra allikad – koolivahetunnis küünib müratase isegi 100 dB-ni, nagu ka lasteaias mõnede mängude puhul. Loodushääled mõjuvad inimesele rahustavalt ja ta talub neid paremini kui tehiskeskkonnast pärinevaid helisid.

Nõuanded sel teemal

Kahin vasakus küljes

Tere. Juba selle aasta talvest olen kimpus tiheda , lahtise köhaga. Perearst on pidanud seda infektsiooniks ja kirjutanud mulle antibiootikume. Kuulates kuuleb ta kahinaid vasakus küljes täpselt rinnahoidja ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!
Pikaajaliseks köhaks loetakse köha, mis on järjest kestnud kauem kui 4 nädalat. Ja selle köha puhul on käsitlus hoopis teistsugune. Kindlasti on vaja teha lisauuringud: vereanalüüsid võimaliku ...

Loe edasi

Tabletiabort ja taastumine

Tere!
Olen 26 aastane. 2014.aastal olnud konisatsioon (vähieelne seisund, mäletamise mööda väga algne). Käinud kontrollis, siiani terve. 2018.aastal olin tihti hädas tupeseenega, sain ka ravi. Ilmselt ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Teie pikka kirja lugedes päris kurb lugu nii nooore naise kohta, aga nüüd tuleb teha uusim ja parim, et end tulevikus säästa.
Loe edasi

Hüübimisfaktorid

Tere

Pärast operatsiooni (mandlilõikus) avanes pikaajaline veritsus. Kiirabis ja perearstil tehtud analüüsid näitasid järgmist;
P-PT-INR – Protrombiini aeg- rahvusvaheline normitud suhe ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Pikenenud APTT võib viidata mitmetele probleemidele, ka teatavatele hüübimisfaktorite puudusele.
Kuna teil oli ka enne operatsiooni pikenenud APTT, samuti esines operatsiooni järgselt ...

Loe edasi

Mao sopistus kõhu vahelihasse,mis aitaks

Magu sopistanud kôhu vahelihasesse

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui valu on põhjustatud vahelihase songast, siis peaks abi olema nn. maokaitserohtudest. See on ka indikaator, et valu on just sellest põhjustatud.
Konservatiivsetest meetmetest tuleks proovida ...

Loe edasi

Menstruatsioon

Tere
Selline mure tekkinud,et menstruatsiooni ajal vere kogus on ülimalt väikene, praktiliselt puudub ja kestab võib-olla 3päeva. Ja seda juba aastaid ja järjest vähem on erutust. Olen sünnitanud ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere.

Madala hormoonisisaldusega pillide foonil muutub emaka limaskest õhukeseks ja menstruatsioon võib olla minimaalse veritsusega või ainult määrivalt. See on normaalne.
Kui teid häirib ...

Loe edasi

Peale sapipõie operatsiooni

Tere!4 päeva tagasi eemaldati sapipõis laparoskoopiliselt.Nüüd mitmes päev suu kuivab ja samas on ka kibe maitse suus.On see kuidagi seotud sapipõie operatsiooniga?toitun nagu soovitati-vähe ,lahjat ja ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellistes aistingutes midagi ebatavalist ei ole. Kui temperatuur on normis ja iga päevaga valu väheneb, siis tuleb anda organismile aega uue situatsiooniga kohaneda.

Loe edasi

7 kuune beebi tõmbleb uinudes

Tere!

Mul on mure seoses oma 7 kuuse tütrega. Nimelt on ta viimase nädala jooksul hakanud enne uinumist kummaliselt tõmblema. Lisan ka video, kus need tõmblused näha on. Sellise käitumisega ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et pole tegemist mingi haigusliku nähtusega, kuid video kahjuks minuni pole jõudnud.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Kõhulahtisus

Aastaid olen hädas kõhulahtisusega. Nüüd tegime kaevuvee proovi ja kolibakteri näit oli 200. Kas peaks perearsti poole pöörduma, et tehtaks kakaproov. Lugesin, et antibiootikumid ei aitavatki.

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Teie küsimusest ei selgu, kas teie kõhulahtisust on varem uuritud. Samuti ei sõltu sealt, milline E. coli joogivees esines. Sellest sõltuvalt saab arst ka otsustada, kas väljaheite analüüsi ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitlus

Tere

Sain vereproovi tulemused, milles TSH 4.47 (norm 0.3 - 4.2 mIU/L).
Normist olid väljas veel Neut% 38.4 (norm 40.0 - 80.0 %)
Lymph% 50.9 (norm 15.0 - 45.0 %)

Tunnen ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tervel inimesel on TSH 0,3-4,2 mIU/l, nagu ka norm ette näeb. Vahemikus 1-2,5mIU/l soovitatakse TSH-d hoida haigetel inimestel (eelkõige noortel naistel), kes saavad ravi sünteetilise kilpnäärmehormooniga.
Loe edasi

Tere rase ja määrib hele roosaka.

Tere
Olen 37a tegime ivf. Siirdati 5päevane blasto külmaringil 29.05 ja tegin vt 8ndal päeval veri näitas 120,59.õige vt on 10.06 täna aga hommikul wc käies oli õrnroosat paberil. Nüüd aga enam ei ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 37-aastane

Tegemist on TSA tüsistunud sünnitusabi anamneesiga: IVF ja muu sinna juurde kuuluvaga. Kuna tarvitate olulisi ravimeid, siis ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi