Tasakaaluhäired Autor: Ain-Elmar Kaasik

Tasakaaluhäired. Inimese tasakaal tagatakse automaatsete liigutuste abil, mis säilitavad keha raskuskeskme. Näiteks viiakse ettekummardumisel vaagnavöö automaatselt taha, parema käe tõstmisel langeb senisest enam koormust vasakule jalale jne. Tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivad sisendid (ajju suunduvad närviimpulsid) pärinevad vestibulaarelundist (tasakaaluelundist sisekõrvas) ning kogu kehas paiknevatest süvatundlikkuse retseptoritest, millest saavad alguse nn somatosensoorsed impulsid. Kuigi tasakaaluhäired võivad olla seotud ka kesknärvisüsteemi haigustega, on need 80% juhtudest tingitud ajuvälistest põhjustest. Osal inimestest on sünnipäraselt keskmisest halvem koostöö optilise ja vestibulaarsüsteemi vahel, mis tekitab ebamugavustunde kõrgelt alla vaadates, samuti peapööritust kiikudes või karusselliga sõites. Neil inimestel ei ole just erilisi eeldusi saada tantsijaks või iluuisutajaks. Kiire pöörlemine ümber kehatelje kutsub igal inimesel esile tajuhäire – tundub, nagu pöörleks ümbrus. Ühtlasi võib lühiajaliselt häiruda tasakaal, mida siiski saab harjutamisega arendada. 

Tasakaaluhäirete sagedasim põhjus on vananemine. Inimesed vananevad erineva kiirusega ja eri moel, kusjuures tasakaaluga seotud sisekõrva vananemine algab sageli juba elu neljandal kümnendil. Mõnikord kesk-, sageli aga vanemas eas saavutab sisekõrva poolringkanalite sisekihi rakkude degeneratsioon (taandareng) ülekaalu regeneratsiooni (taastekke) suhtes ning nendes peentes kanalites ringlevasse vedelikku ladestub rakkude laguainet (detriiti). Viimase moodustatud kämbukesed käituvad nagu kolb silindris, tekitades pea eri asendite korral poolringkanalites erineva rõhu. Sellest tulenevad moondunud närviimpulsid tekitavad keha asendi ja ruumi väärtunnetust ning vegetatiivseid häireid, nagu iiveldus ja oksendamine.

Üsna sageli on peapöörituse ja tasakaaluhäirete põhjus kuklalihastes. Stress ning töötamine sundasendis tekitavad neis ülemäärase pinge, mis paljudel väljendub kukla- ja kaelapiirkonna valuna. Sealt lähtuvad somatosensoorsed närviimpulsid moonduvad ning tekitavad peaajus tasakaaluhäireid põhjustavaid talitluslikke kõrvalekaldeid.

Vanemas eas esinevate tasakaaluhäirete sage põhjus on ka mujal kehas paiknevate süvatundlikkust edastavate närvilõpmete taandareng. Vahemikus 25.–75. eluaastani väheneb ka täiesti terve inimese süvatundlikkus kätes 40%, jalgades koguni 60%. Seetõttu kohanevad vanemad inimesed halvasti kehaasendi muutustega – neil kulub voodist tõustes tasakaalu saavutamiseks veidi aega ning sageli on nende tasakaal häiritud pimedas, kui puudub võimalus oma liigutusi nägemise abil kontrollida. Häire kannab nn mitmese tundedefitsiidi (sensoorse defitsiidi) nimetust ja on healoomuline. Märksa harvem on tasakaaluhäired tingitud kesknärvisüsteemi orgaanilistest haigustest, sh ajuvereringehäiretest. Siis ei ole aga kunagi tegemist üksnes tasakaaluhäirega või peapööritusega, vaid lisanduvad ka muud nähud. 

Eakad, krooniliselt (kuid mõõdukalt) häiritud tasakaaluga inimesed üldiselt ravimeid ei vaja. Kindlasti toob kasu hea kehalise vormi saavutamisele (taastamisele) suunatud tegevus ja spetsiaalsed tasakaaluharjutused. Peaaju orgaanilistest haigustest tingitud tasakaaluhäired vajavad eriarsti asjatundlikku ravi.

Vt ka ajuvereringehäire, peapööritus, retseptor, tasakaaluelund.

Nõuanded sel teemal

refluksi vaevused ja pikaajaline ravi

Olen pikaajaliselt hädas refluksiga ja tunnen, et miski - ei toitumine ega ravi - aita
Lisaks on tekinud suur ärevus ja stress, unehäired ja pessimism

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Inimese kehas on kõik omavahel seotud, veelgi enam- seotud on ka vaimne ja kehaline tervis. Mõõdukas füüsiline vaevus võib pikapeale vaimu nii ära kurnata, et inimene ongi väga haige. Rõõm ...

Loe edasi

Mitu kuud kestnud pidev palavik

Alates aastavahetusest on olnud pidevalt madal palavik, 36,9 - 37,3. Praeguseks olen ka 2,5 kuud käinud perearsti ja teiste arstide juures (pulmonoloog, günekoloog), andnud vere- ja uriinianalüüse, kopsuröntgen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paljud arstid ei pea seda numbrit 36,9-37,2 palavikuks. Kui paljud arstid on Teid uurinud ja haigust ei ole leidnud, siis see on ju hästi. Kipun kahtlustama just stressist tulenevat probleemi, ...

Loe edasi

valu parema jala reies ja puusas

Tere! Kaks nädalat tagasi tekkis hommikul äkki valu parema jala puusas ja reies. Kestis umbes nädala ja oli tugevam reie siseosas ja põlve kõrval siseküljel, samuti oli tugeva valu punkt reie peal põlve ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla reienärvi ärritusest põhjustatud valuga. Põhjustav faktor ei pruugi olla seljas vaid ka kõhukoopas väikeses vaagnas. Seega on väga oluline ultraheli tulemus ja neuroloogil käik mis tuvastab ...

Loe edasi

Parem jalg ei liigu, teist ähvardab sama saatus.

Tere, minu emal ei liigu parem jalg, valu tunneb ja puudutusi tunneb, kuid jalg on hästi raske, nagu "pomm". Algas sellest, et algul ei liikunud varvas, siis labajalg oli nõrk, liigutustele ei allunud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Lülidevahelise kõhrketta väljasopistus võib vigastada jalanärvi - tulemuseks labajala tuimus ja nõrkus. Kui pressingu all on ka teise jala närv ähvardavad põiehäired (põis kinni) ja tuimus jalgade vahel. ...

Loe edasi

Lööve nahal

Oskate öelda millise lööbega on tegu? Lööve põhiliselt seljal , üks pöidlasuurune ka rindkerel, mujal pole täheldanud.

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Diagnostikaks oleks oluline teada, kas lööve sügeleb ja kas lähisugulastel on esinenud allergiahaigusi ? Arvestades lapse vanust ja vaadates fotot võiks arvata, et tegu on atoopilise dermatiidi ...

Loe edasi

Punnid

Tere,
Mul tekkisid kehale sellised punnid, algul oli täpp, ääred olid punased ja hiljem tekkis sinna alla mäda ja läks see veel suuremaks laiguks nagu oleks selle ära põletanud. Need tekkisid algul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjelduse järgi võiks see olla näiteks püodermia ehk mädane nahapõletik. Kuid võimalusi on veelgi. Abiks oleks muidugi pilt. Kuid kõige mõistlikum on oma perearsti külastus, kes diagnoosib ...

Loe edasi

Kiire pulss

Tere!
Selline küsimus et on endal pulss tavaliselt 98 ja vahel on olnud tavaolekus ka 121 ta jääbki nii 98-121 ,kas see on kiire pulss v normaalne?
Kas peaks enda perearstiga sellest rääkima ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Täiskasvanud inimese normaalne rahuoleku südame löögisagedus on 60-80 lööki minutis. Kehalise töö ja psühhoemotsionaalse pinge puhul südame löögisagedus kiireneb. Juhul kui olete märganud, ...

Loe edasi

Päraku sügelus

Tere!

Viimased 8-9 kuud on esinenud väga tugev päraku sügelus. Ei ole vaid öösiti. Päeval, öösel, igal ajal. Olen üritanud jälgifa, ning mingeid usse- mune ei ole märganud. Teistel peres probleemi ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kui kirjeldate, et nahk päraku piirkonnas on punetav ja valus, on diagnoosi täpsustamiseks kindlasti tarvis teha läbivaatus. Soovitan Teil kirjaldatud probleemiga pöörduda nahaarsti vastuvõtule. ...

Loe edasi

Keha sügelemine

Tere
Mitmendat kuud kogu keha, ka peanahk ja kõrvad seest, sügelevad.
Mingit löövet ega punetust nahal ei ole.
Diagnoositi veebruaris maksa kasvaja, lõikust ei ole veel toimunud.
Soestasin ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Allergia ei teki üleöö ja sellel peaks olema ka muud sümptomid, nt lööve, nina ja silmade vesitsemine jne. Kuid mõtlen murelikult Teie maksa peale. Kui maksaproovid on paigast ära annab see ...

Loe edasi

Kuidas käituda antud olukorras ja mis võib olla viga?

Olen 21. aastane neiu ning alaselja vaevused on mul olnud juba lapsest peale. Nii 6-7 aastasena olid need valud tunda pigem harvem ja aasta jooksul andis tunda valu nii 2-3x aastas ca nädalase kestvusega. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nimmediski prolaps ühe kehapoole halvatust ei põhjusta. Küll võib nimmediski probleem põhjustada valu ja nõrkust jalas, kaeladiski prolaps aga käes. Mõlema diagnoosimiseks piisab ülesvõtetest kaela ja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi