Tasakaaluhäired Autor: Ain-Elmar Kaasik

Tasakaaluhäired. Inimese tasakaal tagatakse automaatsete liigutuste abil, mis säilitavad keha raskuskeskme. Näiteks viiakse ettekummardumisel vaagnavöö automaatselt taha, parema käe tõstmisel langeb senisest enam koormust vasakule jalale jne. Tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivad sisendid (ajju suunduvad närviimpulsid) pärinevad vestibulaarelundist (tasakaaluelundist sisekõrvas) ning kogu kehas paiknevatest süvatundlikkuse retseptoritest, millest saavad alguse nn somatosensoorsed impulsid. Kuigi tasakaaluhäired võivad olla seotud ka kesknärvisüsteemi haigustega, on need 80% juhtudest tingitud ajuvälistest põhjustest. Osal inimestest on sünnipäraselt keskmisest halvem koostöö optilise ja vestibulaarsüsteemi vahel, mis tekitab ebamugavustunde kõrgelt alla vaadates, samuti peapööritust kiikudes või karusselliga sõites. Neil inimestel ei ole just erilisi eeldusi saada tantsijaks või iluuisutajaks. Kiire pöörlemine ümber kehatelje kutsub igal inimesel esile tajuhäire – tundub, nagu pöörleks ümbrus. Ühtlasi võib lühiajaliselt häiruda tasakaal, mida siiski saab harjutamisega arendada. 

Tasakaaluhäirete sagedasim põhjus on vananemine. Inimesed vananevad erineva kiirusega ja eri moel, kusjuures tasakaaluga seotud sisekõrva vananemine algab sageli juba elu neljandal kümnendil. Mõnikord kesk-, sageli aga vanemas eas saavutab sisekõrva poolringkanalite sisekihi rakkude degeneratsioon (taandareng) ülekaalu regeneratsiooni (taastekke) suhtes ning nendes peentes kanalites ringlevasse vedelikku ladestub rakkude laguainet (detriiti). Viimase moodustatud kämbukesed käituvad nagu kolb silindris, tekitades pea eri asendite korral poolringkanalites erineva rõhu. Sellest tulenevad moondunud närviimpulsid tekitavad keha asendi ja ruumi väärtunnetust ning vegetatiivseid häireid, nagu iiveldus ja oksendamine.

Üsna sageli on peapöörituse ja tasakaaluhäirete põhjus kuklalihastes. Stress ning töötamine sundasendis tekitavad neis ülemäärase pinge, mis paljudel väljendub kukla- ja kaelapiirkonna valuna. Sealt lähtuvad somatosensoorsed närviimpulsid moonduvad ning tekitavad peaajus tasakaaluhäireid põhjustavaid talitluslikke kõrvalekaldeid.

Vanemas eas esinevate tasakaaluhäirete sage põhjus on ka mujal kehas paiknevate süvatundlikkust edastavate närvilõpmete taandareng. Vahemikus 25.–75. eluaastani väheneb ka täiesti terve inimese süvatundlikkus kätes 40%, jalgades koguni 60%. Seetõttu kohanevad vanemad inimesed halvasti kehaasendi muutustega – neil kulub voodist tõustes tasakaalu saavutamiseks veidi aega ning sageli on nende tasakaal häiritud pimedas, kui puudub võimalus oma liigutusi nägemise abil kontrollida. Häire kannab nn mitmese tundedefitsiidi (sensoorse defitsiidi) nimetust ja on healoomuline. Märksa harvem on tasakaaluhäired tingitud kesknärvisüsteemi orgaanilistest haigustest, sh ajuvereringehäiretest. Siis ei ole aga kunagi tegemist üksnes tasakaaluhäirega või peapööritusega, vaid lisanduvad ka muud nähud. 

Eakad, krooniliselt (kuid mõõdukalt) häiritud tasakaaluga inimesed üldiselt ravimeid ei vaja. Kindlasti toob kasu hea kehalise vormi saavutamisele (taastamisele) suunatud tegevus ja spetsiaalsed tasakaaluharjutused. Peaaju orgaanilistest haigustest tingitud tasakaaluhäired vajavad eriarsti asjatundlikku ravi.

Vt ka ajuvereringehäire, peapööritus, retseptor, tasakaaluelund.