DUPHASTON

Hormoonasendusravi lisaks östrogeenile peri- ja postmenopausis östrogeeni toime vähendamiseks
terve emakaga naistel.

Endogeense progesterooni puudulikkusest tingitud:
- düsmenorröa
- endometrioos
- sekundaarne amenorröa
- menstruaaltsükli häired
- düsfunktsionaalsed emaka verejooksud
- premenstruaalne sündroom
- ähvardav ja habituaalne abort, mis on seotud tõestatud progesterooni puudulikkusega
- kollaskeha puudulikkusest tingitud viljatus

Annust, raviplaani ja ravi kestust võib kohandada vastavalt talitlushäire raskusele ning kliinilisele
vastusele.

Düsmenorröa
: 10 mg 2 korda päevas tsükli 5ndast päevast kuni 25nda päevani
Endometrioos
: 10 mg 2 või 3 korda päevas tsükli 5ndast päevast kuni 25nda päevani
või pidevalt
Düsfunktsionaalsed
: 10 mg 2 korda päevas 5...7 päeva koos östrogeeniga
emakaverejooksud
(verejooksu peatamiseks)
Düsfunktsionaalsed
: 10 mg 2 korda päevas koos östrogeeniga tsükli 11ndast päevast kuni
emakaverejooksud
25nda päevani
(verejooksu
ennetamiseks)
Sekundaarne amenorröa
: 10 või 20 mg düdrogesterooni päevas 14 päeva jooksul oletatava
menstruaaltsükli teisel poolel, et saavutada sekretsiooni optimaalne
muutus endomeetriumis, mida on eelnevalt sobivalt ette valmistatud
endo- või eksogeense östrogeeniga.
Pre-menstruaalne
: 10 mg 2 korda päevas alates tsükli 11ndast päevast kuni 25nda päevani
sündroom
Ebaregulaarsed tsüklid
: 10 mg 2 korda päevas alates tsükli 11ndast päevast kuni 25nda päevani
Ähvardav abort
: 40 mg korraga, seejärel 10 mg iga 8 tunni järel kuni sümptomid
taanduvad. Kui sümptomid püsivad või taastekivad ravi ajal, võib
doosi tõsta 1 tableti võrra iga 8 tunni järel. Saavutatud efektiivne
doos peab jääma samaks ühe nädala jooksul pärast sümptomite
kadumist ning annust võib seejärel järk-järgult vähendada kui
sümptomid ei taastu.

Habituaalne abort
: Ravi peaks alustama nii vara kui võimalik, soovitavalt enne
rasestumist: 10 mg 2 korda päevas tsükli 11ndast 25nda päevani kuni
rasestumiseni, edasi 10 mg 2 korda päevas kuni raseduse 12nda
nädalani, seejärel võib annust järk-järgult vähendada.
Kollaskeha
: 10 või 20 mg päevas alates menstruaaltsükli teisest poolest kuni
puudulikkusest tingitud
järgmise tsükli esimese päevani. Ravi peaks kestma vähemalt 3
viljatus
järjestikust tsüklit.

Hormoonasendusravi.
- Pidev järjestikune ravi: östrogeeni manustatakse pidevalt ning 28-päevase tsükli viimase 14
päeva jooksul võetakse üks 10 mg düdrogesterooni tablett päevas.
- Tsükliline ravi: östrogeeni manustatakse ravivabade perioodidega tsükliliselt - tavaliselt 21
päeva ravi ning 7 päeva ilma ravita. Ravitsükli viimase 12…14 päeva jooksul võetakse üks 10
mg düdrogesterooni tablett päevas.
- Sõltuvalt kliinilisele vastusele võib düdrogesterooni annust suurendada 20 mg-ni päevas.

Düdrogesterooni ei ole sobiv kasutada enne menstruatsiooni algust. Düdrogesterooni ohutus efektiivsus 12…18-aastastel noorukitel ei ole kindlaks tehtud. Olemasolevad andmed selle
vanusegrupi kohta on toodud lõikudes 4.8 ja 5.1, kuid nende põhjal ei saa annustamissoovitusi
määrata.

Suukaudne.
Suuremate annuste manustamiseks peab tablette võtma päeva jooksul võrdseteks annusteks jagatuna.

Teadaolev ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Teadaolev gestageensõltuv kasvaja või kahtlus sellele.
Diagnoosimata verejooks tupest.
Düdrogesterooni kasutamisel kombinatsioonis östrogeenidega tuleb arvestada östrogeeni sisaldavate
ravimite vastunäidustustega.

Enne ravi alustamist düdrogesterooniga tuleb kindlaks teha ebatavalise verejooksu etioloogia.

Esimestel ravikuudel võib esineda läbimurde verejooksu või määrimist. Kui läbimurde verejooks või
määrimine tekib hiljem ravi jooksul või kestab pärast ravi katkestamist, tuleb välja selgitada põhjus,
vajadusel kaasa arvatud endomeetriumi biopsia endomeetriumi pahaloomuliste protsesside
välistamiseks.

Jälgimist vajavad seisundid
Hoolikalt tuleb jälgida patsiente, kellel esineb või on esinenud mõni järgmistest seisunditest ja/või see
on süvenenud raseduse või eelneva hormoonravi ajal. Tuleb arvestada asjaoluga, et düdrogesteroon-
ravi ajal võivad need seisundid taastekkida või süveneda ning tuleb kaaluda ravi lõpetamist:
- porfüüria
- depressioon
- maksafunktsiooni näitajate kõrvalekalded, mis on põhjustatud akuutsest või kroonilisest
maksahaigusest

Muud seisundid
Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse, galaktoseemia või glükoos-
galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Järgnevad hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad düdrogesterooni kasutamisel koos östrogeeniga
hormoonasendusravis (HAR):

Vt ka lõik 4.4 östrogeeni sisaldava ravimi omaduste kokkuvõttest.

Hormoonasendusravi (HAR) östrogeeni puudusega postmenopausis naistel võib alustada ainult siis,
kui sümptomitega kaasub elukvaliteedi langus. Regulaarselt, vähemalt kord aastas, tuleb hinnata
HAR-st saadavat kasu ja kahju ning ravi võib jätkata ainult siis, kui kasu kaalub kahju üles.

Enneaegse menopausiga naiste ravis HAR-ga kaasnevad riskid ei ole piisavalt tõendatud. Kuna
absoluutne risk noorematel naistel on vähene, võib nende naiste puhul kasu/riski tasakaal olla soodsam
kui vanematel naistel.

Meditsiiniline läbivaatus/jälgimine
Enne HARi alustamist või taasalustamist tuleb koostada täielik isiklik ja perekondlik anamnees.
Meditsiinilisel läbivaatusel (sh günekoloogiline ja rinnanäärmete kontroll) tuleb lähtuda anamneesist
ja vastunäidustustest ning hoiatustest ravimi kasutamisel . Ravi ajal on soovitatav regulaarne kontroll,
mille sagedus ja iseloom on kohaldatud vastavalt individuaalsetele vajadustele. Naisi tuleb
informeerida vajadusest teavitada arsti või õde muutustest rinnanäärmetes (vt allpool
„Rinnanäärmevähk“). Vastavalt kehtivale juhisele tuleb teostada regulaarset rinnanäärmete kontrolli,
sh tuleb kasutada sobivaid visualiseerivaid vahendeid (nt mammograafia), arvestades naise
individuaalseid kliinilisi vajadusi.

Endomeetriumi hüperplaasia ja vähk
Östrogeenide pikaajaline kasutamine ilma gestageenideta suurendab intaktse emakaga naistel
endomeetriumi hüperplaasia ja endomeetriumi vähi tekkeriski.

Gestageenide, nt düdrogesterooni lisamine tsükliliselt vähemalt 12 päeval kuu/28-päevase tsükli kohta
või pidev östrogeen-gestageen-ravi hüsterektoomiat mitte läbinud naistel võib ära hoida lisariski, mis
kaasneb ainult östrogeen-HAR-ga.

Rinnanäärmevähk
Koondandmed tõendavad rinnanäärmevähi riski suurenemist naistel, kes võtavad östrogeeni-
gestageeni kombinatsioone ja võimalik, et ka ainult östrogeeni, ning risk on sõltuv HARi kestusest.
Kombineeritud östrogeen-gestageen-ravi: randomiseeritud platseebo-kontrolliga uuringus, Women’s
Health Initiative uuringus (WHI), ja epidemioloogilistes uuringutes on saadud kokkulangevad
tulemused, mis näitavad rinnanäärmevähi riski suurenemist naistel, kes kasutavad östrogeen-
gestageen-HARi; risk avaldub ligikaudu 3 aasta pärast. Lisarisk avaldub mõne aasta jooksul pärast
kasutamist, kuid väheneb mõne (kõige rohkem viie) aasta jooksul pärast ravi lõppu uuesti ravieelsele
tasemele. HAR, eriti östrogeen-gestageen kombineeritud ravi suurendab tihedust mammograafilistel
kujutistel, mis võib raskendada rinnanäärmevähi radioloogilist diagnoosimist.

Munasarjavähk
Munasarjavähki esineb palju harvem kui rinnanäärmevähki. Pikaajalist (vähemalt 5…10 aastat) ainult
östrogeeni sisaldavate HAR preparaatide kasutamist on seostatud veidi suurenenud munasarjavähi
riskiga. Mõned uuringud, sh WHI uuring näitavad, et pikaajaline kombineeritud HARi kasutamine
võib kaasa tuua sarnase või veidi väiksema riski.

Venoosne trombemboolia
HARi on seostatud venoosse trombemboolia (VTE), st süvaveenide tromboosi või kopsuarteri
trombemboolia, riski 1,3…3-kordse suurenemisega. Võrreldes hilisemaga on sellise tüsistuse teke
tõenäolisem esimesel HARi aastal.

VTE risk on suurenenud teadaolevate trombofiilsete seisunditega patsientidel ning HAR võib seda
riski veelgi suurendada. Seetõttu on HAR nendel patsientidel vastunäidustatud.

Üldiselt tunnustatud VTE riskitegurid on östrogeenide kasutamine, suurem vanus, suur operatsioon,
pikaajaline immobilisatsioon, rasvumus (KMI>30kg/m2), rasedus/sünnitusjärgne periood, süsteemne
erütematoosne luupus (SLE) ja vähk. Puudub kindel seisukoht venoosse varikoosi võimalikust rollist
VTE kujunemisel.

Nagu kõikidel postoperatiivsetel patsientidel, tuleb ka siin pöörata suurt tähelepanu profülaktilistele
meetmetele, et vältida operatsioonijärgset VTE-d. Kui plaanilise operatsiooni järel on ette näha
pikaajalist liikumatust, on soovitatav HAR 4...6 nädalat enne operatsiooni ajutiselt katkestada. Ravi ei
tohi uuesti alustada enne, kui naise liikuvus on täielikult taastunud.

Kui naise isiklikus anamneesis ei ole VTE esinenud, kuid esimese astme sugulasel on anamneesis
tromboos noores eas, võib patsiendile pakkuda skriininguuringut pärast hoolikat nõustamist antud
uuringu piiratud tähenduse suhtes (skriiningu abil saab tuvastada ainult trombofiilsete defektide
osakaalu).
Kui tuvastatakse trombofiilne defekt, mis eristub tromboosiga pereliikmetel või kui defekt on raske (nt
antitrombiini, proteiin S või proteiin C puudulikkus või defektide kombinatsioon), on HAR
vastunäidustatud.

Naiste puhul, kes juba saavad pikaajalist antikoagulantravi, on vajalik HARi kasutamise riski/kasu
suhte hoolikas kaalumine.

Kui VTE tekib pärast ravi alustamist, tuleb ravimi kasutamine lõpetada. Patsientidele tuleb öelda, et
nad pöörduksid otsekohe arsti poole, kui neil tekib trombemboolia võimalik sümptomaatika (nt sääre
valulik turse, äkki tekkiv valu rinnus, hingeldus).

Südame koronaartõbi
Randomiseeritud, kontrollitud uuringud ei ole kinnitanud kaitsvat mõju südameinfarkti suhtes
kombineeritud östrogeen-gestageen-HARi või ainult östrogeen-HARi saavatel naistel kas olemasoleva
südame koronaartõvega või ilma selleta.

Kombineeritud östrogeen-gestageen-ravi: kombineeritud östrogeen-gestageen-HARi kasutamise
jooksul on südame koronaartõve suhteline risk veidi suurenenud. Võrreldes ravieelsega on südame
koronaartõve absoluutne risk tugevasti sõltuv vanusest; südame koronaartõve lisajuhtude arv
östrogeen-gestageeni kasutamisel on väga väike tervetel naistel menopausilähedases eas, kuid see
kasvab koos vanusega.

Isheemiline insult
Kombineeritud östrogeen-gestageen-ravi ja östrogeeni monoteraapia seostuvad isheemilise insuldi
kuni 1,5-kordse riski suurenemisega. Suhteline risk ei muutu koos vanusega ega menopausist
möödunud ajaga. Kuid nagu ka ravieelne insuldirisk on tugevasti vanusest sõltuv, suureneb üldine
insuldirisk koos vanusega ka HARi kasutavatel naistel.

See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Päriliku galaktoosi talumatuse, Lapp-laktaasi puudulikkuse ja
glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

In vitro andmed näitavad, et düdrogesteroon ja selle peamine metaboliit 20 α-dihüdrodüdrogesteroon
(DHD) võivad metaboliseeruda tsütokroom P450 isoensüümide 3A4 ja 2C19 vahendusel.

Seetõttu võib teadaolevalt neid isoensüüme indutseerivate ainete nagu antikonvulsantide (nt
fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin), infektsioonivastaste ainete (nt rifampitsiin, rifabutiin,
nevirapiin, efavirens) ja liht-naistepuna ürti (Hypericum perforatum), palderjanijuurt, salveid või
hõlmikpuud sisaldavate taimsete ravimite samaaegne kasutamine kiirendada düdrogesterooni
metabolismi.

Ritonaviir ja nelfinaviir, mis on küll teadaolevalt tugevad tsütokroomensüümide inhibiitorid, omavad
samaaegsel kasutamisel koos steroidhormoonidega vastupidiselt ensüümi indutseerivaid omadusi.

Kliiniliselt võib düdrogesterooni metabolismi kiirenemine viia toime vähenemiseni.

In vitro uuringud on näidanud, et düdrogesteroon ja DHD ei inhibeeri ega indutseeri ravimeid
metaboliseerivaid CYP ensüüme kliiniliselt oluliste kontsentratsioonide juures.

Rasedus ja imetamine

Rasedus
Hinnanguliselt on düdrogesteroonile eksponeeritud enam kui 10 miljonit rasedust. Siiani ei ole
avaldunud düdrogesterooni kahjulikku toimet kasutamisel raseduse ajal.

Kirjandusandmetel on mõningaid gestageene seostatud suurenenud riskiga hüpospaadia arenemiseks.
Kuid kuna raseduse jooksul on ka teisi soodustavaid tegureid, ei ole võimalik üheselt järeldada, et
gestageenid soodustavad hüpospaadiat.

Kliinilistes uuringutes, kus piiratud arv naisi sai raseduse algul düdrogesteroonravi, ei täheldatud
mingit riski suurenemist. Siiani ei ole rohkem epidemioloogilisi andmeid.

Mittekliinilistes embrüo-fetaalsetes ja postnataalsetes uuringutes täheldatud mõjud olid kookõlas
farmakoloogilise profiiliga. Teisesuunalised toimed ilmnesid vaid ekspositsioonide puhul, mis ületasid
oluliselt maksimaalset kontsentratsiooni inimesel, mis viitab vähesele tähendusele kliinilisel
kasutamisel (vt lõik 5.3).

Düdrogesterooni võib raseduse ajal kasutada selge näidustuse korral.

Imetamine
Puuduvad andmed düdrogesterooni eritumise suhtes ema rinnapiima. Kogemus teiste gestageenidega
näitab, et gestageenid ja nende metaboliidid jõuavad ema rinnapiima väikestes kogustes. Ei ole teada
kas see kujutab endast riski lapsele. Seetõttu ei tohi düdrogesterooni kasutada imetamise perioodil.

Fertiilsus
Puuduvad tõendid selle kohta, et terapeutilises annuses düdrogesteroon vähendaks fertiilsust.

Düdrogesteroon omab vähest toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Harvadel juhtudel võib düdrogesteroon põhjustada kerget unisust ja/või pearinglust, eriti esimestel
tundidel pärast sissevõtmist. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed düdrogesterooniga ravitud patsientidel kliinilistes uuringutes
ilma östrogeenravita näidustuste puhul on migreen/peavalu, iiveldus, menstruaaltsükli häired ja
rindade valulikkus/hellus.

Järgmisi kõrvaltoimeid on täheldatud allpool näidatud esinemissagedustega spontaansete teadete
alusel ja kliiniliste uuringute jooksul düdrogesterooniga (n=3483) näidustustel, mis ei eelda
östrogeenravi:

MedDRA organsüsteemi
Sage ≥1/100; <1/10
Aeg-ajalt ≥1/1000;
Harv ≥1/10 000;
klassid
<1/100
<1/1000
Hea-, pahaloomulised ja


Gestageensõltuvate
täpsustamata kasvajad
kasvajate mõõtmete
(sealhulgas tsüstid ja
suurenemine (nt
polüübid)
meningioom)*
Vere ja lümfisüsteemi


Hemolüütiline
häired
aneemia*
Psühhiaatrilised häired

Depressiivne

meeleolu
Immuunsüsteemi häired


Ülitundlikkus
Närvisüsteemi häired
Migreen/ peavalu
Pearinglus
Unisus
Seedetrakti häired
Iiveldus
Oksendamine

Maksa ja sapiteede häired

Maksafunktsiooni

häire (koos ikteruse,
asteenia või
väsimuse ja
kõhuvaluga)
Naha ja nahaaluskoe

Allergiline dermatiit
Angioödeem*
kahjustused
(nt lööve, sügelus,
urtikaaria)
Reproduktiivse süsteemi ja Menstruaaltsükli

Rindade
rinnanäärme häired
häired (sh
suurenemine
metrorraagia,
menorraagia, oligo-
/amenorröa,
düsmenorröa ja
ebaregulaarne
menstruatsioon)

Rindade
valulikkus/hellus
Üldised häired ja


Tursed
manustamiskoha
reaktsioonid
Uuringud

Kehakaalu

suurenemine
* Kõrvaltoimete teatiste alusel lisatud kõrvaltoimete puhul, mida ei ole täheldatud kliinilistes
uuringutes, on esinemissageduseks märgitud „harv“, põhinedes faktil, et hinnangulise
esinemissageduse 95% usaldusintervalli ülemine piir ei ole kõrgem kui 3/x, kusjuures x = 3483
(kliinilistes uuringutes osalenud isikute arv).

Kõrvaltoimed noorukite populatsioonis
Kõrvaltoimete teatiste ja piiratud kliiniliste uuringute andmete alusel on kõrvaltoimete eeldatav profiil
noorukitel samasugune kui täiskasvanutel.

Östrogeen-progestageen-raviga seotud kõrvaltoimed (vt ka lõik 4.4 ja östrogeenpreparaadi tooteinfot):
- Rinnanäärmevähk, endomeetriumi hüperplaasia, endomeetriumi vähk, munasarjavähk
- Venoosne trombemboolia
- Müokardi infarkt, pärgarterite haigus, isheemiline insult.

Andmed üleannustamise kohta inimesel on piiratud. Pärast suukaudset manustamist oli
düdrogesteroon hästi talutav (tänaseks on maksimaalne ööpäevane annus inimesel olnud 360 mg).
Spetsiifiline antidoot puudub ja üleannustamise ravi peab olema sümptomaatiline. Antud
informatsioon üleannustamise kohta kehtib ka lastele.

Farmakoterapeutiline grupp: Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid, ATC-kood: G03DB01

Düdrogesteroon on suu kaudu manustatav progestageen, mis tagab endomeetriumi limaskesta täieliku
sekretsiooni östrogeeni toime all olevas emakas, pakkudes seega kaitset östrogeenidest tingitud
endomeetriumi hüperplaasia ja/või kartsinogeneesi suurenenud riski eest. See on näidustatud kõikide
endogeense progesterooni puudulikkuse juhtude korral. Düdrogesteroonil puudub östrogeenne,
androgeenne, termogeenne, anaboolne ja kortikoidne toime.

Noorukite populatsioon
Piiratud kliiniliste uuringute andmed näitavad, et düsmenorröa, premenstruaalse sündroomi, emaka
düsfunktsionaalse verejooksu ja ebaregulaarse tsükli ravis alla 18-aastaste patsientide populatsioonis
on düdrogesterooni efektiivsus võrreldav täiskasvanute populatsiooniga.

Imendumine:
Pärast suukaudset manustamist imendub düdrogesteroon kiiresti T
-ga vahemikus 0,5…2,5 tundi.
max
Düdrogesterooni absoluutne biosaadavus (suukaudne annus 20 mg versus intravenoosse infusiooni
annus 7,8 mg) on 28%.

Järgnevas tabelis on esitatud düdrogesterooni (D) ja 20α-dihüdrodüdrogesterooni (DHD)
farmakokineetilised omadused pärast 10 mg düdrogesterooni üksikannuse manustamist:


D
DHD
C
(ng/ml)
2,1
53,0
max
AUC (ng x h/ml)
7,7
322,0
inf

Jaotumine:
Pärast intravenoosset manustamist on düdrogesterooni jaotusruumala tasakaaluseisundis ligikaudu
1400 l. Rohkem kui 90% düdrogesteroonist ja DHD-st seondub plasmavalkudele.

Metabolism:
Pärast suukaudset manustamist metaboliseeritakse düdrogesteroon kiiresti DHD-ks. Peamise aktiivse
metaboliidi maksimaalne tase saabub ligikaudu 1,5 tundi pärast annustamist. DHD tase plasmas on
oluliselt kõrgem võrreldes eelühendiga. DHD ja düdrogesterooni AUC ja C
suhted on vastavalt 40
max
ja 25. Düdrogesterooni ja DHD keskmised poolväärtusajad kõiguvad vastavalt vahemikes 5…7 ja
14…17 tundi. Kõikide metaboliitide ühine iseloomulik omadus on eelühendi 4,6-dieen-3-oon
konfiguratsiooni säilimine ja 17α-hüdroksülisatsiooni puudumine. See seletab düdrogesterooni
östrogeense ja androgeense toime puudumist.

Eliminatsioon:
Pärast märgistatud düdrogesterooni suukaudset manustamist eritub keskmiselt 63% annusest uriiniga.
Plasma kogukliirens on 6,4 l/min.
Täielik eritumine toimub 72 h jooksul. DHD esineb uriinis peamiselt glükuroonhappe konjugaadina.

Seosed aja ja annusega
Üksik- ja korduvate annuste farmakokineetika on lineaarne suukaudse annuse vahemikus 2,5…10 mg.
Üksik- ja korduvate annuste kineetika võrdlemisel selgus, et düdrogesterooni ja DHD
farmakokineetika ei muutu korduval annustamisel. Tasakaaluseisund saavutatakse 3-päevase ravi
järel.

Üksik- ja korduva annuse toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeense potentsiaali
konventsionaalsete uuringute mittekliinilised andmed ei näita erilist ohtu inimesele.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel on täheldatud suurenenud nibude esinemissageduse
tõusu (11. kuni 19. elupäeval) ja isastel järeltulijatel hüpospaadiat, mis tekkisid suurte annuste juures,
mis ei ole võrreldavad inimese annustega. Hüpospaadia tegelikku riski inimesel ei ole võimalik
määrata loomkatsetes, kuna esinevad suured liikidevahelised erinevused rottide ja inimeste
metabolismis (vt lõik 4.6).

Loomkatsetest pärinevad piiratud ohutusalased andmed viitavad poegimise pikenemisele, mis on
seotud düdrogesterooni progestogeense toimega.

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, hüpromelloos, maisitärklis, veevaba kolloidne räni,
magneesiumstearaat
Tableti kate: hüpromelloos, makrogool 400, titaandioksiid (E 171).

Ei ole kohaldatav.

5 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blisterpakend, mis koosneb alumiinium-fooliumist ja PVC kilest ja katmata või kaetud PVDC-ga.
Pakendis 20 tabletti.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.