- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Laps köhatab pidevalt” leiti 10 432 vastet
Naaskelsabatõbi
Naaskelsabatõbi ehk enterobiaas on üks levinumaid helmintiaase, eriti koolilastel ja koolieelikutel. Haiguse põhjustab naaskelsaba ehk linaluu-uss. Haiguse algjärgus esinevad seedehäired ja eosinofiilia ...
Häälduspuue
Häälduspuue ehk vaeghääldus on üldine ebaselge hääldamine või mingite häälikute väär moodustamine. Häälduspuue esineb iseseisva puudevormina (düslaalia) või mingi teise kõnepuude tunnusena (nt rinolaalia, ...
Võõrkeha söögitorus
Võõrkeha söögitorus. Söögitoru täielik ummistus võõrkehaga teeb isegi oma sülje neelamise võimatuks, mistõttu esineb suust rohke süljevoolus. Söögitoru võib ummistada halvasti läbinäritud toit. Tihti ...
Sünnitus
Sünnitus. Sünnitust iseloomustavad rütmilised, sagenevad ja tugevnevad emaka kokkutõmbed, mille tulemusena muutub emakakael õhemaks ja laiemaks. Sünnitus leiab tavaliselt aset kahe nädala jooksul enne ...
Lamatis
Viited: lamatisLamatis on naha ja nahaaluse koe kahjustus, mis tekib verevarustus- ja innervatsioonihäirete tagajärjel. Lamatiste tekke peamine põhjus on kudede häiritud vereringe. Lamatised sugenevad ...
Nahk
Nahk on üks inimese suurimaid elundeid. Naha peamine funktsioon on kaitsta keha mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste (mikroorganismid) tegurite eest; nahk reguleerib vee ja soojuse ...
Reuma
Reuma ehk reumaatiline palavik on peamiselt lapse- või noorukieas algav süsteemne põletikuline haigus, mis vallandub streptokokkinfektsiooni järel. Haiguse nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast rheuma, ...
Skleroderm(i)a
Sklerodermia ehk skleroderma ehk kõvanahksus on sidekoehaigus, mille esimeseks ja nähtavaks tunnuseks on naha kõvastumine. Tegemist on sümptomite kogumiga, mis on seotud sidekoe liigkasvuga nahas koos ...
Südameklapi rike
Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) ...
Emakakaelavähk
Emakakaelavähk. Enamasti esineb emakakaelavähki naistel 45–55 aasta vanuses, aga seda on diagnoositud ka 20-aastastel noortel naistel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi
2006. aastal Eestis 159 ...
Gripp
Gripp ehk influentsa on hingamisteede äge viirusnakkus. Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C – ning vastavalt ka A-, B- ja C-grippi. Ohtlikem on A-gripiviirus. A-gripp levib kõige kergemini ...
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul ...
Õhk
Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi ...
Leetrid
Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest ...
Lugemispuue
Lugemispuue ehk düsleksia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida lugema või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva lugemisoskuse kadumine. Lugemispuue avaldub harilikult koos kirjutamispuudega, ...
Kogelus
Kogelus on kõne voolavuse ehk ladususe häire. Kõne tempot ja rütmi moonutavad toonilised (tt…tuli) või kloonilised (ko…ko… koju) kramplikud liigutused hääldamist, hääle teket või kõnehingamist korraldavates ...
Vildakselgsus
Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).
Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. ...
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes. Võõrkehad satuvad hingamisteedesse sagedamini lastel, vanematel ja nõrkadel ning alkoholijoobes inimestel. Hingamisteid sulgevateks võõrkehadeks on enamasti halvasti läbimälutud ...
Värvipimesus
Värvipimesus, mida tuntakse ka daltonismi nime all, on osaline või täielik võimetus eristada värvusi. Esimesena kirjeldas seda hälvet inglise füüsik John Dalton (1766–1844), kes ka ise oli värvipime. ...
Neerude ja kuseteede talitlus
Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ...