Neerude ja kuseteede talitlus Autor: Andres Soosaar

Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ainevahetuse jääkproduktid, liigse vee ja mineraalained. Lisaks neerudele toimub jääkainete eemaldamine ka seedeelundkonna, kopsude, naha ja emaka kaudu. Jääkainete väljutamine organismist on väga hästi reguleeritud.

Neerud on tiheda konsistentsiga 150–200 grammi kaaluvad paariselundid kõhuõõne ülemise osa tagaseinas ning kummaski neist sisaldub umbes üks miljon sarnase ehituse ja talitlusega nefronit. Need on neerude talitlusüksused. Iga nefron koosneb neerukehakesest ja erinevate talitluslike omadustega torukeste jadast, kus järk-järgult moodustub uriin, ning nende torukestega tihedalt põimunud peente veresoonte võrgustikust. Nefron algab kahelestmelise Bowmani kihnuga, millesse on paigutunud kapillaarsoonte võrgustik ehk neerupäsmake. Päsmakesest filtreerub pidevalt torukeste süsteemi valguvaba vereplasmat, mida kutsutakse esmasuriiniks. Kõikides nefronites kokku tekib seda ööpäevas 150–180 liitrit, millest valikuliselt imendub tagasi suur osa filtreerunud ainetest. Eriti intensiivne on ainete tagasiimendumine neerutorukeste algusosas, kust imenduvad mitmed organismi ainevahetuse võtmeained, näiteks glükoos ja aminohapped, samuti kuni 80% filtreerunud veest.

Nefronid asuvad neeru pindmises kihis – neerukoores. Neerusäsi paigutub neerus omapäraste koonusjate moodustistena, mida nimetatakse neerupüramiidideks. Viimased sisaldavad kogumistorukesi, mis võtavad vastu neerutorukestest tuleva uriini. Kogumistorukesed avanevad püramiidi tipul olevatesse väikestesse karikatesse, need koonduvad 2–3 suuremaks karikaks ja avanevad neeruvaagnasse. Neeruvaagen, mis algab laia lehtrikujulise urkena, moodustab ahenedes kusejuha, mille lihaseline sein transpordib perioodiliste kokkutõmmete ja lainetustega uriini kusepõide. Neerukarikad, neeruvaagen ja kusejuha kuuluvad ülemiste kuseteede hulka.

Neerusid iseloomustab väga intensiivne ja keerukalt korraldatud verevarustus: umbes 1/5 rahuolekus südamest suurde vereringesse pumbatavast verest läbib neerusid ning seal mitmekordselt hargnevat veresoonestikku. Neerude talitluse saaduseks on uriin, mida tervel inimesel tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas. 

Neerude kaudu ei toimu mitte üksnes jääkainete väljutamine, vaid neil on ka ülioluline roll organismi happe-leelistasakaalu regulatsioonis, sest nefronis reguleeritakse happeliste ja aluseliste ühendite eemaldamist. Sõltuvalt organismi ainevahetuslikust seisundist võib uriini kogus ja keemiline koostis varieeruda küllalt suurtes piirides, kuid tervel inimesel ei tohi uriinis olla vererakke, valku ega glükoosi.

Lisaks eeltoodule on neerud tähtis sisesekretoorne elund. Neerudes toodetakse erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib vere punaliblede loomet, ning D -vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist seedekulglast ja on seetõttu oluline kaltsiumi- ja fosforiainevahetuse regulatsioonis. Neerudes sünteesitud ensüümil reniinil on tähtis osa vererõhu ja -mahu regulatsioonis.



Kummaski neerus toodetud uriin liigub mööda kõhuõõne tagaseinal paiknevaid umbes 25–30 cm pikkusi ja 2–3 mm läbimõõduga torujaid kusejuhasid kusepõide, mis asub lahkliha peal väikevaagnas, olles vaagnaluude poolt hästi kaitstud. Kusepõis on lihaseline õõneselund, mis toimib uriinireservuaarina. Harilikult mahutab kusepõis 250–500 ml uriini, kuid põielihase venivuse tõttu võib normaalne põis mahutada seda ka poole rohkem. Sulgurlihas kusiti ümber on uriini kogumise ajal kokkutõmbunud asendis. Kui põis on täitunud umbes 2/3 võrra, tekib tavaliselt urineerimisvajadus. Põie tühjenemine saab võimalikuks põie seinas oleva silelihase kokkutõmbe ning põie ja kusiti piiril olevate sulgurlihaste samaaegse lõõgastumise tulemusena. Põie tühjenemine on reflektoorne protsess, mille käivitajaks on põieseina ülemäärane venitus. Samas allub põie välimise sulgurlihase talitlus ka tahtelisele kontrollile ning terve täiskasvanu saab urineerimissoovi üsna pikalt alla suruda. Lastel tekib selline põie tühjendamise teadlik mõjutamine enamasti pärast 4. eluaastat.

Põie tühjendamine toimub kusiti ehk ureetra kaudu. Mehe kusiti on 20–25 cm pikk. Selle algusosas paiknevad sulgurlihased, mis urineerimise ajaks lõõgastuvad. Sulgurlihase ja põie vahelist kusiti osa ümbritseb meestel eesnääre ning selles piirkonnas suubuvad kusitisse ka seemnejuhad. Naise kusiti pikkus on umbes 4 cm. Kusepõit ja kusitit nimetatakse alumisteks kuseteedeks.



Neerude ja kuseteede talitlus Neerude ja kuseteede talitlus Nefroni struktuur ja talitlus.

Nõuanded sel teemal

Enesetapumõtted ja väsimus

Tere, mul on probleem, et tihti eksivad mõtted enesetapu radadele. Täpselt aasta tagasi tegin ebaõnnestunud enesetapukatse ja mingi aeg pärast seda tundus elu ülesmäge minevat. Leidsin endale sõbrad, tegelesin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Inimelu on unikaalne ja selle nimel meie Esivanemad Võitlesid aastatuhandeid. Võitlesid ja võitsid - muidu ju meid ei oleks. Nad võitlesid ju ka Sinu elu ja õnne nimel!
2) Sinu elu ja tegemised ...

Loe edasi

Varbaküüs kasvab sisse.

Mul on tunne, et mul on varbaküüs sisse karvanud. See on piinanud mind juba 1 aasta, kuid pole kindel. Algul oli valus ja sügeles siis hakkas veritsema ja mäda välja ajama. Hakkasin lõikama küüne tangidega ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ilmselt iseravimisega Te hakkama ei saa. Peaksite pöörduma perearstile, kes siis vajadusel suunab edasi kirurgile.

Loe edasi

Valu alaseljas

Tere

tõstsin hiljuti raskusi, peale mida tekkis alaselga valu. Esimesel päeval polnud väga hullu, kuid mida päev edasi, seda valusamaks läks. Valu kiirgub tuharatesse ja reitesse. Apteegist ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Häda põhjuse panite ise paika - ülepingutus. Kas häda on diskis või on tegu müofastsiaalsete valudega ei ole võimalik kirja teel otsustada. Igal juhul on soovitav ujumine. Näidustatud on ka valuvaigistid. ...

Loe edasi

Kaalutõus

Tere.
Põdesin 2016 aasta lõpus grippi, millega seoses tekkis rida ootamatuid tüsistusi. Gripisümptomid olid liiges -ja lihasvalud, ägedad peavalud kuklapiirkonnas (kestsid ligi 3 kuud). Palavikku ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kaalutõusu põhjuseid võib olla erinevaid: haigusega seonduvad muutused, hormonaalsed muutused seoses vanusega, toiduvalik, jm. Minu soovitus on teil pöörduda toitumisnõustaja vastuvõtule, et ...

Loe edasi

Maovähendus

Tere. Mul on poeg vanuses 13. Tal on diagnoositud blounti tõbi. Ta 160 pikk ja kaalub 130 kg. Jalad on deformeerunud ja vajavad operatsiooni kuid ülekaaluga seda ei tehta. Kas on võimalik erabdkorras ka ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Sellise otsuse saab teha lastearstidest ja-kirurgidest koosnev konsiilium. Tean, et Tartus on eraikokkuleppel üks selline lõikus sooritatud.
Parimatega,
dr. Ehala

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pärasoole ava kõrval mingi kühm või punn!

Tere küsimus selline et pärasoole juurde tekkinud väike punnike siuke pehme ja pärasoole ava kergelt valutab aga veritsust midagi pole aga häirib nagu oleks väline hemoroid aga ei tea täpselt et kas saab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Väga täenäoline, et tegu hemorroidaaltromboosiga. Ohtlik see ei ole. Soovitaksin siiski näidata perearstile.

Loe edasi

Tehti kindlaks hüpertüreoos ja türeoidiit

Lähen varsti teisele endikrinooligi vastuvõtule.Esimesel korral TSH - 0,010.Sain raviks Tiotill 2x2. Nüüd kuu aja möödudes TSH - 003.
Kas olukord on paranenud ei osanud perearsti õde õieti öelda.Kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt tuleb selgitada valu põhjus. Kilpnäärme ületalitlus valu ei põhjusta - ehk on tegemist hoopis kilpnäärme alaägeda põletikuga? Ka alaäge põletik võib haiguse algusjärgus mõõdukat ...

Loe edasi

Nõgus selg

Tere! Mureks on nõgus alaselg. Kas on olemas mingeid harjutusi mis aitaks selga veidi sirgemaks saada? Ei julge randa ka minna kuna kõht ja tagumik on punnis.

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Nõgusselgsus tuleb reeglina lühenenud/ pinges puusapainutajatest (hip flexor) ja nõrgenenud tuharalihastest (glutes). Probleem pole mitte selles, et kõht on ees, vaid et kogu vaagen ...

Loe edasi

Valulikkus ja vähenenud liikumisvõime õlaliigeses.

Õlaliiges (sportimise/kõndimise) ajal "liigutan kätt vale nurga all ning kiirelt" läheb krampi ning hakkab valutama. Sellega kaasneb liikumisvõime vähenemine. Olen pöördunud arsti juurde ja tehti MRT uuring ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu ortopeedilise prpbleemiga, mina vaid üldkirurg.
Kui olete juba spetsialisti-ortopeedi juures käinud ja pole abi saanud soovitan kahte varianti. kas küsida teist arvamust teiselt ortopeedilt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi