Neerude ja kuseteede talitlus Autor: Andres Soosaar

Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ainevahetuse jääkproduktid, liigse vee ja mineraalained. Lisaks neerudele toimub jääkainete eemaldamine ka seedeelundkonna, kopsude, naha ja emaka kaudu. Jääkainete väljutamine organismist on väga hästi reguleeritud.

Neerud on tiheda konsistentsiga 150–200 grammi kaaluvad paariselundid kõhuõõne ülemise osa tagaseinas ning kummaski neist sisaldub umbes üks miljon sarnase ehituse ja talitlusega nefronit. Need on neerude talitlusüksused. Iga nefron koosneb neerukehakesest ja erinevate talitluslike omadustega torukeste jadast, kus järk-järgult moodustub uriin, ning nende torukestega tihedalt põimunud peente veresoonte võrgustikust. Nefron algab kahelestmelise Bowmani kihnuga, millesse on paigutunud kapillaarsoonte võrgustik ehk neerupäsmake. Päsmakesest filtreerub pidevalt torukeste süsteemi valguvaba vereplasmat, mida kutsutakse esmasuriiniks. Kõikides nefronites kokku tekib seda ööpäevas 150–180 liitrit, millest valikuliselt imendub tagasi suur osa filtreerunud ainetest. Eriti intensiivne on ainete tagasiimendumine neerutorukeste algusosas, kust imenduvad mitmed organismi ainevahetuse võtmeained, näiteks glükoos ja aminohapped, samuti kuni 80% filtreerunud veest.

Nefronid asuvad neeru pindmises kihis – neerukoores. Neerusäsi paigutub neerus omapäraste koonusjate moodustistena, mida nimetatakse neerupüramiidideks. Viimased sisaldavad kogumistorukesi, mis võtavad vastu neerutorukestest tuleva uriini. Kogumistorukesed avanevad püramiidi tipul olevatesse väikestesse karikatesse, need koonduvad 2–3 suuremaks karikaks ja avanevad neeruvaagnasse. Neeruvaagen, mis algab laia lehtrikujulise urkena, moodustab ahenedes kusejuha, mille lihaseline sein transpordib perioodiliste kokkutõmmete ja lainetustega uriini kusepõide. Neerukarikad, neeruvaagen ja kusejuha kuuluvad ülemiste kuseteede hulka.

Neerusid iseloomustab väga intensiivne ja keerukalt korraldatud verevarustus: umbes 1/5 rahuolekus südamest suurde vereringesse pumbatavast verest läbib neerusid ning seal mitmekordselt hargnevat veresoonestikku. Neerude talitluse saaduseks on uriin, mida tervel inimesel tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas. 

Neerude kaudu ei toimu mitte üksnes jääkainete väljutamine, vaid neil on ka ülioluline roll organismi happe-leelistasakaalu regulatsioonis, sest nefronis reguleeritakse happeliste ja aluseliste ühendite eemaldamist. Sõltuvalt organismi ainevahetuslikust seisundist võib uriini kogus ja keemiline koostis varieeruda küllalt suurtes piirides, kuid tervel inimesel ei tohi uriinis olla vererakke, valku ega glükoosi.

Lisaks eeltoodule on neerud tähtis sisesekretoorne elund. Neerudes toodetakse erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib vere punaliblede loomet, ning D -vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist seedekulglast ja on seetõttu oluline kaltsiumi- ja fosforiainevahetuse regulatsioonis. Neerudes sünteesitud ensüümil reniinil on tähtis osa vererõhu ja -mahu regulatsioonis.



Kummaski neerus toodetud uriin liigub mööda kõhuõõne tagaseinal paiknevaid umbes 25–30 cm pikkusi ja 2–3 mm läbimõõduga torujaid kusejuhasid kusepõide, mis asub lahkliha peal väikevaagnas, olles vaagnaluude poolt hästi kaitstud. Kusepõis on lihaseline õõneselund, mis toimib uriinireservuaarina. Harilikult mahutab kusepõis 250–500 ml uriini, kuid põielihase venivuse tõttu võib normaalne põis mahutada seda ka poole rohkem. Sulgurlihas kusiti ümber on uriini kogumise ajal kokkutõmbunud asendis. Kui põis on täitunud umbes 2/3 võrra, tekib tavaliselt urineerimisvajadus. Põie tühjenemine saab võimalikuks põie seinas oleva silelihase kokkutõmbe ning põie ja kusiti piiril olevate sulgurlihaste samaaegse lõõgastumise tulemusena. Põie tühjenemine on reflektoorne protsess, mille käivitajaks on põieseina ülemäärane venitus. Samas allub põie välimise sulgurlihase talitlus ka tahtelisele kontrollile ning terve täiskasvanu saab urineerimissoovi üsna pikalt alla suruda. Lastel tekib selline põie tühjendamise teadlik mõjutamine enamasti pärast 4. eluaastat.

Põie tühjendamine toimub kusiti ehk ureetra kaudu. Mehe kusiti on 20–25 cm pikk. Selle algusosas paiknevad sulgurlihased, mis urineerimise ajaks lõõgastuvad. Sulgurlihase ja põie vahelist kusiti osa ümbritseb meestel eesnääre ning selles piirkonnas suubuvad kusitisse ka seemnejuhad. Naise kusiti pikkus on umbes 4 cm. Kusepõit ja kusitit nimetatakse alumisteks kuseteedeks.



Neerude ja kuseteede talitlus Neerude ja kuseteede talitlus Nefroni struktuur ja talitlus.

Nõuanded sel teemal

Tsüstid,kilpnäärme põletik.

Tere.Mu mõistus on otsas,missuguse arsti abi või ravi ma vajan.Olen kõik proovid ise maksnud.Minu näidud,parem sagar-mõõdud 7,3cm,maht 3,65ml,vasak sagar-mõõdud 11,62cm,maht 5,81ml,kitsus-mõõdud 3,6cm, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Võite oma kilpnäärme rahule jätta - see organ küll Teie halvas enesetundes süüdi ei ole. Ultraheliuuringul on kilpnäärme maht normi piires. Sõlmelised muutused on nii väikesed, et vaevusi ei ...

Loe edasi

Kas võtta SOS-pilli?

Küsin nõu seoses SOS-pilliga. Olin kaitsmata vahekorras 21.01 ja võtsin seejärel SOS-pilli. 28.01 hakkasid päevad. 4.02 olid tugevad valud, 13.02 olid uuesti päevad, mis kestis umbes 17.02. Sama päeva ...

Katrin Seidelberg

Vastas dr Katrin Seidelberg

Tere!
SOS pillide kasutamise järgselt tekib sageli tsükliväliseid ebakorrapäraseid veritsusi. SOS pillid suurendavad tsüklihäirete tõenäosust, mis toob sageli kaasa ka varasema või hilisema ovulatsiooni. ...

Loe edasi

valetaja

tere.
ma tahan muuta iseennast. olen valetaja. valetan kõigile peaaegu kõike enda kohta ja üleüldse. see on kestnud juba oma 7-8 aastat. mis ma tegema pean. asi on väljunud kontrolli alt vahel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik enda muutmiseks ja siis algab töö nagu Näitlejatel.
Kui oled mõne mõtte, lause või lookese valetanud ja saad aru, et see Valetamne oli, siis jätkad: Sõbrad, päris nii see ei olnud, see jutt ...

Loe edasi

Fibroadenoom ja peanaha mesoteraapia

Mul leiti 4 aastat tagasi rinnas väike fibroadenoom (ca 1 cm), mida käin iga aasta kontrollimas (viimati 2016 aasta lõpus). Soovin teha peanaha mesoteraapia protseduuri juuste paremaks kasvuks ning kosmetoloog ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, antud ravi kohta pole konkreetseid uuringuid tehtud, mis puudutab seost fibroadenoomi kasvu osas. Kuna fibradenoom pole mingi paha moodustis, siis mesoteraapia pole vastunäidustatud kohe kindlasti. ...

Loe edasi

Phenibut

Kust on võimalik osta phenibut-I ?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tee kehalisi harjutusi, võimalusel käi trennis - see annab kehalist tublidust ja keha kaudu tuleb Enesekindlus ja ka Suhtlemisjulgus.
Näitering on heaks suhtlemise koolitajaks.
Või kodus ...

Loe edasi

Antibeebipillide (Yasminelle) kasutamise lõpetamise mõju organismile

Tere

Mu küsimus puudutab antibeebipillide mõju organismile.
Minu antibeebipillide kasutamise ajalugu on umbes selline: ca 4 aastat tarvitasin Logesti; 2 kuud pausi; ca 1 aasta Logesti; ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, pillide kasutamisel ei ole väga mõttekas pause teha, kui just ajutiselt suhet pole ja seetõttu vahesid tehtud seetõttu, et sageli pauside ajal naised rasestuvad soovitmatult ja abordi tegemine ju ...

Loe edasi

imelik peavalu

Tere.
Minul mure järgmine - diagnoositud on ärevushäired ütlen alustuseks ära. Kuskil kümme päeva tagasi hakkasid sellised peavalud et oimukohtades. Mitte tugev valu, nõrk ja vahel suruv. Viimasel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vähk see tõenäoliselt ei ole aga täpsem vastus eeldab neuroloogilist läbivaatust.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos

Loe edasi

akne (?) 37a.

Tere!
Mureks on halb näonahk. Vistrikud tekkisid juba ca 13-14 aastaselt, ning vahelduva eduga võitlen nendega siiani. Olen käinud väga palju arstide vahet, kuid püsivat abi pole saanud, ja nüüd ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Lööbest ei ole küll pilti juures, kuid arvestades asjaolu, et komedoonid puuduvad ja vanust juba 37 e.a., siis võib kahtlustada ka teist näonaha haigust, mille nimi on rosaatsea ja mis mõnevõrra ...

Loe edasi

rangluu lahti

Tere, kukkusin endal 4 päeva tagasi rangluu öla küljest lahti.
Luu ise on terve.
Röntgenist oli näha, et vahe on 8.5mm.
Kas oleks targem minna operatsioonile vöi seda ise kodus edasi ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ega rangluu ots ise õigesse asendisse lähegi - ta fikseerub asendisse nagu ta on. Funktsionaalses mõttes võib tulevikus tekkida probleeme. Operatsiooniga peaks saama parema tulemuse.

Loe edasi

Palavik, väsimus, hingamisraskused

Tere,

Põhimureks püsiv palavik, mis on olnud juba üle kuu. ( Alates hommikust kõigub 37,2 - 37,6 vahel).
2. Mõnedel päevadel kaasneb rohke higistamine ( isegi istudes). Just kaenlaalt, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu. Fakt on see- et vaevused kestavad pikalt, üle kuu. Ja see on alus uurimiseks. Kõik need analüüsid mida ise märgite ja lisaks veel reumaproovid, uriinitest, kopsupilt, RF, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi