Neerude ja kuseteede talitlus Autor: Andres Soosaar

Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ainevahetuse jääkproduktid, liigse vee ja mineraalained. Lisaks neerudele toimub jääkainete eemaldamine ka seedeelundkonna, kopsude, naha ja emaka kaudu. Jääkainete väljutamine organismist on väga hästi reguleeritud.

Neerud on tiheda konsistentsiga 150–200 grammi kaaluvad paariselundid kõhuõõne ülemise osa tagaseinas ning kummaski neist sisaldub umbes üks miljon sarnase ehituse ja talitlusega nefronit. Need on neerude talitlusüksused. Iga nefron koosneb neerukehakesest ja erinevate talitluslike omadustega torukeste jadast, kus järk-järgult moodustub uriin, ning nende torukestega tihedalt põimunud peente veresoonte võrgustikust. Nefron algab kahelestmelise Bowmani kihnuga, millesse on paigutunud kapillaarsoonte võrgustik ehk neerupäsmake. Päsmakesest filtreerub pidevalt torukeste süsteemi valguvaba vereplasmat, mida kutsutakse esmasuriiniks. Kõikides nefronites kokku tekib seda ööpäevas 150–180 liitrit, millest valikuliselt imendub tagasi suur osa filtreerunud ainetest. Eriti intensiivne on ainete tagasiimendumine neerutorukeste algusosas, kust imenduvad mitmed organismi ainevahetuse võtmeained, näiteks glükoos ja aminohapped, samuti kuni 80% filtreerunud veest.

Nefronid asuvad neeru pindmises kihis – neerukoores. Neerusäsi paigutub neerus omapäraste koonusjate moodustistena, mida nimetatakse neerupüramiidideks. Viimased sisaldavad kogumistorukesi, mis võtavad vastu neerutorukestest tuleva uriini. Kogumistorukesed avanevad püramiidi tipul olevatesse väikestesse karikatesse, need koonduvad 2–3 suuremaks karikaks ja avanevad neeruvaagnasse. Neeruvaagen, mis algab laia lehtrikujulise urkena, moodustab ahenedes kusejuha, mille lihaseline sein transpordib perioodiliste kokkutõmmete ja lainetustega uriini kusepõide. Neerukarikad, neeruvaagen ja kusejuha kuuluvad ülemiste kuseteede hulka.

Neerusid iseloomustab väga intensiivne ja keerukalt korraldatud verevarustus: umbes 1/5 rahuolekus südamest suurde vereringesse pumbatavast verest läbib neerusid ning seal mitmekordselt hargnevat veresoonestikku. Neerude talitluse saaduseks on uriin, mida tervel inimesel tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas. 

Neerude kaudu ei toimu mitte üksnes jääkainete väljutamine, vaid neil on ka ülioluline roll organismi happe-leelistasakaalu regulatsioonis, sest nefronis reguleeritakse happeliste ja aluseliste ühendite eemaldamist. Sõltuvalt organismi ainevahetuslikust seisundist võib uriini kogus ja keemiline koostis varieeruda küllalt suurtes piirides, kuid tervel inimesel ei tohi uriinis olla vererakke, valku ega glükoosi.

Lisaks eeltoodule on neerud tähtis sisesekretoorne elund. Neerudes toodetakse erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib vere punaliblede loomet, ning D -vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist seedekulglast ja on seetõttu oluline kaltsiumi- ja fosforiainevahetuse regulatsioonis. Neerudes sünteesitud ensüümil reniinil on tähtis osa vererõhu ja -mahu regulatsioonis.



Kummaski neerus toodetud uriin liigub mööda kõhuõõne tagaseinal paiknevaid umbes 25–30 cm pikkusi ja 2–3 mm läbimõõduga torujaid kusejuhasid kusepõide, mis asub lahkliha peal väikevaagnas, olles vaagnaluude poolt hästi kaitstud. Kusepõis on lihaseline õõneselund, mis toimib uriinireservuaarina. Harilikult mahutab kusepõis 250–500 ml uriini, kuid põielihase venivuse tõttu võib normaalne põis mahutada seda ka poole rohkem. Sulgurlihas kusiti ümber on uriini kogumise ajal kokkutõmbunud asendis. Kui põis on täitunud umbes 2/3 võrra, tekib tavaliselt urineerimisvajadus. Põie tühjenemine saab võimalikuks põie seinas oleva silelihase kokkutõmbe ning põie ja kusiti piiril olevate sulgurlihaste samaaegse lõõgastumise tulemusena. Põie tühjenemine on reflektoorne protsess, mille käivitajaks on põieseina ülemäärane venitus. Samas allub põie välimise sulgurlihase talitlus ka tahtelisele kontrollile ning terve täiskasvanu saab urineerimissoovi üsna pikalt alla suruda. Lastel tekib selline põie tühjendamise teadlik mõjutamine enamasti pärast 4. eluaastat.

Põie tühjendamine toimub kusiti ehk ureetra kaudu. Mehe kusiti on 20–25 cm pikk. Selle algusosas paiknevad sulgurlihased, mis urineerimise ajaks lõõgastuvad. Sulgurlihase ja põie vahelist kusiti osa ümbritseb meestel eesnääre ning selles piirkonnas suubuvad kusitisse ka seemnejuhad. Naise kusiti pikkus on umbes 4 cm. Kusepõit ja kusitit nimetatakse alumisteks kuseteedeks.

Nefroni struktuur ja talitlus.