Neerude ja kuseteede talitlus Autor: Andres Soosaar

Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ainevahetuse jääkproduktid, liigse vee ja mineraalained. Lisaks neerudele toimub jääkainete eemaldamine ka seedeelundkonna, kopsude, naha ja emaka kaudu. Jääkainete väljutamine organismist on väga hästi reguleeritud.

Neerud on tiheda konsistentsiga 150–200 grammi kaaluvad paariselundid kõhuõõne ülemise osa tagaseinas ning kummaski neist sisaldub umbes üks miljon sarnase ehituse ja talitlusega nefronit. Need on neerude talitlusüksused. Iga nefron koosneb neerukehakesest ja erinevate talitluslike omadustega torukeste jadast, kus järk-järgult moodustub uriin, ning nende torukestega tihedalt põimunud peente veresoonte võrgustikust. Nefron algab kahelestmelise Bowmani kihnuga, millesse on paigutunud kapillaarsoonte võrgustik ehk neerupäsmake. Päsmakesest filtreerub pidevalt torukeste süsteemi valguvaba vereplasmat, mida kutsutakse esmasuriiniks. Kõikides nefronites kokku tekib seda ööpäevas 150–180 liitrit, millest valikuliselt imendub tagasi suur osa filtreerunud ainetest. Eriti intensiivne on ainete tagasiimendumine neerutorukeste algusosas, kust imenduvad mitmed organismi ainevahetuse võtmeained, näiteks glükoos ja aminohapped, samuti kuni 80% filtreerunud veest.

Nefronid asuvad neeru pindmises kihis – neerukoores. Neerusäsi paigutub neerus omapäraste koonusjate moodustistena, mida nimetatakse neerupüramiidideks. Viimased sisaldavad kogumistorukesi, mis võtavad vastu neerutorukestest tuleva uriini. Kogumistorukesed avanevad püramiidi tipul olevatesse väikestesse karikatesse, need koonduvad 2–3 suuremaks karikaks ja avanevad neeruvaagnasse. Neeruvaagen, mis algab laia lehtrikujulise urkena, moodustab ahenedes kusejuha, mille lihaseline sein transpordib perioodiliste kokkutõmmete ja lainetustega uriini kusepõide. Neerukarikad, neeruvaagen ja kusejuha kuuluvad ülemiste kuseteede hulka.

Neerusid iseloomustab väga intensiivne ja keerukalt korraldatud verevarustus: umbes 1/5 rahuolekus südamest suurde vereringesse pumbatavast verest läbib neerusid ning seal mitmekordselt hargnevat veresoonestikku. Neerude talitluse saaduseks on uriin, mida tervel inimesel tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas. 

Neerude kaudu ei toimu mitte üksnes jääkainete väljutamine, vaid neil on ka ülioluline roll organismi happe-leelistasakaalu regulatsioonis, sest nefronis reguleeritakse happeliste ja aluseliste ühendite eemaldamist. Sõltuvalt organismi ainevahetuslikust seisundist võib uriini kogus ja keemiline koostis varieeruda küllalt suurtes piirides, kuid tervel inimesel ei tohi uriinis olla vererakke, valku ega glükoosi.

Lisaks eeltoodule on neerud tähtis sisesekretoorne elund. Neerudes toodetakse erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib vere punaliblede loomet, ning D -vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist seedekulglast ja on seetõttu oluline kaltsiumi- ja fosforiainevahetuse regulatsioonis. Neerudes sünteesitud ensüümil reniinil on tähtis osa vererõhu ja -mahu regulatsioonis.



Kummaski neerus toodetud uriin liigub mööda kõhuõõne tagaseinal paiknevaid umbes 25–30 cm pikkusi ja 2–3 mm läbimõõduga torujaid kusejuhasid kusepõide, mis asub lahkliha peal väikevaagnas, olles vaagnaluude poolt hästi kaitstud. Kusepõis on lihaseline õõneselund, mis toimib uriinireservuaarina. Harilikult mahutab kusepõis 250–500 ml uriini, kuid põielihase venivuse tõttu võib normaalne põis mahutada seda ka poole rohkem. Sulgurlihas kusiti ümber on uriini kogumise ajal kokkutõmbunud asendis. Kui põis on täitunud umbes 2/3 võrra, tekib tavaliselt urineerimisvajadus. Põie tühjenemine saab võimalikuks põie seinas oleva silelihase kokkutõmbe ning põie ja kusiti piiril olevate sulgurlihaste samaaegse lõõgastumise tulemusena. Põie tühjenemine on reflektoorne protsess, mille käivitajaks on põieseina ülemäärane venitus. Samas allub põie välimise sulgurlihase talitlus ka tahtelisele kontrollile ning terve täiskasvanu saab urineerimissoovi üsna pikalt alla suruda. Lastel tekib selline põie tühjendamise teadlik mõjutamine enamasti pärast 4. eluaastat.

Põie tühjendamine toimub kusiti ehk ureetra kaudu. Mehe kusiti on 20–25 cm pikk. Selle algusosas paiknevad sulgurlihased, mis urineerimise ajaks lõõgastuvad. Sulgurlihase ja põie vahelist kusiti osa ümbritseb meestel eesnääre ning selles piirkonnas suubuvad kusitisse ka seemnejuhad. Naise kusiti pikkus on umbes 4 cm. Kusepõit ja kusitit nimetatakse alumisteks kuseteedeks.



Neerude ja kuseteede talitlus Neerude ja kuseteede talitlus Nefroni struktuur ja talitlus.

Nõuanded sel teemal

Palavik, neerud, süda, nõrkus

Tere
Minu probleemid algasid 6 nädalat tagasi. Tundus olevat mingi viiruslik haigus, sest abikaasa jäi täpselt samade sümpomitega kohe minu järel haigeks. Oli väike palavik 37.4-37.6, kinnine köha, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan usalduse eest, Teie kirja lugedes sooviks väga aidata, kuid saan vaid oletada ja pakkuda mõned lahendused. Minu arvamus ühtib apteekri hinnanguga. Kas just südamelihase põletik, küll ...

Loe edasi

Obsessiiv kompulsiivne häire

Tere,

Kas Eestis on psühhiaatreid, kes on keskendunud välismaal viimasel ajal rohkem esile kerkinud probleemile - ingl. dermatillomania/excoriation? Nii palju kui veebist on võimalik lugeda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Impulsihäirete valdkonnas on häire - Trihhotillomaania. Siia ka siis derma´ga (nahaga) seonduv. Kõik rahustav on kasulik - inimene siis paremini suuteline end juhtima, arendama.
Sellega tegelevad ...

Loe edasi

Tujude muutused

Tere, olen viimasel ajal väga kimpus oma tujudega. Olen läinud vanematega tülli, ei räägi väga kellegagi, tavaliselt istun oma toas pimedas ja lihtsalt mõtlen, tulevad ka järsud nutuhood. Muidu olin väga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Stressi ja depressiooni on tänapäeval teatud noorusperioodidel pea kõigil.
1) Korralik uni.
Vajame tervislikku puhkust: öist rahulikku und, nädalalõpu vabu päevi ning töö-/õpiaasta puhkust, ...

Loe edasi

Minu ema

Tere , olen 12 aastane poiss. Tahaksin nõu seoses oma emaga , tal on olnud viimased paar aastat depressiooni laadne seisund. Vahepeal on kõik olnud korras ning vahepeal pöörab jälle ära : nutab,hüsteeritseb,jahub ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled v.tubli, et hoolitsed ema tervise eest.
1) Isa peaks perearsti juures käima ja olukorrast arstile rääkima, perearst siis kutsub Ema kontrolli ja saab ka rahustavat ravi määrata või eriarsti ...

Loe edasi

Põletik/punn näos

Tere!

Olen hädas sellise asjaga näos. Üldiselt vistrikke mul ei ole,kui siis vaid enne menstruatsiooni,aga väikesed. Teatud aja tagant- viimane oli 3 kuud tagasi,nüüd jälle selline juba u ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ma kahjuks ei saa päris hästi aru, mida kirjeldate. Abi oleks fotost. Julgen oletada, et tegemist võib olla põletikulise rasutsüstiga. Kui nii, siis see vajaks kogu kapsliga naha seest välja ...

Loe edasi

Sisse kasvanud varbaküüs

Tere. 11 aastasel tütrel on juba 1, 5 aastat tõsine probleem sisse kasvanud varbaküüned. Käisime viimati kirurgi juures ja analüüsi tulemusel ravisime antibiootikumidega stafülokokki. Kirurg ütles ise, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Soovitan Teil pöörduda Regionaalhaigla kõrval olevasse Tallinna Kliinilisse Lastehaiglasse, kus kirurgid tegelevad selliste probleemidega lastel.

Loe edasi

Mida ma tegema peaks?

Tere!
Ma kahtlustan, et mul on sotsiaalärevushäire ja hakkab depressioon tagasi tekkima. See on tekkinud viimase paari kuu jooksul. Päevast päeva istun kodus, magan.Olen oma tuju muutuste pärast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli, et analüüsid ja otsid lahendusi. Seega - oled nutikas.
Nutikana leiame ka parimaid lahendusi olukorra parandamiseks.
1) Päevik. Sinna oma kurvad-halvad tunded-asjad, et nad peas ...

Loe edasi

11,5 kuuse magama õpetamine ja rinnast võõrutamine

Tere,

11,5 kuune sai öösiti rinda (umbes 8-10 korda) ja magas ema kaisus. Otsustasin lapse oma voodisse panna ja oma tuppa ning korraga võõrutada öisest söömisest. Praegu paneb last magama ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rinnast loobumise ja iseseisvalt magama jäämise õppimine ongi keeruline aeg nii lapsevanematele kui ka lapsele. Sellega harjumine võib võtta aega mitu nädalat, enne kui laps õpib magama ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitlus

Tere! Mul on juba mõned aastad kilnäärme alatalitlus ja tarvitan regulaarselt rohtusid. Aeg ajalt lähevad näitajad paigast ära ja on tulnud ravimi doose suurendada. Olen täheldanud, et tavaliselt juhtub ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kilpnäärme alatalitluse põhjuseks on suurel enamusel juhtudest autoimmuunne türeoidiit. See on päriliku eelsoodumusega tõbi ja eluviisiga siin seost ei ole. Kui alatalitlus on kord juba tekkinud, ...

Loe edasi

erektsiooni häire

Probleem selles et mul libiido tihti üsna madal.raske erutuda isegi kui naine voodis ja valmis.Hommikune erektsioon eksisteerib vahepeal ikka ja näiteks kui üksi istun niisama kodus ja tekib erektsioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sportlik tegevus ja rahustavad harjutused - OK!
Kindel suhe ja Armastus - kõik läheb samm-sammult korda.
Perearstilt küsida erektsiooni toetavat rohtu - neid hulgi, tuleb kasuks.
Minu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi