Neerude ja kuseteede talitlus Autor: Andres Soosaar

Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ainevahetuse jääkproduktid, liigse vee ja mineraalained. Lisaks neerudele toimub jääkainete eemaldamine ka seedeelundkonna, kopsude, naha ja emaka kaudu. Jääkainete väljutamine organismist on väga hästi reguleeritud.

Neerud on tiheda konsistentsiga 150–200 grammi kaaluvad paariselundid kõhuõõne ülemise osa tagaseinas ning kummaski neist sisaldub umbes üks miljon sarnase ehituse ja talitlusega nefronit. Need on neerude talitlusüksused. Iga nefron koosneb neerukehakesest ja erinevate talitluslike omadustega torukeste jadast, kus järk-järgult moodustub uriin, ning nende torukestega tihedalt põimunud peente veresoonte võrgustikust. Nefron algab kahelestmelise Bowmani kihnuga, millesse on paigutunud kapillaarsoonte võrgustik ehk neerupäsmake. Päsmakesest filtreerub pidevalt torukeste süsteemi valguvaba vereplasmat, mida kutsutakse esmasuriiniks. Kõikides nefronites kokku tekib seda ööpäevas 150–180 liitrit, millest valikuliselt imendub tagasi suur osa filtreerunud ainetest. Eriti intensiivne on ainete tagasiimendumine neerutorukeste algusosas, kust imenduvad mitmed organismi ainevahetuse võtmeained, näiteks glükoos ja aminohapped, samuti kuni 80% filtreerunud veest.

Nefronid asuvad neeru pindmises kihis – neerukoores. Neerusäsi paigutub neerus omapäraste koonusjate moodustistena, mida nimetatakse neerupüramiidideks. Viimased sisaldavad kogumistorukesi, mis võtavad vastu neerutorukestest tuleva uriini. Kogumistorukesed avanevad püramiidi tipul olevatesse väikestesse karikatesse, need koonduvad 2–3 suuremaks karikaks ja avanevad neeruvaagnasse. Neeruvaagen, mis algab laia lehtrikujulise urkena, moodustab ahenedes kusejuha, mille lihaseline sein transpordib perioodiliste kokkutõmmete ja lainetustega uriini kusepõide. Neerukarikad, neeruvaagen ja kusejuha kuuluvad ülemiste kuseteede hulka.

Neerusid iseloomustab väga intensiivne ja keerukalt korraldatud verevarustus: umbes 1/5 rahuolekus südamest suurde vereringesse pumbatavast verest läbib neerusid ning seal mitmekordselt hargnevat veresoonestikku. Neerude talitluse saaduseks on uriin, mida tervel inimesel tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas. 

Neerude kaudu ei toimu mitte üksnes jääkainete väljutamine, vaid neil on ka ülioluline roll organismi happe-leelistasakaalu regulatsioonis, sest nefronis reguleeritakse happeliste ja aluseliste ühendite eemaldamist. Sõltuvalt organismi ainevahetuslikust seisundist võib uriini kogus ja keemiline koostis varieeruda küllalt suurtes piirides, kuid tervel inimesel ei tohi uriinis olla vererakke, valku ega glükoosi.

Lisaks eeltoodule on neerud tähtis sisesekretoorne elund. Neerudes toodetakse erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib vere punaliblede loomet, ning D -vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist seedekulglast ja on seetõttu oluline kaltsiumi- ja fosforiainevahetuse regulatsioonis. Neerudes sünteesitud ensüümil reniinil on tähtis osa vererõhu ja -mahu regulatsioonis.



Kummaski neerus toodetud uriin liigub mööda kõhuõõne tagaseinal paiknevaid umbes 25–30 cm pikkusi ja 2–3 mm läbimõõduga torujaid kusejuhasid kusepõide, mis asub lahkliha peal väikevaagnas, olles vaagnaluude poolt hästi kaitstud. Kusepõis on lihaseline õõneselund, mis toimib uriinireservuaarina. Harilikult mahutab kusepõis 250–500 ml uriini, kuid põielihase venivuse tõttu võib normaalne põis mahutada seda ka poole rohkem. Sulgurlihas kusiti ümber on uriini kogumise ajal kokkutõmbunud asendis. Kui põis on täitunud umbes 2/3 võrra, tekib tavaliselt urineerimisvajadus. Põie tühjenemine saab võimalikuks põie seinas oleva silelihase kokkutõmbe ning põie ja kusiti piiril olevate sulgurlihaste samaaegse lõõgastumise tulemusena. Põie tühjenemine on reflektoorne protsess, mille käivitajaks on põieseina ülemäärane venitus. Samas allub põie välimise sulgurlihase talitlus ka tahtelisele kontrollile ning terve täiskasvanu saab urineerimissoovi üsna pikalt alla suruda. Lastel tekib selline põie tühjendamise teadlik mõjutamine enamasti pärast 4. eluaastat.

Põie tühjendamine toimub kusiti ehk ureetra kaudu. Mehe kusiti on 20–25 cm pikk. Selle algusosas paiknevad sulgurlihased, mis urineerimise ajaks lõõgastuvad. Sulgurlihase ja põie vahelist kusiti osa ümbritseb meestel eesnääre ning selles piirkonnas suubuvad kusitisse ka seemnejuhad. Naise kusiti pikkus on umbes 4 cm. Kusepõit ja kusitit nimetatakse alumisteks kuseteedeks.



Neerude ja kuseteede talitlus Neerude ja kuseteede talitlus Nefroni struktuur ja talitlus.

Nõuanded sel teemal

Paistetus

Tere! Lapsel silmalaug hommikul ärgates paistes päeva peale paistetus kaob ja seda esmaspäevast alates milles võib asi olla mure suur

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildilt ei ole hästi aru saada, kas koos paistetusega on silmas ka rähma, kas on silmalaug punetav.
Kuna pildi järgi ei saa diagnoosi panna, soovitan pöörduda perearsti poole. ...

Loe edasi

Kilpnäärme hormoonid

Tere
Selline küsimus, sooviksin teha kilpnäärme talitust hindavat testi. Kuna alates 10. eluaastast kõrgenenud kehatemperatuur (enamik ajast temp. vahemikus 37.4-37.8), probleemid naha ja seedimisega, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Beebipillid ja migreeniravimid kilpnäärme hormoonanalüüside tulemust ei mõjuta. Vereproovi ei pea andma tühja kõhuga, ka menstruaaltsükli faasil pole tähtsust. Väike nohu-köha ei mõjuta samuti ...

Loe edasi

Kergelt kilpnäärme ületalitlusele viitav leid TSH 0,25

Kas on võimalik midagi ennetavat teha, et näit normaliseeruks?
Mis võib põhjustada ületalituse? millest peaks hoiduma?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Pereõe soovitus on igati asjakohane. Ühekordne piiripealne TSH väärtus ei tähenda kohe kilpnäärme ületalitlust, seda enam, et vaevused puuduvad. Kilpnäärme ületalitlus ei ole elustiilihaigus ...

Loe edasi

Insuliinisõltumatu suhkrutõbi

Palun seletada lahti,mida tähendab insuliinisõltumatu suhkrutõbi!

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tegemist on suhkurtõvega, mida võib ravida ka teiste ravimitega peale insuliini (insuliinsõltuvat suhkurtõbe saab ravida ainult insuliiniga). See suhkurtõve vorm on tavaliselt pärilik, seotud ...

Loe edasi

Lantuse säilitamine

Ema unustas sügisel Lantuse süstelahused pen-süstaldes terveks talveks autopagaažnikusse. Pen-süstlad on küll terved ja lahus tundub läbipaistev, kuid hoolimata kehtivast säilivusajast ei julge me neid ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Jah, võib muuta. Ei soovita Teie emal selliselt säilinud insuliini kasutada.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Loe edasi

Raseduse kestvus

Tere
Minul on kûsimus mis ei puuduta mind aga ma sooviks teada, et kui laps eostatakse septembri alguses(1-5) kas sellisel juhul on võimalik et laps sünnib 15 juuli.(see teeks rasedust 45 nädalat). ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane

Kas saan õigesti aru, et mures olete 37-aastase raseda pärast?
Oleksite pidanud sõnastama oma probleemi ja mure, siis oleks ...

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere!
Kuna mul algasid päris noorena tugevad ülaköhuvalud, siis otsustasin arsti juurde minna”mõõka neelama”. Selgus, et magu oli veidi liiga happeline ning proovist selgus, et oli ka helicobakter. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui arstid, kes Teie kompuutri nägid, ei näinud midagi, siis minul nägemata on veel raskem midagi arvata. Mao "punnid" võivad olla polüübid - neid ei pruugi kompuutris üldse näha ja need ei tohiks ka valu ...

Loe edasi

Vereanalüüsi tulemused

Tere!
Soovin selgitust mõnede normist kõrvale kalduvate verenäitajate, eriti eosinofiilide arvu ja suhtarvu, kohta. Kas peaks tegema täiendavaid uuringuid?

Vereanalüüsi tulemused:

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Vereanalüüsid on muidu korras. Teie tähelepanu pälvis veidi suurenenud eosinofiilide väärtus. Tegemist ei ole patoloogiliselt kõrge väärtusega, tõus on tagasihoidlik.
Esimese valikuna ...

Loe edasi

kilpnääre

Palun Teie kommentaari:

Kilpnäärme ja kaela pehmete kudede ultraheli uuring:Kilpnääre: istmus 4-7 mm; parem sagar 36x12x12 mm; maht 2,6 ml; vasem sagar 27x27x53 mm; maht 19,3 ml; parema sagara ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tegemist on sõlmelise kilpnäärmega. Kui varem pole seda tehtud, tuleks konglomeraati vasakus sagaras punkteerida, et välistada halvaloomuline kasvaja.
Tervitades,
...

Loe edasi

Pulseeriv valu paremas munandis

Tere,

Mõned nädalad tagasi füüsilist tööd tehes tekkis paremas munandis väga tugev justkui pulseeriv valu mis kestis ca 5 minutit.
Valu kadus peale rahulikult toolis istumist.
Sellist ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Suure tõenäosusega on probleemi taga närvijuure ärritus. Munadikoti veenilaiand ei anna teravat-tugevat valu. Munandi pöördumine annaks ka veidi teisti tunda. See, et ka asendist sõltuv 8pikemalt autoroolis) ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi