Neerude ja kuseteede talitlus Autor: Andres Soosaar

Neerude ja kuseteede talitlus. Organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamiseks peab ainete saamine ja organismist väljutamine olema tasakaalus. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mis eemaldavad uriiniga ainevahetuse jääkproduktid, liigse vee ja mineraalained. Lisaks neerudele toimub jääkainete eemaldamine ka seedeelundkonna, kopsude, naha ja emaka kaudu. Jääkainete väljutamine organismist on väga hästi reguleeritud.

Neerud on tiheda konsistentsiga 150–200 grammi kaaluvad paariselundid kõhuõõne ülemise osa tagaseinas ning kummaski neist sisaldub umbes üks miljon sarnase ehituse ja talitlusega nefronit. Need on neerude talitlusüksused. Iga nefron koosneb neerukehakesest ja erinevate talitluslike omadustega torukeste jadast, kus järk-järgult moodustub uriin, ning nende torukestega tihedalt põimunud peente veresoonte võrgustikust. Nefron algab kahelestmelise Bowmani kihnuga, millesse on paigutunud kapillaarsoonte võrgustik ehk neerupäsmake. Päsmakesest filtreerub pidevalt torukeste süsteemi valguvaba vereplasmat, mida kutsutakse esmasuriiniks. Kõikides nefronites kokku tekib seda ööpäevas 150–180 liitrit, millest valikuliselt imendub tagasi suur osa filtreerunud ainetest. Eriti intensiivne on ainete tagasiimendumine neerutorukeste algusosas, kust imenduvad mitmed organismi ainevahetuse võtmeained, näiteks glükoos ja aminohapped, samuti kuni 80% filtreerunud veest.

Nefronid asuvad neeru pindmises kihis – neerukoores. Neerusäsi paigutub neerus omapäraste koonusjate moodustistena, mida nimetatakse neerupüramiidideks. Viimased sisaldavad kogumistorukesi, mis võtavad vastu neerutorukestest tuleva uriini. Kogumistorukesed avanevad püramiidi tipul olevatesse väikestesse karikatesse, need koonduvad 2–3 suuremaks karikaks ja avanevad neeruvaagnasse. Neeruvaagen, mis algab laia lehtrikujulise urkena, moodustab ahenedes kusejuha, mille lihaseline sein transpordib perioodiliste kokkutõmmete ja lainetustega uriini kusepõide. Neerukarikad, neeruvaagen ja kusejuha kuuluvad ülemiste kuseteede hulka.

Neerusid iseloomustab väga intensiivne ja keerukalt korraldatud verevarustus: umbes 1/5 rahuolekus südamest suurde vereringesse pumbatavast verest läbib neerusid ning seal mitmekordselt hargnevat veresoonestikku. Neerude talitluse saaduseks on uriin, mida tervel inimesel tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas. 

Neerude kaudu ei toimu mitte üksnes jääkainete väljutamine, vaid neil on ka ülioluline roll organismi happe-leelistasakaalu regulatsioonis, sest nefronis reguleeritakse happeliste ja aluseliste ühendite eemaldamist. Sõltuvalt organismi ainevahetuslikust seisundist võib uriini kogus ja keemiline koostis varieeruda küllalt suurtes piirides, kuid tervel inimesel ei tohi uriinis olla vererakke, valku ega glükoosi.

Lisaks eeltoodule on neerud tähtis sisesekretoorne elund. Neerudes toodetakse erütropoetiini (EPO), mis stimuleerib vere punaliblede loomet, ning D -vitamiini, mis soodustab kaltsiumi imendumist seedekulglast ja on seetõttu oluline kaltsiumi- ja fosforiainevahetuse regulatsioonis. Neerudes sünteesitud ensüümil reniinil on tähtis osa vererõhu ja -mahu regulatsioonis.



Kummaski neerus toodetud uriin liigub mööda kõhuõõne tagaseinal paiknevaid umbes 25–30 cm pikkusi ja 2–3 mm läbimõõduga torujaid kusejuhasid kusepõide, mis asub lahkliha peal väikevaagnas, olles vaagnaluude poolt hästi kaitstud. Kusepõis on lihaseline õõneselund, mis toimib uriinireservuaarina. Harilikult mahutab kusepõis 250–500 ml uriini, kuid põielihase venivuse tõttu võib normaalne põis mahutada seda ka poole rohkem. Sulgurlihas kusiti ümber on uriini kogumise ajal kokkutõmbunud asendis. Kui põis on täitunud umbes 2/3 võrra, tekib tavaliselt urineerimisvajadus. Põie tühjenemine saab võimalikuks põie seinas oleva silelihase kokkutõmbe ning põie ja kusiti piiril olevate sulgurlihaste samaaegse lõõgastumise tulemusena. Põie tühjenemine on reflektoorne protsess, mille käivitajaks on põieseina ülemäärane venitus. Samas allub põie välimise sulgurlihase talitlus ka tahtelisele kontrollile ning terve täiskasvanu saab urineerimissoovi üsna pikalt alla suruda. Lastel tekib selline põie tühjendamise teadlik mõjutamine enamasti pärast 4. eluaastat.

Põie tühjendamine toimub kusiti ehk ureetra kaudu. Mehe kusiti on 20–25 cm pikk. Selle algusosas paiknevad sulgurlihased, mis urineerimise ajaks lõõgastuvad. Sulgurlihase ja põie vahelist kusiti osa ümbritseb meestel eesnääre ning selles piirkonnas suubuvad kusitisse ka seemnejuhad. Naise kusiti pikkus on umbes 4 cm. Kusepõit ja kusitit nimetatakse alumisteks kuseteedeks.



Neerude ja kuseteede talitlus Neerude ja kuseteede talitlus Nefroni struktuur ja talitlus.

Nõuanded sel teemal

pidevalt segav ja ravile allumatu probleem

Hiljuti võeti pap-testiks analüüs ja tulemus: lameepiteele 3, silinderepiteele 1, metaplastilisi rakke 1, leukotsüüte 2, keppe 3, muud olid negatiivsed ja korras. Mul püsib pikemat aega väga tugev kipitus ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 56-aastane

Tegemist on östrogeendefitsiitse urogenitaalse atroofiaga ehk limaskestade taandarenguga ehk tupekuivusega. Viisakas termin on ...

Loe edasi

hemaroidid

Tere!
Mulle tehti hemarroidide eemaldus op 18.03.2017 nüüd 3 päeva hiljem püsti seistes on selline tunne,et peab tualetti minema kuigi tulemas pole midagi,nagu surutakse ülevalt peale.Ennem kui need ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

3 päeva peale operatsiooni on sellised aistingud võimalikud. Kui operatsioonist on möödas 1 kuu, siis võime rääkida tulemusest. Praegu vaid kannatust.

Loe edasi

Valutavad veenilaiendid

Tere. Mul on mure parema jala ala sääre peal olevast punasest laigust (6x6 cm). See punetab, on tuline, nagu palavikus ja nahk on selle peal kohati moondunud, viimastel päevadel on hakanud ka valutama, ...

Veronika Palmiste-Kallion

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion

Tere!

Loodan, et ikka kasutate kompressioonravi sukaga, nagu ilmselt Teie VERESOONTEKIRURG Teile kindlasti soovitas. Kui nahal laik suureneb, siis soovitan sellest muutusest oma veresoontekirurgi ...

Loe edasi

Õlad-kael kanged, pea uimane

Tere

juba umbes septembri kuust on sisuliselt igapäevaselt järgmised sümptomid: kael ja õlad kanged, pea uimane nagu vati sees oleks. Pöördusin selle murega perearsti poole, kes viitena minu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Aspiriin siin ei aita. Võiks teha rö. pildid kaelalülidest ja tulla konsultatsioonile.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Süvenev alaseljavalu

Tere! Juba 4 kuud on mul olnud alaseljavalu, mis alguses harjutuste abiga läks veidi paremaks, aga nüüd on valu süvenenud. Käisin ortopeedi juures, kes tegi röngtgeni seljast ning ütles, et sellega on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks vältida istumist ja teha paar ravikuuri. Helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika.

Loe edasi

Dreeni haav

Tere
Olen mures dreeni haava pärast ja ei tea kas see on normaalne.
Nimelt tehti mulle pimesoole operatsioon ja paigaldati haava alla dreen.
Kolm päeva hiljem eemaldas õde dreeni. Järgmisel ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Dreeniava sulgub ise. Peale plaastri pealepaneku ei ole sellega midagi vaja teha.

Loe edasi

Väikelapse vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu

Kas veidi üle 1 aasta vanust last võib juba vaktsineerida puukentsefaliidi vastu? Millised on levinumad kõrvalnähud ja muud asjaolud, mida arvestada väikelapse puugivaktsiini vajalikkuse üle otsustamisel?

Aino Rõõm

Vastas dr Aino Rõõm

Tere!
Kui elate maal või on teie suvekodu maal, siis on mõistlik laps puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Laste vaktsiini doos on pool täiskasvanute doosist ja kokku tuleb teha 3 doosi. I ja II ...

Loe edasi

Jämesool

Iga kord soole tühjendamisel on veri ja lima junnide vahel ja peal. Lisaks pidev kõhuvalu vasakul pool, nüüd lisandunud ka seljavalu vasakul. Milles siis asi võib olla?

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kõhu ja seljavalu ei pruugi üldse ühest põhjusest olla. veri defekatsioonil viitab ikkagi mingile soolehaigusele - hemooroidid, divertiiklid, kasvaja? Ega väga palju täpsemalt saagi ilma uuringuteta vastata ...

Loe edasi

Luumurd

Mul diagnoositi:
II MT-luu basise killuline intraartikulaarne dislokatsiooniga fraktuur. Os cuneiforme intermediale later. serva fraktuur.

6 nädalat oli jalg kipsis. Seejärel tehti pilt ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Saan ma õieti aru, et traumajärgselt mingit operatsiooni ei tehtud ja jalg pandi lihtsalt kuueks nädalaks kipsi?

Igaljuhul arvan, et käituda võiks ortopeedi jutu põhjal. ...

Loe edasi

PAP testi halb vastus

Tere
Sooviksin seletust oma testi tulemusele HSIL ja NILM. Arst helistas ja määras mulle kolposkoopia aja, aga selleni on veel aega. Mida see tähendab? Kas mul on vähk?
Enesetunne on väga halb ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 58-aastane

Emaka kaela vähiuuringu vastus on tõsine: HSIL (high-grade squamous intraepithelial lesion), mis tähendab rakkudes kõrge riski ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi