Reuma Autor: Riina Kallikorm

Reuma ehk reumaatiline palavik on peamiselt lapse- või noorukieas algav süsteemne põletikuline haigus, mis vallandub streptokokkinfektsiooni järel. Haiguse nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast rheuma, mis tähendab jooksmist või voolu ja iseloomustab reuma korral esinevat ühest liigesest teise rändavat liigesepõletikku. Eestikeelne rahvapärane üldnimetus on reumatism, kõnekeelne väljend aga jooksva.

Reuma esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul kõikjal maailmas pidevalt langenud. Enam haigestuvad naised. Riskiteguritena toimivad kroonilised koldenakkused (nt krooniline kurgumandlipõletik, streptokokikandlus), ebasoodsad olmetingimused (külm, niiske korter või jahedad tööruumid), pärilik eelsoodumus.  Haigus algab 2–3 nädalat pärast streptokokkinfektsiooni (äge kurgumandlipõletik, farüngiit): tekib kõrge palavik, liigesevalu kas ilma nähtavate põletikutunnusteta liiges(t)es või äge artriit, mis enamasti on ühes või mõnes suures liigeses. Tüüpilisele reumaatilisele artriidile (liigesepõletikule) ongi iseloomulik äge algus. Liiges valutab tugevasti, on turses ja punetav. Põletik ühes liigeses võib kaduda mõne päevaga ja kanduda teise. Reumaatilisele artriidile on tüüpiline soodne kulg – sümptomaatilise ravi korral möödub põletik ilma jääknähtudeta mõne päeva jooksul.

Umbes pooltel haigetest tekib ka reumaatiline südamekahjustus ehk reumokardiit, mis võib haarata kõiki südame kesti – sisekesta, lihaskesta ja südamepauna. Kõige sagedamini haigestutakse südame lihaskestapõletikku (reumaatilisse müokardiiti), mille puhul haige kaebab nõrkust, südamekloppimist, valu ja survetunnet südame piirkonnas, hingeldust. Prognostiliselt on aga ohtlikem südame sisekestapõletik (reumaatiline endokardiit), sest selle tagajärjel võib tekkida südameklapirike.

Reuma võib kahjustada ka nahka. Reumaatilised sõlmed ilmuvad enamasti liigeste külg- ja sirutuspindadele, kõõlustesse ja nende tuppedesse. Need on ovaalsed või ümmargused, umbes 1–20 mm suurused valutud tihkendid. Nahakahjustus võib esineda samuti kehatüvel või jäsemetel roosakaspunase kuni lillakassinise, nahaga ühes tasapinnas oleva lööbena. Nii lööve kui sõlmekesed ilmuvad märkamatult, ei põhjusta vaevusi ning taandarenevad jälgi jätmata. Reumat diagnoosib ja ravib reumatoloog.

Reuma harvem avaldumisvorm on korea ehk reumaatiline tantstõbi, mis on reumaatilise meningoentsefaliidi (ajukelme- ja ajupõletik) väljenduseks. Koreasse haigestuvad sagedamini 5–12-aastased lapsed, rohkem tüdrukud. Lapse meeleolu muutub ebapüsivaks, tekib motoorne rahutus, lisanduvad tahtmatud liigutused (grimassid, lihasetõmblused). Teised reumale tüüpilised tunnused võivad sel ajal puududa. Korea diagnoosi kinnitab neuroloog. Pärast lapse- või noorukieas põetud esmast reumat võivad reumaatakid korduda ka täiskasvanueas. Reuma ennetamisel on esmatähtis korralikult ravida kurgu- ja neelupõletikke ning kõrvaldada kõik muudki infektsioonikolded organismis.

Vt ka südamesisekestapõletik.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Beebi peakuju

Tere! Olen mures om beebi peakuju pärast. Sündides oli lapsel paremal pool hemotoom ja nyyd on pea kuju väga lopergune/lame, paremalt kõrgem ja casakult rohkem väljaulatuv. Viimase kuu jooksul olen märganud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse pea kasvab ja muutub üsna suuresti esimese eluaasta jooksul. Peakuju võib oleneda näiteks sellest, millisel küljel eelistab laps olla, Perearst peab lapse pea kasvamist jälgima ...

Loe edasi

Hüsteeriline nutt öösiti

Tere,

Meil on viimased 2 nädalat selline mure, et laps nutab öösiti hüsteeriliselt. Varem pole meie majas nuttu praktiliselt üldse olnud. Laps on kasvanud rinnapiimal, saab seda tänaseni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

lastel on unehäired üsna sagedane probleem ja väga sageli on selle tekitajaks mingi haigus, hammaste lõikumine. Nagu kirjutate oli lapsel unehäire tekkimisel nohu. Unehäired mööduvad ...

Loe edasi

Lümfisõlmed

Lapsel tekkisid kõrva taha kaks lümfisõlme , lisaks kaelal javka kuklas üks - märkasime neid 17,09. Nähtavat haigust pole olnud viimastel nädalatel. 10.09 sai ühe aastase vaktsiini . Augusti lõpus oli ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Mina analüüside faili ei näe.
Lastel võivad olla lümfisõlmed suuremad ja vahel lausa silmaga nähtavad. On täiesti normaalne, kui lapsel on kaelal, kuklas, kõrvatagusi, kaenla ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere

Meie tütreke sündis 10.08 ja sünnitusmajas saime mõõtudeks 3275g, pikkus 52cm ja rinnaümbermõõt 33cm, peaümbermõõt 33cm.

1-kuu mõõtmised toimusid 16.09, kus siis saadi mõõtudeks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Selliste sünniparameetritega lastel on pea ümbermõõt sünnil tavaliselt, 35 v36cm. Arvan, et mõõtmisviga juhtus sünnitusmajas.Aga seda tõestada pole võimalik.
Arvan, ...

Loe edasi

Rahutu päevauni

Tere. Minu septembri lōpus 3.aastaseks saaval tütrel tekkisid sel suvel päevaunele minnes, umbes 45-60 min peale uinumist ägedad nutuhood. Magama läheb röömsana, tahab magada ja mōne aja möödudes ärkab ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et tegemist on siiski ajutise stressihäirega. Soovitan siiski pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule,et probleemi selgemaks rääkida.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Sage pissimine lapsel

Tere,mure selline,et laps suvest saati pissib väga tihti,mõnel päeval käib hommikul iga 20min tagant, siis edasi tunni aja tagant,ei joo palju vedelikku.Öösel käib korra wc,alla ei tee just päeval see ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui analüüsid kõik korras ja mure ainult päevasel ajal, siis võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Kui lapsel oleks ...

Loe edasi

6a poiss pissib tihti.

Tere, meil kimbutab selline mure, et laps hakkas üleeilsest käima tihedalt pissil. Vahepeal isegi ainult 15 min vahed. Lasin tal potti pissida, et näha kas tuleb ka midagi. Ning päris niisama ei istugi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kirjelduse järgi võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Selle poolt räägib ainult päevane sage pissimine ja korras analüüsid. ...

Loe edasi

Tômbelvad jäsemed magades

Tere. Mõni aeg tagasi hakkasin tähele panema et mu 7 kuuse imiku käed ja jalad magades nagu iga natukese aja tagant “tõmblevad”. Kõigepeal üks jalg, siis teine, siis käsi, siis vbl jälle see käsi ja siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Muretsemiseks ei ole põhjust. Tegemist on une ajal toimuvate normaalsete liigutustega.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Laps ei taha ja kardab pissida juba 4ndat päeva

Tere! Olen mures 3aastasel lapsel algasid valud pissides 4 päeva tagasi, 2 x küsis pissile tundis valu ning ei pissinud enam vabatahtlikult käisime emos mitu korda, selgus et fimoos et eesnahk kitsas, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast valu tundmist võivad lapsed tõesti mingi aeg keelduda pissimisest (psüühika). Kateeter ei tekita noku sisse haavasid.
Fimoosi üldreeglina ei opereerita, see möödub kasvades ...

Loe edasi

Lapse jalad

Tere,
Natuke näen oma lapse kõnnakus sellist O-jalgsust. Hakkas kõndima 11 kuuselt. Nüüd on oma jalgade peal olnud juba 3 nädalat. Laps saab aastaseks nädala pärast. Alguses see kõnnak on neil selline ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Mina ei näe fotosid. Kas ikka panite need küsimusega kaasa? Seega ei saa ma Teie lapse jalgu hinnata.
Lastel võivad olla jalad O- või X-seisus kuni 5 aastaseks saamiseni, alles ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi