Reuma Autor: Riina Kallikorm

Reuma ehk reumaatiline palavik on peamiselt lapse- või noorukieas algav süsteemne põletikuline haigus, mis vallandub streptokokkinfektsiooni järel. Haiguse nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast rheuma, mis tähendab jooksmist või voolu ja iseloomustab reuma korral esinevat ühest liigesest teise rändavat liigesepõletikku. Eestikeelne rahvapärane üldnimetus on reumatism, kõnekeelne väljend aga jooksva.

Reuma esinemissagedus on viimase poole sajandi jooksul kõikjal maailmas pidevalt langenud. Enam haigestuvad naised. Riskiteguritena toimivad kroonilised koldenakkused (nt krooniline kurgumandlipõletik, streptokokikandlus), ebasoodsad olmetingimused (külm, niiske korter või jahedad tööruumid), pärilik eelsoodumus.  Haigus algab 2–3 nädalat pärast streptokokkinfektsiooni (äge kurgumandlipõletik, farüngiit): tekib kõrge palavik, liigesevalu kas ilma nähtavate põletikutunnusteta liiges(t)es või äge artriit, mis enamasti on ühes või mõnes suures liigeses. Tüüpilisele reumaatilisele artriidile (liigesepõletikule) ongi iseloomulik äge algus. Liiges valutab tugevasti, on turses ja punetav. Põletik ühes liigeses võib kaduda mõne päevaga ja kanduda teise. Reumaatilisele artriidile on tüüpiline soodne kulg – sümptomaatilise ravi korral möödub põletik ilma jääknähtudeta mõne päeva jooksul.

Umbes pooltel haigetest tekib ka reumaatiline südamekahjustus ehk reumokardiit, mis võib haarata kõiki südame kesti – sisekesta, lihaskesta ja südamepauna. Kõige sagedamini haigestutakse südame lihaskestapõletikku (reumaatilisse müokardiiti), mille puhul haige kaebab nõrkust, südamekloppimist, valu ja survetunnet südame piirkonnas, hingeldust. Prognostiliselt on aga ohtlikem südame sisekestapõletik (reumaatiline endokardiit), sest selle tagajärjel võib tekkida südameklapirike.

Reuma võib kahjustada ka nahka. Reumaatilised sõlmed ilmuvad enamasti liigeste külg- ja sirutuspindadele, kõõlustesse ja nende tuppedesse. Need on ovaalsed või ümmargused, umbes 1–20 mm suurused valutud tihkendid. Nahakahjustus võib esineda samuti kehatüvel või jäsemetel roosakaspunase kuni lillakassinise, nahaga ühes tasapinnas oleva lööbena. Nii lööve kui sõlmekesed ilmuvad märkamatult, ei põhjusta vaevusi ning taandarenevad jälgi jätmata. Reumat diagnoosib ja ravib reumatoloog.

Reuma harvem avaldumisvorm on korea ehk reumaatiline tantstõbi, mis on reumaatilise meningoentsefaliidi (ajukelme- ja ajupõletik) väljenduseks. Koreasse haigestuvad sagedamini 5–12-aastased lapsed, rohkem tüdrukud. Lapse meeleolu muutub ebapüsivaks, tekib motoorne rahutus, lisanduvad tahtmatud liigutused (grimassid, lihasetõmblused). Teised reumale tüüpilised tunnused võivad sel ajal puududa. Korea diagnoosi kinnitab neuroloog. Pärast lapse- või noorukieas põetud esmast reumat võivad reumaatakid korduda ka täiskasvanueas. Reuma ennetamisel on esmatähtis korralikult ravida kurgu- ja neelupõletikke ning kõrvaldada kõik muudki infektsioonikolded organismis.

Vt ka südamesisekestapõletik.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Beebi uni pärast haigust

Tere!
Meie beebil tekkis järsku keset ööd palavik, mis kestis 3 päeva. Päeval oli palavik 38 ja öösiti tõusis lausa 39,5 kraadini (kaenla alt mõõdetuna).
Laps oli ise sel perioodil rõõmus ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere. Lööbega lastehaigusi, viirusinfektsioone on palju. Enamus neist on iseparanevad, vajadusel vaevuste leevendamune. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Sooviks tõlget,

Lisasin file

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
uuringut seletab Teile uuringu määranud arst.
Parimat
Anu Sööt

Loe edasi

Autism

Tere

Minu mure järgmine. Mu lapsel on väga mitmeid “autismile” viitavaid märke, aga küsiks spetsialisti nõu. Nimelt jääb ta alati magama pead vasakule ja paremale kõigutades, ta kõigutab ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
soovitan pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule.
Parimat
Anu Sööt

Loe edasi

Veider märgis puugihammustuse kohal

Tere

Avastasin lapsel (poiss 1a5k) parema jala põlveõndlast veidra märgise (pildil). Augustikuus leidsin selle sama koha pealt lapsel puugi. Puuk oli väga väike, vaevu silmaga näha ja ei olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Puugiga seda ei seostaks. Võimalik on pisivigastus. Mõistlik jälgimine 4-5 päeva, kui kaob ära, hästi. Kui mitte, siis koostöö oma perearstiga.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Laps oksendab kuus paar korda öösiti

Tere

Mul on selline mure, et kuus vahel korra vôi paar laps peale magma jäämist (1-2h) oksandab. Tavaliselt on oksendamised ühesugused. Läbi une hakkab laps nutma, siis ärkab, korra köhib ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret, proovime mõtelda. Päris kindlasti see ei ole normaalne, öine oksendamine. Omad ohud ka. Hea meditsiiniline tava algab konkreetse kehalise haiguse uurimisega. Analüüsid, neuroloogiline ...

Loe edasi

Laps ärkab öösel tihti

Tere!
Meie väikene laps (1a1k) ärkab juba pikemat aega öösiti ülesse suure nutuga. Õhtul läheb umbes 10 ajal magama, magab umbes tunnike ja siis ärkab jälle ülesse nutuga, peale seda rahuneb. Peale ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Esmalt soovitan perearsti külastust, ehk on mingi konkreetne meditsiiniline põhjus, mida saab ravida ja nii lahendada probleem. Ja alati on kasulik meile kõigile unehügieenireeglid- kindel ...

Loe edasi

Epilepsia

Tere

Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kõhuvalu

Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...

Loe edasi

Laps kukkus peaga

Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.

Head tervist ...

Loe edasi

Lapse õhtune pissimine

Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi