Õhk Autor: Argo Soon

Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi aineid) on elu võimalikkuse eelduseks: enamik maismaa elusorganisme tarvitab elutegevuseks õhus olevat hapnikku. 

Õhu füüsikalised omadused on temperatuur, niiskus, liikumiskiirus, rõhk ja ionisatsioon.

Õhutemperatuur on üks kliima keskseid näitajaid ning inimese soojaaistingu kujunemisel väga oluline tegur. Välisõhu temperatuur kõigub suuresti nii ööpäeva kui aasta lõikes, sõltudes aastaajast ja antud paiga geograafilisest asukohast. Välisõhu temperatuuri inimene ise mõjutada ei saa, sellega võib vaid mõnevõrra kohaneda. Inimese termoregulatsioon on küllaltki efektiivne ning ebasobivate temperatuuride negatiivse mõju eest saab inimene end kaitsta sobiva riietusega. Nii on inimene võimeline asustama maakeral piirkondi, kus õhutemperatuur on valdavalt pakaseline, küündides mitmekümne miinuskraadini, või ka alasid, kus soojakraade on pidevalt üle +30 °C. Äärmuslikes klimaatilistes oludes aitavad inimesel ellu jääda õige arhitektuuriga elamud ja muud hooned, samuti pidev arvestamine ilmastikuoludega. Lõunamaades välditakse väljas töötamist ja viibimist päikese käes päeva kõige palavamal ajal (keskpäev ja varajane pärastlõuna, nn siesta). Põhjapiirkondades välditakse väljas viibimist tugeva pakase korral. Meiegi koolilastel võib ette tulla külmapühasid – olukordi, kus laste tervise säästmiseks tuleb kool ära jätta.

Ruumiõhu stabiilset temperatuuri saab inimene suuresti ise mõjutada, kasutades kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid. Samuti aitab ruumiõhu temperatuuri säilitada soojusisolatsioon. Tubases keskkonnas eelistab inimene ühtlast temperatuuri. Arvatakse, et 90% inimeste eelistused on vahemikus 20–24 °C, mis võimaldab toas olla küllalt kerge riietusega. Aktiivse kehalise tegevuse korral toodab organism ohtralt soojust, mistõttu keskkond võib olla mõnevõrra jahedam.

Õhuniiskus väljendab veeauru sisaldust õhus. Seda kirjeldatakse peamiselt kas õhu absoluutse niiskusena (vee hulk grammides õhu mahuühiku (liiter, kuupmeeter) kohta) või õhu suhtelise niiskusena (protsent vee hulgast, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda). Füüsikaliselt on korrektsem nimetada õhu suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu suhtelise niiskuse mõiste leiab sagedast kasutust, sest just suhtelisest õhuniiskusest sõltub niiskuse ülekande määr õhu ja teiste keskkondade, sh elusorganismide vahel.

Inimese tervist mõjutab õhuniiskus (suhteline õhuniiskus) mitmel viisil. Seejuures peetakse inimese tervise ja ainevahetuse aspektist parimaks relatiivseks õhuniiskuseks 40–60%. Äärmuslikud niiskustingimused avaldavad otsest mõju nii inimesele kui ka keskkonnale. Niiskus mõjutab nii inimese soojusvahetust kui soojusaistinguid. Organismi jahutamisel on oluline osa higi aurumisel, viimase efektiivsus sõltub aga suuresti õhu relatiivsest niiskusest ehk õhu võimest täiendavalt vett siduda. 

Õhu liigne niiskus on arvestatav tubase keskkonna tervisemõjur, nimelt paljunevad siis rohkesti tolmulestad. Viimased on aga sagedased allergia, sh bronhiaalastma põhjustajad. Niiske õhk soodustab mõnevõrra ka bakterite ja hallitusseente kasvu, kuigi nende eluks on vajalik pigem niiskuse olemasolu materjalis, millel nad kasvavad.

Kuiv õhk avaldab otsest kuivatavat toimet limaskestadele, mis muutuvad valulikuks ning vastuvõtlikuks saasteainetele. Kuivast õhust tingitud limaskestade ärritusnähud on sagedased keskküttega hoonetes külmal aastaajal. Nina kinnisus või kihelus, kuivustunne suus ja kurgu ning hääle kähedus võivad kõik olla tingitud kuivast õhust. Ka silmade ärritus on tihti liiga kuiva õhu süü. 

Õhu liikumiskiirus mõjutab oluliselt inimese soojusvahetust ja soojusaistingut. Väheliikuva õhu või tuulevaikuse korral on ka äärmuslikud temperatuurid paremini talutavad kui tuulise ilmaga. Õhu liikumine ruumis sõltub suuresti atmosfääri seisundist hoone lähiümbruses. Õhu paneb hoones liikuma nii temperatuuride kui rõhkude erinevus hoone eri osades või selle naabruses, enamasti on põhjuseks välisõhu liikumine (tuul) ja päikesepaiste. Lisaks tingivad õhu liikumist hoones ventilatsiooniseadmed. Ka ahju küdemine suurendab õhu liikumist ruumis.

Õhurõhk on tingitud antud paiga kohal olevast õhumassist. Eesti aladel on õhurõhk enamasti vahemikus 730–770 mmHg ehk ligikaudu 970–1025 millibaari (mbar) ehk hektopaskalit (hPa) (1 mbar = 1 hPa). Õhurõhu kõikumine inimese alalises elupaigas ei põhjusta tervisehäireid. Siiski võib kiiresti muutuv õhurõhk tekitada mõningast ebamugavustunnet, eelkõige uimasust ja valutunnet kõrvades. Mõnede krooniliste haiguste (luu- ja liigesehaigused, bronhiaalastma jt) puhul suureneb tundlikkus õhurõhu ja selle muutuste suhtes.

Õhu elektriliste omaduste hulka kuulub õhuionisatsioon. Õhu koostisosised võivad olla iseenesest ebapüsivad ja õhus toimuvad ka keemilised reaktsioonid, mistõttu seal leidub pidevalt laenguga osakesi ehk ioone. Ioonide teket soodustavad ka mitmed füüsikalised nähtused, näiteks välk ja ioniseerivad kiirgused (ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus). Mõnede tähelepanekute kohaselt tunneb inimene end paremini, kui õhus on ülekaalus negatiivsed ioonid, ent sellise fenomeni olemus pole selge, sest arvestada tuleb ka ioonide keemilisi omadusi.

Vt ka kessoontõbi, külmumine ja külmakahjustused, sisekliima, terviseohud kõrgmäestikus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Emakakaela prolaps ja positiivne HPV

Mul on juba paar aastat emakakaela prolaps. 2023 juunis on arst kirjutanud nii: Mõõdukas tsüstotseele, emaka allavaje 1/3 tupe ulatuses.
Mul on olnud kaks sünnitust, mõlemad lapsed üle 4 kg, lisaks ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Emaka osaline allavaje ja ülaseina lõtvus ei ole seoses HPV kandlusega. Kui allavaje süveneb ning sellega seoses on kaebused, siis saate operatiivse ravi suhtes konsulteerida oma arstiga.
Loe edasi

Rasestumine

Tere.

Tegin 2a tagasi aborti. Nüüd juhuslikult lugesin, et negatiivse veregrupiga naisel on peale aborti väga väike võimalus rasestuda. Polnud sellest midagi kuulnud. Kas on tõesti nii hull?

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Ikkagi ei ole vaja väga muretseda. Reesuskonflikti esineb väga harva ja selles suhtes kontrollitakse teid kogu raseduse jooksul vastavalt raseduse jälgimise juhendile.
Rasestumist ...

Loe edasi

Kolposkoopia ja konisatsioon

Tere!

Kas kolposkoopia kirjelduse põhjal võib eeldada/oletada, et mind suunatakse konisatsiooni tegema? Tean, et esmalt tuleb biopsia vastus ära oodata, aga küsin, et end veidi vaimselt ette ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

Eestis litsentseeritud naistearstidele kehtib Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, mis on avalik:
4.2.1.2 Günekotsütoloogilise ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitus.

Kilpnäärme hormooni näit on 0,1.Nndokrinoloog ütleb, et ravi pole, aga perearst on nõutu. Kuidas saan ise end aidata?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui see kilpnäärme näit, mida silmas peate, on TSH, siis on väärtus küll veidi normist madalam, kuid ravi Te esialgu ei vaja. Küll aga oleks vaja näitu vähemalt kord aastas kontrollida - seda ...

Loe edasi

Kolposkoopia ja biopsia

Tere!

Osalesin emakakaelavähi sõeluuringus, mille tulemusena selgus, et olen HPV-positiivne. Mind saadeti kolposkoopiasse ning võeti kaks koeproovi. Biopsia vastust veel ei ole.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

LSIL, HPV 16 ja muud= on leitud HPV kõige ohtlikum tüüp 16 ja muutused emaka kaela rakkudes:
LSIL – (ingl low-grade squamous ...

Loe edasi

Soov rasestuda

Ma sooviksin rasestuda, aga mu tervisega seonduvad asjad panevad mind muretsema. Mu süda lööb pidevalt kiiresti ja mul on diagnoositud siinustahhükardia ja ma ei talu palju koormust. Lisaks on mul reflux ...

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Olete tubli,et muretsete mis probleemid vöiks tekkida selliste tervisehäirete korral raseduse ajal.
Köige öigem oleks juba enne rasestumist konsulteerida perearstiga,kes vajadusel annab Teile ...

Loe edasi

Konisatsiooni vastus

Palun seletage lahti kas konisatsiooni vastus on hullem kui kolposkoopias saadud biopsia vastus.Kolposkoopias oli CIN2.
Konisatsioon ise tehti 9 veebruar.

Protseduur: konisatsioon. Lesiooni ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 39-aastane

Patomorfoloogiline diagnoos: HPV-positiivne lamerakuline kartsinoom. Teised leiud: lamerakuline intraepiteliaalne neoplaasia, ...

Loe edasi

Vahekord

Tere! Olen seksuaalselt aktiivne olnud 5 aastat ja mul pole kordagi hea olnud. Ma tunnen,et see on sees aga ma ei saa sellest mitte midagi.Näpud ja vibraator on tehtav aga ka nendega laheb nii kaua aega ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Seksuaalne iha ja rahuldus on individuaalne ja väga palju seotud teie ajuga. Muidugi on oluline koostöö partneriga ja partneri teadlikkus. Soovitav on kindlasti partneriga avatult oma ...

Loe edasi

Tsükli häired

Päevad käivad enam vähem regulaarselt 30-35. Eelmine aasta kestsid vähemalt 3-4p, kuid nüüd viimased kaks kuud on olnud ~2p. Sidemele eriti midagi ei tule, aga kui paberiga pühkida, siis tuleb pruun-limane ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 34-aastane

Tegemist on oligomenorröaga, põhjus on oluline selgitada siis, kui soovite rasestuda ja sünnitada. Muudel juhtudel võib jälgida.
Loe edasi

Menopaus ja veri seksides

Vanus 51.a. päevi ei ole olnud 3 aastat ja nüüd seksimise ajal tuli verd😢 Mis võib olla selle põhjuseks🤭

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 51-aastane

Tegemist on postmenopausaalse veritsusega, otsekohe pöörduge naistearstile, kasvõi valvetuppa hommikul, tööpäeva jooksul.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi