Õhk Autor: Argo Soon

Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi aineid) on elu võimalikkuse eelduseks: enamik maismaa elusorganisme tarvitab elutegevuseks õhus olevat hapnikku. 

Õhu füüsikalised omadused on temperatuur, niiskus, liikumiskiirus, rõhk ja ionisatsioon.

Õhutemperatuur on üks kliima keskseid näitajaid ning inimese soojaaistingu kujunemisel väga oluline tegur. Välisõhu temperatuur kõigub suuresti nii ööpäeva kui aasta lõikes, sõltudes aastaajast ja antud paiga geograafilisest asukohast. Välisõhu temperatuuri inimene ise mõjutada ei saa, sellega võib vaid mõnevõrra kohaneda. Inimese termoregulatsioon on küllaltki efektiivne ning ebasobivate temperatuuride negatiivse mõju eest saab inimene end kaitsta sobiva riietusega. Nii on inimene võimeline asustama maakeral piirkondi, kus õhutemperatuur on valdavalt pakaseline, küündides mitmekümne miinuskraadini, või ka alasid, kus soojakraade on pidevalt üle +30 °C. Äärmuslikes klimaatilistes oludes aitavad inimesel ellu jääda õige arhitektuuriga elamud ja muud hooned, samuti pidev arvestamine ilmastikuoludega. Lõunamaades välditakse väljas töötamist ja viibimist päikese käes päeva kõige palavamal ajal (keskpäev ja varajane pärastlõuna, nn siesta). Põhjapiirkondades välditakse väljas viibimist tugeva pakase korral. Meiegi koolilastel võib ette tulla külmapühasid – olukordi, kus laste tervise säästmiseks tuleb kool ära jätta.

Ruumiõhu stabiilset temperatuuri saab inimene suuresti ise mõjutada, kasutades kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid. Samuti aitab ruumiõhu temperatuuri säilitada soojusisolatsioon. Tubases keskkonnas eelistab inimene ühtlast temperatuuri. Arvatakse, et 90% inimeste eelistused on vahemikus 20–24 °C, mis võimaldab toas olla küllalt kerge riietusega. Aktiivse kehalise tegevuse korral toodab organism ohtralt soojust, mistõttu keskkond võib olla mõnevõrra jahedam.

Õhuniiskus väljendab veeauru sisaldust õhus. Seda kirjeldatakse peamiselt kas õhu absoluutse niiskusena (vee hulk grammides õhu mahuühiku (liiter, kuupmeeter) kohta) või õhu suhtelise niiskusena (protsent vee hulgast, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda). Füüsikaliselt on korrektsem nimetada õhu suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu suhtelise niiskuse mõiste leiab sagedast kasutust, sest just suhtelisest õhuniiskusest sõltub niiskuse ülekande määr õhu ja teiste keskkondade, sh elusorganismide vahel.

Inimese tervist mõjutab õhuniiskus (suhteline õhuniiskus) mitmel viisil. Seejuures peetakse inimese tervise ja ainevahetuse aspektist parimaks relatiivseks õhuniiskuseks 40–60%. Äärmuslikud niiskustingimused avaldavad otsest mõju nii inimesele kui ka keskkonnale. Niiskus mõjutab nii inimese soojusvahetust kui soojusaistinguid. Organismi jahutamisel on oluline osa higi aurumisel, viimase efektiivsus sõltub aga suuresti õhu relatiivsest niiskusest ehk õhu võimest täiendavalt vett siduda. 

Õhu liigne niiskus on arvestatav tubase keskkonna tervisemõjur, nimelt paljunevad siis rohkesti tolmulestad. Viimased on aga sagedased allergia, sh bronhiaalastma põhjustajad. Niiske õhk soodustab mõnevõrra ka bakterite ja hallitusseente kasvu, kuigi nende eluks on vajalik pigem niiskuse olemasolu materjalis, millel nad kasvavad.

Kuiv õhk avaldab otsest kuivatavat toimet limaskestadele, mis muutuvad valulikuks ning vastuvõtlikuks saasteainetele. Kuivast õhust tingitud limaskestade ärritusnähud on sagedased keskküttega hoonetes külmal aastaajal. Nina kinnisus või kihelus, kuivustunne suus ja kurgu ning hääle kähedus võivad kõik olla tingitud kuivast õhust. Ka silmade ärritus on tihti liiga kuiva õhu süü. 

Õhu liikumiskiirus mõjutab oluliselt inimese soojusvahetust ja soojusaistingut. Väheliikuva õhu või tuulevaikuse korral on ka äärmuslikud temperatuurid paremini talutavad kui tuulise ilmaga. Õhu liikumine ruumis sõltub suuresti atmosfääri seisundist hoone lähiümbruses. Õhu paneb hoones liikuma nii temperatuuride kui rõhkude erinevus hoone eri osades või selle naabruses, enamasti on põhjuseks välisõhu liikumine (tuul) ja päikesepaiste. Lisaks tingivad õhu liikumist hoones ventilatsiooniseadmed. Ka ahju küdemine suurendab õhu liikumist ruumis.

Õhurõhk on tingitud antud paiga kohal olevast õhumassist. Eesti aladel on õhurõhk enamasti vahemikus 730–770 mmHg ehk ligikaudu 970–1025 millibaari (mbar) ehk hektopaskalit (hPa) (1 mbar = 1 hPa). Õhurõhu kõikumine inimese alalises elupaigas ei põhjusta tervisehäireid. Siiski võib kiiresti muutuv õhurõhk tekitada mõningast ebamugavustunnet, eelkõige uimasust ja valutunnet kõrvades. Mõnede krooniliste haiguste (luu- ja liigesehaigused, bronhiaalastma jt) puhul suureneb tundlikkus õhurõhu ja selle muutuste suhtes.

Õhu elektriliste omaduste hulka kuulub õhuionisatsioon. Õhu koostisosised võivad olla iseenesest ebapüsivad ja õhus toimuvad ka keemilised reaktsioonid, mistõttu seal leidub pidevalt laenguga osakesi ehk ioone. Ioonide teket soodustavad ka mitmed füüsikalised nähtused, näiteks välk ja ioniseerivad kiirgused (ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus). Mõnede tähelepanekute kohaselt tunneb inimene end paremini, kui õhus on ülekaalus negatiivsed ioonid, ent sellise fenomeni olemus pole selge, sest arvestada tuleb ka ioonide keemilisi omadusi.

Vt ka kessoontõbi, külmumine ja külmakahjustused, sisekliima, terviseohud kõrgmäestikus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Suurenenud sõlm kilpnäärmes

Tere,

8.6.2017 tehti UH. Kirjas, et vasakus sagaras isoehhogeenne sõlm – 3,3 cm. 25.7.2017 tehti uus UH, ja seal kirjas, et vasakus sagaras 2,3x1,8x3,7 cm sõlm. Pildiliselt hüpoehhogeenne, ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kõigepealt - ma ei usu, et sõlm Teie kilpnäärmes kahe ultraheliuuringu vahepeal kasvas. Lihtsalt üks radioloog andis sõlmest ainult ühe läbimõõdu, teine oli hoolsam ja andis kolm. Vahe 3,3 ...

Loe edasi

Veritsus menopausis

Tere!

Olen juba 2 aastat menopausis.Tekkis kerge sügelus ja kipitus,mis vaevas just öösiti.
Panin ööseks piimhappe küünla ja hommikul kerge veritsus peale pissimist.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 50-aastane

Iga veritsus postmenopausis vajab tähelepanu ja uuringuid emaka limaskesta e endomeetriumi vähi välistamiseks. Kui pahaloomulisus ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitus?

Tere!
Juba paar aastat tunnen ennast hooti vaga halvasti (tavaliselt 2 nädalat aga viimane episood ei taha kuidagi lõppeda algas juuni lõpus): pulss kõrge, vererõhk samuti, pea käib ringi (ja on ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Synlabis tehtud analüüside alusel Teil kilpnäärme ületalitlust ei ole - talitlus on korras. Ei oska arvata, miks laborist endokrinoloogi poole pöörduda soovitati (tõenäoliselt väljastab Synlabis ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus

Tere!

Avastati uuringute tulemusel kilpnäärme ületalitlus.Endokrinoloogi vastuvõtul võeti süstlaproov millest tuvastati sõlmelisus ja vastus oli healoomuline.Ületalitluse vastu kirjutati Tiotill ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Radiojoodravi tehakse toksilise hulgisõlmelise struuma puhul eelkõige talitluse normaliseerimiseks. Ka sõlmed kilpnäärmes lähevad enamasti väiksemaks, kuid ei kao. Selle ületalitluse vormi ...

Loe edasi

Vaskspiraal

Tere.Soovin vaskspiraali lasta eemaldada,
Kas seda peab tegema sama arst kes spiraali paigaldas?
Aitäh.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 37-aastane

Kindlasti mitte, spiraali võib eemaldada iga arst, ämmaemand või õde.
Teame juhtumist, kus ka partner eemaldas spiraali. ...

Loe edasi

Rinna nibud.

Tere.
Kui normaalne ja millele võivad viidata, koguaeg kikkis ja kõvad olevad rinna nibud?

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Arva et see on normaalne, kui see ei põhjusta teile probleemi. Dr kadastik

Loe edasi

Sünnitus

TERE! 1 aasta ja 6kuud tagasi sünnitasin esimese lapse. Kui laps sai 1 aastaseks soovisime saada endale teist last aga siiani pole õnnestunud. Kas probleem võib olla esimeses lapses kes rinda võtab veel ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Teil on õigus: "Kas üldse saan rasestuda kui imestan last või pean ootama kuna laps võttab mõistuse pähe ja hakkab muud sööma. ...

Loe edasi

Toksoplasmoosi analüüsi vastus

Tere
Olen 31 nädalat rase ja lasin teha Toxoplasma gondii igG ja igM analüüsid. Kas olen varasemalt toksoplasmoosi põdenud ?

Tulemus ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Kahjuks on uuringut teostav labor jätnud oma tulemuse interpreteerimata ja vastus Toxoplasma gondii IgG kohta on jäetud ebamääraseks.
Kindlasti ei ole teil ägedat toksoplasmoosi ...

Loe edasi

Ebareguläärsed päevadeli peale 3. raseduse katkemist

Tere

Mul on olnud eelnevalt juba 3 raseduse katkemist ,kui 2. korral on peale kuuaegset pausi ilusti päevad hakanud ja regulaarsed.Nüüd peale kolmandat raseduse katkemist algasid päevad 34 ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, võimalik, et tekkinud tsüklihäire, kuna rasedusi mitu, mis katkesid. Sel juhul Primolut hea. Igaks juhul ikkagi oleks hea, kui saaks günekoloog Ultraheliga üle vaadata. Võimalik et seal on hoopis ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi