Õhk Autor: Argo Soon

Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi aineid) on elu võimalikkuse eelduseks: enamik maismaa elusorganisme tarvitab elutegevuseks õhus olevat hapnikku. 

Õhu füüsikalised omadused on temperatuur, niiskus, liikumiskiirus, rõhk ja ionisatsioon.

Õhutemperatuur on üks kliima keskseid näitajaid ning inimese soojaaistingu kujunemisel väga oluline tegur. Välisõhu temperatuur kõigub suuresti nii ööpäeva kui aasta lõikes, sõltudes aastaajast ja antud paiga geograafilisest asukohast. Välisõhu temperatuuri inimene ise mõjutada ei saa, sellega võib vaid mõnevõrra kohaneda. Inimese termoregulatsioon on küllaltki efektiivne ning ebasobivate temperatuuride negatiivse mõju eest saab inimene end kaitsta sobiva riietusega. Nii on inimene võimeline asustama maakeral piirkondi, kus õhutemperatuur on valdavalt pakaseline, küündides mitmekümne miinuskraadini, või ka alasid, kus soojakraade on pidevalt üle +30 °C. Äärmuslikes klimaatilistes oludes aitavad inimesel ellu jääda õige arhitektuuriga elamud ja muud hooned, samuti pidev arvestamine ilmastikuoludega. Lõunamaades välditakse väljas töötamist ja viibimist päikese käes päeva kõige palavamal ajal (keskpäev ja varajane pärastlõuna, nn siesta). Põhjapiirkondades välditakse väljas viibimist tugeva pakase korral. Meiegi koolilastel võib ette tulla külmapühasid – olukordi, kus laste tervise säästmiseks tuleb kool ära jätta.

Ruumiõhu stabiilset temperatuuri saab inimene suuresti ise mõjutada, kasutades kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid. Samuti aitab ruumiõhu temperatuuri säilitada soojusisolatsioon. Tubases keskkonnas eelistab inimene ühtlast temperatuuri. Arvatakse, et 90% inimeste eelistused on vahemikus 20–24 °C, mis võimaldab toas olla küllalt kerge riietusega. Aktiivse kehalise tegevuse korral toodab organism ohtralt soojust, mistõttu keskkond võib olla mõnevõrra jahedam.

Õhuniiskus väljendab veeauru sisaldust õhus. Seda kirjeldatakse peamiselt kas õhu absoluutse niiskusena (vee hulk grammides õhu mahuühiku (liiter, kuupmeeter) kohta) või õhu suhtelise niiskusena (protsent vee hulgast, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda). Füüsikaliselt on korrektsem nimetada õhu suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu suhtelise niiskuse mõiste leiab sagedast kasutust, sest just suhtelisest õhuniiskusest sõltub niiskuse ülekande määr õhu ja teiste keskkondade, sh elusorganismide vahel.

Inimese tervist mõjutab õhuniiskus (suhteline õhuniiskus) mitmel viisil. Seejuures peetakse inimese tervise ja ainevahetuse aspektist parimaks relatiivseks õhuniiskuseks 40–60%. Äärmuslikud niiskustingimused avaldavad otsest mõju nii inimesele kui ka keskkonnale. Niiskus mõjutab nii inimese soojusvahetust kui soojusaistinguid. Organismi jahutamisel on oluline osa higi aurumisel, viimase efektiivsus sõltub aga suuresti õhu relatiivsest niiskusest ehk õhu võimest täiendavalt vett siduda. 

Õhu liigne niiskus on arvestatav tubase keskkonna tervisemõjur, nimelt paljunevad siis rohkesti tolmulestad. Viimased on aga sagedased allergia, sh bronhiaalastma põhjustajad. Niiske õhk soodustab mõnevõrra ka bakterite ja hallitusseente kasvu, kuigi nende eluks on vajalik pigem niiskuse olemasolu materjalis, millel nad kasvavad.

Kuiv õhk avaldab otsest kuivatavat toimet limaskestadele, mis muutuvad valulikuks ning vastuvõtlikuks saasteainetele. Kuivast õhust tingitud limaskestade ärritusnähud on sagedased keskküttega hoonetes külmal aastaajal. Nina kinnisus või kihelus, kuivustunne suus ja kurgu ning hääle kähedus võivad kõik olla tingitud kuivast õhust. Ka silmade ärritus on tihti liiga kuiva õhu süü. 

Õhu liikumiskiirus mõjutab oluliselt inimese soojusvahetust ja soojusaistingut. Väheliikuva õhu või tuulevaikuse korral on ka äärmuslikud temperatuurid paremini talutavad kui tuulise ilmaga. Õhu liikumine ruumis sõltub suuresti atmosfääri seisundist hoone lähiümbruses. Õhu paneb hoones liikuma nii temperatuuride kui rõhkude erinevus hoone eri osades või selle naabruses, enamasti on põhjuseks välisõhu liikumine (tuul) ja päikesepaiste. Lisaks tingivad õhu liikumist hoones ventilatsiooniseadmed. Ka ahju küdemine suurendab õhu liikumist ruumis.

Õhurõhk on tingitud antud paiga kohal olevast õhumassist. Eesti aladel on õhurõhk enamasti vahemikus 730–770 mmHg ehk ligikaudu 970–1025 millibaari (mbar) ehk hektopaskalit (hPa) (1 mbar = 1 hPa). Õhurõhu kõikumine inimese alalises elupaigas ei põhjusta tervisehäireid. Siiski võib kiiresti muutuv õhurõhk tekitada mõningast ebamugavustunnet, eelkõige uimasust ja valutunnet kõrvades. Mõnede krooniliste haiguste (luu- ja liigesehaigused, bronhiaalastma jt) puhul suureneb tundlikkus õhurõhu ja selle muutuste suhtes.

Õhu elektriliste omaduste hulka kuulub õhuionisatsioon. Õhu koostisosised võivad olla iseenesest ebapüsivad ja õhus toimuvad ka keemilised reaktsioonid, mistõttu seal leidub pidevalt laenguga osakesi ehk ioone. Ioonide teket soodustavad ka mitmed füüsikalised nähtused, näiteks välk ja ioniseerivad kiirgused (ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus). Mõnede tähelepanekute kohaselt tunneb inimene end paremini, kui õhus on ülekaalus negatiivsed ioonid, ent sellise fenomeni olemus pole selge, sest arvestada tuleb ka ioonide keemilisi omadusi.

Vt ka kessoontõbi, külmumine ja külmakahjustused, sisekliima, terviseohud kõrgmäestikus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Rinnasuurendus operatsioon

Käisin ühes kliinikus rinnasuurendus operatsioonil.
Konsultatsioonis põhjalikult rääkisin mida soovin ja assistendiga saime teineteisest väga hästi aru. Mulle tehti ka 3D pilt millised mu rinnad ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere ! Kõikidele siin esitatud küsimustele peate vastused saama ikka Teid opereerinud kirurgilt seal kliinikus, kus Te operatsiooni teha lasite. Lugupidamisega, dr. Peep Pree

Loe edasi

Refluksia

Tere olen hädas oma söögitoru alumise klapiga.Otsin oma söögitorule abi.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Reflukshaiguse puhul (kui see on kindlasti reflukshaigus) on 2 võimalust. Kas võtta pidevalt mao happesust alandavaid rohtusid (Nexium, Omep, Gasec jt.) või minna operatsioonile. Operatsioonile tasub loota ...

Loe edasi

Mirena hormoonspiraal

Tere.
Olen 53 ja diagnoositud PAP Ascus. Kuna viimastel aastatel olid menstruatsioonid väga vererohked ja vahel ei tahtnud lõppeda, aga ainult vahel harva, isegi mitte kord aastas, nt viimase ca ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Kuna olete 53 aastane, siis on selge, et rasedusest hoiduma enam ei pea ja seetõttu olen arvamusel, et ESS-emakasisene rasedusvastane vahend alates 8.4.2019 ei ole parim ...

Loe edasi

10 aastat söömishäiret, pikaajaline äge buliimia

Tere,

Mul niikaua kui mäletan on olnud söömishäire, viimasel aastal väga äge bulimia kus õgimis/oksendamist tuleb päeva jooksul ette kuni 5 korda. Olen siiani kõike proovinud aga miski pole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatriahaiglas söömishäirete osakond,
homme kohe valvearsti vastuvõtule.
Haiglas saab adekvaatset ravi ordineerida.
Kohe vstuvõtule!
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Surin paremal pool peas ja keha erinevates kohtades

Tere.
Umbes kuu aega tagasi tundsin abaluude kohal sipelgaid jooksmas. Kord paremal ja kord vasakul pool. Konkreetel väikesel alal. Nüüd paar nädalat on lisandunud "sipelga jooksevad" tunne ka pähe, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kaela lihaspingest johtuva närviärritustega. Võiks lasta teha massazi kaelale, mis on valulik. Kui asi ei parane tuleks külastada perearsti - kaelapilt.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

seljavalu

Tere!
Seljvalu on olnud aastaid.
Perearst ei saada neuroloogi vastuvõtule.
Aasta tagasi sügisel hakkas valu tuharasse,reide ja l´jalga kiirgama.
Mai alguses õnnestus saada neuroloogi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Asi tundub olevat üsna komplitseeritud ja ilma läbivaatuseta ei saa täpset nõu anda. Soovitan siiski kanda käimisel tugevat nahkvööd - nagu tõstjatel tagant laiem ja eest kitsam. Pidev jalavalu eeldab ...

Loe edasi

küsimus seoses nägemisega

Tere,

Minul esineb küsimus seoses nägemishäirega.

Esmalt veidi taustinfot: On diagnoositud depressioon koos ärevushäirega, hetkel AD ei tarvita, sest annan lapsele rinda. Stressitase ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Kirjelduse järgi on Teil tundlik tasakaalu ja nägemissüsteem. Kontrastsed mustrid, mis ajavad virvendama, tõenäoliselt häirivad ka vilkuvad tuled või pimedas autoga sõitmine. Seda on sagedamini ...

Loe edasi

esemete liikumine silmanurgas

Tere,

Minul esineb küsimus seoses nägemishäirega.

Esmalt veidi taustinfot: On diagnoositud depressioon koos ärevushäirega, hetkel AD ei tarvita, sest annan lapsele rinda. Stressitase ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kuna uuringud ja läbivaatused on olnud korras, on tõenäoline kroonilisest ärevusest tingitud erinevad tundmused ja regulatsioonihäired. Kindlalt saab seda väita vaid siiski peale neuroloogilist läbivaatust.
Loe edasi

Tere

Tere mul päraku juurde tulnud selline asi punetav punn või mis ,üle nädala valus mis see olla võiks , kas ohtlik .Ette tänades

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu on hemorroidi põletikuga. Ohtlik ei ole. Soovitan pöörduda perearstile.

Loe edasi

Skifoneeria või mu haigus

Mu pea läheb imelikuks pahaks ,välljakannamatu tunne tuleb sisse,kardan et olen ohtlik inimene.peas seletamatu tunne ei anna aru mida teen.täiesti hulluse hoog tuleb sisse. Mis see on

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kes teie raviarst, kes seda sertraliini kirjutas?
Temaga ühendust, tema teie probleeme teab, teab millised rohud ja kuidas mõjunud.
Valvearst (Tallinnas) võtab igal tööpäeval vastu - kindlasti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi