Õhk Autor: Argo Soon

Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi aineid) on elu võimalikkuse eelduseks: enamik maismaa elusorganisme tarvitab elutegevuseks õhus olevat hapnikku. 

Õhu füüsikalised omadused on temperatuur, niiskus, liikumiskiirus, rõhk ja ionisatsioon.

Õhutemperatuur on üks kliima keskseid näitajaid ning inimese soojaaistingu kujunemisel väga oluline tegur. Välisõhu temperatuur kõigub suuresti nii ööpäeva kui aasta lõikes, sõltudes aastaajast ja antud paiga geograafilisest asukohast. Välisõhu temperatuuri inimene ise mõjutada ei saa, sellega võib vaid mõnevõrra kohaneda. Inimese termoregulatsioon on küllaltki efektiivne ning ebasobivate temperatuuride negatiivse mõju eest saab inimene end kaitsta sobiva riietusega. Nii on inimene võimeline asustama maakeral piirkondi, kus õhutemperatuur on valdavalt pakaseline, küündides mitmekümne miinuskraadini, või ka alasid, kus soojakraade on pidevalt üle +30 °C. Äärmuslikes klimaatilistes oludes aitavad inimesel ellu jääda õige arhitektuuriga elamud ja muud hooned, samuti pidev arvestamine ilmastikuoludega. Lõunamaades välditakse väljas töötamist ja viibimist päikese käes päeva kõige palavamal ajal (keskpäev ja varajane pärastlõuna, nn siesta). Põhjapiirkondades välditakse väljas viibimist tugeva pakase korral. Meiegi koolilastel võib ette tulla külmapühasid – olukordi, kus laste tervise säästmiseks tuleb kool ära jätta.

Ruumiõhu stabiilset temperatuuri saab inimene suuresti ise mõjutada, kasutades kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid. Samuti aitab ruumiõhu temperatuuri säilitada soojusisolatsioon. Tubases keskkonnas eelistab inimene ühtlast temperatuuri. Arvatakse, et 90% inimeste eelistused on vahemikus 20–24 °C, mis võimaldab toas olla küllalt kerge riietusega. Aktiivse kehalise tegevuse korral toodab organism ohtralt soojust, mistõttu keskkond võib olla mõnevõrra jahedam.

Õhuniiskus väljendab veeauru sisaldust õhus. Seda kirjeldatakse peamiselt kas õhu absoluutse niiskusena (vee hulk grammides õhu mahuühiku (liiter, kuupmeeter) kohta) või õhu suhtelise niiskusena (protsent vee hulgast, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda). Füüsikaliselt on korrektsem nimetada õhu suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu suhtelise niiskuse mõiste leiab sagedast kasutust, sest just suhtelisest õhuniiskusest sõltub niiskuse ülekande määr õhu ja teiste keskkondade, sh elusorganismide vahel.

Inimese tervist mõjutab õhuniiskus (suhteline õhuniiskus) mitmel viisil. Seejuures peetakse inimese tervise ja ainevahetuse aspektist parimaks relatiivseks õhuniiskuseks 40–60%. Äärmuslikud niiskustingimused avaldavad otsest mõju nii inimesele kui ka keskkonnale. Niiskus mõjutab nii inimese soojusvahetust kui soojusaistinguid. Organismi jahutamisel on oluline osa higi aurumisel, viimase efektiivsus sõltub aga suuresti õhu relatiivsest niiskusest ehk õhu võimest täiendavalt vett siduda. 

Õhu liigne niiskus on arvestatav tubase keskkonna tervisemõjur, nimelt paljunevad siis rohkesti tolmulestad. Viimased on aga sagedased allergia, sh bronhiaalastma põhjustajad. Niiske õhk soodustab mõnevõrra ka bakterite ja hallitusseente kasvu, kuigi nende eluks on vajalik pigem niiskuse olemasolu materjalis, millel nad kasvavad.

Kuiv õhk avaldab otsest kuivatavat toimet limaskestadele, mis muutuvad valulikuks ning vastuvõtlikuks saasteainetele. Kuivast õhust tingitud limaskestade ärritusnähud on sagedased keskküttega hoonetes külmal aastaajal. Nina kinnisus või kihelus, kuivustunne suus ja kurgu ning hääle kähedus võivad kõik olla tingitud kuivast õhust. Ka silmade ärritus on tihti liiga kuiva õhu süü. 

Õhu liikumiskiirus mõjutab oluliselt inimese soojusvahetust ja soojusaistingut. Väheliikuva õhu või tuulevaikuse korral on ka äärmuslikud temperatuurid paremini talutavad kui tuulise ilmaga. Õhu liikumine ruumis sõltub suuresti atmosfääri seisundist hoone lähiümbruses. Õhu paneb hoones liikuma nii temperatuuride kui rõhkude erinevus hoone eri osades või selle naabruses, enamasti on põhjuseks välisõhu liikumine (tuul) ja päikesepaiste. Lisaks tingivad õhu liikumist hoones ventilatsiooniseadmed. Ka ahju küdemine suurendab õhu liikumist ruumis.

Õhurõhk on tingitud antud paiga kohal olevast õhumassist. Eesti aladel on õhurõhk enamasti vahemikus 730–770 mmHg ehk ligikaudu 970–1025 millibaari (mbar) ehk hektopaskalit (hPa) (1 mbar = 1 hPa). Õhurõhu kõikumine inimese alalises elupaigas ei põhjusta tervisehäireid. Siiski võib kiiresti muutuv õhurõhk tekitada mõningast ebamugavustunnet, eelkõige uimasust ja valutunnet kõrvades. Mõnede krooniliste haiguste (luu- ja liigesehaigused, bronhiaalastma jt) puhul suureneb tundlikkus õhurõhu ja selle muutuste suhtes.

Õhu elektriliste omaduste hulka kuulub õhuionisatsioon. Õhu koostisosised võivad olla iseenesest ebapüsivad ja õhus toimuvad ka keemilised reaktsioonid, mistõttu seal leidub pidevalt laenguga osakesi ehk ioone. Ioonide teket soodustavad ka mitmed füüsikalised nähtused, näiteks välk ja ioniseerivad kiirgused (ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus). Mõnede tähelepanekute kohaselt tunneb inimene end paremini, kui õhus on ülekaalus negatiivsed ioonid, ent sellise fenomeni olemus pole selge, sest arvestada tuleb ka ioonide keemilisi omadusi.

Vt ka kessoontõbi, külmumine ja külmakahjustused, sisekliima, terviseohud kõrgmäestikus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Doxycycline Vitabalance 100mg ja eksootilise vilja "mangosteeni" koostoime

Mangosteen on eksootiline vili, mille kohta leidsin infot, et teda ei ole soovitav tarbida koos diabeediravimite vms verd vedeldavate ravimitega, kuna mangosteen mistahes kujul sissesüües ise vedeldab ...

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Doksütsükliin on antibiootikum mida tarvitatakse kasutusjuhendi ja arsti soovituste kohaselt.
Kasutusjuhendis konkreetselt mainimata koostoimeid/vastunäidustusi/kõrvaltoimeid ei ...

Loe edasi

Seksisoovi puudumine

Tere! Oleme olnud abielus 22 aastat ja nüüd väidab naine,et igasugune seksisoov on jäädavalt kadunud - põhjuseks üleminekuaastad (abikaasa vanus 52 a.)Kas see ongi lõplik tõde või on veel võimalik midagi ...

Lemme Haldre

Vastas dr Lemme Haldre

Tere
Üleminekuaastaid tajub iga naine erinevalt. Kui teie partneril on tugevad kuumahood, higistamine, depressioon või meeleolu kõikumised, siis mõjutab see ka seksisoovi. Nimetatud nähtude puhul ...

Loe edasi

Ravimid

Tere, küsimus on seoses sõbraga, kes on 27-aastane. Ta läks arsti juurde ning kirjutati välja antidepressant Coaxil. Algul ta võttis kolm korda päevas, kuid paar päeva hiljem võttis kolm tükki korraga. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Täiskasvanutele on soovitatavaks annuseks üks tablett (12,5 mg) 3 korda ööpäevas (hommikul, lõunal ja õhtul) enne sööki või selle ajal.
Olenevalt inimesest (kehakaal, probleemi olemus, tundlikkus ...

Loe edasi

Kas 3 kuuline AD kuur võib olla piisav?

Kas alati peab AD kuur olema just min 6 kuud? Millest see oleneb? Minu jaoks tähendab see, et aju saab liiga kaua aseainet ja saab sellest liiga sõltuvaks? Kui min 6 kuud aitab, siis miks inimesed ikka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelnevatest otsinguga minu ristkülik diagonaaliga raviprintsiip, s.o. arstirohu tähtsus ajateljel väheneb (üks ristküliku see tekkiv kolmnurk ju väheneb) kui harjutuste osakaal suureneb ja saavutab ...

Loe edasi

Närvilisus.

Tere,


Olen 42 a.naine.Kasvatan üksi 13 aastast poega.Umbes viimased 2 aastat olen väga närviline.Toon mõned näited,kui keegi tuleb mulle liiga lähedale,söömise hääled.Lahkusin isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegelege Lapsega - suur rõõm mõlemale.
Tehke koos pojaga ja ka üksi minu Palve esimest sammu (vt otsinguga eelnevast).
Võtke tööl asja Mänguliselt - nende roll Näitemängus on olla Luristaja, ...

Loe edasi

sterilisatsiooni taastamine

Tere olen 40 ja tegin 4,5 aastat tagasi sterilisatsiooni arvates et rohkem lapsi ei soovi aga nüüd on ikkagi see soov tagasi,olen uurinud et munajugasi annab taastada ,minul on joad läbilõigatud laproskoopi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Palun võtke minuga ühendust aivar.ehrenberg@kliinikum.ee, arutame.
terv,
AE

Loe edasi

Alkoholism

Olen suures mures oma täiskasvanud poja alkoholilembuse pärast.Ta ei suuda enam aastaid kaine olla üle 1-2 päeva.Palga mis ta mõnest töökohast saab vahetab kõik viinavastu.Tal on ka elukaaslane ja 5 aastane ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese tahtest olenematut ravi saab taotleda perearst või/ja psühhiaater
- kui on tõsine oht tema enda või lähedaste julgeolekule, tervisele või elule.
Kolmandik alkoholihaigeid soovib ise ...

Loe edasi

Tere kas tegu on hemorroidiga?

3 päeva tagasi tekkis päraku juurde moodustis.Mis valutab ja on ebamugav.Veritsust väga ei esine vaid siis kui paberiga tupsutada on paberil näha mõningaid vere täppe.Lisasin pildi ka.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist võiks olla hemorroidaaltromboosiga. Soovitan pöörduda perearstile. Ka apteegist võib abi küsida.

Loe edasi

Paremas käes valu

Tere. Olen paar korda kõvasti rusikas käega vastu lauda löönud ja nüüd on käsi kohati vägagi valus. Mis võib probleemiks olla kui parema käes väikese- ja nimetasõrme osas on valu? Lisasin kaasa ka pildi ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pilti kahjuks ei näe. Põhjuseks on trauma, võimalikud ka luulised vigastused. Kindlasti aga pehme koe muljumine/lömastus. Kõigepealt tuleks rahu anda. Kui sellega vaevused ei kao, siis pöörduda ortopeedi ...

Loe edasi

Lapse hingamine

Küsimus, et kas selline hingamine on normaalne, mida on just video lõpus kuulda.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selline üksik häälekas hingamine tundub olevat lihtsalt üks sügavam sissehingamine rõõmustamise või erutumise foonil. Kuna aga lapse nägu ja rindkere liikumist ega hingamismustrit ei ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi