Õhk Autor: Argo Soon

Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi aineid) on elu võimalikkuse eelduseks: enamik maismaa elusorganisme tarvitab elutegevuseks õhus olevat hapnikku. 

Õhu füüsikalised omadused on temperatuur, niiskus, liikumiskiirus, rõhk ja ionisatsioon.

Õhutemperatuur on üks kliima keskseid näitajaid ning inimese soojaaistingu kujunemisel väga oluline tegur. Välisõhu temperatuur kõigub suuresti nii ööpäeva kui aasta lõikes, sõltudes aastaajast ja antud paiga geograafilisest asukohast. Välisõhu temperatuuri inimene ise mõjutada ei saa, sellega võib vaid mõnevõrra kohaneda. Inimese termoregulatsioon on küllaltki efektiivne ning ebasobivate temperatuuride negatiivse mõju eest saab inimene end kaitsta sobiva riietusega. Nii on inimene võimeline asustama maakeral piirkondi, kus õhutemperatuur on valdavalt pakaseline, küündides mitmekümne miinuskraadini, või ka alasid, kus soojakraade on pidevalt üle +30 °C. Äärmuslikes klimaatilistes oludes aitavad inimesel ellu jääda õige arhitektuuriga elamud ja muud hooned, samuti pidev arvestamine ilmastikuoludega. Lõunamaades välditakse väljas töötamist ja viibimist päikese käes päeva kõige palavamal ajal (keskpäev ja varajane pärastlõuna, nn siesta). Põhjapiirkondades välditakse väljas viibimist tugeva pakase korral. Meiegi koolilastel võib ette tulla külmapühasid – olukordi, kus laste tervise säästmiseks tuleb kool ära jätta.

Ruumiõhu stabiilset temperatuuri saab inimene suuresti ise mõjutada, kasutades kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid. Samuti aitab ruumiõhu temperatuuri säilitada soojusisolatsioon. Tubases keskkonnas eelistab inimene ühtlast temperatuuri. Arvatakse, et 90% inimeste eelistused on vahemikus 20–24 °C, mis võimaldab toas olla küllalt kerge riietusega. Aktiivse kehalise tegevuse korral toodab organism ohtralt soojust, mistõttu keskkond võib olla mõnevõrra jahedam.

Õhuniiskus väljendab veeauru sisaldust õhus. Seda kirjeldatakse peamiselt kas õhu absoluutse niiskusena (vee hulk grammides õhu mahuühiku (liiter, kuupmeeter) kohta) või õhu suhtelise niiskusena (protsent vee hulgast, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda). Füüsikaliselt on korrektsem nimetada õhu suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu suhtelise niiskuse mõiste leiab sagedast kasutust, sest just suhtelisest õhuniiskusest sõltub niiskuse ülekande määr õhu ja teiste keskkondade, sh elusorganismide vahel.

Inimese tervist mõjutab õhuniiskus (suhteline õhuniiskus) mitmel viisil. Seejuures peetakse inimese tervise ja ainevahetuse aspektist parimaks relatiivseks õhuniiskuseks 40–60%. Äärmuslikud niiskustingimused avaldavad otsest mõju nii inimesele kui ka keskkonnale. Niiskus mõjutab nii inimese soojusvahetust kui soojusaistinguid. Organismi jahutamisel on oluline osa higi aurumisel, viimase efektiivsus sõltub aga suuresti õhu relatiivsest niiskusest ehk õhu võimest täiendavalt vett siduda. 

Õhu liigne niiskus on arvestatav tubase keskkonna tervisemõjur, nimelt paljunevad siis rohkesti tolmulestad. Viimased on aga sagedased allergia, sh bronhiaalastma põhjustajad. Niiske õhk soodustab mõnevõrra ka bakterite ja hallitusseente kasvu, kuigi nende eluks on vajalik pigem niiskuse olemasolu materjalis, millel nad kasvavad.

Kuiv õhk avaldab otsest kuivatavat toimet limaskestadele, mis muutuvad valulikuks ning vastuvõtlikuks saasteainetele. Kuivast õhust tingitud limaskestade ärritusnähud on sagedased keskküttega hoonetes külmal aastaajal. Nina kinnisus või kihelus, kuivustunne suus ja kurgu ning hääle kähedus võivad kõik olla tingitud kuivast õhust. Ka silmade ärritus on tihti liiga kuiva õhu süü. 

Õhu liikumiskiirus mõjutab oluliselt inimese soojusvahetust ja soojusaistingut. Väheliikuva õhu või tuulevaikuse korral on ka äärmuslikud temperatuurid paremini talutavad kui tuulise ilmaga. Õhu liikumine ruumis sõltub suuresti atmosfääri seisundist hoone lähiümbruses. Õhu paneb hoones liikuma nii temperatuuride kui rõhkude erinevus hoone eri osades või selle naabruses, enamasti on põhjuseks välisõhu liikumine (tuul) ja päikesepaiste. Lisaks tingivad õhu liikumist hoones ventilatsiooniseadmed. Ka ahju küdemine suurendab õhu liikumist ruumis.

Õhurõhk on tingitud antud paiga kohal olevast õhumassist. Eesti aladel on õhurõhk enamasti vahemikus 730–770 mmHg ehk ligikaudu 970–1025 millibaari (mbar) ehk hektopaskalit (hPa) (1 mbar = 1 hPa). Õhurõhu kõikumine inimese alalises elupaigas ei põhjusta tervisehäireid. Siiski võib kiiresti muutuv õhurõhk tekitada mõningast ebamugavustunnet, eelkõige uimasust ja valutunnet kõrvades. Mõnede krooniliste haiguste (luu- ja liigesehaigused, bronhiaalastma jt) puhul suureneb tundlikkus õhurõhu ja selle muutuste suhtes.

Õhu elektriliste omaduste hulka kuulub õhuionisatsioon. Õhu koostisosised võivad olla iseenesest ebapüsivad ja õhus toimuvad ka keemilised reaktsioonid, mistõttu seal leidub pidevalt laenguga osakesi ehk ioone. Ioonide teket soodustavad ka mitmed füüsikalised nähtused, näiteks välk ja ioniseerivad kiirgused (ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus). Mõnede tähelepanekute kohaselt tunneb inimene end paremini, kui õhus on ülekaalus negatiivsed ioonid, ent sellise fenomeni olemus pole selge, sest arvestada tuleb ka ioonide keemilisi omadusi.

Vt ka kessoontõbi, külmumine ja külmakahjustused, sisekliima, terviseohud kõrgmäestikus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Väikesed valged laigud jalgadel ja kätel.

Tere. Jalgadel ja kätel väikesed 1-3 mm suurused valged laigud. Ei ketenda ega sügele, ei ole ka kõrgemad, kuid neid on üsna palju ja tundub, et tuleb juured. Paistavad silma rohkem kui nahk on päevitunud. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalusi on mitu, valge kliiketendustõbi, laigpigmenditus ehk vitiliigo jm. Millega just täpselt on tegu, ei saa ma kuidagi ütelda. Võimalik, et päikese käes haiguskolle ei päevitu nii nagu ...

Loe edasi

Sügelus päraku piirkonnas

Tere

Hilistel õhtutundidel/öösel hakkab päraku ümbrus sügelema, sama olen täheldanud vahel ka siis kui olen sporti teinud v on tagumiku piirkond higine...ilmselt pärakupiirkond ei saa nö ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan soovitada perearsti külastust, piirkonna vaatlust, vajadusel uuringuid ja konsultatsioone ning muidugi ravi vastavalt leiule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kahin vasakus küljes

Tere. Juba selle aasta talvest olen kimpus tiheda , lahtise köhaga. Perearst on pidanud seda infektsiooniks ja kirjutanud mulle antibiootikume. Kuulates kuuleb ta kahinaid vasakus küljes täpselt rinnahoidja ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!
Pikaajaliseks köhaks loetakse köha, mis on järjest kestnud kauem kui 4 nädalat. Ja selle köha puhul on käsitlus hoopis teistsugune. Kindlasti on vaja teha lisauuringud: vereanalüüsid võimaliku ...

Loe edasi

Tsh madal

Tere. Tsh on 0,35(norm on 0,40-4.00). Ülejäänud kilpnäärme näidud normis. Eelmise aasta lõpus võetud analüüs näitas, et FT3 on natuke kõrge. Nüüd võetud vereanalüüsiga on ft 3 normis. Üldine enesetunne ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Enesetundele mõjuks ja ravida oleks vaja, kui TSH oleks madalam kui 0,1 mIU/l. Kliiniliselt ebaolulisi minimaalseid kõikumisi võrreldes normiga esineb aeg-ajalt igal inimesel. Köhatamist TSH ...

Loe edasi

Tabletiabort ja taastumine

Tere!
Olen 26 aastane. 2014.aastal olnud konisatsioon (vähieelne seisund, mäletamise mööda väga algne). Käinud kontrollis, siiani terve. 2018.aastal olin tihti hädas tupeseenega, sain ka ravi. Ilmselt ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Teie pikka kirja lugedes päris kurb lugu nii nooore naise kohta, aga nüüd tuleb teha uusim ja parim, et end tulevikus säästa.
Loe edasi

Hüübimisfaktorid

Tere

Pärast operatsiooni (mandlilõikus) avanes pikaajaline veritsus. Kiirabis ja perearstil tehtud analüüsid näitasid järgmist;
P-PT-INR – Protrombiini aeg- rahvusvaheline normitud suhe ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Pikenenud APTT võib viidata mitmetele probleemidele, ka teatavatele hüübimisfaktorite puudusele.
Kuna teil oli ka enne operatsiooni pikenenud APTT, samuti esines operatsiooni järgselt ...

Loe edasi

Mao sopistus kõhu vahelihasse,mis aitaks

Magu sopistanud kôhu vahelihasesse

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui valu on põhjustatud vahelihase songast, siis peaks abi olema nn. maokaitserohtudest. See on ka indikaator, et valu on just sellest põhjustatud.
Konservatiivsetest meetmetest tuleks proovida ...

Loe edasi

Menstruatsioon

Tere
Selline mure tekkinud,et menstruatsiooni ajal vere kogus on ülimalt väikene, praktiliselt puudub ja kestab võib-olla 3päeva. Ja seda juba aastaid ja järjest vähem on erutust. Olen sünnitanud ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere.

Madala hormoonisisaldusega pillide foonil muutub emaka limaskest õhukeseks ja menstruatsioon võib olla minimaalse veritsusega või ainult määrivalt. See on normaalne.
Kui teid häirib ...

Loe edasi

Peale sapipõie operatsiooni

Tere!4 päeva tagasi eemaldati sapipõis laparoskoopiliselt.Nüüd mitmes päev suu kuivab ja samas on ka kibe maitse suus.On see kuidagi seotud sapipõie operatsiooniga?toitun nagu soovitati-vähe ,lahjat ja ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellistes aistingutes midagi ebatavalist ei ole. Kui temperatuur on normis ja iga päevaga valu väheneb, siis tuleb anda organismile aega uue situatsiooniga kohaneda.

Loe edasi

7 kuune beebi tõmbleb uinudes

Tere!

Mul on mure seoses oma 7 kuuse tütrega. Nimelt on ta viimase nädala jooksul hakanud enne uinumist kummaliselt tõmblema. Lisan ka video, kus need tõmblused näha on. Sellise käitumisega ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et pole tegemist mingi haigusliku nähtusega, kuid video kahjuks minuni pole jõudnud.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi