Õhk Autor: Argo Soon

Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi aineid) on elu võimalikkuse eelduseks: enamik maismaa elusorganisme tarvitab elutegevuseks õhus olevat hapnikku. 

Õhu füüsikalised omadused on temperatuur, niiskus, liikumiskiirus, rõhk ja ionisatsioon.

Õhutemperatuur on üks kliima keskseid näitajaid ning inimese soojaaistingu kujunemisel väga oluline tegur. Välisõhu temperatuur kõigub suuresti nii ööpäeva kui aasta lõikes, sõltudes aastaajast ja antud paiga geograafilisest asukohast. Välisõhu temperatuuri inimene ise mõjutada ei saa, sellega võib vaid mõnevõrra kohaneda. Inimese termoregulatsioon on küllaltki efektiivne ning ebasobivate temperatuuride negatiivse mõju eest saab inimene end kaitsta sobiva riietusega. Nii on inimene võimeline asustama maakeral piirkondi, kus õhutemperatuur on valdavalt pakaseline, küündides mitmekümne miinuskraadini, või ka alasid, kus soojakraade on pidevalt üle +30 °C. Äärmuslikes klimaatilistes oludes aitavad inimesel ellu jääda õige arhitektuuriga elamud ja muud hooned, samuti pidev arvestamine ilmastikuoludega. Lõunamaades välditakse väljas töötamist ja viibimist päikese käes päeva kõige palavamal ajal (keskpäev ja varajane pärastlõuna, nn siesta). Põhjapiirkondades välditakse väljas viibimist tugeva pakase korral. Meiegi koolilastel võib ette tulla külmapühasid – olukordi, kus laste tervise säästmiseks tuleb kool ära jätta.

Ruumiõhu stabiilset temperatuuri saab inimene suuresti ise mõjutada, kasutades kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid. Samuti aitab ruumiõhu temperatuuri säilitada soojusisolatsioon. Tubases keskkonnas eelistab inimene ühtlast temperatuuri. Arvatakse, et 90% inimeste eelistused on vahemikus 20–24 °C, mis võimaldab toas olla küllalt kerge riietusega. Aktiivse kehalise tegevuse korral toodab organism ohtralt soojust, mistõttu keskkond võib olla mõnevõrra jahedam.

Õhuniiskus väljendab veeauru sisaldust õhus. Seda kirjeldatakse peamiselt kas õhu absoluutse niiskusena (vee hulk grammides õhu mahuühiku (liiter, kuupmeeter) kohta) või õhu suhtelise niiskusena (protsent vee hulgast, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda). Füüsikaliselt on korrektsem nimetada õhu suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu suhtelise niiskuse mõiste leiab sagedast kasutust, sest just suhtelisest õhuniiskusest sõltub niiskuse ülekande määr õhu ja teiste keskkondade, sh elusorganismide vahel.

Inimese tervist mõjutab õhuniiskus (suhteline õhuniiskus) mitmel viisil. Seejuures peetakse inimese tervise ja ainevahetuse aspektist parimaks relatiivseks õhuniiskuseks 40–60%. Äärmuslikud niiskustingimused avaldavad otsest mõju nii inimesele kui ka keskkonnale. Niiskus mõjutab nii inimese soojusvahetust kui soojusaistinguid. Organismi jahutamisel on oluline osa higi aurumisel, viimase efektiivsus sõltub aga suuresti õhu relatiivsest niiskusest ehk õhu võimest täiendavalt vett siduda. 

Õhu liigne niiskus on arvestatav tubase keskkonna tervisemõjur, nimelt paljunevad siis rohkesti tolmulestad. Viimased on aga sagedased allergia, sh bronhiaalastma põhjustajad. Niiske õhk soodustab mõnevõrra ka bakterite ja hallitusseente kasvu, kuigi nende eluks on vajalik pigem niiskuse olemasolu materjalis, millel nad kasvavad.

Kuiv õhk avaldab otsest kuivatavat toimet limaskestadele, mis muutuvad valulikuks ning vastuvõtlikuks saasteainetele. Kuivast õhust tingitud limaskestade ärritusnähud on sagedased keskküttega hoonetes külmal aastaajal. Nina kinnisus või kihelus, kuivustunne suus ja kurgu ning hääle kähedus võivad kõik olla tingitud kuivast õhust. Ka silmade ärritus on tihti liiga kuiva õhu süü. 

Õhu liikumiskiirus mõjutab oluliselt inimese soojusvahetust ja soojusaistingut. Väheliikuva õhu või tuulevaikuse korral on ka äärmuslikud temperatuurid paremini talutavad kui tuulise ilmaga. Õhu liikumine ruumis sõltub suuresti atmosfääri seisundist hoone lähiümbruses. Õhu paneb hoones liikuma nii temperatuuride kui rõhkude erinevus hoone eri osades või selle naabruses, enamasti on põhjuseks välisõhu liikumine (tuul) ja päikesepaiste. Lisaks tingivad õhu liikumist hoones ventilatsiooniseadmed. Ka ahju küdemine suurendab õhu liikumist ruumis.

Õhurõhk on tingitud antud paiga kohal olevast õhumassist. Eesti aladel on õhurõhk enamasti vahemikus 730–770 mmHg ehk ligikaudu 970–1025 millibaari (mbar) ehk hektopaskalit (hPa) (1 mbar = 1 hPa). Õhurõhu kõikumine inimese alalises elupaigas ei põhjusta tervisehäireid. Siiski võib kiiresti muutuv õhurõhk tekitada mõningast ebamugavustunnet, eelkõige uimasust ja valutunnet kõrvades. Mõnede krooniliste haiguste (luu- ja liigesehaigused, bronhiaalastma jt) puhul suureneb tundlikkus õhurõhu ja selle muutuste suhtes.

Õhu elektriliste omaduste hulka kuulub õhuionisatsioon. Õhu koostisosised võivad olla iseenesest ebapüsivad ja õhus toimuvad ka keemilised reaktsioonid, mistõttu seal leidub pidevalt laenguga osakesi ehk ioone. Ioonide teket soodustavad ka mitmed füüsikalised nähtused, näiteks välk ja ioniseerivad kiirgused (ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus). Mõnede tähelepanekute kohaselt tunneb inimene end paremini, kui õhus on ülekaalus negatiivsed ioonid, ent sellise fenomeni olemus pole selge, sest arvestada tuleb ka ioonide keemilisi omadusi.

Vt ka kessoontõbi, külmumine ja külmakahjustused, sisekliima, terviseohud kõrgmäestikus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

TSH analüüs

Tere!

Mul jookseb kuues raseduse nädal ja TSH analüüs näitas 2,7 mlU/l.
Perearti sõnul see on normi piires ja saatekirja endokrinoloogi juuurde pole vaja, internetis leidsin et piirnorm ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui Teil ei ole kilpnäärmehaigust ja Te ei saa kilpnäärme osas mingit ravi, võib TSH väärtusega rahule jääda. TSH vahemik 1-2,5 mIU/l on eesmärkväärtus kilpnäärme alatalitluse tõttu asendusravi ...

Loe edasi

väikese varba luu murd

Minu vasema jala väikese varba liigese luumurd oli seevõrd paha et see operatsiooni käigus liideti titaanplaadi ja 4 kruviga. Op oli 8.12.17
kips võeti maha 11.01.18 jalg oli väga paistes ja tarvitasin ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Selle küsimusega peaksite pöörduma Teid opereerinud ortopeedi poole.Ei tea trauma mehhanismi, kuidas operatsioon läbi viidi ja kuidas on fragmentide seis. Mul on raske isegi aru saada, mida Teil opereeriti ...

Loe edasi

Suhteprobleemid

Detsembris sai elukaaslasega koos oldud seitse ja pool aastat ja ka siis otsustasime lahku minna. Meil on kolm ühist last.

Olime lahus paar nädalat ning siis otsustasime, et proovime uuesti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millega tema pereelu toetab - kas Esivanemate suur pärandus või on ka Lapse eest kodus, kellele süüa teha ja "mähkmeid" pesta.
Kui tal haigus - vaja ravida, kui haigust ei - siis kohe tööle.
Loe edasi

Järsku alanud igapäevane peavalu

Tere. Viimased nädal aega hakkab eranditult iga päev mõni tund peale ärkamist paremal otsmikusagaras tugev peavalu, mis kiirgab ka silma. Valuvaigisti ( ibustar) leevendab sümptomid mõneks tunniks, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
uue tekinud peavalu põhjuste hindamiseks on esmalt vaja hinnata kui palju nad meenutavad varasemalt esinenud peavalusid. Kui nad on sarnased, aga on lihtsalt pikem hoog või peavalude sagenemine, ...

Loe edasi

Polütsüstilised munasarjad

Tere, mul on kaks last (8 ja 4). Nyyd oleks soov saada kolmas, aasta oleme proovinud, aga ei midagi. Tsykkel oli alguses suht regulaarne, aga viimasel ajal venib väga pikaks, juba 35 pæeva ja rohkemgi. ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist.
duphastoni alustamine 10. tsükli päevast on ebatüüpiline. Ei oska põhjendada, kuidas selline lähenemine võiks rasestumist soodustada.
Korduv drillimine võiks jääda varuvariandiks. ...

Loe edasi

rasvkoe kasvaja

tervist pidevalt tekib kaenla alla selline suur paise mida on korduvalt lõigatuud aga ika ja jälle tuleb se tagasi ja aina valusam se on ei suuda neid valusiid enam taluda viimati kui selle jamaga arstile ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

See ei ole mitte rasvkasvaja vaid ilmselt hidradeniit - higinäärmete põletik. Mitu korda päevas pesta tuleb sõltub sellest, mis tööd inimene teeb, kui soe ilm on jne. Ainult pesemisega sellest haigusest ...

Loe edasi

valu päraku ja munandite vahelisel alal.

Tere,
Mure selline, et kuskil 2päeva tagasi ärgates tundsin kerget valu päraku juures ja katsudes oli tunda ka veidi nagu mingit moodustist seespool. Esimesel päeval ei pööranud väga tähelepanu, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Peaksite pöörduma perearsti poole. Ainult kirjelduse järgi diagnoosida pole võimalik - vajalik näha ja katsuda. Tegu võib olla pärasoole ümbruse põletiku ehk paraproktiidiga.

Loe edasi

Tujude kõikumine

Tere, mul on selline probleem, et tujus vahetuvad väga tihti (4-6× päevas). Aga tasapisi hakkab juba närvidele käima see tiksumine eufooria ja masenduse vahel. Ise ka enam täpselt aru ei saa, mis asi ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil tujud lainetavad, aga nad peavad adekvaatsed olema ja siis nn normi piiridesse jääma.
Kui stressi rohkelt või üleväsimus, siis tulevadki nn kõrvalekalded.
Prioriteedid paika, kogu ...

Loe edasi

Kas psühhiaatriline, neuroloogiline või tundmatu probleem?

Vabandage ma tean, et Te olete väga kuulus ja hea arst. Vaadake, mul jäi eelmise aasta sügisel toit kurku või söögitorusse kinni ja perearst saats LOR arsti juurde, kes saatis mind neelamisuuringule(novembris)- ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tarvitate psühhiaatrilisi ravimeid. Seega esimene vestlus ja koostöö oma psühhiaatriga, et rohtude osas või nende annuse osas vajadusel korrektiive teha.
Organismi sisemist tasakaalu ja lihaspingete ...

Loe edasi

Aegajalt põlves terav valu ning sirgeks ei saa panna

Umbes aasta tagasi esines esimest korda trepist käies. Süpmtomiks siis vasakusse põlve lööb suvalisel hetkel terav valu umbes minutiks, seejärel kõik korras. Sirgeks ei kannata valu tõttu põlve panna. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Sellised sümptomid võivad olla meniski vigastuse korral. Peaksite pöörduma ortopeedi poole - vajalik perearsti saatekiri.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi