Õhk Autor: Argo Soon

Õhk on gaaside segu, millest koosneb Maa atmosfäär ehk õhkkond. Maa atmosfääri õhu koostis (78,08% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,03% süsinikdioksiidi ning vähemal hulgal teisi gaasilisi aineid) on elu võimalikkuse eelduseks: enamik maismaa elusorganisme tarvitab elutegevuseks õhus olevat hapnikku. 

Õhu füüsikalised omadused on temperatuur, niiskus, liikumiskiirus, rõhk ja ionisatsioon.

Õhutemperatuur on üks kliima keskseid näitajaid ning inimese soojaaistingu kujunemisel väga oluline tegur. Välisõhu temperatuur kõigub suuresti nii ööpäeva kui aasta lõikes, sõltudes aastaajast ja antud paiga geograafilisest asukohast. Välisõhu temperatuuri inimene ise mõjutada ei saa, sellega võib vaid mõnevõrra kohaneda. Inimese termoregulatsioon on küllaltki efektiivne ning ebasobivate temperatuuride negatiivse mõju eest saab inimene end kaitsta sobiva riietusega. Nii on inimene võimeline asustama maakeral piirkondi, kus õhutemperatuur on valdavalt pakaseline, küündides mitmekümne miinuskraadini, või ka alasid, kus soojakraade on pidevalt üle +30 °C. Äärmuslikes klimaatilistes oludes aitavad inimesel ellu jääda õige arhitektuuriga elamud ja muud hooned, samuti pidev arvestamine ilmastikuoludega. Lõunamaades välditakse väljas töötamist ja viibimist päikese käes päeva kõige palavamal ajal (keskpäev ja varajane pärastlõuna, nn siesta). Põhjapiirkondades välditakse väljas viibimist tugeva pakase korral. Meiegi koolilastel võib ette tulla külmapühasid – olukordi, kus laste tervise säästmiseks tuleb kool ära jätta.

Ruumiõhu stabiilset temperatuuri saab inimene suuresti ise mõjutada, kasutades kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid. Samuti aitab ruumiõhu temperatuuri säilitada soojusisolatsioon. Tubases keskkonnas eelistab inimene ühtlast temperatuuri. Arvatakse, et 90% inimeste eelistused on vahemikus 20–24 °C, mis võimaldab toas olla küllalt kerge riietusega. Aktiivse kehalise tegevuse korral toodab organism ohtralt soojust, mistõttu keskkond võib olla mõnevõrra jahedam.

Õhuniiskus väljendab veeauru sisaldust õhus. Seda kirjeldatakse peamiselt kas õhu absoluutse niiskusena (vee hulk grammides õhu mahuühiku (liiter, kuupmeeter) kohta) või õhu suhtelise niiskusena (protsent vee hulgast, mida õhk suudab antud temperatuuril siduda). Füüsikaliselt on korrektsem nimetada õhu suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. Õhu suhtelise niiskuse mõiste leiab sagedast kasutust, sest just suhtelisest õhuniiskusest sõltub niiskuse ülekande määr õhu ja teiste keskkondade, sh elusorganismide vahel.

Inimese tervist mõjutab õhuniiskus (suhteline õhuniiskus) mitmel viisil. Seejuures peetakse inimese tervise ja ainevahetuse aspektist parimaks relatiivseks õhuniiskuseks 40–60%. Äärmuslikud niiskustingimused avaldavad otsest mõju nii inimesele kui ka keskkonnale. Niiskus mõjutab nii inimese soojusvahetust kui soojusaistinguid. Organismi jahutamisel on oluline osa higi aurumisel, viimase efektiivsus sõltub aga suuresti õhu relatiivsest niiskusest ehk õhu võimest täiendavalt vett siduda. 

Õhu liigne niiskus on arvestatav tubase keskkonna tervisemõjur, nimelt paljunevad siis rohkesti tolmulestad. Viimased on aga sagedased allergia, sh bronhiaalastma põhjustajad. Niiske õhk soodustab mõnevõrra ka bakterite ja hallitusseente kasvu, kuigi nende eluks on vajalik pigem niiskuse olemasolu materjalis, millel nad kasvavad.

Kuiv õhk avaldab otsest kuivatavat toimet limaskestadele, mis muutuvad valulikuks ning vastuvõtlikuks saasteainetele. Kuivast õhust tingitud limaskestade ärritusnähud on sagedased keskküttega hoonetes külmal aastaajal. Nina kinnisus või kihelus, kuivustunne suus ja kurgu ning hääle kähedus võivad kõik olla tingitud kuivast õhust. Ka silmade ärritus on tihti liiga kuiva õhu süü. 

Õhu liikumiskiirus mõjutab oluliselt inimese soojusvahetust ja soojusaistingut. Väheliikuva õhu või tuulevaikuse korral on ka äärmuslikud temperatuurid paremini talutavad kui tuulise ilmaga. Õhu liikumine ruumis sõltub suuresti atmosfääri seisundist hoone lähiümbruses. Õhu paneb hoones liikuma nii temperatuuride kui rõhkude erinevus hoone eri osades või selle naabruses, enamasti on põhjuseks välisõhu liikumine (tuul) ja päikesepaiste. Lisaks tingivad õhu liikumist hoones ventilatsiooniseadmed. Ka ahju küdemine suurendab õhu liikumist ruumis.

Õhurõhk on tingitud antud paiga kohal olevast õhumassist. Eesti aladel on õhurõhk enamasti vahemikus 730–770 mmHg ehk ligikaudu 970–1025 millibaari (mbar) ehk hektopaskalit (hPa) (1 mbar = 1 hPa). Õhurõhu kõikumine inimese alalises elupaigas ei põhjusta tervisehäireid. Siiski võib kiiresti muutuv õhurõhk tekitada mõningast ebamugavustunnet, eelkõige uimasust ja valutunnet kõrvades. Mõnede krooniliste haiguste (luu- ja liigesehaigused, bronhiaalastma jt) puhul suureneb tundlikkus õhurõhu ja selle muutuste suhtes.

Õhu elektriliste omaduste hulka kuulub õhuionisatsioon. Õhu koostisosised võivad olla iseenesest ebapüsivad ja õhus toimuvad ka keemilised reaktsioonid, mistõttu seal leidub pidevalt laenguga osakesi ehk ioone. Ioonide teket soodustavad ka mitmed füüsikalised nähtused, näiteks välk ja ioniseerivad kiirgused (ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus). Mõnede tähelepanekute kohaselt tunneb inimene end paremini, kui õhus on ülekaalus negatiivsed ioonid, ent sellise fenomeni olemus pole selge, sest arvestada tuleb ka ioonide keemilisi omadusi.

Vt ka kessoontõbi, külmumine ja külmakahjustused, sisekliima, terviseohud kõrgmäestikus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Valus istuda

Umbes pool aastat tagasi panin tähele et pikemat aega istudes hakkas valus. Selline tunne, et tagumik ( istmik) jääb kangeks. Käija joosta ei ole probleme kuid umbes 5 minutit saan istuda kõvemal toolil ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna Te ei täpsusta, kus valu tekib, ei oska arvata millega võib tegu olla. Probleem võib olla lülisambas, närvides , pärasooles. Peaksite end näitama perearstile, tema korraldab siis uuringud ja vajadusel ...

Loe edasi

Muhk rindkerel

Tere doktor. Avastasin paar kuud tagasi parempoolselt rindkerelt (roietelt) mügariku, mis valu ei tee, ega liigu ja katsudes tundub mulle natuke, et mu parempoolsed roided on üldse väheke eespool, kui ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Lamamisest selline asi kindlasti pole. Asi vajaks uuringuid - esmalt röntgenit ja ka UH. Siis saab ka öelda, palju asi muretsemiseks põhjust annab.

Loe edasi

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Rasestumine ja menses.

Tere!
Minu esimesest sünnitusest on möödas aasta,rinnaga toitmise lõpetasin poolteist kuud tagasi.Vahepeal olid päevad augustis vähese verega 7 päeva ja nūūd olid oktoobris väga vererohke 7 päeva.Ja ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,

kirja lugedes tundub olukord olevat normi piires. Kuna sünnitusest on möödas vaid aasta ja rinnaga toitmise lõpetasite hiljuti, siis saategi märkida üles menstruatsioonide ...

Loe edasi

Valulik jalg

Tere doktor!

Mure ajalugu pole eriti pikk, kuid siiski. Umbes kaks kuud tagasi väänasin kergelt vasakut jalga. Hommikuti oli valus nii kaua, kui läksin voodi juurest WC-sse. Valu oli jalalaba ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Trauma puhul vigastust olematuks ei tee ja iga trauma paranemine tahab aega. Kui rö-pilt oli korras, siis on tegu sidemete liigeskapsli venituse/rebendiga. Kui käimine põhjustab valu, siis võiks jalale ...

Loe edasi

Sünnimärk?

Tere!

Mul selline mure,et pigistasin kusagil 2-3 nädalat tagasi otsaesist.
Järsku vaatasin et mingi ilmelik kühm hakkab selle pigistatud kohale kasvama...läksin arstile ja ta väitis,et ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Soolatüügas on HPV viiruse poolt põhjustatud nahamoodustis. Vistriku pigistamisel võib viirus kergemini nahka pääseda ja nakkust põhjustada.
Ma täpselt ei tea, missugust geeli Te kasutasite, ...

Loe edasi

Ei oska enam kuskile pöörduda

Tere,

Kahtlustan,et minu kilpnäärmega võib olla midagi korrast ära.
Loodan, et väga segaselt ei seleta ning ehk oskate mind kuidagi aidata :)

Mulle on pikemat aega juba ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kui Teie näete kõri seinal täppe, peaks ka perearst neid nägema. Ma soovitan teil neid koos vaadata. Võib-olla polegi need haiguslikud. Kui aga on tegemist näiteks tonisilliidiga (mädase mandlipõletikuga), ...

Loe edasi

Põlveõndlas valu

Tere, mul on kaebus. Nimelt mul on vasakus põlveõndlas valu. Kõndida on valus ja vahepeal nagu naksuks ja tõmbab põlve nõrgaks. Varem oli parema jalaga sama moodi aga nüüd pool tükk aega olnud. Õnnal hakkab ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Vajaksite ortopeedi abi. Selle saamiseks tuleks aga alustada perearstist, kellelt võtta suunamine.

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

Peetunud rasedus

Tere!
Soovitage palun, kas tasub mul veel midagi oodata või pean kiiremas korras puhastusele minna?
Olen 32a.vana. 2 rasedust lõppenud sünnitustega (esimesel oli suur verekaotus, ise sünnitused ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, teil kindlasti peetunud rasedus, kuna rasedushormoon eiole tõusnud normaalselt.. Teil hormoonanalüüs tehtud üle 2 nädala vahega ja selles ajavahemikus minimaalne HCG tõus viitab peetunud rasedusele. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi