Kogelus Autor: Karl Karlep

Kogelus on kõne voolavuse ehk ladususe häire. Kõne tempot ja rütmi moonutavad toonilised (tt…tuli) või kloonilised (ko…ko… koju) kramplikud liigutused hääldamist, hääle teket või kõnehingamist korraldavates lihastes. Kõnes avaldub see häälikute, silpide või sõnade kordustena, venitustena ja takerdumistena (m…una). Põhjuseks peetakse lihaste lähteasendit ettevalmistavate närviimpulsside hilinemist, mille tõttu kõneloomemehhanism “murdub” hääldamisvalmiduse etapil. Mitmete neuroloogiliste uuringute tulemused on osutanud parema ja vasaku ajupoolkera puudulikule koostööle kogeluse korral. Kogelus võib esineda nii hea vaimse arenguga kui ka vaimse alaarenguga lastel, samuti alakõne ja häälduspuude korral.

Kogelus on valdavalt funktsionaalne (talitluslik)

hälve. Sel juhul on iseloomulik kramplike liigutuste sageduse ja kestuse sõltuvus suhtlemissituatsioonist ning väljundi keerukusest. Kogelus kujuneb kõige sagedamini

3–4-aastaselt, kuid võib tekkida ka varem või hiljem, näiteks kooliminekul. Kulg on sageli laineline, võib ette tulla kogeluse taasteke pärast edukat ravi. Mõju võivad avaldada ilm, kogeleja tervis, suhtluskeskkond. Harvem esineva orgaanilise kogeluse põhjuseks on ajukahjustus. Sel juhul on kogelus püsiv, ei sõltu situatsioonist.

Funktsionaalse kogeluse tekkepõhjusteks võivad olla mitmed bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid: pärilikkus, neurootilised häired, autonoomse närvisüsteemi labiilsus, kehalise arengu pidurdatus, positiivsete emotsioonide vähesus, täiskasvanute suur nõudlikkus lapse suhtes. Mõnikord vallandavad kogeluse näiteks psüühilised traumad, organismi nõrgestavad üldhaigused, kogeleva partneri imiteerimine, elamistingimuste järsk muutus, tülid perekonnas jm. Edaspidi mõjutab lapse isiksuse arengut juba teadmine kõnetakistuse olemasolust ja sellele reageerimine. Kujuneb kogeluskäitumine: püütakse hoiduda suhtlemisest, välditakse mõnd sõna (sageli sulghäälikutega algavaid sõnu), langeb enesehinnang, tekib kõnehirm, kasutatakse mitmesuguseid rituaalseid kaasliigutusi ja lisasõnu, näiteks jaa-jaa, nii-nii. Noorukieas on raskendatud suhete loomine, elukutse valik jms.

Kogeluse ilmnemisel soovitatakse lapsevanematel mitte juhtida lapse tähelepanu kõnetakistusele, kõnelda temaga rahulikult ja mõneti aeglasemalt, võimaluse piires vältida stressi põhjustavaid situatsioone, tugevdada lapse tervist (viibida looduses, kinni pidada kindlast päevakavast). Vajalik on konsulteerida neuroloogi ja logopeediga. Kui laps käib lasteaias või koolis, tuleb pedagooge teavitada sellest, millised olukorrad võivad kogeluse esile kutsuda.

Täiskasvanueas sõltub kogeluse ravi tulemus kõige enam inimesest endast. Alati on võimalik õppida kasutama kogelust vältivaid või vähendavaid kõnetehnikaid ja suhtlemisstrateegiaid. Kogeluse ravi korraldavad logopeedid, vajaduse korral sekkuvad ka psühholoogid ja arstid.

Nõuanded sel teemal

Epilepsia

Epilepsia hood ei allu ravile

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Generaliseeunud Idiopaatiline Epilepsia on tavaliselt healoomulise kuluga. Tõhusaim ravim hoogude tõkestamiseks ongi Valproehape (Orfiril) - mis aga raseduse korral on lootele suureks ohuks. Et anda soovitusi ...

Loe edasi

SÕRMEDE SUREMINE

Tere. algas sõrmede suremisest , algul, aasta tagasi, mõningad pisted sõrmedes. Tänasel päeval pea kõik sõrmed, päeval isegi rohkem kui öösel, eraldi randmed ega küünarnukid ega kael või õlad ei valuta. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tavaliselt on põhjuseks kitsas randmekanal kus käenärvid saavad pigistada. Vanmas eas esineb aga ka teisi kroonilisi haigusi mis põhjustavad sõrmede suremist. Kui randmelangeti pidev kandmine asja ei paranda ...

Loe edasi

Pidev seljavalu ja liigeste valulikkus

Mis ravi või uuringut oleks vaja teha seljast rõntken tehtud puusast seal on 2 ja 3 astme kulunud .kuid mitte nii et oleks liigest vahetada .selg ei lase korralikult kõndida ,jalad nagu ei kanna.seista ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Puusapilt selgroolüisid ei näita. Et valude olemust selgitada on vajalikud rö ülesvõtted nimmelülidest ja neuroloogi läbivaatus. Ainult valuvagistid asja ei lahenda , tavaliselt on abiks füsioterapeudi ...

Loe edasi

Valud, deressioon jne

Tere

​Pöördun Teie poole, et leida sobiv lahendus pikaajalisele tervisemurele. Minu haiguslugu on liitpõhjustega ning tavapärane antidepressantravi on osutunud talumatuks.
​Haigusloo ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ei oma kogemusi guanfatsiiniravis. Soovitan pöörduda psühhiaatrite poole.

Dr. Ain Pajps
Neurodiagnostika

Loe edasi

Krambid

Tere
Mul on selline mure, et on pidevalt krambid terves kehas. Oli operatsioon 2023 aastal tagasi, healoomulise kasvaja eemaldamiseks. Puusaliigese endiproteesimine oli ka 2021 aastal. Töö on istuva ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Krampide põhjuseid on palju alates mitmetest ainevahetushäiretest ja lõpetades närvikahjustustega. Et ravi toimiks on vajalik selgitada põhjus. Pidage nõu perearstiga kes vajadusel suunab spetsialisti ...

Loe edasi

Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus

Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...

Loe edasi

Surumistunne/kõrvavalu

Tere!
2a tagasi-Mure algas kõrvade valuga, LOR-il käidud kõrvad korras, MRT korras.Enam ei teagi, kas kõrvad valutavad või on selline rõhumistunne.Nüüd 2kuud tagasi lisandus surumistunne silmakoobaste ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Rõhumistunne peas viitab kroonilisele ärevushäirele. Soovitan neuroloogi vastuvõttu.

Dr. Ain pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Pärast näonärvi halvatust

3 kuud tagasi oli mul näo vasakul poolel belly halvatus ( vist üsna kergel kujul). Tundub, et kõik on müoterapeudi abiga taastunud, aga nüüd
näo samal poolel igapävaselt suu ja nina ümbruses nagu

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Sipelgad halvatud näopoolel ei kuulu Belli halvatuse juurde. Asja hindamiseks on vajalik neuroloogi läbivaatus.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6748591

Loe edasi

Depersonalisatsioon , depressioon

Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.

Loe edasi

9.aastane kardab magama jääda, ärevus.

9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi