Kogelus Autor: Karl Karlep

Kogelus on kõne voolavuse ehk ladususe häire. Kõne tempot ja rütmi moonutavad toonilised (tt…tuli) või kloonilised (ko…ko… koju) kramplikud liigutused hääldamist, hääle teket või kõnehingamist korraldavates lihastes. Kõnes avaldub see häälikute, silpide või sõnade kordustena, venitustena ja takerdumistena (m…una). Põhjuseks peetakse lihaste lähteasendit ettevalmistavate närviimpulsside hilinemist, mille tõttu kõneloomemehhanism “murdub” hääldamisvalmiduse etapil. Mitmete neuroloogiliste uuringute tulemused on osutanud parema ja vasaku ajupoolkera puudulikule koostööle kogeluse korral. Kogelus võib esineda nii hea vaimse arenguga kui ka vaimse alaarenguga lastel, samuti alakõne ja häälduspuude korral.

Kogelus on valdavalt funktsionaalne (talitluslik)

hälve. Sel juhul on iseloomulik kramplike liigutuste sageduse ja kestuse sõltuvus suhtlemissituatsioonist ning väljundi keerukusest. Kogelus kujuneb kõige sagedamini

3–4-aastaselt, kuid võib tekkida ka varem või hiljem, näiteks kooliminekul. Kulg on sageli laineline, võib ette tulla kogeluse taasteke pärast edukat ravi. Mõju võivad avaldada ilm, kogeleja tervis, suhtluskeskkond. Harvem esineva orgaanilise kogeluse põhjuseks on ajukahjustus. Sel juhul on kogelus püsiv, ei sõltu situatsioonist.

Funktsionaalse kogeluse tekkepõhjusteks võivad olla mitmed bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid: pärilikkus, neurootilised häired, autonoomse närvisüsteemi labiilsus, kehalise arengu pidurdatus, positiivsete emotsioonide vähesus, täiskasvanute suur nõudlikkus lapse suhtes. Mõnikord vallandavad kogeluse näiteks psüühilised traumad, organismi nõrgestavad üldhaigused, kogeleva partneri imiteerimine, elamistingimuste järsk muutus, tülid perekonnas jm. Edaspidi mõjutab lapse isiksuse arengut juba teadmine kõnetakistuse olemasolust ja sellele reageerimine. Kujuneb kogeluskäitumine: püütakse hoiduda suhtlemisest, välditakse mõnd sõna (sageli sulghäälikutega algavaid sõnu), langeb enesehinnang, tekib kõnehirm, kasutatakse mitmesuguseid rituaalseid kaasliigutusi ja lisasõnu, näiteks jaa-jaa, nii-nii. Noorukieas on raskendatud suhete loomine, elukutse valik jms.

Kogeluse ilmnemisel soovitatakse lapsevanematel mitte juhtida lapse tähelepanu kõnetakistusele, kõnelda temaga rahulikult ja mõneti aeglasemalt, võimaluse piires vältida stressi põhjustavaid situatsioone, tugevdada lapse tervist (viibida looduses, kinni pidada kindlast päevakavast). Vajalik on konsulteerida neuroloogi ja logopeediga. Kui laps käib lasteaias või koolis, tuleb pedagooge teavitada sellest, millised olukorrad võivad kogeluse esile kutsuda.

Täiskasvanueas sõltub kogeluse ravi tulemus kõige enam inimesest endast. Alati on võimalik õppida kasutama kogelust vältivaid või vähendavaid kõnetehnikaid ja suhtlemisstrateegiaid. Kogeluse ravi korraldavad logopeedid, vajaduse korral sekkuvad ka psühholoogid ja arstid.

Nõuanded sel teemal

Munandid

Tere!
Kas te saaksite välja kirjutada mingisuguseid valuvaigistusi?
Lugesin internetist et valutamise teel võib tekkida munandivähk, kuigi perearst ütles et vere andmise proovid olid korras ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui on vajalik siis võin välja kirjutada vastavalt ravimeid, vaid ennem soovitan tulla konsultatsioonile ja teostada vajalikud uuringud (analüüsid). Munandi valu reeglina ei ole seotud munandivähiga, ...

Loe edasi

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

2 kuune laps ei maga

Tere

Meie 2 kuune beebi magab viimasel paaril nädalal toas väga kehvasti, max 30 min korraga, öösel ärkab söömiseks iga 2-2,5 h tagant ja päeval ōnnestub ainult väljas teha üks pikem 3 h uni. ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere
Aitäh pöördumast! 2k lapse kohta on selline magamine tavapärane. Oluline on siiski vaadata ka lapse arengut.
Soovitan pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

tahtevastane ravi

Kas rahustava (nt diazepam) süsti tegemine patsiendile tema tahte vastaselt (süsti tegemiseks kasutati kinnihoidmist) on võetav tahtevastase ravina psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses või peetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tahtest olenematut ravi reguleerib Seadus. Ohu korral patsiendi tervisele või kaaskodanike julgeolekule on seda vajalik rakendada. Kui raviks on vaja pikemat aega (nädalaid või kuid), siis selleks annab ...

Loe edasi

Tahaks teada kas mind kuidagi saaks aidata?

Mul on viimasel 2-3 kuul tekkinud selline mure et mul on tekkinud eluisu vähenemine, ei taha kellegiga suhelda, on tunne et mind pole siia enam vaja ja viimasel nädala jooksul on lihtsalt tavaline kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi Emaga (või mõne teise väga lähedasega). Kindlasti räägi! Selgita välja mure tekitaja: koolis õpitükid ei edene või koolis kiusamine, või sõpruskonnas probleemid või kodus. Räägi Emaga.
Korralik ...

Loe edasi

Suitsiidimõtted, ebaõnnestunud enesetapud

Ei ole abi saanud(aastaid) ei haiglaravi, kuhu on mind peale ebaõnnestunud katset lähetatud, ei ihupsühhiaatrilt(olen tema patsient ligi30 aastat), isegi ravitsejad poole olen pöördunud. Kas tõesti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni edenedes tulevad päevakorda ka suitsiidiga seonduvad mõtted, katsed.
Lahendamist vajab: miks depressioon ja suitsiidmõtted tekivad; miks koostöö arstiga ei edene; millised on tulevikuplaanid-tegutsemised ...

Loe edasi

Helide tundlikkus

Tere, mul on selline mure, et kolisime ühest kohast teise just müra pärast ja tuleb välja, et siin elab ka teisel korrusel laps, kes jookseb pidevalt ja müdistab ringi. Mind häirib see nii hullult, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vatitupsud kõrva,
KÕIK rahustavad võtted (kehalised, vaimsed, hingelised, joogid jne - vt varasemad) tulevad kasuks (teil ju rahustav tee programmiline).
Omapoolne meeldiv fooni-muusika - ...

Loe edasi

Lapse röökimine nii öösel kui päeval

Miks laps röögib ööselja päeval.

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Tundub, et olete endast väljas. Mida ärritunum Te olete, seda rohkem "röögib"b Teie laps. Katsuge rahuneda ja toimetage lapsega rahulikult.
Edu!
Lugupidamisega
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi