Vildakselgsus Autor: Tiit Härma

Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).

Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. Põhjuseks on lülisamba lülide arenguhäire, mille tagajärjel lülid omandavad ebanormaalse kuju. Sellisel juhul ilmneb skolioos juba varakult, 3–6 aasta vanuses. Kirurgiline ravi on vajalik neil lastel, kellel ebanormaalne lüli või lülid viivad lülisamba tasakaalust välja. 

Arenguline vildakselgsus on haiguse tagajärg või vigastuse tüsistus. Neuromuskulaarne skolioos (närvi-lihasskolioos) tekib seljalihaste nõrkuse või neuroloogiliste haiguste tõttu, näiteks seljaajukelme songa või halvatuse korral. Mõõduka skolioosi ravi on ka sel puhul kirurgiline.

Degeneratiivne skolioos tekib vanematel inimestel lülidevaheliste liigeste moondumise tagajärjel.

Enamikul juhtudel (kuni 80%) jääb skolioosi põhjus ebaselgeks ning siis nimetatakse seda idiopaatiliseks (iseeneslikult tekkinud) vildakselgsuseks. Siiski peetakse võimalikuks pärilikku eelsoodumust. Lülisamba kõverduse kujunemise risk on suurim puberteedieas seoses keha intensiivse kasvuga. Enamik vildakselgsusi ei vaja ravi. Tüdrukutel esineb ravi vajavaid lülisamba kõverdusi 8 korda sagedamini kui poistel. Vildakselgsuse välised tunnused on väga tüüpilised. Lapsel on üks õlg teisest kõrgemal ja üks abaluu teisega võrreldes rohkem väljas. Talje on ühel pool täitunud ja roidekaar tungib rohkem esile, mis tuleb eriti ilmsiks ettepoole kummardumisel. Tavaliselt ei põhjusta vildakselgsus valu.

Skolioosi kindlakstegemiseks ja ravitaktika  valimiseks  on  vajalik  radioloogiline uuring. Püstiasendis tehtud röntgenifilmil mõõdetakse skolioosinurk. Kui lülisamba kalle külgsuunas on alla 20°, jääb haige jälgimisele (läbivaatus soovitatav 2 korda aastas). Nooruk, kellel lülisamba kalle on 20–40°, võib vajada korsetti. Tänapäeval on korseti kandmise efektiivsuses hakatud kahtlema. Korsetti tuleb kanda kasvuea lõpuni 23 tundi ööpäevas. Kui skolioos sellest hoolimata süveneb, on ikkagi vajalik kirurgiline ravi. Ka siis, kui kalle lülisamba rinnaosas on üle 40° või nimmeosas üle 50°, on näidustatud kirurgiline ravi. Skoliootilist lülisamba moondumist ei saa parandada ravikehakultuuri, ujumise ega manipulatsioonraviga.

Operatsioon seisneb lülisamba kõverduse korrigeerimises ja toestamises metallkonstruktsiooniga, mida üldjuhul hiljem ei eemaldata. Pärast operatsiooni ei ole vaja kanda korsetti, voodist võib tõusta 1–2 päeva pärast, haiglas viibitakse umbes üks nädal. Laps võib kooli minna kuu aja pärast ja tavaline, ilma piiranguteta elu on lubatud umbes 9 kuud hiljem.

Nõuanded sel teemal

Pea ùmbermòòt

Tere ! Sooviksin teada, kas minu 4 kuusel lapsel ok pü, see on hetkel 46cm, sùndides oli 38 cm. Areng eakohane ning kosub hàsti, kaalub u 7300 .
Ette tànades

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Teie lapse pea ümbermõõt on täiesti ok. Lisan, et pea ümbermõõt on ainult üks parameeter, mida lapse arengu juures hinnatakse.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

11,5 kuuse magama õpetamine ja rinnast võõrutamine

Tere,

11,5 kuune sai öösiti rinda (umbes 8-10 korda) ja magas ema kaisus. Otsustasin lapse oma voodisse panna ja oma tuppa ning korraga võõrutada öisest söömisest. Praegu paneb last magama ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rinnast loobumise ja iseseisvalt magama jäämise õppimine ongi keeruline aeg nii lapsevanematele kui ka lapsele. Sellega harjumine võib võtta aega mitu nädalat, enne kui laps õpib magama ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere. Laps sündides 3,330 51cm ja pü 35cm.
1. kuu visiidil oli pea 39 täpselt ei mäleta. Arst küsis lapse otsmiku kohta kuna see pidi ettepoole olema.
Nüüd laps kohe kahe kuune ja pü 41 ~ ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast! Esimesel elukuul on lapse pea kasv olnud kiire, teisel elukuul tavapärane.Soovitan siiski pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule, et teha ultraheli uuring läbi lõgeme, mis ...

Loe edasi

Rota vaktsiin

Tere,

Mure 3-kuuse lapse pärast. Nimelt 4 päeva peale teise rota vaktsiini saamist hakkas laps päevapealt kakama 8-10 korda. Enne kakas 1-3 korda päevas. Laps saab rinnapiima ja Aptamili veidi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast rotaviirusvaktsiini võib tekkida sagedasem kakamine, aga võimalik, et laps sai samal ajal ka mingi muu seedetrakti viirushaiguse, mis kulgeb kõhulahtisusega. Ega Te pole oma menüüs ...

Loe edasi

Neeruliiv 6-aastasel

Tere!
Elame välismaal hetkel ning laps käib siin koolis. Kuna ta viimase kuu-paari jooksul on hakanud kurtma küll valusid kätes-jalgades ning ka kõhuvalu, siis pöördusime siin arstikontrolli. Arst ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Uriinianalüüsis võib leida amorfseid fosfaate ilma haiguseta. Amorfsed fosfaate (Ca, Mg põhiliselt) leitakse neutraalses ja happelises uriinis – normleid. Kui uriin on olnud külmkapis ...

Loe edasi

Ebaühtlane südametegevus

Mõõtes lapsel vererõhku näitas vererõhuaparaat südamemärki, mis näitab, et on probleemid südamega,nii on aparaadi kasutusjuhendis kirjas. Ja tõesti aparaadi peal südame löögid olid väga segased, oli pikk ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Südametöö ebaregulaarsuse üle saab otsustada vaid südame kuulamise või EKG alusel. Esmalt võiksite minna perearsti juurde, kes kuulab lapse südant. Lastel võib südame löögisagedus võibki ...

Loe edasi

Söömine, uni

Tere !

Mure on tütre pärast. Sünnitus oli raske 36 h, sündides neelas loote vedelikku ning pandi 1 h hingamis aparaadi alla. Peale seda algasid söömis probleemid. Käisin temaga imetamis nõustamises. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna lapsel on väga palju probleeme, siis soovitan lastearsti konsultatsiooni.
Rinnapiim on lapsele parim piim ja seda andke edasi. Kui aga tundub, et rinnapiimast jääb väheks, ...

Loe edasi

Kõrge ASO tiiter ning sellega kaasnevad tüsistused.

Tere,
Umbes kaks kuud tagasi pöördusin perearsti poole aeg-ajalt esinevate südame rütmihäirete, pikemat aega kestnud madala palaviku(37.3) ja pideva väsimuse tõttu. Vereanalüüsist selgus, et minu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

ASO tiitri normaliseerumine võtab tõepoolset kaua aega. Tiiter iseenesest ei põhjusta ühtki haigust, küll aga pikalt olnud põletikukolle (mandlid) võisid, aga ei pruukinud, mõjutada ...

Loe edasi

1a10k lapse kakab alati pisar silmas aga kaka pehme

laps on sünnist saadik kakades pingutanud, otseselt ta ei punnita enam nagu beebina aga näost punane keskendub ja kui järsku tuleb siis tõmbab kangeks ja peale väljutust tõmbab silmagi märjaks. Erinevatel ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kaka värvus sõltub toidust, mida laps sööb. Kui ta saab punast liha ja kala, siis võiks kaka olla pruunikamat tooni, kui aga sööb palju piimatooteid, siis võibki kaka olla kollane. Kaka ...

Loe edasi

borrelioos ja imetamine

Tere!

Mul avastati borrelioos 2010. aastal. Tegemist võis olla vana nakatumisega, sest puuki pole ise kunagi enda peal näinud. Kõigepealt kirjutas perearst antibiootikumi ravi tablettidega. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Borrelioosi tekitajat Teie veres ega rinnapiimas enam ei ole, sest Teid on selle vastu antibiootikumidega ravitud, Küll aga jäävad pikaks ajaks (aastateks) Teie vereseerumisse borrelioosi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi