Vildakselgsus Autor: Tiit Härma

Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).

Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. Põhjuseks on lülisamba lülide arenguhäire, mille tagajärjel lülid omandavad ebanormaalse kuju. Sellisel juhul ilmneb skolioos juba varakult, 3–6 aasta vanuses. Kirurgiline ravi on vajalik neil lastel, kellel ebanormaalne lüli või lülid viivad lülisamba tasakaalust välja. 

Arenguline vildakselgsus on haiguse tagajärg või vigastuse tüsistus. Neuromuskulaarne skolioos (närvi-lihasskolioos) tekib seljalihaste nõrkuse või neuroloogiliste haiguste tõttu, näiteks seljaajukelme songa või halvatuse korral. Mõõduka skolioosi ravi on ka sel puhul kirurgiline.

Degeneratiivne skolioos tekib vanematel inimestel lülidevaheliste liigeste moondumise tagajärjel.

Enamikul juhtudel (kuni 80%) jääb skolioosi põhjus ebaselgeks ning siis nimetatakse seda idiopaatiliseks (iseeneslikult tekkinud) vildakselgsuseks. Siiski peetakse võimalikuks pärilikku eelsoodumust. Lülisamba kõverduse kujunemise risk on suurim puberteedieas seoses keha intensiivse kasvuga. Enamik vildakselgsusi ei vaja ravi. Tüdrukutel esineb ravi vajavaid lülisamba kõverdusi 8 korda sagedamini kui poistel. Vildakselgsuse välised tunnused on väga tüüpilised. Lapsel on üks õlg teisest kõrgemal ja üks abaluu teisega võrreldes rohkem väljas. Talje on ühel pool täitunud ja roidekaar tungib rohkem esile, mis tuleb eriti ilmsiks ettepoole kummardumisel. Tavaliselt ei põhjusta vildakselgsus valu.

Skolioosi kindlakstegemiseks ja ravitaktika  valimiseks  on  vajalik  radioloogiline uuring. Püstiasendis tehtud röntgenifilmil mõõdetakse skolioosinurk. Kui lülisamba kalle külgsuunas on alla 20°, jääb haige jälgimisele (läbivaatus soovitatav 2 korda aastas). Nooruk, kellel lülisamba kalle on 20–40°, võib vajada korsetti. Tänapäeval on korseti kandmise efektiivsuses hakatud kahtlema. Korsetti tuleb kanda kasvuea lõpuni 23 tundi ööpäevas. Kui skolioos sellest hoolimata süveneb, on ikkagi vajalik kirurgiline ravi. Ka siis, kui kalle lülisamba rinnaosas on üle 40° või nimmeosas üle 50°, on näidustatud kirurgiline ravi. Skoliootilist lülisamba moondumist ei saa parandada ravikehakultuuri, ujumise ega manipulatsioonraviga.

Operatsioon seisneb lülisamba kõverduse korrigeerimises ja toestamises metallkonstruktsiooniga, mida üldjuhul hiljem ei eemaldata. Pärast operatsiooni ei ole vaja kanda korsetti, voodist võib tõusta 1–2 päeva pärast, haiglas viibitakse umbes üks nädal. Laps võib kooli minna kuu aja pärast ja tavaline, ilma piiranguteta elu on lubatud umbes 9 kuud hiljem.

Nõuanded sel teemal

Hüsteeriline nutt öösiti

Tere,

Meil on viimased 2 nädalat selline mure, et laps nutab öösiti hüsteeriliselt. Varem pole meie majas nuttu praktiliselt üldse olnud. Laps on kasvanud rinnapiimal, saab seda tänaseni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

lastel on unehäired üsna sagedane probleem ja väga sageli on selle tekitajaks mingi haigus, hammaste lõikumine. Nagu kirjutate oli lapsel unehäire tekkimisel nohu. Unehäired mööduvad ...

Loe edasi

Lümfisõlmed

Lapsel tekkisid kõrva taha kaks lümfisõlme , lisaks kaelal javka kuklas üks - märkasime neid 17,09. Nähtavat haigust pole olnud viimastel nädalatel. 10.09 sai ühe aastase vaktsiini . Augusti lõpus oli ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Mina analüüside faili ei näe.
Lastel võivad olla lümfisõlmed suuremad ja vahel lausa silmaga nähtavad. On täiesti normaalne, kui lapsel on kaelal, kuklas, kõrvatagusi, kaenla ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere

Meie tütreke sündis 10.08 ja sünnitusmajas saime mõõtudeks 3275g, pikkus 52cm ja rinnaümbermõõt 33cm, peaümbermõõt 33cm.

1-kuu mõõtmised toimusid 16.09, kus siis saadi mõõtudeks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Selliste sünniparameetritega lastel on pea ümbermõõt sünnil tavaliselt, 35 v36cm. Arvan, et mõõtmisviga juhtus sünnitusmajas.Aga seda tõestada pole võimalik.
Arvan, ...

Loe edasi

Rahutu päevauni

Tere. Minu septembri lōpus 3.aastaseks saaval tütrel tekkisid sel suvel päevaunele minnes, umbes 45-60 min peale uinumist ägedad nutuhood. Magama läheb röömsana, tahab magada ja mōne aja möödudes ärkab ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et tegemist on siiski ajutise stressihäirega. Soovitan siiski pöörduda laste neuroloogi vastuvõtule,et probleemi selgemaks rääkida.
Lugupidamisega
Anu ...

Loe edasi

Sage pissimine lapsel

Tere,mure selline,et laps suvest saati pissib väga tihti,mõnel päeval käib hommikul iga 20min tagant, siis edasi tunni aja tagant,ei joo palju vedelikku.Öösel käib korra wc,alla ei tee just päeval see ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui analüüsid kõik korras ja mure ainult päevasel ajal, siis võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Kui lapsel oleks ...

Loe edasi

6a poiss pissib tihti.

Tere, meil kimbutab selline mure, et laps hakkas üleeilsest käima tihedalt pissil. Vahepeal isegi ainult 15 min vahed. Lasin tal potti pissida, et näha kas tuleb ka midagi. Ning päris niisama ei istugi ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kirjelduse järgi võiks olla tegemist nö "närvilise põiega". Vahel tekib lastel mingi sündmuse tõttu sagedasem pissimine. Selle poolt räägib ainult päevane sage pissimine ja korras analüüsid. ...

Loe edasi

Tômbelvad jäsemed magades

Tere. Mõni aeg tagasi hakkasin tähele panema et mu 7 kuuse imiku käed ja jalad magades nagu iga natukese aja tagant “tõmblevad”. Kõigepeal üks jalg, siis teine, siis käsi, siis vbl jälle see käsi ja siis ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh küsimast!
Muretsemiseks ei ole põhjust. Tegemist on une ajal toimuvate normaalsete liigutustega.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi

Laps ei taha ja kardab pissida juba 4ndat päeva

Tere! Olen mures 3aastasel lapsel algasid valud pissides 4 päeva tagasi, 2 x küsis pissile tundis valu ning ei pissinud enam vabatahtlikult käisime emos mitu korda, selgus et fimoos et eesnahk kitsas, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pärast valu tundmist võivad lapsed tõesti mingi aeg keelduda pissimisest (psüühika). Kateeter ei tekita noku sisse haavasid.
Fimoosi üldreeglina ei opereerita, see möödub kasvades ...

Loe edasi

Lapse jalad

Tere,
Natuke näen oma lapse kõnnakus sellist O-jalgsust. Hakkas kõndima 11 kuuselt. Nüüd on oma jalgade peal olnud juba 3 nädalat. Laps saab aastaseks nädala pärast. Alguses see kõnnak on neil selline ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Mina ei näe fotosid. Kas ikka panite need küsimusega kaasa? Seega ei saa ma Teie lapse jalgu hinnata.
Lastel võivad olla jalad O- või X-seisus kuni 5 aastaseks saamiseni, alles ...

Loe edasi

16 kuuse lapse uneprobleemid ja nutukramp

Kõigepealt siis unest. Laps on olnud suhteliselt kehva magaja sünnist saadik aga viimasel ajal on asi päris hulluks läinud Päeval magab max 1,5 tundi aga vahel ka ainult 45min. Õhtuste uinumistega enne ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Arvan, et uni sellest nutukrambi episoodist ei peaks kehve´maks minema. Olukord ei ole selline, et peaksite kiiresti abi otsima, aga neuroloogi konsultatsiooon on siiski ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi