Vildakselgsus Autor: Tiit Härma

Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).

Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. Põhjuseks on lülisamba lülide arenguhäire, mille tagajärjel lülid omandavad ebanormaalse kuju. Sellisel juhul ilmneb skolioos juba varakult, 3–6 aasta vanuses. Kirurgiline ravi on vajalik neil lastel, kellel ebanormaalne lüli või lülid viivad lülisamba tasakaalust välja. 

Arenguline vildakselgsus on haiguse tagajärg või vigastuse tüsistus. Neuromuskulaarne skolioos (närvi-lihasskolioos) tekib seljalihaste nõrkuse või neuroloogiliste haiguste tõttu, näiteks seljaajukelme songa või halvatuse korral. Mõõduka skolioosi ravi on ka sel puhul kirurgiline.

Degeneratiivne skolioos tekib vanematel inimestel lülidevaheliste liigeste moondumise tagajärjel.

Enamikul juhtudel (kuni 80%) jääb skolioosi põhjus ebaselgeks ning siis nimetatakse seda idiopaatiliseks (iseeneslikult tekkinud) vildakselgsuseks. Siiski peetakse võimalikuks pärilikku eelsoodumust. Lülisamba kõverduse kujunemise risk on suurim puberteedieas seoses keha intensiivse kasvuga. Enamik vildakselgsusi ei vaja ravi. Tüdrukutel esineb ravi vajavaid lülisamba kõverdusi 8 korda sagedamini kui poistel. Vildakselgsuse välised tunnused on väga tüüpilised. Lapsel on üks õlg teisest kõrgemal ja üks abaluu teisega võrreldes rohkem väljas. Talje on ühel pool täitunud ja roidekaar tungib rohkem esile, mis tuleb eriti ilmsiks ettepoole kummardumisel. Tavaliselt ei põhjusta vildakselgsus valu.

Skolioosi kindlakstegemiseks ja ravitaktika  valimiseks  on  vajalik  radioloogiline uuring. Püstiasendis tehtud röntgenifilmil mõõdetakse skolioosinurk. Kui lülisamba kalle külgsuunas on alla 20°, jääb haige jälgimisele (läbivaatus soovitatav 2 korda aastas). Nooruk, kellel lülisamba kalle on 20–40°, võib vajada korsetti. Tänapäeval on korseti kandmise efektiivsuses hakatud kahtlema. Korsetti tuleb kanda kasvuea lõpuni 23 tundi ööpäevas. Kui skolioos sellest hoolimata süveneb, on ikkagi vajalik kirurgiline ravi. Ka siis, kui kalle lülisamba rinnaosas on üle 40° või nimmeosas üle 50°, on näidustatud kirurgiline ravi. Skoliootilist lülisamba moondumist ei saa parandada ravikehakultuuri, ujumise ega manipulatsioonraviga.

Operatsioon seisneb lülisamba kõverduse korrigeerimises ja toestamises metallkonstruktsiooniga, mida üldjuhul hiljem ei eemaldata. Pärast operatsiooni ei ole vaja kanda korsetti, voodist võib tõusta 1–2 päeva pärast, haiglas viibitakse umbes üks nädal. Laps võib kooli minna kuu aja pärast ja tavaline, ilma piiranguteta elu on lubatud umbes 9 kuud hiljem.