- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 903)
- Füsioteraapia (1 021)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 535)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 026)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 202)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 659)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 666)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 404)
- Psühhiaatria (8 585)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 275)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 096)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 018)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “milliseid verevedeldajaid kasutada mis ei tekitaks veritsust just tuppest.” leiti 39 612 vastet
Paanikahäire
Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud. Tavaliselt ...
Peaajupõletik
Peaajupõletik ehk entsefaliit võib olla mikroobse (tekitajaks viirused, bakterid, algloomad) ning mittemikroobse päritoluga. Viirusentsefaliidi sagedasemad põhjustajad on Herpes simplex -viirus, enteroviirused ...
Punane söötraig
Punane söötraig ehk ketaserütematoos ehk diskoidne erütematoosluupus on autoimmuunhaigus, st oma keha antigeenide vastu suunatud immuunreaktsioon. Võib olla päriliku eelsoodumusega. Haiguse vallandavad ...
Punetav silm
Viited: silmatilgadPunetav silm. Kui hommikul pärast ärkamist on silm punane, tuleks seda lähemalt uurida: tõmmata alumist silmalaugu pisut eemale ja vaadata silma heas valguses rahulikult peeglist või ...
Reumaatiline polümüalgia
Reumaatiline polümüalgia on haigus, mille korral lihasevalu (müalgia) esineb paljudes lihastes. Reumaatilisele polümüalgiale on iseloomulik kaela-, õla-, reie- ja puusalihaste valulikkus ja hommikune ...
Salmonelloos
Salmonelloos on väga liigirikka Salmonella perekonna bakterite tekitatud haigus, mis väljendub kas kogu organismi haarava üldinfektsioonina (kõhutüüfus, paratüüfus) või paikse soolenakkusena. Kõhutüüfuse ...
Sapikivitõbi
Sapikivitõbi on haigus, millele on iseloomulik kivide moodustumine sapipõies või -juhades. Sapikivide teke on tingitud kolesterooli ja sapphapete ainevahetuse häirest. Sagedamini täheldatakse sapikive ...
Seljaajukahjustused
Seljaajukahjustused. Seljaaju on lülisambakanalis paiknev kesknärvisüsteemi osa. Haigustest või traumast tingitud seljaajukahjustus väljendub erineva raskusega sümptomitena. Seljaaju kaelaosa kahjustus ...
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mille üle on psühhiaatrid kogu eelmise sajandi vaielnud. Tõenäoliselt on tegemist koguni iselaadse häirete rühmaga, mida teadlased on aastakümnete vältel üritanud kõikvõimalikul ...
Suitsetamisest loobumine
Suitsetamisest loobumine on enamikule suitsetajaist tõsine katsumus. Vaid üksikud on võimelised suitsetamisest päevapealt ja alatiseks loobuma. Eestis korraldatud uuringud näitavad, et valmisolek suitsetamisest ...
Südameablatsioon
Südameablatsioon on kodade virvendusarütmia ablatsioonravi. Kodade virvendusarütmia on südame sagedasim rütmihäire, millega võivad kaasneda rasked komplikatsioonid, nagu südamesurm, südamepuudulikkus, ...
Sünnitusjärgne periood
Sünnitusjärgne periood ehk puerpeerium algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul on enamik raseduse ja sünnitusega tekkinud muutusi taandunud ning keha on ...
Tehisliiges
Tehisliiges ehk endoprotees on kehasisene tehismaterjalist ühe- või mitmekomponendiline liigenduv implantaat (istutis), millega asendatakse kahjustatud liiges. Tehisliigeseid paigaldatakse nii kaasasündinud ...
Tervis
Tervis. Tervist on defineeritud väga erineval viisil. Definitsioonide paljususe üks põhjusi on arvatavasti asjaolu, et tervist võib mõista nii isiku- kui ka sotsiaalse väärtusena. Samuti tuleb arvesse ...
Toiduained
Toiduained on inimese toiduks tarvitatavad taimse või loomse päritoluga ained. Toiduained sisaldavad toitaineid – süsivesikuid, valku, rasvu, vitamiine, mineraalaineid. Samas ei sisalda ükski toiduaine ...
Toiduallergia
Toiduallergia. Toit võib põhjustada toksilisi (mikroobid, mürgid) ja mittetoksilisi (toiduallergia, toidutalumatus) reaktsioone. Toiduallergiat eristab toidutalumatusest põhiliselt see, et allergia korral ...
Toonus
Toonus. Nii organism kui ka tema osad ei ole kunagi täiesti tegevusetus olekus, vaid neid iseloomustab teatud füsioloogilise aktiivsuse seisund ehk toonus. Toonust ei tule mõista staatilise nähtusena, ...
Turse
Viited: veenilaiendidTurse ehk ödeem on veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Vedelik võib koguneda ka kehaõõntesse. Vähest turset sääre eespinnal pärast pikaajalist ...
Töövõime
Töövõime on inimese suutlikkus teha tööd, mille tagavad füüsiline ja vaimne tervis, töötahe, teadmised ja oskused. Praktilises elus on tihti vaja töövõimet hinnata. Füüsilise töövõime kindlakstegemiseks ...
Ajuripatsihaigused
Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide ...