Toiduallergia Autor: Kaja Julge

Toiduallergia. Toit võib põhjustada toksilisi (mikroobid, mürgid) ja mittetoksilisi (toiduallergia, toidutalumatus) reaktsioone. Toiduallergiat eristab toidutalumatusest põhiliselt see, et allergia korral osalevad immuunmehhanismid, talumatuse puhul aga mitte. Kui inimene sööb midagi sellist, mille suhtes ta on ülitundlik, tekib toidus leiduvate allergeenide ja inimese organismis olevate IgE-antikehade vahel reaktsioon. Selle tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained ehk mediaatorid (nt histamiin, serotoniin jt), mis tekitavad haigusnähte. Mitte-IgE-vahendatud allergia puhul osalevad teist liiki antikehad, immuunkompleksid jms. 

Toiduallergia võib avalduda minutite või tundide jooksul, aga ka alles 1–2 ööpäeva möödudes. Kiiret tüüpi reaktsioonid on tavaliselt IgE vahendatud, põhjustatud ühest või paarist allergeenist ja enamasti kaasneb teisigi allergianähte, seetõttu on allergoloogil reaktsiooni põhjust suhteliselt kerge kindlaks teha. Hilist tüüpi toiduallergiat on raskem diagnoosida ja allergiatekitajat keeruline leida, sest osalevad mitu allergeeni ja tekkemehhanismi. Sagedasti põhjustavad allergiat pähklid, munad, kala, koorikloomad, soja, lehmapiim, nisutooted, teatud puuviljad ja seemned, vürtsid. Üks toiduaine võib põhjustada mitmeid erineva raskusastmega haigusnähte ning need võivad aja jooksul muutuda. Toiduallergia korral esineb huulte, keele, suulae sügelust ja turset, iiveldust, oksendamist, kõhupuhitust ja -lahtisust,  naha  sügelust,  punetust  ja  lööbeid, aevastamist, nohu, köha, kõriturset, astmat.

Toiduallergia põhjuse kindlakstegemisel on abi toidupäevikust (söödud toidu ja tekkinud sümptomite täpne üleskirjutamine), allergiatestidest (nahatorketestid, epikutaantestid, IgE-antikehad veres), eliminatsiooni-provokatsioonikatsust (toiduainete menüüst väljajätmine ja taaskasutamine). Oluline on vältida põhjusallergeeni ja ravida konkreetseid haigussümptomeid (nahapõletik, kõriturse, astmahoog jne). Toiduallergiat on umbes 10%-l lastest ja 5%-l täiskasvanutest. Lapseea toiduallergia enamasti möödub, kuid täiskasvanueas võib neil inimestel tekkida allergia sissehingatavate allergeenide (loomakarvad, tolmulestad, õietolm) suhtes.

Vt ka toidutalumatus.