Peaajupõletik Autor: Toomas Asser

Peaajupõletik ehk entsefaliit võib olla mikroobse (tekitajaks viirused, bakterid, algloomad) ning mittemikroobse päritoluga. Viirusentsefaliidi sagedasemad põhjustajad on Herpes simplex -viirus, enteroviirused ja puukidega leviv viirus. Muud tekitajad on tuulerõuge-, adeno- ja gripiviirused. HIV-infektsioon võib ise põhjustada kroonilise entsefaliidi või kutsub selle esile HIVst nõrgestatud organismis mõni muu haigustekitaja – sageli algloomade hulka kuuluv Toxoplasma gondii. Bakteriaalsed haigused, mille korral võib kaasuda peaajupõletik, on listerioos, mükoplasmade põhjustatud haigused, borrelioos ja süüfilis. Viiruste siirutajaiks ehk ülekandjaiks võivad olla inimene (HIV), loom (marutõbi), sääsed, puugid või teised lülijalgsed.

Peaajupõletik algab sageli palaviku, peavalu ja üldise halva enesetundega. Haiguse spetsiifilisteks tunnusteks on teadvushäire (unisus, segasus, kooma), krambid, silmaliigutajalihaste halvatus, koordinatsioonihäired ja tahtmatud liigutused. Peaajupõletiku sümptomid võivad süveneda ka aeglaselt, kusjuures  kehatemperatuur  ei  tõuse.  Kui tekitajaks on viirus, haarab põletik sageli ka ajukelmed (meningoentsefaliit) või seljaaju (entsefalomüeliit).

Entsefaliidi diagnoosimisel on väga tähtis teada haiguse täpset kulgu. Võimaliku põhjuse määramisel on oma osa ka aastaajal. Uuritakse peaaju-seljaajuvedelikku, milles suureneb põletikurakkude hulk ja veidi tõuseb valgusisaldus. Antikehade määramine vereseerumis ning liikvoris ägedal ja paranemisperioodil annab informatsiooni ainult tagantjärele.

Herpesentsefaliit on H. simplex -viiruse põhjustatud haigus, mille korral palavikule, väsimusele ja peavalule lisanduvad oimusagara kahjustusnähud: segasus, hallutsinatsioonid, teadvuse hägunemine, epileptilised hood ja kõnehäire. Aju biovoolude uuringul leitakse muutused, mis kinnitavad oimusagara kahjustust. Peaaju oimusagarate muutused ilmnevad ka magnetresonantstomograafial. Liikvoris on herpesviirusvastaste antikehade sisaldus suurenenud.

Ravi varajasest alustamisest sõltub haige tervistumine. Ravi puudumisel on suremus 70% ning ellujäänuil kujunevad tihti rasked ja püsivad tervisekahjustused. Peaajupõletiku jääknähtudeks võivad olla mälu- ja kognitiivsed (tunnetuslikud) häired, käitumishäired, jäsemete halvatused või ka krambihood.

Tuulerõugeviiruse põhjustatud entsefaliit on lastel üks tavalisemaid peaajupõletikke, mille nähud ilmnevad tüüpiliselt 2–4 nädalat pärast muid tuulerõugetele iseloomulikke tunnuseid. Viirusvastast ravi rakendatakse vaid neil haigetel, kellele on manustatud immunosupressante.

Vt ka puukentsefaliit.