Tervis Autor: Hubert Kahn

Tervis. Tervist on defineeritud väga erineval viisil. Definitsioonide paljususe üks põhjusi on arvatavasti asjaolu, et tervist võib mõista nii isiku- kui ka sotsiaalse väärtusena. Samuti tuleb arvesse poliitiline aspekt — tervis nõuab igalt indiviidilt, kuid ka riigilt suuri rahalisi ressursse. Kuidas me tervist mõistame ja väärtustame, nõnda ka sellesse investeerime.

Tervise käsitus sõltub oluliselt ka piirkonna kultuuritraditsioonidest. Kultuurikeskkond omakorda kujundab ja vormib indiviidide tervist. Näiteks mõnedes kultuurides suhtutakse haige-olemisse tõrjuvalt ning põdurust peetakse inimese enda süüks ja eraasjaks. Paljud poliitikud keeravad sellise mõtteviisi valitsedes selja sotsiaalselt haavatavatele rühmadele, deklareerides tervist inimese enda vastutusena.

Tervist võib defineerida kui heaoluseisundit, st kaebuste ja haigussümptomite puudumist. Mõnikord on tervist käsitatud heaolu või õnnetunde sünonüümina, teinekord on seda määratletud kui organismi suutlikkust tulla toime ülemäärase stressi ja koormusega.

Kõige tuntum on Maailma Terviseorganisatsiooni tervisekontseptsioon: “Tervis on inimese täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid haiguse ja põduruse puudumine.” 

Tervis ongi mitmemõõtmeline. Ta hõlmab kehalise ja vaimse heaolu kõrval ka tegutsemisvalmidust, eneseteostusvõimet ja elumõtte tunnetamist ning on hea elukvaliteedi eelduseks. Tervis sõltub suuresti stressi ja riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas ning ressursside rakendamise tulemuslikkusest. Olulist osa etendab seejuures hea kohanemisvõime, mis tagab organismi homöostaasi (sisemise tasakaalu) ka ebasoodsate tegurite toime korral. Kõige suuremal määral oleneb inimese tervis siiski tema genotüübist, arengutingimustest lapseeas, elu- ja töötingimustest, põetud haigustest, eluviisist jne.

Vt ka homöostaas, kohanemine.