Reumaatiline polümüalgia Autor: Riina Kallikorm

Reumaatiline polümüalgia on haigus, mille korral lihasevalu (müalgia) esineb paljudes lihastes. Reumaatilisele polümüalgiale on iseloomulik kaela-, õla-, reie- ja puusalihaste valulikkus ja hommikune jäikus. Lihased on hellad nii liigutamisel kui ka katsumisel. Lihaste valulikkus, millele sageli lisandub ka liigeste valulikkus, võib olla intensiivsuselt mõõdukas kuni tugev. Seejuures on valulik liiges (või liigesed) väliselt põletikutunnusteta. Mõnel inimesel areneb reumaatiline polümüalgia kiiresti, näiteks üleöö, kuid teisel järk-järgult pikema aja jooksul. Kaasneb ka väsimus ja väike palavik.

Haiguse põhjus on teadmata, kuid arvatakse, et tegemist on immuunsüsteemi talitluse häirete ja pärilike teguritega. Samuti võib reumaatiline polümüalgia olla seotud vananemisprotsessiga, sest haigust esineb alla 50-aastaste hulgas väga harva. Naised haigestuvad sagedamini kui mehed. Kui inimesel diagnoositakse reumaatiline polümüalgia, tuleb arstil teda hoolikalt uurida ka oimuarteripõletiku sümptomite suhtes, sest sellest arterist lähtub haru ka silmapõhja. Kui oimuarteripõletikku ei ravita, võib inimene kaotada nägemise.

Reumaatiline polümüalgia võib taanduda ka ravita 1–2 aastaga. Raviks kasutatakse steroidhormoone, mille toimel kaebused mööduvad juba paari päevaga. Kui haigus ei allu ravile, on diagnoos vale. Ravi määrab ja juhib reumatoloog. Ravi kestus on individuaalne, enamasti 6 kuud kuni 2 aastat. Hormoonravil on kõrvaltoimeid, mis tavaliselt ravi lõpetamise järel vähenevad või kaovad. Pikaajaline ravi steroidhormoonidega muudab organismi enda hormoonide produktsiooni, seetõttu ei tohi haige omavoliliselt ravi katkestada. Ravi lõpetamine toimub järk-järgult arsti kontrolli all.

Vt ka oimuarteripõletik.