Toiduained Autor: Tiiu Liebert

Toiduained on inimese toiduks tarvitatavad taimse või loomse päritoluga ained. Toiduained sisaldavad toitaineid – süsivesikuid, valku, rasvu, vitamiine, mineraalaineid. Samas ei sisalda ükski toiduaine kõiki organismile vajalikke toitaineid optimaalses vahekorras, seetõttu tuleb toituda mitmekülgselt. Toiduainete põhirühmad on piimatooted, köögiviljad, kartul, teraviljatooted, puuviljad, marjad, liha, kala, munad, suhkur, maiustused ja lisatavad toidurasvad. Selleks et suunata inimesi tasakaalustatult ja tervislikult sööma, on toitumisspetsialistid koostanud nn toiduringi – soovituslikud toidukogused päevamenüü tarvis. Toiduringilt nähtub, et 25% päevasest toidukogusest peaksid andma piimatooted, 19% köögiviljad, 16% kartul, 15% teraviljatooted, 11% puuviljad ja marjad, 9% liha-, kala- ja munatooted, 3% suhkur ja maiustused ning 2% lisatavad rasvad. 

Tuleb tõdeda, et ei ole häid ega halbu toiduaineid, on vaid head ja halvad toitumistavad. Näiteks range taimetoitluse puhul (välistatud on liha, kala, piim, munad) võib tekkida raua-, D-vitamiini, asendamatute rasvhapete jt vajalike ainete puudus. Rohke puu- ja köögiviljade tarvitamine tasakaalustatud toitumise korral on aga tervislik – korrastab seedimist, tekitab täiskõhutunde, vähendab vere glükoosi- ja kolesteroolisisaldust ning südame- ja veresoontehaiguste riski. Tervislik toitumine tagab inimkeha varustatuse kõigi vajalike toitainetega. Mitmed toiduained aitavad lisaks tõsta organismi vastupanuvõimet haigustele. Näiteks küüslaugus, sibulas, leeskputkes on bakteritsiidseid aineid, mis aitavad hävitada organismi tunginud võõrbaktereid. C-vitamiini rikas toit vähendab külmetushaiguste riski, ternespiim tugevdab inimese immuunsüsteemi, must aroonia aitab alandada vererõhku, soe piim meega leevendab kurguvalu. Heade tervistavate omadustega on ravimteed.