Paanikahäire Autor: Anti Liiv

Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud. Tavaliselt vallandub paanikahoog sellistes kohtades, kus pole mingit ohtu ega muud põhjust ärevuse tekkimiseks ja kus isik ei ole ka erilise tähelepanu all. Paanikahoole ongi iseloomulik, et hirm tekib siis, kui pole reaalset ohtu. Enamasti ei oska inimene paanikahoo põhjust isegi oletada. Paanikahooga kaasnevad kehalised sümptomid on väga varieeruvad. Tüüpilised on ootamatult algav südamepekslemine, lämbumistunne, peapööritus, värin, higistamine, nõrkustunne jms. Paanikahood kestavad mitmeid minuteid, harva ka tunde. Nii paanikahoogude sagedus kui nende kulg on etteaimamatu. Paanikahoo ajal tugevneb hirm kuni surmahirmuni, kehalised ilmingud aga sedavõrd, et inimest haarab vastupandamatu soov katkestada käimasolev tegevus ning põgeneda eemale, sõltumata viibimiskohast (nt bussis või suures supermarketi toiduosakonnas). Hoogudevahelisel perioodil on inimene terve, kuid sagedased ja ettearvamata paanikahood põhjustavad hirmu nende kordumise ning sellises olukorras üksinda jäämise ees. 

Paanikahäireid diagnoosib ja ravib psühhiaater. Ravi vajavaid paanikahäireid esineb 1,5–3%-l inimestest. Paanikahäired algavad enamasti 20. eluaastates, naistel sagedamini. Paanikahäiretega isikud moodustavad tänapäeval märkimisväärse osa ambulatoorse psühhiaatria patsientidest.

Ravis kasutatakse antidepressante emotsionaalsete pingete – paanikahäirete allika mõjutamiseks, rahusteid paanikahoo katkestamiseks. Soovitada võib sportlikku tegevust, autogeenset treeningut, joogat, saunaprotseduure lihaste lõdvestamiseks ja sisepingete maandamiseks, psühhoregulatsioonivõtteid emotsionaalse ja vaimusfääri tugevdamiseks. Üldjuhul ei vajata paanikahäirete korral ravi psühhiaatrilises statsionaaris. Paanikahäired alluvad ravile suhteliselt hästi.

Nõuanded sel teemal

Posttraumaatiline stresshäire

Tervist!

Juhtus selline asi, et sõbranna langes vägistamise ohvriks. Peale seda õhtut on ilmselgelt ta shokis ja traumatiseeritud ja hirmul ja lihtsalt katki vaimselt. Nüüdseks on 2 kuud möödas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Teata tema vanematele - kodune tugi on vajalik.
Psühhiaatri vastuvõtule - valvearst võtab igal tööpäeval vastu, vastuvõtuosakond aga ööpäevaringselt. Head rohud pingete vähendamiseks ja maandamiseks ...

Loe edasi

Depression!?

Tere, olen 15 aasatne tüdruk, kõik algas kui olin 12 ma leidsin et on parem kui mind ei ole, arvan ka praegu nii. Olen käinud u 1,5 aastat koolis psüholoogi juures aga tundub et see ikka ei aita. Ma olen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole koosmeeles ja koostöös oma lähedastega, kuula nende elutarkusi.
1) Ma tean, et iga inimene on mingis valdkonnas väga heade eeldustega, talent.
Tuleb endas see leida ja seda valdkonda ...

Loe edasi

Tere

Tere mul ka mingi vastik ujmasus on ka selline tunnel et.oleksin nagu purjus aga ma pole purjus ja vahest tulevad ka mingid kahtlased mottled pahe

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Terves kehas terve vaim!
Jalutuskäigud ja muu kehaline aktiivsus, piisavalt und, vältida uimaisteid ja alkoholi.
Perearsti juures kontrollida tervise üldnäitajaid.
Siis selgub edaspidine ...

Loe edasi

alkosüsti mõju seksuaalvõimekusele

Austatud Jüri Ennet, kurtsin mõni päev tagasi, Mati nime all, saadud alkosüsti võimaliku mõju kohta minu seksuaalvõimekuse languse kohta. Unustasin aga lisada, et arst määras ka depressioonravi. Kas seegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui depressioon taandub (vt minu varasemaid soovitusi), siis asjad laabuvad ka jõulisemalt.
vt teile saadetud varasemat vastust.
Need asjad saab korda!
Parimate soovidega,
Jüri ...

Loe edasi

Ärevushäire

Mul on mure, mis ma arvan, et on seotud ärevusega, aga ma pole kindel, kuna ma pole ju siiski arst. Aga milles siis seisneb mu mure?
Ma ei suuda mõndades olukordades inimestega rääkida. Need on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igal inimesel tekib pingeid ja iga inimene peab ka üleliigsetest pingetest vabanema.
Pingete puhul on mõnedel kõnetakistusi, kõnelemise kartust. Seda ka sinul.
Seega:
1) üleliigsetest ...

Loe edasi

Ärevushäire

Diagnoositud ärevushäire. Teostatud koormustest, rinna ja kõhu pilt, vereanalüüsid-OK. Vererõhk normaalne, koormustesti tulemus väidetavalt ideaalne. Ei suitseta, ei tarbi alkoholi, füüsiliselt aktiivne. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire käib teatud "hoogudena" s.o. vahepeal on kõik korras. On vaid eelkartus, et millal ja kuidas ta nüüd jälle tuleb.
Millist AD-d võtate, mõned neist ja suuremas annuses teevad ka "keha ...

Loe edasi

alkoholivastane süst ja potensi langus

Peale depoopreparaadi süsti ( nime ei tea ) 27.01.17 kliinikus Kordamed AS tunnen potentsi praktiliselt puudumist. Varem sain vajadusel lisapotentsi apteegis ( Clavin Ultra ) ja sexpoodides müüdavatest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Potentsiravimeid mitmeid.
Perearst või teie raviarst või psühhiaater võivad kirjutada.
Näiteks Cialis, on nii raviva toimega kui ka "instrumendi kergitaja" - kella ei pea vaatama, toimeaeg ...

Loe edasi

Pikaajaline peavalu ja väsimus

Paar aastat tagasi oli tugev valu kuklas, vahekorra ajal(lõpus), kestis kuni 5 min, peale seda jäi selline pea paks tunne, peavalud ei ole tugevad, aga siiski häirivad. Tunnen et ei ole seda energiat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringud määratakse, kui läbivaatusel jääb kahtlus ajukahjustusele - vaid siis on nendest ka kasu.
Probleemi lahendus sõltub arsti kogemusest ja kompetentsuset.

Dr Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Endast ja eksnaistest filmitud seksi videote vaatamine masturbeerides

Tere

Küsimus on seotud minu mehega, kellega olen üle kümne aasta koos olnud ja kellega on meil ühine paariaastane laps. Nimelt sain hiljuti teada, et mehel on alles seksivideod ja -fotod, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja on palju laiem intiimsest suhtest ja suhtlemisest.
Kooselus-abielu on inimestevaheline suhe ja sellel on ka sotsiaalne taust - sissetulekud, väljaminekud, materiaalsed ...

Loe edasi

Luupainaja

Mind kylastas luupainaja, ma ei saanud ennast liigutada ega silmi avada.. löpuks yles ärgates hakkasin nutma.
Millest see tuleneb? kas peaksin otsima kuskilt abi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil noortel on seda kord või mitu olnud. Suuremal või vähemal määral - kõigil.
Tee endale korralik päevaplaan, et kehalisele tegevusele ja uneajale õige ja piisav koht tuleb. Tervislikud elukombed ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi