Paanikahäire Autor: Anti Liiv

Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud. Tavaliselt vallandub paanikahoog sellistes kohtades, kus pole mingit ohtu ega muud põhjust ärevuse tekkimiseks ja kus isik ei ole ka erilise tähelepanu all. Paanikahoole ongi iseloomulik, et hirm tekib siis, kui pole reaalset ohtu. Enamasti ei oska inimene paanikahoo põhjust isegi oletada. Paanikahooga kaasnevad kehalised sümptomid on väga varieeruvad. Tüüpilised on ootamatult algav südamepekslemine, lämbumistunne, peapööritus, värin, higistamine, nõrkustunne jms. Paanikahood kestavad mitmeid minuteid, harva ka tunde. Nii paanikahoogude sagedus kui nende kulg on etteaimamatu. Paanikahoo ajal tugevneb hirm kuni surmahirmuni, kehalised ilmingud aga sedavõrd, et inimest haarab vastupandamatu soov katkestada käimasolev tegevus ning põgeneda eemale, sõltumata viibimiskohast (nt bussis või suures supermarketi toiduosakonnas). Hoogudevahelisel perioodil on inimene terve, kuid sagedased ja ettearvamata paanikahood põhjustavad hirmu nende kordumise ning sellises olukorras üksinda jäämise ees. 

Paanikahäireid diagnoosib ja ravib psühhiaater. Ravi vajavaid paanikahäireid esineb 1,5–3%-l inimestest. Paanikahäired algavad enamasti 20. eluaastates, naistel sagedamini. Paanikahäiretega isikud moodustavad tänapäeval märkimisväärse osa ambulatoorse psühhiaatria patsientidest.

Ravis kasutatakse antidepressante emotsionaalsete pingete – paanikahäirete allika mõjutamiseks, rahusteid paanikahoo katkestamiseks. Soovitada võib sportlikku tegevust, autogeenset treeningut, joogat, saunaprotseduure lihaste lõdvestamiseks ja sisepingete maandamiseks, psühhoregulatsioonivõtteid emotsionaalse ja vaimusfääri tugevdamiseks. Üldjuhul ei vajata paanikahäirete korral ravi psühhiaatrilises statsionaaris. Paanikahäired alluvad ravile suhteliselt hästi.

Nõuanded sel teemal

Depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire?

Suve algusest alates on mind vahelduva eduga külastanud meeletu kurbuselaine. Kui esimest korda see hoog tuli, siis ma lihtsalt nutsin hüsteeriliselt ja küsisin emalt, et mis see elu mõte üldse on? Tulevik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Apteegi vabamüügist: a) Melatoniin - tund enne und, b) rahustavad teed, sobib ka tavaline soe-kuumapoolne jook (rahustab).
2) Koos lähedastega jalutuskäigud - toimib v.hästi.
3) Minu Palve ...

Loe edasi

Ärevus, paanika, närvilisus!

Tere,

Ei osanud pealkirja korrektselt sõnastada, nimelt olen mõne aastaga selgusele saanud, et mind kimbutavad ärevus, paanika ja närvilisus. Nii palju kui mina mäletan, on mind selline ärevus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt minu varasemaid soovitusi ärevushäirete ja hirmude valdkonnast. Leia endale sobilikud sekkumised ja täida regulaarselt neid soovitusi.
2) Kehaline aktiivsus Looduses, naudi liikumist, naudi ...

Loe edasi

Depressioon

Tere!
Olles 20 aastat võtnud erinevaid antidepressante ja rahusteid on need mingil ajahetkel aitanud aga nüüd on aina rohkem süvenemas tunne,et kõik on mõttetu! Ja valdav osa päevadest möödub nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) AD asemel võtaks repertuaari väikesed kogused neuroleptikume või siis mõnda uut AD, millel rahustav-uinutav toime ka lisaks.
2) Minu raviprintsiip: Riskülik diagonaaliga (tekib kaks kolmnurka, ...

Loe edasi

Depressioon

Tere.

5aastat tagasi isa sõitis teelt välja, sest pilt läks eest ära. Isal mingeid füüsilisi vigastusi polnud ja keegi teine ka viga ei saanud. Tehtud mitmeid uuringuid ja suurt midagi pole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Traumad, üleelamused - kindlasti jätavad teatud jälje.
Keskiga hakkab mööduma ja elujõudluse juurdekasvu enam pole, pigem vastupidi - siis siis need melanhoolsed helistikud.
Kardiaalsed probleemid ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi

Alkoholism

Alkoholism
.Poeg 44 aastane on tarvitanud aastaid alkoholi.Pere lagunes,töökohti ei pea,kuna viin segab.Sattus talvel Tallinna Psühhoneuroloogia Haiglasse,kuna kuulis hääli,oli seal 3 nädalat ravil,siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke kontakt Psühhiaatriakliiniku tohtriga - kes teda ravis.
Võib olla annab/vajab veelkordset haiglaravi. Kui see Mõistlikku käitumist tagasi ei too, siis suunata eri-hooldekodusse. Aga seda kõike ...

Loe edasi

herpesviirus

2 aastat uroinfektsioonid, ravitud korduvalt nii haiglas kui kodus iga kuu mitme antibiootikumiga, kuid ilma antibiootikumita kolibakter ja enterokokk nädalaga tagasi ja lõputu emo ja haiglaravi õudus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Herepesviirus kahjustab närvitüvesid mis võib tekitada põletavat valu veel kaua ka peale põletiku lõppemist.
Tavalised valuvaigistid siis ei aita. Helistage peale 5 septembrit.

Dr. ...

Loe edasi

MRT uuring?

Tere.Küsimus MRT uuringu diagnoos kohta.Mida see tähendab?

C6-C7-Th1 eesmine spondülodees,metalliartfaktide foonil näib spinaalkanal vaba.Seljaajus näha T2 hüperintensiivne,kohati tsüstjas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuring näitab operatsiooniga fikseeritud kaelalülisid ja seljaaju kahjustust.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

kael,käsi

tere. küsimus järgmine, kui pea kuklasse lükkan siis hakkab vasak käsi nagu surisema millest see võib olla ja mida sinna teha saaks. kael on ka vasakult poolt kange või valulik suht raske seletada.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla kaelast lähtuva käenärvi ärritusega mis on põhjustatud kaeladiski nihkumisest. Soovitan teha perearsti kaudu rö. ülesvõtted kaelalülidest ja tulla konsultatsioonile.


Loe edasi

depressioon

Üsna hiljuti enne tööle asumist tekkis järsku mul paanikahoog ning tohutu pitsitus peas- eriti otsmiku piirkonnas. Tekkis täielik jõuetus ning apaatia. Perearst pani mind kohe haiguslehele ning võtma ühendust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnevast - ristkülik diagonaaliga, tekib kaks kolmnurka - raviprintsiip s.o. üks ristküliku kolmnurkadest väheneb (ravimi hulk ja vajadus) ja seda vaid siis kui harjutusi teeme (suurenev kolmnurk. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi