- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Sapikivi operatsioon narkoosita” leiti 2 524 vastet
Limakõrv
Limakõrv on sekretoorse keskkõrvapõletiku vorm, mille puhul trummiõõs on täidetud limaja sekreediga, kuid äge põletik puudub. Limakõrva põhjusteks võivad olla korduv äge keskkõrvapõletik, mida pole korralikult ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Hüpospaadia
Hüpospaadia on kaasasündinud haigus, mille korral kusiti ei avane peenisepea tipus, vaid peenise alumisel pinnal. Raskematel juhtudel avaneb kusiti peenise alumise pinna nahal või lausa munandi ja pärasoole ...
Komppöid
Komppöid on üks kõige sagedamini esinev kaasasündinud jaladeformatsioon (moondumine), mida täheldatakse ühel vastsündinul 1000 beebi kohta. Komppöia puhul on labajalg sissepoole pöördunud ja püstpöidasendis, ...
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Meniskikahjustus
Meniskikahjustus. Menisk ehk liigesevõruketas on põlveliigese liigesepindu süvendav C-kujuline kõhrest ketas, mille otsad kinnituvad sääreluule. Kummaski põlves on kaks säärast ketast – keskmine ja külgmine. ...
Eesnäärmesuurenemus
Eesnäärmesuurenemus ehk prostata healoomuline hüperplaasia algab 45.–50. eluaastast ja see puudutab suuremat osa mehi. 50 aasta vanuses esineb seda 25%-l ja 90 aasta vanuses juba 80%-l meestest. Eesnäärmesuurenemust ...
Maksavähk
Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb suhteliselt harva: Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 36 ja naistel 31 esmasjuhtu. Haigust ...
Neerukivitõbi
Neerukivitõbi. Neerukivitõve rahvusvaheliselt tuntud nimetus on urolitiaas ehk kusekivitõbi, sest kivid moodustuvad uriinis sisalduvatest ainetest. Kivi(de) tekke põhjuseks on mitmed ainevahetushäired ...
Ninavaheseina kõverdus
Ninavaheseina kõverdus võib olla kõhrelises ja luulises osas, meenutades S-tähte. Paljudel juhtudel on muutunud ka nina väliskuju. Sagedasemaks põhjuseks on traumad. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed ninavaheseina ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Aldosteronism
Aldosteronism on aldosterooni liignõristusest põhjustatud sündroom, millele on iseloomulik lihasenõrkus, kõrgenenud vererõhk, madal kaaliumitase veres, rohke joomine ja sage urineerimine. Aldosterooni ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Vildakselgsus
Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).
Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. ...
Cushingi sündroom
Cushingi sündroom on hormonaalne häire, mis tekib neerupealise hormooni – kortisooli põhjendamatu pikaajalise liigerituse tagajärjel. Seda seisundit kirjeldas 1912. aastal Harvey Cushing. Kortisoolil ...
Gangreen
Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu ...
Higistamine
Viited: antiperspirandidHigistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest. Higinäärmeid on kaht liiki: ekriinsed, mis katavad enamiku kehast, avanevad otse keha pinnale ja talitlevad juba sünnist ...
Rinnavähk
Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel ...