Maksavähk Autor: Vahur Valvere

Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb suhteliselt harva: Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 36 ja naistel 31 esmasjuhtu. Haigust täheldatakse mõnevõrra sagedamini meestel.

Maksavähi riskiteguriteks on B- ja C-hepatiit (viiruslik maksapõletik) ning maksatsirroos (viirusliku põletiku või alkoholi liigtarvitamise tagajärjel tekkinud maksahaigus).

Suhteliselt tagasihoidlike vaevuste tõttu haiguse algul on maksavähki raske varakult avastada. Maksavähile võivad viidata parema roidekaare all kombeldav tihke moodustis, raskustunne või valu paremal ülakõhus, valu parema abaluu piirkonnas, isutus, seletamatu kaalulangus, naha või silmade kollasus. Selliste haigustunnuste korral tuleb kohe konsulteerida perearstiga, kes suunab patsiendi kontrollile onkoloogi juurde.

Maksavähi diagnoosimisel kasutatakse ultraheliuuringut (sonograafiat), kompuutertomograafiat. Sonograafi kontrolli all on võimalik võtta peene nõelaga koeproov, et selgitada vähirakkude olemasolu. Võimalike siirete avastamiseks tehakse kopsude röntgenuuring ning kõhuõõne, vaagna ja kõhukelmeõõnetaguse ruumi ehk retroperitoneaalruumi ultraheliuuring või kompuutertomograafia.

Ravivõimalused ja prognoos sõltuvad haiguse leviku ulatusest ehk staadiumist ja haige seisundist. Kui vähkkasvaja piirdub vaid maksaga, on suhteliselt väike, pole sisse kasvanud suurtesse maksa veresoontesse ning maksatalitlus on normaalne, on võimalik vähist haaratud maksaosa operatsioonil täielikult eemaldada. Kui vähk on levinud suuremas osas maksas või juba ka teistesse elunditesse, ei saa seda operatsioonil täielikult eemaldada. Operatsioon on mõeldamatu, kui vähkkasvaja haarab maksa suuri veresooni või kui maksatalitlus on tõsiselt häirunud. Kui maksavähk pole kirurgiliselt eemaldatav, saab siiski rakendada erisuguseid, vaevusi vähendavaid ja elu pikendavaid ravivõtteid, mille valik sõltub paljudest asjaoludest. Võimalik on sulgeda maksaarter, mistõttu normaalsetest maksarakkudest tundlikumad vähirakud hapniku ja toitainete puudusel hävivad.

Maksaarterisse saab viia spetsiaalse toru, mille kaudu süstitakse ravimeid otse maksakoesse. Keemiaravi võib teha ka süsteemselt, süstides ravimeid veresoonde. Mõlemat kemoteraapia vormi rakendatakse nii üksikult kui ka kombinatsioonis kiiritusraviga. Vähirakke hävitavaid ravimeid on võimalik süstida ka otse vähikoesse. Kahjuks on radikaalse operatsiooni võimalused maksavähi korral siiski piiratud, keemia- ja kiiritusravi annavad aga suhteliselt ajutise efekti.