Eesnäärmesuurenemus Autor: Heino-Enn Arpo

Eesnäärmesuurenemus ehk prostata healoomuline hüperplaasia algab 45.–50. eluaastast ja see puudutab suuremat osa mehi. 50 aasta vanuses esineb seda 25%-l ja 90 aasta vanuses juba 80%-l meestest. Eesnäärmesuurenemust põhjustavad hormonaalsed muutused, sh mees- ja naissuguhormoonide suhe organismis. Eesnäärme suurenemine algab kusitit ümbritseva näärmekoe vohamisest, millega kaasneb ka silelihaskoe vohamine. Moodustub healoomuline kasvaja – adenoom. Suurenenud eesnääre avaldab survet kusitile, viimane aheneb ja takistab uriini väljavoolu kusepõiest. Mehaanilise takistuse kõrval põhjustab adenoom ka neurofüsioloogilisi häireid põie lihaskoes. Need häired arenevad aeglaselt, aastate jooksul, ja kahjuks lükkavad paljud mehed arsti poole pöördumist liiga kaua edasi. Sümptomite avaldumine on väga individuaalne ning adenoomi suuruse ja haiguse raskusastme vahel ei ole otsest seost. Tavalised takistusnähud on raskendatud urineerimise algus, uriinijoa nõrkus, põie mittetäielik tühjenemine, järeltilkumine urineerimise lõpul, täielik uriinipeetus. Tüüpilised ärritusnähud on sagenenud urineerimisvajadus ja äkki tekkiv ülitugev urineerimistung, mida ei ole võimalik pikemalt kannatada.

Urineerimishäirete kindlakstegemiseks on kasutusel urodünaamilised (st kuseteede talitlust puudutavad) uuringud, eeskätt uriinijoa mõõtmine ehk urofluomeetria. Selle abil saab täpsemini määrata haiguse raskusastet ja teha õigeid ravivalikuid. Oluline on mõõta ka jääkuriini, st pärast urineerimist põide jäävat uriinikogust. Vähi välistamiseks on kasutusel eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) määramine vereseerumis. Kui eesnäärmesuurenemuse korral on esiplaanil takistusnähud, siis on ravi kirurgiline. Tänapäeval tehakse harilikult endoskoopiline adenoomi eemaldamise operatsioon kusiti kaudu. Kui haigel esinevad eeskätt põieärritusnähud, on sobiv kasutada raviks adrenoblokaatoreid, näiteks doksasosiini. Hooletusse jäetud ja komplitseerunud juhtudel on ka teisi ravivõtteid. Eesnäärmesuurenemus vajab igal juhul kompetentset diagnoosimist ja ravi korraldamist uroloogi poolt.

Vt ka eesnäärmepõletik.