Hüpospaadia Autor: Margus Punab

Hüpospaadia on kaasasündinud haigus, mille korral kusiti ei avane peenisepea tipus, vaid peenise alumisel pinnal. Raskematel juhtudel avaneb kusiti peenise alumise pinna nahal või lausa munandi ja pärasoole vahel. Hüpospaadiat esineb üks juhtum 200 poisslapse kohta. Hiljutised uuringud näitavad, et hüpospaadia on arvatust sagedasem, olles ilmselt osaliselt seotud ka haiguse varem tähelepanuta jäänud kergemate vormide diagnoosimisega. Väga harva võib kujuneda ka kusiti eesmise seina kaasasündinud sulgematus ehk epispaadia, mille sagedus on 1:20 000. Hüpospaadiat ja epispaadiat põhjustavad häired loote varases arengus, kui kuseteed sulguvad torujaks süsteemiks. Raskemad hüpospaadiajuhud avastatakse enamasti juba sünnitusmajas, sest laps urineerib avausest, mis ei asu peenise tipus. Tavalisest sagedamini võib hüpospaadiaga poistel esineda ka teisi suguteede arenguhäireid, näiteks munandi laskumishäiret (krüptorhismi ehk peitmunandilisust).

Enamasti on hüpospaadia vaid kosmeetiline ja mehe tervist otseselt mittehäiriv kõrvalekalle. Siiski võib hüpospaadia tekitada uriinivoolu häireid, olla viljatuse põhjuseks ning pärssida ka kusiti loomulikku kaitsefunktsiooni mikroobide sissetungi vastu. Mõnel juhul kaasneb hüpospaadiaga peenise allapoole kõverdumine, mis võib põhjustada valu ja seksuaalfunktsiooni häireid. Raske hüpospaadia korral tehakse operatsioon esimese kahe eluaasta jooksul.

Vt ka peitmunandilisus, seksuaalse arengu anomaaliad.