- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 608)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 575)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Võimalik allergia, lisatoiduga jätkamine” leiti 16 565 vastet
Värvipimesus
Värvipimesus, mida tuntakse ka daltonismi nime all, on osaline või täielik võimetus eristada värvusi. Esimesena kirjeldas seda hälvet inglise füüsik John Dalton (1766–1844), kes ka ise oli värvipime. ...
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul ...
Seedimine
Seedimine on füsioloogiline protsess, mille vältel seedeelundeisse sattunud toit muutub imenduvaks ja organismile omastatavaks. Elutähtsatest ainetest saabub vaid hapnik organismi hingamissüsteemi kaudu. ...
Ajurabandus
Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel ...
Rinnavähk
Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel ...
Südame-veresoonkonna talitlus
Südame-veresoonkonna talitlus. Vereringe kujutab endast kogu organismi hõlmavat süsteemi, milles veri on liikuvaks keskkonnaks ning väikseimate veresoonte – kapillaaride õhuke sein teeb võimalikuks ainete ...
Koolivalmidus
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. ...
Kopsupõletik
Viited: rögaKopsupõletik ehk pneumoonia on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke haarav. Koldelist põletikku nimetatakse ka bronhopneumooniaks. ...
Nahavähk
Nahavähk on paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mis üldiselt on hästi ravile alluv. Eestis diagnoositi 2006. aastal naistel 457 ja meestel 329 nahavähi esmasjuhtu. ...
Nägemishäired
Nägemishäired. Kumera sarvkesta ja kaksikkumera silmaläätse tähtis ülesanne on murda silma sattuvaid valguskiiri ning koondada nad ühte punkti silma võrkkestal. Kui kiired koonduvad ühte punkti, siis ...
Puukentsefaliit
Viited: pinsetidPuukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad ...
Päikesepõletus
Viited: päevituskreemid ja -geelid põletus põletusgeelid ja -vahud Päikesepõletus. Päike kiirgab väga mitmesugust kiirgust, atmosfääri läbivad UVAkiirgus (ultraviolett-A-kiirgus) ja UVB-kiirgus (ultraviolett-B-kiirgus). ...
Ajuripatsihaigused
Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide ...
Ateroskleroos
Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised ...
Elekterravi
Elekterravi ehk elektroteraapia, kõnekeeles ka elektriravi, on aparaatse taastusravi meetod, mille puhul rakendatakse ravi otstarbel elektrienergiat – täpsemalt alalisvoolu, kõrg- ja madalsageduslikku ...
Esmaabi silmavigastuste korral
Esmaabi silmavigastuste korral. Silmavigastused võivad olla nii kerged kui ka rasked, aga igasse silmadega juhtunud õnnetusse tuleb suhtuda tähelepanelikult, sest nende tagajärjeks võib olla nägemise ...
Esmaabi välise verejooksu korral
Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste ...
Halvatus
Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, ...
Hammaste proteesimine
Hammaste proteesimine on puuduvate hammaste asendamine erinevatest tehismaterjalidest (keraamika, plastmass, titaan, kuld jt) valmistatutega. Hammaste puudumine mõjutab kõnet, tekitab vale hambumust, ...
Stoomi hooldus
Stoomi hooldus. Stoom on kõhu eesseinale kirurgiliselt tehtud avaus, mille kaudu roe või uriin väljuvad tahtele allumatult selleks otstarbeks kõhule kleebitud kogumiskotti.
Stoomi ümbrus ja kogumiskoti ...