Nahavähk Autor: Pille Konno

Nahavähk on paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mis üldiselt on hästi ravile alluv. Eestis diagnoositi 2006. aastal naistel 457 ja meestel 329 nahavähi esmasjuhtu. Nahavähi puhul on tegemist naharakkude kontrollimatu paljunemisega. Nahavähk võib tekkida igaühel, ehkki riskiteguriteks peetakse heledat nahka, heledaid juukseid, samuti vanust, sest mittemelanoomi tüüpi nahavähk esineb rohkem 40-aastastel ja vanematel. Olulised on geneetiline eelsoodumus, pärilikud nahahaigused (nt albinism, pigmentkuivnahksus), kroonilised nahapõletikud või -haavandid, ioniseeriv kiirgus, aga eriti ülemäärane päevitamine ja päikesepõletused. Ultraviolettkiirgus ongi peamine nahavähi põhjustaja. Tihedat seost päikesekiirgusega tõestab ka see, et nahavähk tekib enamasti päikesele eksponeeritud (ligipääsetavatel) kehaosadel.

Nahavähki klassifitseeritakse selle järgi, milliseid rakke ta kahjustab. 75% kõikidest naha pahaloomulistest kasvajatest moodustavad basalioomid ehk basaalrakk-kartsinoomid ehk basaalrakulised vähid. Basalioomi iseloomustab aeglane kasv. Erinevalt teistest pahaloomulistest kasvajatest ei anna basalioom metastaase ehk siirdeid, seetõttu nimetatakse teda ka paikselt agressiivseks kasvajaks. Kui basalioomi ei ravita, võib ta hävitada ümbritsevaid kudesid. Esineb mõnevõrra tihedamini naistel. Basalioom saab alguse marrasknaha basaalrakkudest ja karvanääpsudest, kasvab aeglaselt ning põhjustab haavandumist. Kõige sagedamini on see sõlmjas, pigmenteerunud, armitaoline, pindmiselt leviv ning varem või hiljem haavanduv valutu nahamoodustis. Haavand, mis on algul pindmine, laieneb ja süveneb. Enim esineb basalioomi näonahal – ninal, kõrvalestadel, oimukohtade või silmade ümbruses, mõnikord võib see tekkida vanade põletus- või traumajärgsete armide piirkonda.

Teine nahavähivorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest (sarvrakkudest). See nahakasvaja areneb basalioomiga võrreldes kiiremini ja võib levida teistesse elunditesse. Et nahavähi peamised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav, õigeaegse diagnoosi korral ka edukalt ravitav. Nahavähk on väline, nähtav kasvaja ja seetõttu enamasti kergesti avastatav. Välisilmelt on ta polümorfne (mitmekujuline). Nahavähk võib olla: 1) väike, tasane, läikivapinnaline tihend nahas, 2) vahajas nahatihend, mis aeg-ajalt veritseb ja kattub koorikuga, 3) lame punetav laik nahal, mis ketendab ja kattub koorikuga või püsib tasapinnalise ja läikivana, või 4) punetav tihe vohand nahal. Kõikide eeltoodud nahamuutuste korral tuleb konsulteerida perearstiga, kes vajaduse korral suunab haige onkoloogi juurde.

Nii basalioomi kui ka lamerakulist nahavähki diagnoositakse ja ravitakse samade meetoditega. Põhilised uurimistoimingud on haiguskolde vaatlus ja biopsia ehk koeproovi võtmine. Uuringuks võetakse kude kasvajakahtlasest koldest peene nõelaga või eemaldatakse kolle kirurgiliselt. Kasvaja leviku hindamiseks kasutatakse ka ultraheli- ja röntgenuuringuid.

Nahavähi ravis rakendatakse mitmeid meetodeid:

1. Kasvaja kirurgiline eemaldamine, kusjuures sageli tehakse seda juba koeproovi võtmisel ning sellega võib ravi ka mõnikord piirduda. Samuti eemaldatakse kirurgiliselt kasvaja metastaasid lümfisõlmedes.

2. Kiiritusravi kasutatakse põhiliselt pea ja kaela piirkonnas paikneva nahavähi korral, kui kasvaja radikaalne kirurgiline eemaldamine ei ole võimalik või on seotud ulatusliku kosmeetilise defektiga. Kiiritatud nahk vajab erihooldust: nahk on ühe kuu jooksul punetav, sügelev või leemendav ja veritsev. Kiiritatud nahk kardab külma, kuuma ja hõõrdumist. Nahka ei tohiks pesta seebiga. Kaitseks külma ja kuuma eest peab kiiritatud naha katma salvitatud marlilapiga. Nahk paraneb teisel kuul. Kiiritatud nahk taastub kiiremini, kui kiirituspiirkonda salvitada 2–3 korda päevas ja teha kompressi sooja kummeliteega.

3. Keemiaravi tehakse juba ravitud nahavähi taaspuhkemise või kaugsiirete korral. Kasutatakse ka krüoteraapiat ehk külmravi, küretaaži (naha pindmise kihi väljakaapimine koos kasvajarakkudega), elektrokirurgiat, lokaalselt tsütostaatilisi (kasvajaraku kasvu ja jagunemist pidurdavaid) ravimeid.

Igal konkreetsel juhul otsustatakse eraldi, millist ravimeetodit rakendada. Valitakse meetod, mis maksimaalse raviefekti puhul jätab minimaalse defekti. Üle 95% nahavähihaigetest tervistub pärast ravi saamist. Nahavähi ennetamine seisneb päikesekiirguse vältimises, eriti keskpäeval, sobiva riietuse ja peakatte (eriti oluline laste puhul) valimises ning selliste nahahooldusvahendite kasutamises, millel on tõhus kaitse nii UVB- kui UVA-kiirguse vastu (päikesekaitsefaktor SPF – ingl sun protection factor – vähemalt 20). Soovitatavad on päikeseblokaatoriga kreemid ka talvel. Nahka peab samuti ise perioodiliselt kontrollima. Sellel tekkivaid püsivaid või suurenevaid laike või sõlmekesi märgates tuleb pöörduda nahaarsti poole.

Vt ka pahaloomuline melanoom, päikesepõletus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Valged laigud

Tere!
Mul tekkisid kuskil 4-5 aastat tagasi vasaku käe ülakäsivärrele valged laigud. Algul ei pööranud eriti tähelepanu, kuid aastatega on laigud mööda kätt edasi länud kuni sõrmedeni välja. Ainult ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Selle foto järgi, mida näen, arvan, et tegemist on naha marmoraažiga (cutis marmorata). See on naha väikeste veresoonte ebaühtlane laienemine/ahenemine. Rohkem esineb väikelastel, aga võib ...

Loe edasi

beebil täpid

Beebil tuli eelmine nädal nahale lööve, algul oli ainult mähkupiirkonnas, proovisime erinevaid mähkmeid ja lõpuks jäime öko omade peale sest tundus et need aitasid, kui pediaatri juurde läksime oli lööve ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Mähkmelööve tekib tavaliselt mähkmega kokkupuutuvale alale, momendil on lööve laialdasem. Kuna imiku nahk on väga õrn, siis võivad löövet anda mitmed tegurid: 1)palavusest tingitud higistamine, ...

Loe edasi

Punased ketendavad laigud kehal

Tere! Minu nahale on tekkinud punased kergelt ketendavad laigud. Vahetevahel need ka sügelevad. Hetkel stressirohke periood, kas võib sellest tingitud olla? Põhiliselt asetsevad kõhul ja seljal. Uusi toiduaineid ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Arvan, et tegemist on roosa kliiketendustõvega (Pityriasis rosea), mis on organismi vastusreaktsioon mingile stressorile, nt.mõni viirusinfektsioon viimase 2 kuu vältel, aga ei saa välistada ...

Loe edasi

Klamüüdia diagnoosimine ja ravi

Tere!
Mulle määrati klamüüdiaraviks ühekordne annusazithromycini (4x250mg), tegin uue testi 21 päeva hiljem ning test osutus ikka positiivseks. Nüüd võtan 7 päeva doxycycline (100mgx2 päevas).

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Mõlemad raviskeemid (1000mg azitromütsiini ühekordselt või 7päeva doksütsükliini annuses 100 mg x 2) vastavad Eesti ravijuhendi esmavaliku variandile. Seega ravi on tehtud täpselt nii nagu ...

Loe edasi

carcinoma basocellulare

tere. Tahaks teada Teie arvamust kui ohtlik see diagnoos on. Veel soovin teada, kas on mingid piirangud. Kas kosmeetikul vöib kord kuus massase ja maski teha, kuna nahk on väga kuiv.

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Basalioom ehk teisisõnu basaalrakuline nahavähk on kõige sagedasem nahakasvaja, mis esineb peamiselt kesk- ja vanemaealistel inimestel. Oma kulu poolest on basalioom nahavähkidest kõige leebem, ...

Loe edasi

Nahk ketendab, roosad sõrme otsad

Tere, 6-aastasel tõdrukul oli 10 päeva tagasi 1 sõrm selline ketendav, roosa, väikeste lõhedega, nagu pildil, mille lisasin failina, nyyd kõik näpud, nahka koorub. Perearst ei osanud öelda, millega tegu. ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Tegemist võib olla kontaktdermatiidiga (KD) või juveniilse palmoplantaarse dermatoosiga (JPD).
KD tekib juhul kui nahk puutub kokku nahk ärritava või allergeenes ainega. Näiteks vanasti ...

Loe edasi

Hiv hirm.

Tere.
26.nov.2016 oli üheöö suhe.2,5-3 kuud peale seda hakkasin tundma ennast halvasti,kurgus kipitus ,jalg hakkas valutama ja kael on kuidagi kange muidu olen terve olnud,Olen käinud arsti juures ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Niinimetatud "aknaperiood", mil analüüsid verest veel viirusekandlust ei pruugi näidata, on umbes kolm kuud, seega 5 kuud hiljem peaks testi tulemus olema usaldusväärne. Kuna ma pole täiesti ...

Loe edasi

Nahalööve

Umbes 5 päeva tagasi tekkis nahale lööve. Algselt ei olnud nii punane aga suurus sama, mis praegu. Natuke kipitab ja sügeleb. 4 päeva enne lööbe tekkimist käisin muidu ka solaariumis. Paar päeva on samal ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Valulikkus ja grupeeritud villikestets lööve on iseloomulikud lihtohatisele ja vöötohatisele. Solaariumikülastus võis olla ägestavaks teguriks. Valulikkus samas regioonis enne lööbimist on ...

Loe edasi

HIV hirm

Tere. Selline kohutav mure. (Mul isegi käed värisevad hetkel kirjutamisel).
24.02 oli üheöösuhe mehega. Minul oli siis kuupuhastusaeg. nädala pärast ( 03.03) andsin vereproovi PAP emakakaela operatsiooni ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Loen Teie kirjast, et hirm on viimased 10 nädalat olnud väga suur.
Värinad, higistamine ja ebamäärased haigussümptomid võivad viidata ärevushäirele, mis sageli hirmudega kaasneb. Tahan ...

Loe edasi

Küroteraapia järel tekkinud villid

Tere!

Käisin eile nahaarsti juures, kes teostas mu kahe käe peal asuvale soolatüükale küroteraapiat ja eile õhtust saadik on mul nendesse kohtadesse tekkinud nahast kõrgemal ja verd/vedelikku ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Külmutamise järgselt villide tekkimine on tavaline. Pigem ennustab see väiksemat vajalikminevate protseduuride arvu ja kiiremat paranemist.
Kui villid on pinges ja häirivad tugevalt, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi