Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju

Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.

Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.

Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.

Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.

Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.

Vt ka afaasia, ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

EEG tulemus

Tere!
Juba üle aasta on muretsenud pearinglus, pea muutub nagu vati ja kaaluta olekus, aga miski ei vedele. Kevadest talveni peapööritust ei olnud. Tuli pärast minestamist tagasi. 20 minuti jooksul ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ainult kirjelduse järgi on raske teha otsust EEG leiu üle. Võimalik on ka epilepsia. Tuleks korrata uuringut peale magamata ööd - see ärritab aju ja toob paremini esile muutusi selle töös. Oluline on ka ...

Loe edasi

Alaselja valu, mis kiirgab jalga.

Tere! Olen aastaid vaevlendud alaselja valudega, mis käib periooditi. Perearst on omaltpoolt üritanus kõike ka teha. Rö on tehtud, naitab koverat alaselga nn trauma tagajärjel. Olen saanud süste, mis korraka ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valude ägenemise perioodil tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Lihasetõmblused üle keha

Tere
Novembri lõpus oli tuharalihasega seotud operatsioon-eemaldati kasvaja, selgus et ikkagi healoomuline. Eelnev periood on olnud stressirohke.
Pärast operatsiooni algasid lihasetõmblused, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks kontrollida vereanalüüsides veremineraalide (K, Na,Ca) taset ja esialgu pidada nõu perearstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

vegetatiivne düstoonia

kas vegetatiivne düstoonia on ravitav?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Haigus ei ole väljaravitav, küll aga on ravimitega võimalik leevendada sümptomeid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

vist migreen

2021 seoses silma süstimisega (kollatähni "lupjumine") tekkis auraga migreen (peavaluta), silmade "vilkumine" jms, mis tekitavad ebakindlust. 2022 augustis need nähtused sagenesid ja hakkasid n-ö teisenema ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Pidage ikkagi nõu silmaarstiga, kelle poolt tuleks kontrollida silmade vaateväljade võimalikke muutusi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu jalas

Tere!

Peaaegu nädala on paremas jalas piinanud valu. Enne valu tekkimist oli jalas aegajalt tunda pakitsust ja jalg oleks olnud nagu "paks", tuim.
Nädala eest kõndimise ajal lõi jalga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Närvivalu jalas on enamasti seoses muutustega nimmelülidevahelistes diskides. Kui ei ole püsivat tuimust labajalas ja sääres, ei esine ka labajala nõrkust on paranemine tihti iseeneslik kui vältida asendeid ...

Loe edasi

Ärevushäired ja insult

Tere,

Sain teilt eelmine kord abi ärevushäirete, närvipõletiku ja Ekg küsimusega. Kuna 3x oli Ekg korras, siis vanusest lähtuvalt ei tohiks südames ohtu olla ja asi on psühholoogiline.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Insult võib tekkida igas eas ja ka ilma eelhoiatuseta, nii et sajaprotsendilist garantiid ei ole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaaluhäired

Tere

Aasta tagasi, üsna palavates tingimustes (väljaspool Eestit ikka), tekkisid algul väikesed tasakaaluhäired, mis päädisid "peadpidi põõsas". Viibisin nädala meditsiiniasutuses (kaasnes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui seisund püsib, tuleks konsulteerida ka kõrvaarstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Komistamine, asjad ei püsi käes, pearinglus

Tere!
Olen hakanud komistades kukkuma. Nagu üks jalg jääks teise taha kuidagi, keerab jalalaba ette. Astudes ei tule nagu teine jalg järgi, lööb krampi või kinni. Põlved on kanged, ei saa kükki ega ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu kaelas

Laupäeval lõin pea ära ukse alt sisse minnes selliselt, et tõstsin pead liiga vara ülesse (täpselt ukseava all) ja kaelast käis läbi väga tugev valu ja raksatus. Esimesel kahel päeval oli kaela liigutades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna EMOsse et teha kaelauuring.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi