Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju

Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.

Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.

Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.

Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.

Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.

Vt ka afaasia, ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Raske liikuda

Olen suhteliselt terve oma vanuse kohta. On ainult üks probleem, ma ei saa liikuda. Saan kõndide maksimaalselt 150 -160 sammu, siis lööb valu vasakusse tuharasse, sealt edasi reie esiküljele ja kubemesse. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on tegemist nn. kitsa närvikanali sündroomiga mis on põhjustatud muutustest seljalülides. Asja saab täpsustada vastuvõtul, kus vaatan ka seljapilte. Helistage tel. 6 748 591

Dr. Ain ...

Loe edasi

Õlavalu

Pikaajaline õlavalu, paremal pool (algas umbes 10 aastat tagasi). Traumat ei ole olnud, lihtsalt hakkas valusaks jääma. Õlaliigese liigutused normaalsed. Õlas rudiseb ja õla tagant (selja poolt) praksub ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna spetsialisti ehk ortopeedi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Võpatused, kerge olek, ajutine tinnitus

Tere,
Eelmise aasta lõpus hakkas elus peale väga stressirikka perioodi lõppemist mind vaevama kohatine imelik tunne - ebastabiilne, nagu istuks merel õõtsuval paadis. See pani muretsema kuna varem ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoline ongi krooniline ärevusseisund mis viib närvisüsteemi regulatsioonihäiretele nagu unehäired, südamekloppimised, tasakaalutus ja minestustunded jne. Kui elukvaliteet on häiritud, tuleks tulla ...

Loe edasi

Randme valu

Tere, mure selline et augusti kuus algas tugev valu vasakus randmes. Raskeid asju tõstes valus, rannet mõlemale poole pöörates valus ja enda keha raskusele toetudes lööb tugva valu randmesse ja teeb käe ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on siiski tegemist randmeliigese probleemiga, millega tegeleb ortopeed. Täpse vastuse saab anda vaid peale läbivaatust.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Ravimi vahetamine.

PCI-st tingitud spastika ja epilepsia. Kas on võimalik vahetada ravimit ja kui, siis kuidas ja mille vastu. Pea 24 aastat on olnud oxcarbazepine 600 mg. Põhjus, miks soovime vahetada, on jätkuvad epilepsiahood ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Oxcarbazepini maksimaalne annus ööpüevas on 2400Mg. Kui praegu ei esine kõrvalnähte on kõige ohutum vähehaaval tõsta annust nt 300 mg võrra kuni 600 mgx2, kui hood korduvad tuleks jätkata tõstmist. Et ...

Loe edasi

seljavalu ja puusa valu.

Tere.
Minul on pikka aega kestnud alaseljas (ristluu piirkonnas, pigem natukene vasemal pool) valud, mis painavad mind pigem õhtul/ööseti puhkeasendis. Valu on selline, mis nagu kiirgaks jalga ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Soovitan teha läbi perearsti rö üv-d nimmelülidest ja puusaliigestes, Konsulteerida seejärel ortopeediga et välistada probleemid puusaliigesega. Pirnlihase kompressioon jääb võimalikuks ja selgub neuroloogi ...

Loe edasi

Tugevad peavalud peale kaelaoperatsiooni

Kael opereeritud varakevadel 27. märtsil.2017. Viimastel kuudel on mind piinanud koledad peavalud, eriti öösiti ja hommikuti.
Valu piirkond on kuklas, mis kiirgab meelekohtadesse. Vahel on valu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

MRT uuring näitab et peaajus probleeme ja valude põhjuseid ei ole. Kaelapiltidel aga esinevad lülidevaheliste diskide degeneratsiooni nähud mitme lülivahemiku tasemel. Ei ole selge mida opereeriti kaelas. ...

Loe edasi

Jalalaba krambid ja ebameeldiv tunne jalas

Mul on kogu elu probleem olnud väga valulike jalalaba krampidega. Krambi ajal väändub suur varvas täitsa teiste varvaste alla ja see ei taha hästi üle minna. Kui noorena läksid krambid kiirelt üle ja võis ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

ENMG uuring näitab vasaku jalanärvi kahjustuse järgset seisundit. MRT uuring näitab parema jalanärvi ärrituse võimalust. Närvikahjustused võivad olla põhjuseks sagenenud lihaskrampidele. Lisaks soodustavad ...

Loe edasi

Lülisamba muutused ja sport

Röntgenbildi alusel on mul selline diagnoos.
Hinnakoodid: A7916, A7907RÖ-leid:NIMMELÜLID:Lumbaallordoos tavaline, skolioosi ei ole. l5 anterolistees ~6 m ulatuses, defekt pars interartikularis´es. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esineb nimmelülide nihkumine seoses lülidevahelise liigese vigastusega. Vajate kohest ortopeedi konsultatsiooni. Vältige seni füüsilist koormust.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

silma tõmblemine

Tere!
Silm tõmbleb, algas ühest silmast, seejärel teine silm ka. Nüüd juba aeg-ajalt tõmbleb põse juurest. See on kestnud juba 2 kuud. Olen söönud magneesiumi 500 kogused, kuid ei aita. Vahel hakkab ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas on vaid vähesed tõmblused silmalaugudel või silm sulgub vastutahteliselt? Silmalaugude tõmblused esinevad sageli seoses stressiga ja tavaliselt mööduvad iseeneslikult. Kui esinevad aga silmade sulgused ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi