Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju

Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.

Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.

Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.

Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.

Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.

Vt ka afaasia, ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Selja valu

Selja kompuutri vastus ,oskate lahti seletada.KT-uuring lülisamba nimmeosast Kliinilised andmed: seljavalud, paremal S1 Lülide nihet ega destruktsioone ei ole, Th12 ja L1 lülidel on eesmised osteofüüdid. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringu kirjelduse järgi esineb kahe alumise nimmelülidevahelise diski väljakummumine millest võivad olla tingitud ka seljavalud. Asja paneb paika neuroloogiline läbivaatus.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Peavalud ja Dejavù

Tere, mure selline et olen kogenud mitu aastat periooditi peavalu ühes ja samas kohas peas(vasakul taga). Nüüd natuke üle kuu aja on peavalu tagasi ja igapäevane. Sellega on aga kaasa tulnud üks väga veider ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Piltuuringud väga sageli võimalikku epilepsiat ei tuvasta. Vajalik on neuroloogi vastuvõtt ja EEG (elektroentsefalograafia) uuring.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591

Loe edasi

kas on vajalik neuroloogi vastuvõtt või mis arstile peab minema

Tere. Mul on sellised minu igapäevaelu häirivad mured. 1. mul on tekkinud arusaam et ma ei saa teha mingeid õngitsemis- küünitamisliigutusi ei käte , ei jalgade ei peaga. tekib imelik nõrkus, kus juures ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Soovitan neuroloogi vastuvõttu põhjuse selgitamiseks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591

Loe edasi

Sõrmed tuimad

Viimased nädalad on vasaku käe kaks sõrme tuimad. Kätt kuni küünarnukini katsudes tundub ka tuimem.
Valu ei ole.
Mõnel ööl olen käel maganud ja see nö ära surnud.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Sageli on põhjuseks kitsas närvikanal kas küünarliigese või randmeliigese piirkonnas mille korral eriti magades kõverdatud liigesega tekib pikast närvikompressioonist käenärvi vigastus. Võimalik on aga ...

Loe edasi

Puusavalu

Tere!
Mul on olnud valu puusapiirkonnas nelja aasta jooksul. Mõnikord kiirgub valu kubemesse, aga mitte jalgadesse. Kolm aastat tagasi tehtud röntgenpilt olevat arsti sõnul korras. Liikuvus on hea ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui puusavalud korduvad, tuleks korrata rö pilti puusaliigesest ja teha pildid ka nimmelülidest kuna närvivalu võin puusa kiirguda seljast. Oluline on seejärel spetsialisti (ortopeed) läbivaatus.

Loe edasi

Jala kramp

Tere
Istutes diivanis
Mul lõi põlve liigese valu,mis edasi lõi surina kogu jalga. See järel tõmbas jalg krampi ja lõi tuimaks. Astutes jalga ei tundnud.
Pikkali heites,kadus ära.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Istudes jalg üle põlve võib ärritada ja ka vigastada jalanärvi mis kulgeb põlveõndla alt - tuleks sellist asendit püüda vältida.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pearinglus ja pistitus meekekohas.

Tere! Mure selles , et 3 kuud tagasi põdesin koroonat ja peale seda on mul meelekohtades pitsitus tunne, kõrvad ei ole lukus, aga nagu kinnine tunne ja ei “krõpsu “ kui suu lahti teen liigutan, tavaliselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla nn. pika covidiga kus haiglane seisund ja erinevad vaevused võivad püsida kuid ja vahel ka aastaid.
Kui soovite tulla vastuvõtule, helistage tel. 6748591 tööp. kl. 14-16

Loe edasi

MRT

Isegi ei tea,kus alustada.
Olen käinud
reumatoloogi juures...ütles ei ole reuma.
Neuroloogi juures...kes toksis haamriga ja torkis nõelaga ja ütleb, et närvid korras, sa terve.
Kui ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Liigesevaluga tegeleb ortopeed, kelle läbivaatusest tihti piisab õige ravi või ka lisauuringute määramiseks.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tugevad tasakaalu häired

Hiljuti pöördusin oma probleemiga teie poole. Küsiks veel Kas on põhjendatud Teie vastuvõtule tulek .Olen hädas tugevate tasakaalu häiretega. Tugevad tasakaalu häired teevad vaeva alates 2023 aasta algusest, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Helistage tel 6748591 kl. 14-16

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Ajab öökima

Tere.
Mind ajab tihti peale öökima.
Tunnen ennast normaalselt ja järsku mine tea miks.. Ajab öökima. Ma ei oska küll öelda kui kaua see öökimine kestab. Peale seda on mul väga halb olla. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Algul tuleks siiski rääkida perearstiga ja käija gastroenteroloogi uuringutel. Kui nemad põhjust ei leia, on võimalik ka ärevusest tingitud regulatsioonihäire - neuroloog määrab ravi.

Dr. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi