Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju

Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.

Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.

Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.

Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.

Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.

Vt ka afaasia, ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Rasedus ja ülekaal

Olen 29 aastane naine. Plaanime abikaasaga, et oleks aeg laps saada. Kuid minu mure on see, et olen tugevalt ülekaaluline. Pikkus 176cm ja kaal 112kg. Praeguseks olen 10kg maha saanud (kaal oli üle 120kg), ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija

Olete tubli, et pöördute ja küsite nõu. Tartu Ülikooli Naistekliinikus soovitan suurte kogemustega head kolleegi dr Maie Väli ja Tallinnast endokrinoloogi dr Marju Past.
Loe edasi

Strabismi operatsioonist taastumine ja valuvaigistid

Tere!

Mind ootab ees strabismi korrigeerimise operatsioon (ühele silmale). Minu küsimus puudutab opijärgset taastumist. Nimelt milliseid valuvaigisteid tõenäoliselt on sellise operatsiooni ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere ! Teie küsimused saavad kindlasti parimad vastused Teie kohtumisel (konsultatsioonil) Teid opereeriva kirurgiga, mistõttu ei pea mina õigeks siin Teiega vajalike ravimite tarvitamise/mittetarvitamise ...

Loe edasi

Koposkoopia ja PAP test poole aasta pärast

Destembris 2016 oli tehtud kolposkoopia mille tulemuseks oli: Kolposkoopiale suunamise näidustus: LSIL Kolposkoopia: Diagnostiline ektoopia mõõdukas atüüpiline transformatsioon kl 2-3 suunas väike peenpunktiline ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, Leid on kadunud, seega düsplaasiat uue analüüsi järgi ei ole, siiski igaksjuhuks uus tsütoloogia veelkord 6 kuu pärast. Düsplaasiad reeglina kaovadki, seega teatud muutusi jälgitakse.
DRKadastik

Loe edasi

sõrmeluu

Tere! Murdsin sõrmeluu 11.05.Jäi raske välisukse vahele.Murdus küüne poolne esimene lüli neljandal sõrmel.Käisin EMO-s ja pandi lahasesse.Olen puhastusteenedaja,kes teeb voodeid,peseb nõusid .Käed on ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Arvestades Teie tööd 2 nädalaga Te täielikult töövõimeline veel 10 päevaga ei ole.

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitlus?

Tere,
Sain kilpnäärmeanalüüsiga järgmised vastused:
TSH 0.01 , TPO IgG 377 , Türeotropiini retseptori IgG QL positiivne, Türeotropiini retseptori IgG 2.48 , FT3 14.9, FT4 37.9.
Kas ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Teil on kilpnäärme mõõdukas ületalitlus. Põhjuseks ei ole joodi sisaldavad multivitamiinid ega rasestumisvastane implantaat. Põhjuseks on autoimmuunne kilpnäärmehaigus. Muretsemiseks ei ole ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Ajuvapustus/peapõrutus

Tere! Kirjeldan asja mis juhtus minuga kuskil 7-8 aastat tagasi. Nimelt olin ekstreemspordi huviline ja käisin rattaga sõitmas rulapargis. Kuna tegevus oli pidevalt aktiivne siis tekkis adrenaliin ja hull ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Karta on, et tegemist on peaajupõrutuse järgse seisundiga. Üsna ebameeldiv seisund kõigile. Eriti midagi nagu teha polegi. Abi võib olla mõnest ravimist, perekonnast nootroopikumid, esindajaks ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi