Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju

Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.

Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.

Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.

Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.

Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.

Vt ka afaasia, ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Seljavalu

Minu rõntgeni ülesvõtte kohta kirjutati:
"Luude struktuur tavaline. Viis nimmetüüpi lüli. Lordoos jälgitav, niverdusi pole.
Lülikehad tavakõrgusega, L4 on u. 7 mm võrra eespool. Lõpp-plaadid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Piltidel on väljendunud muutused nimmelülides, ka lülide väike nihkumine. Ainult pilt ei võimalda siiski asja üle otsustada, kuna toodud muutustega on võimalik elada ka valuvabalt. Tuleks konsulteerida ...

Loe edasi

Istmikunärv

Tere. Eelmine aasta aprillis rasedusega hakkas alaselg valutama ja nüüd pole siiani valu ära kadunud. Puusa ja tagumikust loob valu parema jala varvasteni. Ütleme nii et valu on all jalas, sääres ja reies ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Paluge perearstil suunata rö piltidele nimmelülidest. Ilmselt tegemist diski nihkumisega. Siis aga neuroloogi konsultatsioon.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tuimus õlavöötmest kätesse

Kaks päeva järjest on tekkinud tuimus mõlemasse käevarde. Mõlemal korral olen istudes toetunud küünarnukkidega lauale. Tuimus algab õlast, õlavöötmest ja levib üle mõlema käe. Hetkeks on labakäsi ka jõuetu, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks kindlasti minna neuroloogi vastuvõtule. Probleem võib olla kaelalülides aga on ka muid võimalusi. Helistage kohe perearstile.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Epilepsia ja antidepressandid

Tere.
Mulle kirjutatid välja Elontril150, lugedes infolehte, siis seal on konkreetselt kirjutatud, et epilepsiaga ei tohi seda võtta ja kui on olnud ajuverejooksud. Ise võtan epilepsia raviks Lamictal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Risk on muidugi olemas, kuigi väikene. Kas rääkisite sellest ka ravimi kirjutanud arstile?

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaaluhäired, pearinglused ja peavalud

Tere, mul on olnud üle nädala tugevad pearinglused, tasakaaluhäired ja peavalud. Hommikuti voodist tõustes käib pea tugevalt ringi ja on tasakaaluhäired ja silme eest läheb mustaks. Valud ja kõik on paremal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui perearst aidata ei oska, tuleb pöörduda spetsialisti (neuroloog) vastuvõtule. Kui lugu on hull siis algul EMOsse.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tuimad 2 ja 3 varvas ning pikemal kõndimisel valu jalalaba servas

Tere!

Pöördun teie poolse sellise murega:

Pikemal kõndimisel tekib tuimus parema jala 2 ja kolmanda varba juures ning kergelt kõrvetav valu jalalaba ülemise osa välisserval (see ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilmselt on siiski tegemist nimmelülidevahelise diski probleemidega (varasem seljatrauma?) Selgitamiseks tuleks pöörduda neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Nina Tõmblus

Tere! Ma ei tea kas see on normaalne ,aga mul iga päev nina tõmbleb ja see häirib mind VÄGA.
Tahtsin lihtsalt küsida kas see on normaalne.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vastutahtelised liigutused näolihastes ei ole selles vanuses haruldus. Vanuse kasvuga peaks nad aga mööduma. Kui väga segab, tuleb pöörduda neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Loe edasi

Ishias

Kas istmikunärvipõletik võib kesta tõesti 5-6 nädalat? Olen juba ravinud seda päris pikalt aga aeglaselt tõmbab tagasi.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nimmevalu koosa jalavaluga kestab tihti mitu kuud. Oluline on siiski põhjus selgitada. Pöörduge neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kohin kõrvus

Tere
Juba kuu aega on kõrvus nagu tuul vihisenud ja see liigub ühest kõrvast teise. Vahepeal on tunda ka nagu tuksumist. Selline kahin on võrreldav tugeva tuulega. Vahepeal on see heli selline, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tihti jääb kõrvakohina põhjus selgitamata, kuna ühestki uuringust siin ei pruugi kasu olla. Lohutuseks on teada et nii nagu kahin ootamatult tekib, nii ta ka kaob. Abi tuleks otsida ikkagi kõrvaarstidelt. ...

Loe edasi

Tasakaaluhäired

Ebakindel tunne ja tasakaaluhäired.Pea on kogu aeg veidi imelik.Sellele on lisandunud ka ärevustunne. MRK tulemus: väikeaju vasakus hemisfääris posteromediaalsel оn väike liikvoritihe muutus.
Kas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Seda saab öelda kui olen teinud läbivaatuse ja tutvunud piltidega.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi