Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju

Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.

Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.

Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.

Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.

Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.

Vt ka afaasia, ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

sterilisatsiooni taastamine

Tere olen 40 ja tegin 4,5 aastat tagasi sterilisatsiooni arvates et rohkem lapsi ei soovi aga nüüd on ikkagi see soov tagasi,olen uurinud et munajugasi annab taastada ,minul on joad läbilõigatud laproskoopi ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Palun võtke minuga ühendust aivar.ehrenberg@kliinikum.ee, arutame.
terv,
AE

Loe edasi

Tere kas tegu on hemorroidiga?

3 päeva tagasi tekkis päraku juurde moodustis.Mis valutab ja on ebamugav.Veritsust väga ei esine vaid siis kui paberiga tupsutada on paberil näha mõningaid vere täppe.Lisasin pildi ka.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist võiks olla hemorroidaaltromboosiga. Soovitan pöörduda perearstile. Ka apteegist võib abi küsida.

Loe edasi

Paremas käes valu

Tere. Olen paar korda kõvasti rusikas käega vastu lauda löönud ja nüüd on käsi kohati vägagi valus. Mis võib probleemiks olla kui parema käes väikese- ja nimetasõrme osas on valu? Lisasin kaasa ka pildi ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pilti kahjuks ei näe. Põhjuseks on trauma, võimalikud ka luulised vigastused. Kindlasti aga pehme koe muljumine/lömastus. Kõigepealt tuleks rahu anda. Kui sellega vaevused ei kao, siis pöörduda ortopeedi ...

Loe edasi

Lapse hingamine

Küsimus, et kas selline hingamine on normaalne, mida on just video lõpus kuulda.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selline üksik häälekas hingamine tundub olevat lihtsalt üks sügavam sissehingamine rõõmustamise või erutumise foonil. Kuna aga lapse nägu ja rindkere liikumist ega hingamismustrit ei ...

Loe edasi

Healoomuline kasvaja

Tere!
Mul on olnud sünnist saati healoomuline kasvaja veresoonte kogu alaseljal. Algul oli suur ja lilla aga nüöd nahaga ühte värvi. Aga küsimust tekitab see et sinna lööb vahebeal selline terav ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Valu ei ole normaalne. Soovitan kontrollida.

Loe edasi

Gardasil ja rasedus

Tere, mul tekkis selline küsimus et kas raseduse ajal võib teha Gardasil vaktsiini või mõjub see lapsele halvasti? Soovime elukaaslasega pere luua aga mul on hetkel esimene vaktsiin juba tehtud ning sooviksime ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 20-aastane

Tubli, et olete juba saanud 1. HPV vastase vaktsiini Gardasil 9. Tavapärane skeem on 0, 2, 6 kuul.
Kui rasestute, siis ...

Loe edasi

Sportimisel hakkavad jalalabad valutama

Tere, mul on selline probleem, et sportides ja just eriti joostes hakkavad jalalabad valutama. Eriti valulikuks muutub vasak jalalaba ja valu on nagu vasakulpool jalalaba sees. Jõuan joosta vaevalt 10 ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Olete oma küsimusele ise juba vastanud. Lampjalgade korral on tallatugede pidev kasutamine elementaarne, eriti sportimisel. Soovitaksin pöörduda firmasse "Gadox", Nendel on suur valik valmis tallatugesid ...

Loe edasi

Veritsus

Tere!Novembris 2016 a. venis esmakordselt mentruatsioon väga pikaks (ilmselt tegemist algavate ealiste iseärasustega)

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on siin tegemist düsfunktsionaalse veritsushäirega.Sageli esineb see enne menopausi,millal domineerivad anovulatoorsed tsüklid ja kollaskeha vaegtalitlus.Kuigi emakaõõne uuringul patoloogiat ...

Loe edasi

Kas peavalu otsmiku piirkonnas on peale insulti ja aju operatsiooni normaalne

Miks valutab igapäevaselt pea kui on olnud aju operatsioon peale insuli,või on normaalne,peavalu tugevneb kui on rohkem püstises asendis.Valu on otsmiku piirkonnas,halvatud on vasak pool.Tahaks teada ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Peavalu pole normaalne ükskõik mis põhjusel see ka ei oleks. Insuldi järgselt võib kujuneda krooniline tsentraalne neuropaatiline valu. Iga operatsiooniga saavad kahjustada väikesed närvid ja võib kujuneda ...

Loe edasi

Voiko Virosta tilata nukahtamis/uni lääkkeitä Suomeen ilman reseptiä?

Olen kärsinyt unettomuudesta jo yli 20 vuotta.Suomen lääkärit eivät osaa auttaa asiaan.Nukanhtamilääkkeitäkin on hankala saada enää vaikka niiden avulla pystyn nukkumaan paljon paremmin.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga hea on Esprital (Mirtazapin) 15 mg õhtul. Vajadusel võib võtta ka 30 mg õhtul üks tund enne und.
See rohi on ka hea antidepressant, on hea stressi maandaja ja annab kehalist ja vaimset voima. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi