Halvatus Autor: Katrin Gross-Paju

Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral – perifeerne ehk lõtv halvatus. Halvatus võib olla täielik või mittetäielik. Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatusele ehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma.

Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse.

Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Tsentraalset halvatust võivad põhjustada kõik pea- ja seljaaju haigused, sh insuldid, traumad, progresseeruvad närvisüsteemi haigused, näiteks hulgikoldekõvastus. Perifeerse halvatuse põhjuseks on sageli neuropaatiad (nt suhkruhaigusest tingitud neuropaatia, pärilikud neuropaatiad jt). Halvatusnähtude ulatuse põhjal eristatakse järgmisi seisundeid.

Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Parapareesi raskusaste on erinev: võivad esineda vaid minimaalsed kahjustusnähud, kuid lihaste funktsioon võib olla ka tunduvalt häiritud. Kui kahjustatud on nii mõlemad käed kui ka mõlemad jalad, on tegemist tetrapleegiaga. Nii parapleegia kui paraparees võib olla spastiline või lõtv. Jalgade spastilise parapleegia või parapareesi tekke peamised põhjused on seljaaju haigused, eeskätt seljaajutraumad. Üldjuhul on seljaaju kahjustus siis kaela- või rinnalülide kõrgusel. Põhjuseks võivad olla ka peaaju mõlemat poolkera kahjustavad haigused (nt korduvad insuldid), mille puhul sageli kaasneb ka osaline käte halvatus. Käte lõtv parapleegia või paraparees on suhteliselt harva esinevad haigused ning peaaegu alati seotud seljaaju kahjustusega kaelapiirkonnas. Jalgade lõtv parapleegia tekib seljaajus paiknevate motoorsete närvide või perifeersete närvide kahjustumisel selgroo nimmepiirkonna traumade korral, kui vigastatakse kõiki seljaajust väljuvaid ja jalgadesse suunduvaid närvijuuri. Jalgade lõtv paraparees on aga seotud seljaajus paiknevate motoorsete närvide rakukehade või perifeersete närvide kahjustusega. See võib tekkida näiteks suhkruhaigusest tingitud polüneuropaatia (paljude perifeersete närvide kahjustuse) tüsistusena.

Eristatakse veel hemipleegiat ehk ühepoolehalvatust, mis tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Kui kahjustatud on juhtiv (põhiliselt vasak) ajupoolkera, kaasneb käe ja jala nõrkusega sageli kõnelemisvõimetus (afaasia). Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma.

Vt ka afaasia, ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Kilpnäärme ületalitlus

Tere!

Avastati uuringute tulemusel kilpnäärme ületalitlus.Endokrinoloogi vastuvõtul võeti süstlaproov millest tuvastati sõlmelisus ja vastus oli healoomuline.Ületalitluse vastu kirjutati Tiotill ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Radiojoodravi tehakse toksilise hulgisõlmelise struuma puhul eelkõige talitluse normaliseerimiseks. Ka sõlmed kilpnäärmes lähevad enamasti väiksemaks, kuid ei kao. Selle ületalitluse vormi ...

Loe edasi

Vaskspiraal

Tere.Soovin vaskspiraali lasta eemaldada,
Kas seda peab tegema sama arst kes spiraali paigaldas?
Aitäh.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 37-aastane

Kindlasti mitte, spiraali võib eemaldada iga arst, ämmaemand või õde.
Teame juhtumist, kus ka partner eemaldas spiraali. ...

Loe edasi

Rinna nibud.

Tere.
Kui normaalne ja millele võivad viidata, koguaeg kikkis ja kõvad olevad rinna nibud?

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Arva et see on normaalne, kui see ei põhjusta teile probleemi. Dr kadastik

Loe edasi

Sünnitus

TERE! 1 aasta ja 6kuud tagasi sünnitasin esimese lapse. Kui laps sai 1 aastaseks soovisime saada endale teist last aga siiani pole õnnestunud. Kas probleem võib olla esimeses lapses kes rinda võtab veel ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 26-aastane

Teil on õigus: "Kas üldse saan rasestuda kui imestan last või pean ootama kuna laps võttab mõistuse pähe ja hakkab muud sööma. ...

Loe edasi

Toksoplasmoosi analüüsi vastus

Tere
Olen 31 nädalat rase ja lasin teha Toxoplasma gondii igG ja igM analüüsid. Kas olen varasemalt toksoplasmoosi põdenud ?

Tulemus ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Kahjuks on uuringut teostav labor jätnud oma tulemuse interpreteerimata ja vastus Toxoplasma gondii IgG kohta on jäetud ebamääraseks.
Kindlasti ei ole teil ägedat toksoplasmoosi ...

Loe edasi

Ebareguläärsed päevadeli peale 3. raseduse katkemist

Tere

Mul on olnud eelnevalt juba 3 raseduse katkemist ,kui 2. korral on peale kuuaegset pausi ilusti päevad hakanud ja regulaarsed.Nüüd peale kolmandat raseduse katkemist algasid päevad 34 ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, võimalik, et tekkinud tsüklihäire, kuna rasedusi mitu, mis katkesid. Sel juhul Primolut hea. Igaks juhul ikkagi oleks hea, kui saaks günekoloog Ultraheliga üle vaadata. Võimalik et seal on hoopis ...

Loe edasi

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi

Klipnäärme alatalitus

Tere


Sooviksin teada, kas minu näidud viitavad kilpnäärme alatalitusele:

Analüüs 11.08.2017

TSH: 2,44mlU/L

fT4: 16,6 pmol/L

TPO ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
11.08.17 tehtud analüüsid kilpnäärme alatalitlusele ei viita - talitlus on korras. TPO tiitri umbes 2x tõus viitab autoimmuunsele türeoidiidile - vajate regulaarset jälgimist perearsti juures ...

Loe edasi

Kõrvade lopputamine ja minestamine

Tere
Olen käinud viimase 1,5 aasta juures kõrvaarsti juures, seoses sellega et üks kõrv kipub krõbisema kui neelan, alati on vaigukork ees olnud ning on vajadus olnud loputada. Kõrvakile on korras ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See on üsna sage reaktsioon, nimetatakse seda kalooriliseks efektiks. Tekib eriti siis kui loputusvesi on liiga külm või kuum. Põhjuseks ongi tasakaaluelundi ühepoolne ärritus. Kogu keha tasakaalusüsteemis ...

Loe edasi

Kilpnäärme test

Tere,

lasin endale omaalgatuslikult teha kilpnäärme talitluse hindamiseks vastava vereproovi. Kuna tulemused tunduvad minu võhiklikule silmale üsna piiripealsed, siis mu küsimus on, kas peaksin ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Tehtud analüüside alusel võib otsustada, et kilpnääre ei ole Teie vaevuste põhjuseks. Minimaalselt tõusnud TSH ja piiripealne TPO viitavad siiski lisauuringute vajadusele võimaliku autoimmuunse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi