Koolivalmidus Autor: Maie Alas
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. Tugeva positiivse enesehinnangu kujunemiseks vajab just 1. klassi õpilane õpetaja ja lapsevanema kiitust, mida jagub rohkem siis, kui ta oskused on nõutaval tasemel.
Lapsevanemal pole võimalik oma last “keskmise” eakaaslasega võrrelda, pole ka kogemust, millised raskused võivad tulevast õpilast ees oodata. Seetõttu on väga tähtis lapse esimese õpetajaga just kooliaasta alguses väga tihedalt suhelda, et saada tagasisidet lapse toimetuleku kohta.
Peale klassikaliste oskuste peab laps olema valmis täitma õpetaja korraldusi. Ta peab suutma jälgida õpetaja juttu ja pidama teistega sammu harjutuste tegemisel. Laps võiks osata suhelda nii täiskasvanute kui eakaaslastega.
Lapse terviklikku arengut silmas pidades on tähtsamad esimesed viis eluaastat, mitte niivõrd kooliminekule eelnev aasta. On väga vajalik, et lapsevanemad looksid kodus turvalise, arengut toetava mikrokliima. Väikesed lapsed on “pahad” vaid siis, kui neil “hea olemine” ebaõnnestub. Kui laps on kooli minnes kõrge enesehinnanguga ja usub, et saab hakkama, siis ei kaota ta nii kergesti lootust ega huvi ka raskuste korral, mis võivad arvutama või kirjutama õppides tekkida.
Kooli minev laps peaks oskama lugeda ja loetust aru saama. Koolis on edasiminek niivõrd kiire, et kui lapsel puudub lugemisoskus, võib ta teistest maha jääda.
Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ning samal ajal selgitatakse vestluse abil välja lapse koolivalmidus. Tulevastel
1. klassi õpetajatel on kasulik saada lapse arengust ülevaade, see aitab töökava koostada. Koolivalmiduse väljaselgitamine peab toimuma vanema juuresolekul. Lapsel ei tohiks tekkida hirmutunnet – õhkkond peaks olema heatahtlik ja pingevaba, et kujuneks võimalikult avatud vestlus. Vestluse eesmärk on teada saada, mis last huvitab ning mida ta juba teab ja oskab.
Kooliküpsuse kriteeriumide kohta on koostatud mitmeid juhendmaterjale. Enamasti kirjeldatakse neis, mida laps peab kooli tulles teadma või oskama. Seda, millisel määral ta peab toime tulema suhtlemise ja emotsioonidega, juhendeis ei käsitleta. Ainus mõistlik hindamiskriteerium on tegelik koolielu. Et enamik lapsi käib lasteaias, võiks ka lasteaiakasvataja või -õpetaja anda lapse arengule ja kooliküpsusele hinnangu. Samas võib lasteaias hästi hakkama saanud lapselgi tekkida koolis raskusi keskendumisega. Keskendumiseta ei saa aga uusi teadmisi omandada. Vanemad saavad omalt poolt kaasa aidata sellega, et loovad kodus õppimist soodustava miljöö. Oma osa on samuti isiksuseomadustel ja tervisehäiretel. Mõni laps on loomult aeglasem, mõnel hajub tähelepanu kergemini, mõnel tekib terviseprobleemide tõttu kiiremini väsimus või põhjustavad halvad hinded vastumeelsust kooli suhtes. Vahel juhtub, et laps ei leia kontakti mõne õpetajaga või õpetaja lapsega, siis võivad samuti kujuneda õpiraskused ja käegalöömistunne.
Probleemid võivad tekkida ka liiga suure koormuse tõttu. Laps võib ise ette võtta liiga palju, tihti tuleb aga sundus vanemate poolt. Laps pannakse lisaks tavakoolile spordikooli, muusikakooli ja tantsuringi, mistõttu ta pikapeale väsib. Lapsel tekib hirm, et ta ei jõua kõike hästi teha, et ta võib midagi unustada. Nii kujunebki aegamööda ükskõiksus ja isegi vastumeelsus õppimise suhtes, tekivad õppimisraskused. Lapsevanem peab olema valmis last aitama kohe probleemide ilmnemisel. Väga vajalik on vanema koostöö klassijuhatajaga või mõne teise õpetajaga, keda laps usaldab. Paljudes koolides on tänapäeval ametis ka psühholoog, kes aitab selgitada õppimisraskuste põhjusi ja leida viise, kuidas nendega toime tulla.
Nõuanded sel teemal
Tugev peavalu
Tugev peavalu oli eile ja täna õlg valutab kuni küünarnuki i nagu närvi valu ning südame piirkonnas ka ebameeldiv tunne

Vastas dr Ain Pajos
Kui probleem püsib tuleks algul pidada nõu perearstiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pearinglus, raginad kaelas ja iiveldus
Tere, kuskil viimane kuu, kaks on tekkinid kerge peapööritus või siis selline tunne nagu tekiks peapööritus ja tasakaalutus, tundub nagu kisuks vasakule. Peas on halb tunne otseselt ei valuta, kuid on ...

Vastas dr Ain Pajos
Pearinglus tavaliselt minestuse ja kokkukukkumisega ei lõpe. Kaela ragisemine pöörates viitab muutustele kaelalülidevahelistes liigestes. Asja võiks selgitada neuroloog.
Dr. Ain pajos
Loe edasi
Kaela osteokondroosi kahtlus
Tere,
Hiljuti tõusis vererõhk ja perearst kirjutas välja vererõhu ravimi.
Kuid umbes 2-3 nädalat peale nende võtmist tekkis teatud asendites pearinglus. Nüüd on ta mingil määral alati ...

Vastas dr Ain Pajos
Pearinglus, s.o pöörlemistunne seoses asendi muutusega viitab häirele sisekõrvas, samas ebakindlus ja tasakaalu ja koordinatsioonihäire mida kõrvalseisja ei märka võib esineda ka seoses kroonilise ärevusega, ...
Loe edasiSeljavalu
Tere!
2 päeva on valutanud selg paremalt poolt. Valu on üsna laial alal abaluust allpool, aga päris alaseljas mitte. Algas pühapäeva hommikul. Traumat ei ole olnud, küll aga olen taas üle ...

Vastas dr Ain Pajos
Tavaliselt vältides valu tegevaid asendeid ja liigutusi valu vähehaaval väheneb. Soovitan ka seljamassaazi.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591
MRT vastus
Tere
Käisin MRTs ja sain järgmise vastuse.
T1, T2, FLAIR, DWI, SWI kujutised peast erinevates tasapindades. Kitsa kihiga koljupõhimik.
Liikvoriruumid dislokatsioonideta, norm ...

Vastas dr Ain Pajos
Vaevusi põhjustavaid muutusi kirjelduse järgi piltidel ei esine.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Seljavalu
Varasemalt kaua kükitades tööd teha ei saa võtab selja väga valusaks. Neljapäeva hommikul läksin tööle, astusin kuidagi valesti ja alaseljast käis nõks läbi. Nüüd kui alaseljale vajutada on ikka korralikult ...

Vastas dr Ain Pajos
Seljast väljuvale jalanärvile võib suruda mitte lüli, vaid kõhretükk lülidevahelisest kõhrkettast. Sel juhul aga seljavalu tavaliselt vaibub ja valu, vahel ka tuimus on sääres ja labajalas. Soovitan vältida ...
Loe edasiEEG tulemus
Tere!
Juba üle aasta on muretsenud pearinglus, pea muutub nagu vati ja kaaluta olekus, aga miski ei vedele. Kevadest talveni peapööritust ei olnud. Tuli pärast minestamist tagasi. 20 minuti jooksul ...

Vastas dr Ain Pajos
Ainult kirjelduse järgi on raske teha otsust EEG leiu üle. Võimalik on ka epilepsia. Tuleks korrata uuringut peale magamata ööd - see ärritab aju ja toob paremini esile muutusi selle töös. Oluline on ka ...
Loe edasiAlaselja valu, mis kiirgab jalga.
Tere! Olen aastaid vaevlendud alaselja valudega, mis käib periooditi. Perearst on omaltpoolt üritanus kõike ka teha. Rö on tehtud, naitab koverat alaselga nn trauma tagajärjel. Olen saanud süste, mis korraka ...

Vastas dr Ain Pajos
Valude ägenemise perioodil tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika
Hirm haiguste eest
Tere! Paar aastat tagasi hakkasid tekkima mul paanikahood sellest,et mu peretuttaval avasti vähk ja nüüd on mul on suur hirm haiguste ees eriti haiguste,mis on surmavad. Ma pidevalt otsin enda kehalt muutusi ...

Vastas dr Jüri Ennet
Paanikahoogude osas on vaja:
pingete maandamise harjutused,
kehalised harjutused,
igapäevaelu korraldust muuta.
Raviarst-psühhiaater paneb täpse
diagnoosi ja määrab sobiva ...
Manipulatsioon
Tere!
Ma olen mure hoidnud tükk aega enda sees kui see üldse on mure. Nimelt elan oma mehega 6 aastat, meil on ühine 4 aastane poeg ja mehel eelnevast suhtest mis kestis 14 aastat 12 ja 16 ...

Vastas dr Jüri Ennet
Füüsiline eraldusjoon - eraldumine ämmast, eraldi. Kui võimalik.
Vaimne eraldusjoon - see ja see on lubatud, see ja too ei ole näidustatud.
Oma praegune pere - koosmeel ja koostöö ja ühine ...
Vaata kõiki nõustamisi