Koolivalmidus Autor: Maie Alas

Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. Tugeva positiivse enesehinnangu kujunemiseks vajab just 1. klassi õpilane õpetaja ja lapsevanema kiitust, mida jagub rohkem siis, kui ta oskused on nõutaval tasemel. 

Lapsevanemal pole võimalik oma last “keskmise” eakaaslasega võrrelda, pole ka kogemust, millised raskused võivad tulevast õpilast ees oodata. Seetõttu on väga tähtis lapse esimese õpetajaga just kooliaasta alguses väga tihedalt suhelda, et saada tagasisidet lapse toimetuleku kohta.

Peale klassikaliste oskuste peab laps olema valmis täitma õpetaja korraldusi. Ta peab suutma jälgida õpetaja juttu ja pidama teistega sammu harjutuste tegemisel. Laps võiks osata suhelda nii täiskasvanute kui eakaaslastega. 

Lapse terviklikku arengut silmas pidades on tähtsamad esimesed viis eluaastat, mitte niivõrd kooliminekule eelnev aasta. On väga vajalik, et lapsevanemad looksid kodus turvalise, arengut toetava mikrokliima. Väikesed lapsed on “pahad” vaid siis, kui neil “hea olemine” ebaõnnestub. Kui laps on kooli minnes kõrge enesehinnanguga ja usub, et saab hakkama, siis ei kaota ta nii kergesti lootust ega huvi ka raskuste korral, mis võivad arvutama või kirjutama õppides tekkida.

Kooli minev laps peaks oskama lugeda ja loetust aru saama. Koolis on edasiminek niivõrd kiire, et kui lapsel puudub lugemisoskus, võib ta teistest maha jääda. 

Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ning samal ajal selgitatakse vestluse abil välja lapse koolivalmidus. Tulevastel

1. klassi õpetajatel on kasulik saada lapse arengust ülevaade, see aitab töökava koostada. Koolivalmiduse väljaselgitamine peab toimuma vanema juuresolekul. Lapsel ei tohiks tekkida hirmutunnet – õhkkond peaks olema heatahtlik ja pingevaba, et kujuneks võimalikult avatud vestlus. Vestluse eesmärk on teada saada, mis last huvitab ning mida ta juba teab ja oskab. 

Kooliküpsuse kriteeriumide kohta on koostatud mitmeid juhendmaterjale. Enamasti kirjeldatakse neis, mida laps peab kooli tulles teadma või oskama. Seda, millisel määral ta peab toime tulema suhtlemise ja emotsioonidega, juhendeis ei käsitleta. Ainus mõistlik hindamiskriteerium on tegelik koolielu. Et enamik lapsi käib lasteaias, võiks ka lasteaiakasvataja või -õpetaja anda lapse arengule ja kooliküpsusele hinnangu. Samas võib lasteaias hästi hakkama saanud lapselgi tekkida koolis raskusi keskendumisega. Keskendumiseta ei saa aga uusi teadmisi omandada. Vanemad saavad omalt poolt kaasa aidata sellega, et loovad kodus õppimist soodustava miljöö. Oma osa on samuti isiksuseomadustel ja tervisehäiretel. Mõni laps on loomult aeglasem, mõnel hajub tähelepanu kergemini, mõnel tekib terviseprobleemide tõttu kiiremini väsimus või põhjustavad halvad hinded vastumeelsust kooli suhtes. Vahel juhtub, et laps ei leia kontakti mõne õpetajaga või õpetaja lapsega, siis võivad samuti kujuneda õpiraskused ja käegalöömistunne.

Probleemid võivad tekkida ka liiga suure koormuse tõttu. Laps võib ise ette võtta liiga palju, tihti tuleb aga sundus vanemate poolt. Laps pannakse lisaks tavakoolile spordikooli, muusikakooli ja tantsuringi, mistõttu ta pikapeale väsib. Lapsel tekib hirm, et ta ei jõua kõike hästi teha, et ta võib midagi unustada. Nii kujunebki aegamööda ükskõiksus ja isegi vastumeelsus õppimise suhtes, tekivad õppimisraskused. Lapsevanem peab olema valmis last aitama kohe probleemide ilmnemisel. Väga vajalik on vanema koostöö klassijuhatajaga või mõne teise õpetajaga, keda laps usaldab. Paljudes koolides on tänapäeval ametis ka psühholoog, kes aitab selgitada õppimisraskuste põhjusi ja leida viise, kuidas nendega toime tulla.

Nõuanded sel teemal

Lapse hingamine

Küsimus, et kas selline hingamine on normaalne, mida on just video lõpus kuulda.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Selline üksik häälekas hingamine tundub olevat lihtsalt üks sügavam sissehingamine rõõmustamise või erutumise foonil. Kuna aga lapse nägu ja rindkere liikumist ega hingamismustrit ei ...

Loe edasi

Voiko Virosta tilata nukahtamis/uni lääkkeitä Suomeen ilman reseptiä?

Olen kärsinyt unettomuudesta jo yli 20 vuotta.Suomen lääkärit eivät osaa auttaa asiaan.Nukanhtamilääkkeitäkin on hankala saada enää vaikka niiden avulla pystyn nukkumaan paljon paremmin.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga hea on Esprital (Mirtazapin) 15 mg õhtul. Vajadusel võib võtta ka 30 mg õhtul üks tund enne und.
See rohi on ka hea antidepressant, on hea stressi maandaja ja annab kehalist ja vaimset voima. ...

Loe edasi

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

kas Eestis on legaalsed ja võimalik saada nö ajutöö efektiivsust tõstvaid preparaate nagu "modafinil"

Tere!

Minul on hetkel elus selline periood, kus on vaja väga produktiivne olla ja kiiresti ja palju ajutööd teha. Töötan ülesse uut ettevõtet.

Ma olen ka väga depressiivne inimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piirid valla, kõike liigub või saab liigutada. Need rohud aga on kergesti sõltuvust tekitavad. Ei soovita.
Aju tegevus: a) õige töö ja puhkerežiim, b) aju verevarustuse edendamine ja siin kaks rada.
Loe edasi

kaela osteokondroos, müotooniline sündroom, C5-C6, C6-C7 song, seljanärvi kontuuri deformatsioon

Tere. Sain eeltoodud diagnoosi Eestist väljaspool ja pole 100% tõlke õigsuses kindel, aga diagnoos on hirmutav ja ei tea, kas broneerida esimene lend Eestisse või on see midagi, millega annab elada. Tehtud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on kaelalülide ealiste muutustega, kahe lülidevahelise ketta väljasopistusega ja kaelalihaste toonuse tõusuga. Ka kõik muutused eraldi põhjustavad kaelavalu. Kui ei kiirgu valu kätte ei pea asjaga ...

Loe edasi

Küsimusi tekitav enesetunne

Tere.
Pöördun murega. Kuu aja jooksul esineb mul peauimasust. Hommikul peale ärkamist on kõik korras ja siis mõnede tundide pärast tunnen, et pea on uimane, on nõrkustunne või selline lainetav tunne. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kavernoom on tõenäoliselt olemas juba sünnist alates ega ole halva enesetunde põhjuseks.
Üritage vältida vererõhu kõikumisi pideva ravimi võtmisega (perearst). Kui enesetunne ei parane, tulge vastuvõtule. ...

Loe edasi

Pidev väsimus nõrkus energiapuudus

Mul on viimased pool aastat vaevanud väsimus,nõrkustunne ja energiapuudus.olen proovinud kõiksugu vitamiine,aga abi pole old.mingi aeg tundsin,et miski ei aita.kuni ühel õhtul võtsin 4 õlut.järgmine päev ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väsimus, nõrkus, energiapuudus jne - see tingitud: kas üleväsimusest (valest puhkamisest), stressist-depressioonist (mida õllega maandasite), või muudest teguritest (probleemid endas, kodus või siis tööl). ...

Loe edasi

Seljavalu.

Tehti röntgenülesvõte lülisamba piirkonnast ja vastuseks sain,et mul on scoliosis lumbal.dex.1 a (thoracolumbal.dex.E.kujul.?)Mida see tähendab?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui seljavalu kiirgus ka jalga, on tõenäoline lülidevahelise kõhrketta väljasopistusest tingitud jalanärvi ärritus. Tuleb vältida kõiki asendeid mis tekitavad valu jalas. Kui kaasub ka labajala tuimus ...

Loe edasi

tuimad varbad

Tere!
Tunnen, et varbad on kogu aeg tuimad. Selline tunne, nagu oleks külma saanud, aga tegelikult pole saanud. Aegajalt hakkas see tunne endast märku andma ca 2 aastat tagasi, aga nüüd on see tunne ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Suhkruhaiguse koral võib tekkida jalanärvide kahjustus - polüneuropaatia- mille korral esineb tuimus varvastes ja labajalgades. Jalanärvide uuring ENMG annab tõenäoliselt vastuse, sellele suunab neuroloog. ...

Loe edasi

Lapse söömine

Tere!

Mure selles, et alates juunis pôetud ülemiste hingamisteede viirushaigust on lapse isu kehv. Enne seda sôi ilusti. Laps ise süüa ei küsi ja olen toidukordade vahed jätnud ka pikemaks ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!
Isutus on väikelastel sage probleem. Ägeda haiguse ajal on laps loomulikult isutu. Kuid ka rõõmus ja tervena tunduv laps võib olla aeg-ajalt isutu. Lapsed söövadki vahel vähem ja kipuvad ka ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi