Koolivalmidus Autor: Maie Alas

Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. Tugeva positiivse enesehinnangu kujunemiseks vajab just 1. klassi õpilane õpetaja ja lapsevanema kiitust, mida jagub rohkem siis, kui ta oskused on nõutaval tasemel. 

Lapsevanemal pole võimalik oma last “keskmise” eakaaslasega võrrelda, pole ka kogemust, millised raskused võivad tulevast õpilast ees oodata. Seetõttu on väga tähtis lapse esimese õpetajaga just kooliaasta alguses väga tihedalt suhelda, et saada tagasisidet lapse toimetuleku kohta.

Peale klassikaliste oskuste peab laps olema valmis täitma õpetaja korraldusi. Ta peab suutma jälgida õpetaja juttu ja pidama teistega sammu harjutuste tegemisel. Laps võiks osata suhelda nii täiskasvanute kui eakaaslastega. 

Lapse terviklikku arengut silmas pidades on tähtsamad esimesed viis eluaastat, mitte niivõrd kooliminekule eelnev aasta. On väga vajalik, et lapsevanemad looksid kodus turvalise, arengut toetava mikrokliima. Väikesed lapsed on “pahad” vaid siis, kui neil “hea olemine” ebaõnnestub. Kui laps on kooli minnes kõrge enesehinnanguga ja usub, et saab hakkama, siis ei kaota ta nii kergesti lootust ega huvi ka raskuste korral, mis võivad arvutama või kirjutama õppides tekkida.

Kooli minev laps peaks oskama lugeda ja loetust aru saama. Koolis on edasiminek niivõrd kiire, et kui lapsel puudub lugemisoskus, võib ta teistest maha jääda. 

Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ning samal ajal selgitatakse vestluse abil välja lapse koolivalmidus. Tulevastel

1. klassi õpetajatel on kasulik saada lapse arengust ülevaade, see aitab töökava koostada. Koolivalmiduse väljaselgitamine peab toimuma vanema juuresolekul. Lapsel ei tohiks tekkida hirmutunnet – õhkkond peaks olema heatahtlik ja pingevaba, et kujuneks võimalikult avatud vestlus. Vestluse eesmärk on teada saada, mis last huvitab ning mida ta juba teab ja oskab. 

Kooliküpsuse kriteeriumide kohta on koostatud mitmeid juhendmaterjale. Enamasti kirjeldatakse neis, mida laps peab kooli tulles teadma või oskama. Seda, millisel määral ta peab toime tulema suhtlemise ja emotsioonidega, juhendeis ei käsitleta. Ainus mõistlik hindamiskriteerium on tegelik koolielu. Et enamik lapsi käib lasteaias, võiks ka lasteaiakasvataja või -õpetaja anda lapse arengule ja kooliküpsusele hinnangu. Samas võib lasteaias hästi hakkama saanud lapselgi tekkida koolis raskusi keskendumisega. Keskendumiseta ei saa aga uusi teadmisi omandada. Vanemad saavad omalt poolt kaasa aidata sellega, et loovad kodus õppimist soodustava miljöö. Oma osa on samuti isiksuseomadustel ja tervisehäiretel. Mõni laps on loomult aeglasem, mõnel hajub tähelepanu kergemini, mõnel tekib terviseprobleemide tõttu kiiremini väsimus või põhjustavad halvad hinded vastumeelsust kooli suhtes. Vahel juhtub, et laps ei leia kontakti mõne õpetajaga või õpetaja lapsega, siis võivad samuti kujuneda õpiraskused ja käegalöömistunne.

Probleemid võivad tekkida ka liiga suure koormuse tõttu. Laps võib ise ette võtta liiga palju, tihti tuleb aga sundus vanemate poolt. Laps pannakse lisaks tavakoolile spordikooli, muusikakooli ja tantsuringi, mistõttu ta pikapeale väsib. Lapsel tekib hirm, et ta ei jõua kõike hästi teha, et ta võib midagi unustada. Nii kujunebki aegamööda ükskõiksus ja isegi vastumeelsus õppimise suhtes, tekivad õppimisraskused. Lapsevanem peab olema valmis last aitama kohe probleemide ilmnemisel. Väga vajalik on vanema koostöö klassijuhatajaga või mõne teise õpetajaga, keda laps usaldab. Paljudes koolides on tänapäeval ametis ka psühholoog, kes aitab selgitada õppimisraskuste põhjusi ja leida viise, kuidas nendega toime tulla.

Nõuanded sel teemal

Nõrkus jalgades ja pidev kukkumine.

Tere.
Mul on mure enda ema pärast.
Tal on pikemat aega olnud probleem jalgadega. Nüüd juba väga tihti lihtsalt kukub ja ei saa enam ise püsti.
Ta on käinud neuroloogi juures kuid peale ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ilma läbivaatust tegemata ei saa soovitusi anda.

6748591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

kas saab veel teha mingeid uuringuid?

tere. Kas selliste uuringute tulemuste põhjal võib diagnoosida midagi, mis annaks tihedad atakid, mis algavad tavaliselt istuvas asendis, töötades arvutis või vaadates prillidega arvutiekraanile (suhtlus ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ajuveresoonteuuringud põhjust atakkideks ei näita. Selguse saamiseks tuleks tulla neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Aju MRT uuringu tulemus

Tere!

5 nädalat tagasi tundsin vasakul pealael põletavat valusat kohta, mis püsis kaks päeva. Pea ei valutanud, katsudes oli koht väga valus. Siis tekkis pealaele ja kuklapoole selline tuim ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tsüst on vedelikupõis vasakul põskkoopas, kolded võivad olla tingitud vereringehäiretest millede põhjused tuleb veel leida. Peavalu need ei põhjusta.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas ärevushäire või midagi muud?

Tere.
Mure algas ehk umbes aasta tagasi, kui töökoormus ajutiselt suurenes. Ühe õhtuse vahetuse ajal tundsin külma ja kuuma hooge, külmavärinaid. Kodus mõõtsin palavikku peaagu 38 kraadi, und ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koroona esimese laine alul olin ca kaks kuud samasuguste kaebustega - ei ela, ei sure, palavik on, palavikku ei ole, higistamised on, on, on ja siis ei ole jne..
Mis siis aitas? Aitas igapäevad 30-40 ...

Loe edasi

Kaelavalu jne vastus

*Tere aasta tagasi algasid peavalud tehti mrt jne kõik korras nüüd proovisin abi saada nõelravist ja massaažist sinna minnes öeldi et mul midagi kaelal et tuleks teha röntgen tegime siis selle vastus järgmine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Nõelravi ja massaazi võib jätkata. Kui abi ei ole tuleb minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Debressioon

Probleem on süvenev debrekas . Iga päev suudan mõelda oma peas välja ainuld lugusi kuidas lähen metsa ja poon ennast ülesse või uputan mõnda rabalaukasse . Ma olen kogu oma elu mõelnud kõiksuguseid lugusi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Liialt tööd ja läbipõlemine, aga ka - tööd ei ole, võlad (pangad) kaelapeal.
probleem vajab pihtimis-analüüsimist. Jagatud mure ikkagi jagatud ja lahendusi otsib siis juba kaks pead.
Murest-stressist ...

Loe edasi

Erinevad sümptomid, kogu aeg halb olla

Tere
Mul on mitmeid etinevaid sümptomeid, aga siiamaani ei ole arst mingit diagnoosi pannud.
Vereanalüüsid on korras, parasiite ja heliko baketrit ei ole, kõhu uh tehtud ja korras.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Alustada tuleks uuringutest perearsti juures.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Mõtted

Tere. Kuidas on võimalik lahti saada mõttetest mis ei lase isegi magada . Suruvad pähe, pea on pinges koguaeg. Ei näe tulevikku. Aju nagu soovib iseendale halba

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sundmõtted, liigselt mõtteid - vajalik neuroleptikum (psühhiaater kirjutab) väikeses annuses ja üks võtmine kindlasti õhtul.
vt otsinguga rahustavad võtted -minu Palve esimene samm.
Iga tera ...

Loe edasi

Abaluu valu, mis kiirgab kätte

Tere

kuu aega on kestnud pidev valu paremal abaluu piirkonnas, kiirgamisega õlaliigesesse, õlavarde ja küünarnukki (küünarnukis eriti tugev valu viimasel ajal). Alguses ei olnud valu väga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kahjuks ei saa konkreetsetele küsimustele vastata ilma läbivaatus teostamata ja uuringu tulemustega tutvumata. Soovitan helistada uuringule suunanud neuroloogile.

Tel. 6748591
Dr. Ain ...

Loe edasi

Skisofreenia

Tuttav meesterahvas(51) ,kes põeb skisofreeniat ja saab depoosüste peaaegu 2 a peale haiglaravi, suudab käia lihtsamal täiskohaga tööl.Tal on tekkinud keele-suu tahtmatud liigutused, tabletid midagi ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimi kõrvaltoimed - ekstrapüramidaalsüsteemi häired - sellest tammumised, tatsumised, maigutamised, keeleliigutused jne. Kas ravimi annust vähendada või lisada ravile korrektorit või muuta neuroleptikumil. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi