Koolivalmidus Autor: Maie Alas

Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. Tugeva positiivse enesehinnangu kujunemiseks vajab just 1. klassi õpilane õpetaja ja lapsevanema kiitust, mida jagub rohkem siis, kui ta oskused on nõutaval tasemel. 

Lapsevanemal pole võimalik oma last “keskmise” eakaaslasega võrrelda, pole ka kogemust, millised raskused võivad tulevast õpilast ees oodata. Seetõttu on väga tähtis lapse esimese õpetajaga just kooliaasta alguses väga tihedalt suhelda, et saada tagasisidet lapse toimetuleku kohta.

Peale klassikaliste oskuste peab laps olema valmis täitma õpetaja korraldusi. Ta peab suutma jälgida õpetaja juttu ja pidama teistega sammu harjutuste tegemisel. Laps võiks osata suhelda nii täiskasvanute kui eakaaslastega. 

Lapse terviklikku arengut silmas pidades on tähtsamad esimesed viis eluaastat, mitte niivõrd kooliminekule eelnev aasta. On väga vajalik, et lapsevanemad looksid kodus turvalise, arengut toetava mikrokliima. Väikesed lapsed on “pahad” vaid siis, kui neil “hea olemine” ebaõnnestub. Kui laps on kooli minnes kõrge enesehinnanguga ja usub, et saab hakkama, siis ei kaota ta nii kergesti lootust ega huvi ka raskuste korral, mis võivad arvutama või kirjutama õppides tekkida.

Kooli minev laps peaks oskama lugeda ja loetust aru saama. Koolis on edasiminek niivõrd kiire, et kui lapsel puudub lugemisoskus, võib ta teistest maha jääda. 

Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ning samal ajal selgitatakse vestluse abil välja lapse koolivalmidus. Tulevastel

1. klassi õpetajatel on kasulik saada lapse arengust ülevaade, see aitab töökava koostada. Koolivalmiduse väljaselgitamine peab toimuma vanema juuresolekul. Lapsel ei tohiks tekkida hirmutunnet – õhkkond peaks olema heatahtlik ja pingevaba, et kujuneks võimalikult avatud vestlus. Vestluse eesmärk on teada saada, mis last huvitab ning mida ta juba teab ja oskab. 

Kooliküpsuse kriteeriumide kohta on koostatud mitmeid juhendmaterjale. Enamasti kirjeldatakse neis, mida laps peab kooli tulles teadma või oskama. Seda, millisel määral ta peab toime tulema suhtlemise ja emotsioonidega, juhendeis ei käsitleta. Ainus mõistlik hindamiskriteerium on tegelik koolielu. Et enamik lapsi käib lasteaias, võiks ka lasteaiakasvataja või -õpetaja anda lapse arengule ja kooliküpsusele hinnangu. Samas võib lasteaias hästi hakkama saanud lapselgi tekkida koolis raskusi keskendumisega. Keskendumiseta ei saa aga uusi teadmisi omandada. Vanemad saavad omalt poolt kaasa aidata sellega, et loovad kodus õppimist soodustava miljöö. Oma osa on samuti isiksuseomadustel ja tervisehäiretel. Mõni laps on loomult aeglasem, mõnel hajub tähelepanu kergemini, mõnel tekib terviseprobleemide tõttu kiiremini väsimus või põhjustavad halvad hinded vastumeelsust kooli suhtes. Vahel juhtub, et laps ei leia kontakti mõne õpetajaga või õpetaja lapsega, siis võivad samuti kujuneda õpiraskused ja käegalöömistunne.

Probleemid võivad tekkida ka liiga suure koormuse tõttu. Laps võib ise ette võtta liiga palju, tihti tuleb aga sundus vanemate poolt. Laps pannakse lisaks tavakoolile spordikooli, muusikakooli ja tantsuringi, mistõttu ta pikapeale väsib. Lapsel tekib hirm, et ta ei jõua kõike hästi teha, et ta võib midagi unustada. Nii kujunebki aegamööda ükskõiksus ja isegi vastumeelsus õppimise suhtes, tekivad õppimisraskused. Lapsevanem peab olema valmis last aitama kohe probleemide ilmnemisel. Väga vajalik on vanema koostöö klassijuhatajaga või mõne teise õpetajaga, keda laps usaldab. Paljudes koolides on tänapäeval ametis ka psühholoog, kes aitab selgitada õppimisraskuste põhjusi ja leida viise, kuidas nendega toime tulla.

Nõuanded sel teemal

MRT uuringu ûks lause.

Käisin aju MRT uuringul. Uuringu vastusel on ûks lause, mille kohta sooviksin rohkem teada saada, et mida see tähendab? Kas mul on muretsemiseks põhjust? Lause on järgnev: Ajukoes haiguslikku koldemuutust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Igal täpsemal uuringul võib ilmsiks tulla mõni kõrvalekalle (aju arenguhäire või sünnitrauma) millega olete elanud kogu elu ja mis ei oma kliinilist tähendust. Täpsemaks vastuseks tuleb tutvuda uuringu ...

Loe edasi

Beebi peakuju

Tere! Olen mures om beebi peakuju pärast. Sündides oli lapsel paremal pool hemotoom ja nyyd on pea kuju väga lopergune/lame, paremalt kõrgem ja casakult rohkem väljaulatuv. Viimase kuu jooksul olen märganud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse pea kasvab ja muutub üsna suuresti esimese eluaasta jooksul. Peakuju võib oleneda näiteks sellest, millisel küljel eelistab laps olla, Perearst peab lapse pea kasvamist jälgima ...

Loe edasi

Hüsteeriline nutt öösiti

Tere,

Meil on viimased 2 nädalat selline mure, et laps nutab öösiti hüsteeriliselt. Varem pole meie majas nuttu praktiliselt üldse olnud. Laps on kasvanud rinnapiimal, saab seda tänaseni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

lastel on unehäired üsna sagedane probleem ja väga sageli on selle tekitajaks mingi haigus, hammaste lõikumine. Nagu kirjutate oli lapsel unehäire tekkimisel nohu. Unehäired mööduvad ...

Loe edasi

Peavalu paremal pool

Eelmine nädal hakkas paremalt poolt meele kohas pea valutama,võtsin valuvaigistit. Natukene valu nagu kadus aga siis tuli uuesti tagasi. Võtsin õhtul uue valuvaigisti. Siis see valu jäi ikka alles. Mõtlesin,et ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kas olid ka punased villikesed, kas lööve laienes? Võimalik on kolmiknärvi haru kahjustus herpesviiruse poolt, mis võib kaasa tuua pikaajalise valusündroomi. Kui probleem püsib tuleks kindlasti külastada ...

Loe edasi

Käe liigesed "surevad" ära.

Teen füüsilist tööd kätega. Käed on hakanud viimasel ajal nn surema ja on suht valusad. Eriti just parem käsi. Käte suremine on nii päeval kui õhtul. Hommikul on raske sõrmi rusikasse suruda. Sõrme lülid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Käte suremise, eriti öise, põhjuseks on tõenäoliselt nn. karpaalkanali sündroom -kitsasa randmekanal mida läbivad nii labakäe närvid kui vastavate sõrmelihaste kõõlused ja veresooned. Tuleks vältida randmete ...

Loe edasi

Lümfisõlmed

Lapsel tekkisid kõrva taha kaks lümfisõlme , lisaks kaelal javka kuklas üks - märkasime neid 17,09. Nähtavat haigust pole olnud viimastel nädalatel. 10.09 sai ühe aastase vaktsiini . Augusti lõpus oli ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Mina analüüside faili ei näe.
Lastel võivad olla lümfisõlmed suuremad ja vahel lausa silmaga nähtavad. On täiesti normaalne, kui lapsel on kaelal, kuklas, kõrvatagusi, kaenla ...

Loe edasi

pearinglus, ei taha jalgel püsida

Enam ei tea, kelle poole pöörduda.
Olla on paha, pearinglus, ei taha jalgel püsida, parema poole poolhalvatus, käsi ei tõuse - insult?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Madopar ära - selgub seedetrakti reaktsioon.
Pearinglused-tasakaal - keskkõrva "valitsemisala".
Seda tasakaalu-keskust vaaja kergelt ergutada-treenida.
1) Istudes pearinglused (väga ...

Loe edasi

Tere, sooviks aega kirja panna, kuna olen sõltlane!

Tere! Sooviks paigaldada ampulli ja aega kirja panna, hea ole kui saaks järgmine nädal!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minul käesolevalt vaid haiglatöö ja ekspertiisid - ambulatoorseid vastuvõtte ei ole.
Sõltuvusprobleemid - Wismari Haigla Tallinnas
Hakake sporti tegema, tervist tugevdama, tervislikke eluviise ...

Loe edasi

Erektsiooni ja seemnepurske häired

Tere ,olen 40a mees olen suhtes regulaarne seks 1x nädalas ja mul on varajane seemnepurse, mis on hakkanud juba häirima seksuaalelu.. kunagi kasutasin ma kondoome, mis sisaldasid bensokaiini 5% ja see ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Tavaliselt kui on varajane seemnepurse kasutakse nn anesteetikud (spray-d) mis sisaldavad bensocaiin, xylocaiin, sovcaiin jne. Millegi pärast need Eestis müügil enam ei ole (väikses koguses ikka ...

Loe edasi

Imiku peaümbermõõt

Tere

Meie tütreke sündis 10.08 ja sünnitusmajas saime mõõtudeks 3275g, pikkus 52cm ja rinnaümbermõõt 33cm, peaümbermõõt 33cm.

1-kuu mõõtmised toimusid 16.09, kus siis saadi mõõtudeks ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere ja aitäh pöördumast!
Selliste sünniparameetritega lastel on pea ümbermõõt sünnil tavaliselt, 35 v36cm. Arvan, et mõõtmisviga juhtus sünnitusmajas.Aga seda tõestada pole võimalik.
Arvan, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi