Hammaste proteesimine Autor: Helen Pullisaar

Hammaste proteesimine on puuduvate hammaste asendamine erinevatest tehismaterjalidest (keraamika, plastmass, titaan, kuld jt) valmistatutega. Hammaste puudumine mõjutab kõnet, tekitab vale hambumust, muudab välimuse ebaesteetiliseks. Hammaste ülekoormus võib kiirendada ka olemasolevate hammaste kaotust jms. Juhul kui puuduvaid hambaid ei asendata, hakkab lõualuu sellelt kohalt kõhetuma (luu maht väheneb), muutuvad näo proportsioonid. Proteesimise teel taastatakse normaalne mälumisfunktsioon, kõne ja esteetiline välimus.

Enne proteesimist on vaja ravida olemasolevad hambad ja teha igemeravi. See parandab kogu suu mikrofloorat.

Sõltuvalt defekti suurusest ja patsiendi soovist saab puuduvaid või kahjustunud hambaid asendada või parandada kaht liiki proteesidega: 1) mitteäravõetavad proteesid, st implantaatidele (koesse istutatud tehisjuurtele) toetuvad tehishambad või sillad, kroonid, sildproteesid, šiinimise teel valmistatud sildproteesid, kergsillad, panused, laminaadid, tihvthambad; 2) äravõetavad proteesid, st metallkarkassil büügelproteesid, plastmassist valmistatud plaatproteesid, implantaatidele toetuvad plaatproteesid, kombineeritud proteesid.

Mitteäravõetavaid proteese valmistatakse tänapäeval tsirkooniumkeraamikast, täiskeraamikast, titaankarkassile pealekantud keraamikast, kuldkeraamikast, plastmassist, kroomkoobaltkeraamikast. Neid toestavad kas oma hambad (juhul kui nad on piisavalt tugevad ja defekti ulatus seda võimaldab) või tehisjuured ehk implantaadid (titaanist või tsirkooniumist kruvid). Proteesid on fikseeritud nii, et inimene ise neid eemaldada ei saa. 

Mitteäravõetavaid proteese kasutatakse järgmistel juhtudel:

– Sildproteesid on võimalikud siis, kui ei puudu üle 2–3 kõrvuti asetseva hamba ning silda kandvad hambad ja ige on terved.

– Tehishambakroone kasutatakse siis, kui oma hamba krooniosa on kahjustunud või ebaesteetiline.

– Tihvthambaid valmistatakse juhul, kui hamba krooniosa on kahjustunud kuni igemeni, aga juur on veel piisavalt terve ja tugev.

– Laminaatidega korrigeeritakse hamba välimust, kui hamba krooniosa on küllalt terve.

– Panustega taastatakse hambakrooni osa siis, kui hambaauk ei ole liiga suur, nii et oleks vaja tehiskrooni.

– Šiinimise teel seotakse liikuvaid hambaid ja puuduva hamba kohale valmistatakse plastmassist või komposiidist tehishammas.

– Implantaatproteesid (kroonid, sillad, spetsiaalsete fiksaatoritega äravõetavad proteesid) toetuvad tehisjuurele, mis on istutatud lõualuusse.

Mitteäravõetavate proteeside eelised on selles, et nad on kindlalt fikseeritud, hoiavad luu mahtu (luu ei kõhetu), ei hõõru limaskesti, on esteetilisemad ning tugevdavad nõrku hambaid. Samas on mitteäravõetavatel proteesidel ka puudusi: sildproteeside puhul peab lihvima terveid hambaid (närvipõletiku risk), tihvtköndi või -hamba kasutamise korral võivad tihvtid või juured murduda, keraamika võib puruneda ja seda on raske parandada. Selliste proteeside korral suureneb ka kaarieseoht krooniservade piirkonnas, sest sildade alt on tülikas puhastada.

Äravõetavad proteesid on valmistatud peamiselt kas metallkarkassile lisatud plastmassist või ainult plastmassist. Äravõetav protees koosneb igemeosast ehk “sadulast” ja sellesse kinnitatud plast- või keraamilistest tehishammastest. Kui osa oma hambaid on säilinud, kinnitatakse protees metallkonksudega oma hammaste külge, et see paremini paigal püsiks. Võimalik on ka kombineeritud proteesimine, mille puhul äravõetav protees on seotud mitteäravõetava proteesiga (oma hamba krooniga). Selline lahendus võimaldab valmistada esteetilisemaid ja paremini koormust jagavaid proteese. Äravõetavaid proteese saab toestada ja fikseerida ka implantaatidega (tehisjuurtega), kasutades spetsiaalseid fiksaatoreid või lukke.

Kõikide hammaste puudumisel valmistatakse plastmassist totaalprotees plast- või keraamiliste hammastega. Osalise hambutuse korral sobivad lihtsad plaatproteesid, mis on valmistatud plastmassist ja tehishammastest ning millel on küljes metallkonksud.

Büügelprotees valmistatakse metallkarkassile kas painutatud või valatud konksudega, millele on lisatud plastmassist igemeosa ja tehishambad.

Äravõetavaid proteese saab inimene suust eemaldada, et neid puhastada ja võimaldada ka igemeil taastuda. Puhastama peab proteese pärast iga toidukorda ning kindlasti ka hommikul ja õhtul. Suust äravõetud plastproteesi peab hoidma niiskes keskkonnas (nt niiskes taskurätikus või vatis spetsiaalses karbikeses). Plastproteese ei ole hea pesta hambapastaga, sest selle abrasiivsus kahjustab plastmassi pinda. Soovitatav on kasutada näiteks nõudepesuvahendit ning seejärel protees korralikult loputada. Müügil on ka spetsiaalsed proteesipuhastustabletid, mis asetatakse veeklaasi koos hambaproteesiga.

Äravõetavate proteeside eelisteks on soodsam hind, võimalus lisada kergesti uusi hambaid ja olemasolevaid parandada. Äravõetavatel proteesidel on järgmised puudused: koormavad limaskesti (igemeid), kallutavad olemasolevaid hambaid, tekitavad sagedamini igemepõletikku, kulutavad oma konksudega olemasolevaid hambaid, liiguvad söömisel, lähevad kergemini katki. Iga 4–5 aasta järel tuleb teha uued äravõetavad proteesid.

Hammaste proteesimine Implantaatprotees.

Nõuanded sel teemal

Villid

Selline mure , et teisipäeva òhtu hakkas naba juurest kihelema, kolmapäev oli juba siuke nagu esimesel pildi poolel ja tänaseks juba selline nagu teisel pildil ja naha alt on siuke kõva.
Kolmapäeval ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Grupiviisilised villid punetuse foonil võivad olla põhjustatud ka herpesviirusest. Soovitan teil pöörduda esimesel võimalusel oma perearsti poole, sest juhul kui tegu on herpesega, on ravi ...

Loe edasi

Kas migreen?

28-aastane naine, peavalud kimbutanud aastaid ja korduvalt käinud ka perearsti juures, kelle sõnul tegu pingetest tulenevate valudega. Viimasel kahel aastal (peale lapse sündi) oluliselt valud suurenenud ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuigi sellest infost, mida arst vajab diagnoosi püstitamiseks, on siinkohal olemas vaid osa, siiski esimne mulje olemasoleva info põhjal kisub ikkagi migreeni poole. Ei näi seda moodi, et vajaks ...

Loe edasi

liigesepõletik

Tere. Mul diagnoositi randmel liigesepõletik. Hetkeseks raviks määrati 3 korda päevas ibumaxi ja käsi hoida lahases. Möödunud on 2 nädalat ja randme turse on alanenud. Nüüd aga lööb valu kahte väiksemasse ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Verevalumeid on liigespõletikuga seostada raske. Valu sõrmedes viitab närvikompressioonile, patanemisega samuti seoistada ei oska. Rääkige sellest oma raviarstiga.

Loe edasi

Aknearmid mõlemal põsel

Tere!

Mõlemale põsele on jäänud armid (lisasin pildi kirjale) 12 aasta eest põetud tsüstilisest aknest. Akne ravimeid pole enam aastaid kasutanud ning akne ise pole ennast enam aastaid nahal ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere ! Kuna tegemist on sügavate akne-armidega, võib teatud määral abi olla näonaha lihvimisest/sügavkoorimisest, kuid täiesti siledat nahka loota oleks ehk liiga optimistlik. Laserlihvimise osas võiks ...

Loe edasi

Põiemure

Tere
Mul mure pideva pakitsustundega nagu oleks pissihäda.Augustis tehtud uriinianalüüs,leitud klebsiella pneumoniae.Kirjutati antibiootikumiravi.
Ravi leevendas olukorda aga mure pole kadunud.10 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan korrata uriini testriba ja mikrobioloogilist analüüsi. Perearst aitab täpsustada ka vaevust, Umbes nii avaldub "üliaktiivne põis", overactive bladder. Infot saab näiteks siit https://urologyhealth.org/urologic-conditions/overactive-bladder-(oab). ...

Loe edasi

liigesepóletik?

Olen 35 aastane naine. Aasta tagasi läks suur varvas paiste punaseks ja see koht läks kuumaks. Käisin arsti juures, röngten ja vereproov ei näidanud midagi.Nüüd sama asi juhtus näpuga. Kas võib tegu olla ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegu ilmselt liigesepõletikuga, võib olla ka podagra. probleemiga peaks pöörduma reumatoloogi poole.

Loe edasi

Kaelal horisontaalne paistetus

Tütrel viimasel ajal kaelale tekkinud horisontaalne justkui õrn paistetus kõrisõlmest allpool. See on nagu oleks õhuke salliriba naha all. Vähe märgatav, aga seda varem pole olnud. Lisaks vaevab muidu ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Võimalik, et ka Teie nooremal tütrel on krooniline autoimmuunne türeoidiit nagu vanemal tütrel ja Teil endal.
Jood siin ei aita, sest see probleem ei teki joodipuudusest, vaid on immuunsüsteemi ...

Loe edasi

Seesmised hemorroidid

Tuvastati anaalkanalis seesmised hemorroidid. Hetkel kirjutati välja doloproct küünlad. Seoses raviga tekkis küsimus, et kas hetkel on soovitatav teha sporti (nt jõusaal, pallimängud) ja käia saunas. Olen ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Suured koormused hemorroidide korral pole tõesti soovitavad. Mõõdukas saunatamine ei tohiks asja halvendada. Kõige halvem selle haiguse juures on pikaajaline istumine ja kõhukinnisus. Kui probleem hakkab ...

Loe edasi

Steriliseerimine

Tere olen 29 a naisterahvas ja mul on 5 last.Tulevikus lapsi enam kindlasti ei soovi.Oman ravikindlustust.Sooviks teada palju selline protseduur maksma laheb ja kas haigekassa kompenseerib vôi pean ise ...

Aivar Ehrenberg

Vastas dr Aivar Ehrenberg

Tervist,
steriliseerimise operatsioon on tasuta. Maksta tuleb voodipäevatasu, mis võib haiglati erineda.
Lgp,
AE

Loe edasi

Silmalaugude ebasümmeetria

Tere!

Minu mure on järgmine.

Nimelt on minu parema silma laug rohkem silmale vajuv kui vasak. Parem silm on alati olnud veidi kitsam kuid mitte nii tugevalt "tursunud". Samuti ...

Peep Pree

Vastas dr Peep Pree

Tere !
Tartus soovitaksin proovida konsulteerida Tartu Ülikooli Kliinikumi plastikakirugidega, soovi korral võite tulla ka minu vastuvõtule, mis on küll paraku tasuline. Soovi korral saate minu juurde ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi