Hammaste proteesimine Autor: Helen Pullisaar

Hammaste proteesimine on puuduvate hammaste asendamine erinevatest tehismaterjalidest (keraamika, plastmass, titaan, kuld jt) valmistatutega. Hammaste puudumine mõjutab kõnet, tekitab vale hambumust, muudab välimuse ebaesteetiliseks. Hammaste ülekoormus võib kiirendada ka olemasolevate hammaste kaotust jms. Juhul kui puuduvaid hambaid ei asendata, hakkab lõualuu sellelt kohalt kõhetuma (luu maht väheneb), muutuvad näo proportsioonid. Proteesimise teel taastatakse normaalne mälumisfunktsioon, kõne ja esteetiline välimus.

Enne proteesimist on vaja ravida olemasolevad hambad ja teha igemeravi. See parandab kogu suu mikrofloorat.

Sõltuvalt defekti suurusest ja patsiendi soovist saab puuduvaid või kahjustunud hambaid asendada või parandada kaht liiki proteesidega: 1) mitteäravõetavad proteesid, st implantaatidele (koesse istutatud tehisjuurtele) toetuvad tehishambad või sillad, kroonid, sildproteesid, šiinimise teel valmistatud sildproteesid, kergsillad, panused, laminaadid, tihvthambad; 2) äravõetavad proteesid, st metallkarkassil büügelproteesid, plastmassist valmistatud plaatproteesid, implantaatidele toetuvad plaatproteesid, kombineeritud proteesid.

Mitteäravõetavaid proteese valmistatakse tänapäeval tsirkooniumkeraamikast, täiskeraamikast, titaankarkassile pealekantud keraamikast, kuldkeraamikast, plastmassist, kroomkoobaltkeraamikast. Neid toestavad kas oma hambad (juhul kui nad on piisavalt tugevad ja defekti ulatus seda võimaldab) või tehisjuured ehk implantaadid (titaanist või tsirkooniumist kruvid). Proteesid on fikseeritud nii, et inimene ise neid eemaldada ei saa. 

Mitteäravõetavaid proteese kasutatakse järgmistel juhtudel:

– Sildproteesid on võimalikud siis, kui ei puudu üle 2–3 kõrvuti asetseva hamba ning silda kandvad hambad ja ige on terved.

– Tehishambakroone kasutatakse siis, kui oma hamba krooniosa on kahjustunud või ebaesteetiline.

– Tihvthambaid valmistatakse juhul, kui hamba krooniosa on kahjustunud kuni igemeni, aga juur on veel piisavalt terve ja tugev.

– Laminaatidega korrigeeritakse hamba välimust, kui hamba krooniosa on küllalt terve.

– Panustega taastatakse hambakrooni osa siis, kui hambaauk ei ole liiga suur, nii et oleks vaja tehiskrooni.

– Šiinimise teel seotakse liikuvaid hambaid ja puuduva hamba kohale valmistatakse plastmassist või komposiidist tehishammas.

– Implantaatproteesid (kroonid, sillad, spetsiaalsete fiksaatoritega äravõetavad proteesid) toetuvad tehisjuurele, mis on istutatud lõualuusse.

Mitteäravõetavate proteeside eelised on selles, et nad on kindlalt fikseeritud, hoiavad luu mahtu (luu ei kõhetu), ei hõõru limaskesti, on esteetilisemad ning tugevdavad nõrku hambaid. Samas on mitteäravõetavatel proteesidel ka puudusi: sildproteeside puhul peab lihvima terveid hambaid (närvipõletiku risk), tihvtköndi või -hamba kasutamise korral võivad tihvtid või juured murduda, keraamika võib puruneda ja seda on raske parandada. Selliste proteeside korral suureneb ka kaarieseoht krooniservade piirkonnas, sest sildade alt on tülikas puhastada.

Äravõetavad proteesid on valmistatud peamiselt kas metallkarkassile lisatud plastmassist või ainult plastmassist. Äravõetav protees koosneb igemeosast ehk “sadulast” ja sellesse kinnitatud plast- või keraamilistest tehishammastest. Kui osa oma hambaid on säilinud, kinnitatakse protees metallkonksudega oma hammaste külge, et see paremini paigal püsiks. Võimalik on ka kombineeritud proteesimine, mille puhul äravõetav protees on seotud mitteäravõetava proteesiga (oma hamba krooniga). Selline lahendus võimaldab valmistada esteetilisemaid ja paremini koormust jagavaid proteese. Äravõetavaid proteese saab toestada ja fikseerida ka implantaatidega (tehisjuurtega), kasutades spetsiaalseid fiksaatoreid või lukke.

Kõikide hammaste puudumisel valmistatakse plastmassist totaalprotees plast- või keraamiliste hammastega. Osalise hambutuse korral sobivad lihtsad plaatproteesid, mis on valmistatud plastmassist ja tehishammastest ning millel on küljes metallkonksud.

Büügelprotees valmistatakse metallkarkassile kas painutatud või valatud konksudega, millele on lisatud plastmassist igemeosa ja tehishambad.

Äravõetavaid proteese saab inimene suust eemaldada, et neid puhastada ja võimaldada ka igemeil taastuda. Puhastama peab proteese pärast iga toidukorda ning kindlasti ka hommikul ja õhtul. Suust äravõetud plastproteesi peab hoidma niiskes keskkonnas (nt niiskes taskurätikus või vatis spetsiaalses karbikeses). Plastproteese ei ole hea pesta hambapastaga, sest selle abrasiivsus kahjustab plastmassi pinda. Soovitatav on kasutada näiteks nõudepesuvahendit ning seejärel protees korralikult loputada. Müügil on ka spetsiaalsed proteesipuhastustabletid, mis asetatakse veeklaasi koos hambaproteesiga.

Äravõetavate proteeside eelisteks on soodsam hind, võimalus lisada kergesti uusi hambaid ja olemasolevaid parandada. Äravõetavatel proteesidel on järgmised puudused: koormavad limaskesti (igemeid), kallutavad olemasolevaid hambaid, tekitavad sagedamini igemepõletikku, kulutavad oma konksudega olemasolevaid hambaid, liiguvad söömisel, lähevad kergemini katki. Iga 4–5 aasta järel tuleb teha uued äravõetavad proteesid.

Hammaste proteesimine Implantaatprotees.

Nõuanded sel teemal

Sumamed 500mg

Tere!

Mulle määrati sumamed 500mg aintibiootikumi ravi fonkuliidi töttu. Määrati 6 päevane ravi, kus 1 tablet korra päevas. Küsimus järgmine, et millal vöib esimest korda peale ravilöppu alkoholi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ravim ja selle jäägid eralduvad organismist lõplikult u 5 päevaga. PEale seda siis, kuid ikka jälgida mõõdukust- kuni 4 ühikut päevas, nädalas 3 alkovaba päeva, nädalas mitte üle 16 ühiku. ...

Loe edasi

Palavik, neerud, süda, nõrkus

Tere
Minu probleemid algasid 6 nädalat tagasi. Tundus olevat mingi viiruslik haigus, sest abikaasa jäi täpselt samade sümpomitega kohe minu järel haigeks. Oli väike palavik 37.4-37.6, kinnine köha, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan usalduse eest, Teie kirja lugedes sooviks väga aidata, kuid saan vaid oletada ja pakkuda mõned lahendused. Minu arvamus ühtib apteekri hinnanguga. Kas just südamelihase põletik, küll ...

Loe edasi

Obsessiiv kompulsiivne häire

Tere,

Kas Eestis on psühhiaatreid, kes on keskendunud välismaal viimasel ajal rohkem esile kerkinud probleemile - ingl. dermatillomania/excoriation? Nii palju kui veebist on võimalik lugeda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Impulsihäirete valdkonnas on häire - Trihhotillomaania. Siia ka siis derma´ga (nahaga) seonduv. Kõik rahustav on kasulik - inimene siis paremini suuteline end juhtima, arendama.
Sellega tegelevad ...

Loe edasi

Tujude muutused

Tere, olen viimasel ajal väga kimpus oma tujudega. Olen läinud vanematega tülli, ei räägi väga kellegagi, tavaliselt istun oma toas pimedas ja lihtsalt mõtlen, tulevad ka järsud nutuhood. Muidu olin väga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Stressi ja depressiooni on tänapäeval teatud noorusperioodidel pea kõigil.
1) Korralik uni.
Vajame tervislikku puhkust: öist rahulikku und, nädalalõpu vabu päevi ning töö-/õpiaasta puhkust, ...

Loe edasi

Minu ema

Tere , olen 12 aastane poiss. Tahaksin nõu seoses oma emaga , tal on olnud viimased paar aastat depressiooni laadne seisund. Vahepeal on kõik olnud korras ning vahepeal pöörab jälle ära : nutab,hüsteeritseb,jahub ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled v.tubli, et hoolitsed ema tervise eest.
1) Isa peaks perearsti juures käima ja olukorrast arstile rääkima, perearst siis kutsub Ema kontrolli ja saab ka rahustavat ravi määrata või eriarsti ...

Loe edasi

Põletik/punn näos

Tere!

Olen hädas sellise asjaga näos. Üldiselt vistrikke mul ei ole,kui siis vaid enne menstruatsiooni,aga väikesed. Teatud aja tagant- viimane oli 3 kuud tagasi,nüüd jälle selline juba u ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ma kahjuks ei saa päris hästi aru, mida kirjeldate. Abi oleks fotost. Julgen oletada, et tegemist võib olla põletikulise rasutsüstiga. Kui nii, siis see vajaks kogu kapsliga naha seest välja ...

Loe edasi

Sisse kasvanud varbaküüs

Tere. 11 aastasel tütrel on juba 1, 5 aastat tõsine probleem sisse kasvanud varbaküüned. Käisime viimati kirurgi juures ja analüüsi tulemusel ravisime antibiootikumidega stafülokokki. Kirurg ütles ise, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Soovitan Teil pöörduda Regionaalhaigla kõrval olevasse Tallinna Kliinilisse Lastehaiglasse, kus kirurgid tegelevad selliste probleemidega lastel.

Loe edasi

Mida ma tegema peaks?

Tere!
Ma kahtlustan, et mul on sotsiaalärevushäire ja hakkab depressioon tagasi tekkima. See on tekkinud viimase paari kuu jooksul. Päevast päeva istun kodus, magan.Olen oma tuju muutuste pärast ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli, et analüüsid ja otsid lahendusi. Seega - oled nutikas.
Nutikana leiame ka parimaid lahendusi olukorra parandamiseks.
1) Päevik. Sinna oma kurvad-halvad tunded-asjad, et nad peas ...

Loe edasi

11,5 kuuse magama õpetamine ja rinnast võõrutamine

Tere,

11,5 kuune sai öösiti rinda (umbes 8-10 korda) ja magas ema kaisus. Otsustasin lapse oma voodisse panna ja oma tuppa ning korraga võõrutada öisest söömisest. Praegu paneb last magama ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Rinnast loobumise ja iseseisvalt magama jäämise õppimine ongi keeruline aeg nii lapsevanematele kui ka lapsele. Sellega harjumine võib võtta aega mitu nädalat, enne kui laps õpib magama ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitlus

Tere! Mul on juba mõned aastad kilnäärme alatalitlus ja tarvitan regulaarselt rohtusid. Aeg ajalt lähevad näitajad paigast ära ja on tulnud ravimi doose suurendada. Olen täheldanud, et tavaliselt juhtub ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kilpnäärme alatalitluse põhjuseks on suurel enamusel juhtudest autoimmuunne türeoidiit. See on päriliku eelsoodumusega tõbi ja eluviisiga siin seost ei ole. Kui alatalitlus on kord juba tekkinud, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi