Hammaste proteesimine Autor: Helen Pullisaar

Hammaste proteesimine on puuduvate hammaste asendamine erinevatest tehismaterjalidest (keraamika, plastmass, titaan, kuld jt) valmistatutega. Hammaste puudumine mõjutab kõnet, tekitab vale hambumust, muudab välimuse ebaesteetiliseks. Hammaste ülekoormus võib kiirendada ka olemasolevate hammaste kaotust jms. Juhul kui puuduvaid hambaid ei asendata, hakkab lõualuu sellelt kohalt kõhetuma (luu maht väheneb), muutuvad näo proportsioonid. Proteesimise teel taastatakse normaalne mälumisfunktsioon, kõne ja esteetiline välimus.

Enne proteesimist on vaja ravida olemasolevad hambad ja teha igemeravi. See parandab kogu suu mikrofloorat.

Sõltuvalt defekti suurusest ja patsiendi soovist saab puuduvaid või kahjustunud hambaid asendada või parandada kaht liiki proteesidega: 1) mitteäravõetavad proteesid, st implantaatidele (koesse istutatud tehisjuurtele) toetuvad tehishambad või sillad, kroonid, sildproteesid, šiinimise teel valmistatud sildproteesid, kergsillad, panused, laminaadid, tihvthambad; 2) äravõetavad proteesid, st metallkarkassil büügelproteesid, plastmassist valmistatud plaatproteesid, implantaatidele toetuvad plaatproteesid, kombineeritud proteesid.

Mitteäravõetavaid proteese valmistatakse tänapäeval tsirkooniumkeraamikast, täiskeraamikast, titaankarkassile pealekantud keraamikast, kuldkeraamikast, plastmassist, kroomkoobaltkeraamikast. Neid toestavad kas oma hambad (juhul kui nad on piisavalt tugevad ja defekti ulatus seda võimaldab) või tehisjuured ehk implantaadid (titaanist või tsirkooniumist kruvid). Proteesid on fikseeritud nii, et inimene ise neid eemaldada ei saa. 

Mitteäravõetavaid proteese kasutatakse järgmistel juhtudel:

– Sildproteesid on võimalikud siis, kui ei puudu üle 2–3 kõrvuti asetseva hamba ning silda kandvad hambad ja ige on terved.

– Tehishambakroone kasutatakse siis, kui oma hamba krooniosa on kahjustunud või ebaesteetiline.

– Tihvthambaid valmistatakse juhul, kui hamba krooniosa on kahjustunud kuni igemeni, aga juur on veel piisavalt terve ja tugev.

– Laminaatidega korrigeeritakse hamba välimust, kui hamba krooniosa on küllalt terve.

– Panustega taastatakse hambakrooni osa siis, kui hambaauk ei ole liiga suur, nii et oleks vaja tehiskrooni.

– Šiinimise teel seotakse liikuvaid hambaid ja puuduva hamba kohale valmistatakse plastmassist või komposiidist tehishammas.

– Implantaatproteesid (kroonid, sillad, spetsiaalsete fiksaatoritega äravõetavad proteesid) toetuvad tehisjuurele, mis on istutatud lõualuusse.

Mitteäravõetavate proteeside eelised on selles, et nad on kindlalt fikseeritud, hoiavad luu mahtu (luu ei kõhetu), ei hõõru limaskesti, on esteetilisemad ning tugevdavad nõrku hambaid. Samas on mitteäravõetavatel proteesidel ka puudusi: sildproteeside puhul peab lihvima terveid hambaid (närvipõletiku risk), tihvtköndi või -hamba kasutamise korral võivad tihvtid või juured murduda, keraamika võib puruneda ja seda on raske parandada. Selliste proteeside korral suureneb ka kaarieseoht krooniservade piirkonnas, sest sildade alt on tülikas puhastada.

Äravõetavad proteesid on valmistatud peamiselt kas metallkarkassile lisatud plastmassist või ainult plastmassist. Äravõetav protees koosneb igemeosast ehk “sadulast” ja sellesse kinnitatud plast- või keraamilistest tehishammastest. Kui osa oma hambaid on säilinud, kinnitatakse protees metallkonksudega oma hammaste külge, et see paremini paigal püsiks. Võimalik on ka kombineeritud proteesimine, mille puhul äravõetav protees on seotud mitteäravõetava proteesiga (oma hamba krooniga). Selline lahendus võimaldab valmistada esteetilisemaid ja paremini koormust jagavaid proteese. Äravõetavaid proteese saab toestada ja fikseerida ka implantaatidega (tehisjuurtega), kasutades spetsiaalseid fiksaatoreid või lukke.

Kõikide hammaste puudumisel valmistatakse plastmassist totaalprotees plast- või keraamiliste hammastega. Osalise hambutuse korral sobivad lihtsad plaatproteesid, mis on valmistatud plastmassist ja tehishammastest ning millel on küljes metallkonksud.

Büügelprotees valmistatakse metallkarkassile kas painutatud või valatud konksudega, millele on lisatud plastmassist igemeosa ja tehishambad.

Äravõetavaid proteese saab inimene suust eemaldada, et neid puhastada ja võimaldada ka igemeil taastuda. Puhastama peab proteese pärast iga toidukorda ning kindlasti ka hommikul ja õhtul. Suust äravõetud plastproteesi peab hoidma niiskes keskkonnas (nt niiskes taskurätikus või vatis spetsiaalses karbikeses). Plastproteese ei ole hea pesta hambapastaga, sest selle abrasiivsus kahjustab plastmassi pinda. Soovitatav on kasutada näiteks nõudepesuvahendit ning seejärel protees korralikult loputada. Müügil on ka spetsiaalsed proteesipuhastustabletid, mis asetatakse veeklaasi koos hambaproteesiga.

Äravõetavate proteeside eelisteks on soodsam hind, võimalus lisada kergesti uusi hambaid ja olemasolevaid parandada. Äravõetavatel proteesidel on järgmised puudused: koormavad limaskesti (igemeid), kallutavad olemasolevaid hambaid, tekitavad sagedamini igemepõletikku, kulutavad oma konksudega olemasolevaid hambaid, liiguvad söömisel, lähevad kergemini katki. Iga 4–5 aasta järel tuleb teha uued äravõetavad proteesid.

Hammaste proteesimine Implantaatprotees.

Nõuanded sel teemal

Suguhaigus?

Tere. Mis asi see see on? Ja mis ravi sellele on? Katsudes tekitab valu, keskel oleks nagu auk .

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Põletik! Selleks, et öelda põhjust peaks teadma seksuaalelu anamneesi, tegema läbivaatuse ja vajadusel ka täpsustavad laboritestid.
Kui ei taandu, siis peaks kindlasti vastuvõtule tulema.
Kui ...

Loe edasi

Analüüsi vastused

Tere! Kuhu peaksin pöörduma TSH 0,017; A-TPO >600,0; FT3 8,66 ( ref 3,1-6,9-8); FT4 25,39 (ref 12-22).
Veel on üld S2-IgE 1333,0 (norm <87). Kõik allergeenide paneelid on positiivsed ( näit. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Miks allergeenide paneelid on positiivsed, jääb mulle mõistatuseks. Kilpnäärme osas aga mõistatust ei ole - tegemist on autoimmuunse kilpnäärmehaigusega ja sellest põhjustatud mõõduka ületalitlusega. ...

Loe edasi

Tervisesportlase vereanalüüs

Tere! Lasin teha tervisesportlase vereanalüüsid (lisatud failis) ning oleksin tänulik, kui annaksite tulemustele hinnangu ning soovitused, millele peaks edaspidi tähelepanu pöörama.

Tulemustest ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Tõesti, CK on enamasti pärit vöötlihastest ja vähene hulga suurenemine nagu teil viitab pigem pingutusele kui lihaskahjustusele. Kui teete kordusanalüüse, siis võiks korrata CK ja AST ...

Loe edasi

Pikaajaline peavalu ja väsimus

Paar aastat tagasi oli tugev valu kuklas, vahekorra ajal(lõpus), kestis kuni 5 min, peale seda jäi selline pea paks tunne, peavalud ei ole tugevad, aga siiski häirivad. Tunnen et ei ole seda energiat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringud määratakse, kui läbivaatusel jääb kahtlus ajukahjustusele - vaid siis on nendest ka kasu.
Probleemi lahendus sõltub arsti kogemusest ja kompetentsuset.

Dr Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Kiire kaalutõus

Tere!

Ca 1a8k tagasi sündis minu kolmas laps keisrilõike abil. Rasedus oli raske, kui kaalusin enne rasedust 81kg, siis juba raseduse ajal kaotasin kaalu ning enne keisrit kaalusin 77,5kg. ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kirjast lähtuvalt oleks hea võimalusel siiski teha analüüsid (kilpnäärme uuringud, glükoosi ainevahetuse näitajad, jm) ning paralleelselt hinnata ka praegust toitumist-liikumist. Kas viimane ...

Loe edasi

Pikkus

Tere olen 168 cm pikk ja 55 kg aastaga olen 2 cm kahanenud
Mida teha et uuesti kasvama hakaksin
Olen 10 aastat spordiga tegelenud aga kahjuks tervislikel põhjustel juba aasta aega trenni ei ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kahjuks on 19. eluaastaks kasvamisvõimalused ammendunud ja tuleb leppida saavutatud pikkuskasvuga. Ka spordist pole abi. Siiski ei peaks Te kasvult ka lühemaks jääma, kui seda just spetsiifiline ...

Loe edasi

Valulik moodustis pärakus

Tervist, probleem on siis järgmine. Paar päev tagasi tekkis päraku juurde punni taoline moodustis, mis on üpriski suur. Pöidla otsa suurune. Valutab igatepidi, katsudes tundub nagu oleks pall sees. Mida ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kirjelduse järgi võiks see olla hemorroidaaltromb. Küllaltki väikse lokaalanesteesias teostatava protseduuriga on sellisel juhul võimalik abi saada. Soovitan pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (nn ...

Loe edasi

Luupainaja

Mind kylastas luupainaja, ma ei saanud ennast liigutada ega silmi avada.. löpuks yles ärgates hakkasin nutma.
Millest see tuleneb? kas peaksin otsima kuskilt abi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil noortel on seda kord või mitu olnud. Suuremal või vähemal määral - kõigil.
Tee endale korralik päevaplaan, et kehalisele tegevusele ja uneajale õige ja piisav koht tuleb. Tervislikud elukombed ...

Loe edasi

Valu paremas õlas

Kümmekond päeva tagasi tekkis valu paremasse õlga. Tavaolukorras ei valuta, aga valu tekib kätt teatud asendisse viies nt tõstes. Eriti valus on katsudes õlal üks teatud punkt - õla eespoolses osas peaaegu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist on ilmselt kätt tõstva õlalihase kõõluse põletikuga. Valu ähvardab kesta kaua. Ortopeed võiks teha põletikuvastase süsti kõõlusesse.

Dr. Ain Pajos
6 748 591
Neurodiagnostika

Loe edasi

haavandite paranemise kiirendamine

Üsna pikalt halva voodi peal magamisest on tekkinud kintsude peale haavandid. Kuigi voodi probleemi enam ei ole, on haavandid jäänud, kuna stressirohkel perioodil kratsin neid ka endale tähele panemata ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Haavandite paranemise kiirendamiseks võib proovida PolyMem plaastreid - kaitseb kratsimise eest ja sisaldab ka paranemist kiirendavaid raviaineid.
Kui kratsimisest tekkinud haavandid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi