Hammaste proteesimine Autor: Helen Pullisaar

Hammaste proteesimine on puuduvate hammaste asendamine erinevatest tehismaterjalidest (keraamika, plastmass, titaan, kuld jt) valmistatutega. Hammaste puudumine mõjutab kõnet, tekitab vale hambumust, muudab välimuse ebaesteetiliseks. Hammaste ülekoormus võib kiirendada ka olemasolevate hammaste kaotust jms. Juhul kui puuduvaid hambaid ei asendata, hakkab lõualuu sellelt kohalt kõhetuma (luu maht väheneb), muutuvad näo proportsioonid. Proteesimise teel taastatakse normaalne mälumisfunktsioon, kõne ja esteetiline välimus.

Enne proteesimist on vaja ravida olemasolevad hambad ja teha igemeravi. See parandab kogu suu mikrofloorat.

Sõltuvalt defekti suurusest ja patsiendi soovist saab puuduvaid või kahjustunud hambaid asendada või parandada kaht liiki proteesidega: 1) mitteäravõetavad proteesid, st implantaatidele (koesse istutatud tehisjuurtele) toetuvad tehishambad või sillad, kroonid, sildproteesid, šiinimise teel valmistatud sildproteesid, kergsillad, panused, laminaadid, tihvthambad; 2) äravõetavad proteesid, st metallkarkassil büügelproteesid, plastmassist valmistatud plaatproteesid, implantaatidele toetuvad plaatproteesid, kombineeritud proteesid.

Mitteäravõetavaid proteese valmistatakse tänapäeval tsirkooniumkeraamikast, täiskeraamikast, titaankarkassile pealekantud keraamikast, kuldkeraamikast, plastmassist, kroomkoobaltkeraamikast. Neid toestavad kas oma hambad (juhul kui nad on piisavalt tugevad ja defekti ulatus seda võimaldab) või tehisjuured ehk implantaadid (titaanist või tsirkooniumist kruvid). Proteesid on fikseeritud nii, et inimene ise neid eemaldada ei saa. 

Mitteäravõetavaid proteese kasutatakse järgmistel juhtudel:

– Sildproteesid on võimalikud siis, kui ei puudu üle 2–3 kõrvuti asetseva hamba ning silda kandvad hambad ja ige on terved.

– Tehishambakroone kasutatakse siis, kui oma hamba krooniosa on kahjustunud või ebaesteetiline.

– Tihvthambaid valmistatakse juhul, kui hamba krooniosa on kahjustunud kuni igemeni, aga juur on veel piisavalt terve ja tugev.

– Laminaatidega korrigeeritakse hamba välimust, kui hamba krooniosa on küllalt terve.

– Panustega taastatakse hambakrooni osa siis, kui hambaauk ei ole liiga suur, nii et oleks vaja tehiskrooni.

– Šiinimise teel seotakse liikuvaid hambaid ja puuduva hamba kohale valmistatakse plastmassist või komposiidist tehishammas.

– Implantaatproteesid (kroonid, sillad, spetsiaalsete fiksaatoritega äravõetavad proteesid) toetuvad tehisjuurele, mis on istutatud lõualuusse.

Mitteäravõetavate proteeside eelised on selles, et nad on kindlalt fikseeritud, hoiavad luu mahtu (luu ei kõhetu), ei hõõru limaskesti, on esteetilisemad ning tugevdavad nõrku hambaid. Samas on mitteäravõetavatel proteesidel ka puudusi: sildproteeside puhul peab lihvima terveid hambaid (närvipõletiku risk), tihvtköndi või -hamba kasutamise korral võivad tihvtid või juured murduda, keraamika võib puruneda ja seda on raske parandada. Selliste proteeside korral suureneb ka kaarieseoht krooniservade piirkonnas, sest sildade alt on tülikas puhastada.

Äravõetavad proteesid on valmistatud peamiselt kas metallkarkassile lisatud plastmassist või ainult plastmassist. Äravõetav protees koosneb igemeosast ehk “sadulast” ja sellesse kinnitatud plast- või keraamilistest tehishammastest. Kui osa oma hambaid on säilinud, kinnitatakse protees metallkonksudega oma hammaste külge, et see paremini paigal püsiks. Võimalik on ka kombineeritud proteesimine, mille puhul äravõetav protees on seotud mitteäravõetava proteesiga (oma hamba krooniga). Selline lahendus võimaldab valmistada esteetilisemaid ja paremini koormust jagavaid proteese. Äravõetavaid proteese saab toestada ja fikseerida ka implantaatidega (tehisjuurtega), kasutades spetsiaalseid fiksaatoreid või lukke.

Kõikide hammaste puudumisel valmistatakse plastmassist totaalprotees plast- või keraamiliste hammastega. Osalise hambutuse korral sobivad lihtsad plaatproteesid, mis on valmistatud plastmassist ja tehishammastest ning millel on küljes metallkonksud.

Büügelprotees valmistatakse metallkarkassile kas painutatud või valatud konksudega, millele on lisatud plastmassist igemeosa ja tehishambad.

Äravõetavaid proteese saab inimene suust eemaldada, et neid puhastada ja võimaldada ka igemeil taastuda. Puhastama peab proteese pärast iga toidukorda ning kindlasti ka hommikul ja õhtul. Suust äravõetud plastproteesi peab hoidma niiskes keskkonnas (nt niiskes taskurätikus või vatis spetsiaalses karbikeses). Plastproteese ei ole hea pesta hambapastaga, sest selle abrasiivsus kahjustab plastmassi pinda. Soovitatav on kasutada näiteks nõudepesuvahendit ning seejärel protees korralikult loputada. Müügil on ka spetsiaalsed proteesipuhastustabletid, mis asetatakse veeklaasi koos hambaproteesiga.

Äravõetavate proteeside eelisteks on soodsam hind, võimalus lisada kergesti uusi hambaid ja olemasolevaid parandada. Äravõetavatel proteesidel on järgmised puudused: koormavad limaskesti (igemeid), kallutavad olemasolevaid hambaid, tekitavad sagedamini igemepõletikku, kulutavad oma konksudega olemasolevaid hambaid, liiguvad söömisel, lähevad kergemini katki. Iga 4–5 aasta järel tuleb teha uued äravõetavad proteesid.

Hammaste proteesimine Implantaatprotees.

Nõuanded sel teemal

Tere kas tegu on hemorroidiga?

3 päeva tagasi tekkis päraku juurde moodustis.Mis valutab ja on ebamugav.Veritsust väga ei esine vaid siis kui paberiga tupsutada on paberil näha mõningaid vere täppe.Lisasin pildi ka.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Tegemist võiks olla hemorroidaaltromboosiga. Soovitan pöörduda perearstile. Ka apteegist võib abi küsida.

Loe edasi

Paremas käes valu

Tere. Olen paar korda kõvasti rusikas käega vastu lauda löönud ja nüüd on käsi kohati vägagi valus. Mis võib probleemiks olla kui parema käes väikese- ja nimetasõrme osas on valu? Lisasin kaasa ka pildi ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Pilti kahjuks ei näe. Põhjuseks on trauma, võimalikud ka luulised vigastused. Kindlasti aga pehme koe muljumine/lömastus. Kõigepealt tuleks rahu anda. Kui sellega vaevused ei kao, siis pöörduda ortopeedi ...

Loe edasi

Healoomuline kasvaja

Tere!
Mul on olnud sünnist saati healoomuline kasvaja veresoonte kogu alaseljal. Algul oli suur ja lilla aga nüöd nahaga ühte värvi. Aga küsimust tekitab see et sinna lööb vahebeal selline terav ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Valu ei ole normaalne. Soovitan kontrollida.

Loe edasi

Gardasil ja rasedus

Tere, mul tekkis selline küsimus et kas raseduse ajal võib teha Gardasil vaktsiini või mõjub see lapsele halvasti? Soovime elukaaslasega pere luua aga mul on hetkel esimene vaktsiin juba tehtud ning sooviksime ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 20-aastane

Tubli, et olete juba saanud 1. HPV vastase vaktsiini Gardasil 9. Tavapärane skeem on 0, 2, 6 kuul.
Kui rasestute, siis ...

Loe edasi

Sportimisel hakkavad jalalabad valutama

Tere, mul on selline probleem, et sportides ja just eriti joostes hakkavad jalalabad valutama. Eriti valulikuks muutub vasak jalalaba ja valu on nagu vasakulpool jalalaba sees. Jõuan joosta vaevalt 10 ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Olete oma küsimusele ise juba vastanud. Lampjalgade korral on tallatugede pidev kasutamine elementaarne, eriti sportimisel. Soovitaksin pöörduda firmasse "Gadox", Nendel on suur valik valmis tallatugesid ...

Loe edasi

Veritsus

Tere!Novembris 2016 a. venis esmakordselt mentruatsioon väga pikaks (ilmselt tegemist algavate ealiste iseärasustega)

Maie Väli

Vastas dr Maie Väli

Tere! Ilmselt on siin tegemist düsfunktsionaalse veritsushäirega.Sageli esineb see enne menopausi,millal domineerivad anovulatoorsed tsüklid ja kollaskeha vaegtalitlus.Kuigi emakaõõne uuringul patoloogiat ...

Loe edasi

Kas peavalu otsmiku piirkonnas on peale insulti ja aju operatsiooni normaalne

Miks valutab igapäevaselt pea kui on olnud aju operatsioon peale insuli,või on normaalne,peavalu tugevneb kui on rohkem püstises asendis.Valu on otsmiku piirkonnas,halvatud on vasak pool.Tahaks teada ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Peavalu pole normaalne ükskõik mis põhjusel see ka ei oleks. Insuldi järgselt võib kujuneda krooniline tsentraalne neuropaatiline valu. Iga operatsiooniga saavad kahjustada väikesed närvid ja võib kujuneda ...

Loe edasi

Eesnäärmepõletik ja mis seda põhjustab

2014a diagnoositi mul eesnäärme põletik- sümptomiks- valu alakehas. Miskipärast lööb põletik välja pärast füüsilise töö tegemist, näiteks raskuste tõstmine. Olen seda ravinud, aga see tuleb ikka jälle ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Pooliku info alusel siin head nõu kahjuks anda ei saa.
Kindlasti on meie labori võimalused põhjuste tuvastamise osas oluliselt suuremad.
Kirjelduse alusel veidi kahtlen, kas tegemist on ikka ...

Loe edasi

lapse peaümbermõõt

Tere. Kui suur võib olla 1 a 3 k lapse maksimaalne peaümbermõõt? Hetkel on lapse peaümbermõõt 50, 5 cm, kas see on normaalne suurus või peaks seda jälgima? Tänan

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh pöördumast!
Selline pea ümbermõõt on normi piires, kuid kipub ülemise normi poole. Pea ümbermõõt üksi ei ole sisuliselt oluline näitaja. Pea ümbermõõtu tuleb vaadata koos lapse ...

Loe edasi

Peo pesas klaasikild ja seda juba ca 15 aastat mööda vasaku käe peo pesa ringi rännanud!

Peegli kild on käes olnud ca 15 aastat! Nüüd on juba päris häirivaks muutunud kuna ei saa enam kätt ei taskusse panna ega tõsta. Kild on vist pugenud väikese sõrme juurde närvide vahele või sisse. Tunda ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Klaasikild mööda peopesa rännata ei saa. Kuiui ta seal on, siis saab ta olla vaid ühe koha peal. Klaasikildu ei pruugi röntgenis tõesti näha, kuid ultraheliga oleks ta kindlasti nähtav.
Ravikindlustuse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi