Ajurabandus Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel kohal. Insulti haigestunute suremus on suur. Ka on tõenäoline haiguse läbipõdenutel puude kujunemine. Haigete ravi ägedal perioodil on töömahukas ning insuldist paranejate taastumisaeg pikk, sageli ka vähe tulemuslik. Ükski teine haigus ei põhjusta põdenuil nii suurt sõltuvust kõrvalabist, kui seda teeb insult. Seetõttu on tegemist meditsiinilise, majandusliku ja sotsiaalse probleemiga. 20 aasta jooksul – ajavahemikus 1973–93 – suurenes Eestis haigestumus ajurabandusse 184-lt juhult 250-ni 100 000 elaniku kohta, kusjuures oluliselt sagenes noorte ja keskealiste inimeste haigestumine. Järgnenud 10 aasta jooksul on haigestumus ajurabandusse küll mõnevõrra langenud (195 juhtu 100 000 inimese kohta aastas), kuid võrreldes esmashaigestumuse sagedusega mujal arenenud riikides (135–160 juhtu 100 000 inimese kohta), on see siiski kõrge. Ajurabanduse profülaktika, tänu millele haigestumus Euroopas ja USAs langeb, paneb pearõhu elanikkonna eluviisi muutmisele (tervislik toitumine, suitsetamise ja alkoholitarbimise vähendamine, suurem füüsiline aktiivsus), riskirühmadesse kuuluvate isikute väljaselgitamisele ning neil esinevate riskitegurite soodsas suunas mõjutamisele (kõrgenenud arteriaalse vererõhu asjakohane ravi, veresuhkru hoidmine sobival tasemel, kolesterooli jt rasvade ainevahetuse mõjutamine, vereliistakute kämpumist takistavate ravimite pikaajaline tarvitamine jt). Ajurabanduse ennetamises on Eestis märksa rohkem teha kui haiguse ravis. 

Ajurabandus on seisund, mille korral ajus kujunenud kollet saab raviga vähe mõjutada. Ravi on suunatud eelkõige tüsistuste vältimisele ja vereringe üldisele optimeerimisele. Võimalikult vara tuleb alustada rehabilitatsiooniga, mille põhieesmärk on sageli õpetada inimest oma puudega kohanema. Haigete võimalikult kiire hospitaliseerimine on aidanud kõikjal oluliselt vähendada suremust esimese 30 päeva vältel. Eestis sureb praegu esimese haiguskuu jooksul 29% haigestunutest, mis on pisut enam kui maailma arenenud riikides, kuid märksa vähem kui 1970. aastatel, millal Eestis suri haiguse esimese 30 päeva jooksul 49% haigestunutest. 

Ajurabandus ei ole tegelikult mitte kunagi põhihaigus, vaid tüsistus. Seetõttu on oluline välja selgitada need tegurid (riskitegurid), mis on inimesel ajurabanduse esile kutsunud ja mida saab mõnikord raviga mõjutada, vähendamaks nende jätkuvat negatiivset toimet. Haigestumise tõenäosus suureneb eaga ning ka pärilikkus etendab olulist osa. Need nn mittemõjutatavad riskitegurid pole aga kaugeltki ainumääravad. Haigestumine tuleneb sageli ebaõigest eluviisist, millele kaasub pärilikkuse mõju. Pärilikkus avaldab toimet eelkõige nn mõjutatavate riskitegurite olemasolu korral. Eluviisi ja raviga mõjutatavateks teguriteks on kõrgenenud arteriaalne vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia (vere liigne kolesteroolisisaldus), suhkurtõbi, alkoholi ülemäärane tarvitamine (ka üksik raske joove võib põhjustada ajurabanduse) ning rasvumine. Suhteliselt kerge või mõõduka raskusega ajurabanduse läbipõdenud haigetel, kelle ravi eesmärgiks on funktsiooni( de) taastamine ja insuldi kordumise ärahoidmine, on võimalik mitmesuguste meetmete rakendamise abil saavutada märkimisväärseid tulemusi. Kui aga ajurabandus tabab vana ja põdurat inimest või kui haigusatakk on kutsunud esile teadvuse sügava häire, siis ei suuda tänapäevane arstiabi kahjuks sageli aidata. 

Tekkemehhanismi ja haiguspildi erinevuste alusel eristatakse kohalikust väheveresusest ning verevalumist tingitud insuldivorme. Kohalikust väheveresusest (isheemiast) põhjustatud insuldid moodustavad 85% kõigist ägedatest ajuvereringehäirete juhtudest. Inimese peaaju verevarustus on väga stabiilne ja allub sisemisele, nn autoregulatsioonile, mis tagab, et suuraju poolkerade iga piirkond saab minutis ligikaudu 50 ml verd ajumassi iga 100 g kohta. Seega saab vaid 2% kehakaalust moodustav elund 15% südame iga kokkutõmbega aorti paisatavast verest. Närvirakkude normaalseks tööks vajalik energia “toodetakse” glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil, milleks kulub 20% kogu kehas tarbitavast hapnikust. Erinevalt näiteks lihaskoest, sh südamelihasest, ei suuda hapnikuga ebapiisavalt varustatud ajukude nimetamisväärselt energiat toota, ning kui koe verevarustus väheneb alla 31 ml 100 g aju kohta minutis, lakkab isheemiapiirkonnas närvirakkude talitlus. Esialgu säilitavad need rakud siiski eluvõime ning küllaldase verevoolu taastudes nende talitlus ennistub. Seda ajutist närvirakkude talitluse lakkamise seisundit nimetatakse ka “poolvarjutuseks”, ja kui see ei kesta kaua, on tegemist peaaju mööduva väheveresusega ehk transitoorse isheemiaga. Kui aga peaaju teatud piirkonna verevarustus väheneb 3–5 minutiks alla 15 ml 100 g aju kohta minutis, tekib vastavate närvirakkude (neuronite) surm ja kujuneb ajuinfarkt. Põhjuseks on sageli veresoonte ummistus, mis võib omakorda olla tingitud ateroskleroosist, südamest või unearteritest lähtuvatest embolitest või muudest ajenditest, näiteks südame jõudluse järsust vähenemisest, arteriaalse vererõhu kiirest langusest jm. 

Ägedatest ajuvereringehäiretest moodustab ajuverevalum ehk ajuhemorraagia 15%. Ligikaudu kaks kolmandikku kõikidest ajuverevalumitest on ajusisesed, st verevalumid moodustuvad peaaju koe sees. Ülejäänud kolmandikul juhtudest on tegemist ämblikuvõrkkelmealuse (õhuke leste vahetult kõvakesta all) ehk subarahnoidaalhemorraagiaga, mille puhul veri satub ajupõhimikul paiknevatesse aju-seljaajuvedelikuruumidesse, levides sealt piki aju-seljaajuvedeliku (liikvori) kulgemise teid. Ajusisesed verevalumid ehk hematoomid võivad sisaldada märkimisväärsel hulgal (100 ml ja enam) verd, mistõttu koljusisene mass oluliselt suureneb. Koljuõõne suletud ruumis põhjustab hematoom peaaju õrna koe deformatsiooni ja suurendab järsult koljusisest rõhku. 

Ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral liikvorisse sattunud veri takistab selle vedeliku tsirkulatsiooni peas, tekitades nii vesipea ehk hüdrotsefaalia. Tõuseb koljusisene rõhk, mis omakorda suurendab vastupanu verevoolule, tingides sekundaarse väheveresuse. Liikvoris hemolüüsuvatest (lagunevatest) punastest verelibledest vabanevad ained põhjustavad ajuarterite spasmi. Nii võivad haiged ka ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral surra peaaju üldise väheveresuse tagajärjel. Ajusisesest hematoomist tingitud massiefekt ning ajuturse tõstavad koljusisese rõhu mõnikord arteriaalse vererõhuga võrdsele tasemele ja kõrgemalegi. Tagajärjeks on peaaju verevarustuse täielik seiskumine. Nii ajuinfarkt kui ajuverevalum tabavad kõige sagedamini suuraju üht poolkera. Selle tagajärjeks on kahjustuskolde vastaskehapoole halvatus (ühepoolehalvatus) ja tundlikkuse häired samal kehapoolel. Suuraju nn juhtiva (90%-l inimestest vasaku) poolkera kahjustuse tagajärjeks on kõnehalvatus. Peaaju tüves ja väikeajus tekkinud kolded põhjustavad sagedamini neelamis- ja kõnelemishäireid, kahelinägemist ning tasakaaluhäireid. Peaajukahjustusele viitavaid üldsümptomeid (peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvushäired, krambihood) esineb ajuinfarkti korral harva, kuid need ilmnevad sagedamini ajuverevalumi puhul. Verejooks algab üldjuhul ootamatu ja raske peavaluhooga, sageli kuklapiirkonnas. Halvatusi ja muid koldesümptomeid ajurabanduse see vorm algstaadiumis tavaliselt ei põhjusta. Kuivõrd sellist ajurabandust tuleb ette suhteliselt harva, siis võib juhtuda, et ämblikuvõrkkelmealust verejooksu peetakse algul migreeniks, kaelaradikuliidiks vms. Üksnes haigusnähtude alusel ei ole võimalik ajurabanduse alaliike üksteisest eristada, mistõttu nende täpsustamiseks on vaja kasutada moodsa piltdiagnostika võimalusi. Ämblikuvõrkkelmealuse verejooksu sagedast põhjust – ajuarteri aneurüsmi ehk tuiksoonelaiendit – saab diagnoosida üksnes angiograafia abil. Erinevalt südameinfarktist saab trombi lahustavat (trombolüütilist) ravi ajuinfarktiga haigetel väga harva kasutada. Seetõttu on ajurabanduse kõikide vormide korral esikohal haige põhiliste elutähtsate talitluste (hingamise, südametegevuse, kehatemperatuuri, veresuhkru taseme, vedelikutarbimise, vererõhu) jälgimine ja vajaduse korral ka nende reguleerimine. Insuldihaigeid ohustavad mitmed tüsistused ehk komplikatsioonid, näiteks kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon ja uriinipeetus, kopsuarteri trombemboolia, jala süvaveenide tromboos ning lamatised. Tüsistuste ohtu aitab vähendada laitmatu hooldus ning nende ennetamiseks rakendatakse sageli ka ravi. 

Taastusravi peab algama nii vara kui võimalik ja selle tõhusus sõltub pigem inimese üldseisundist kui ajurabanduse alaliigist. Taastusravi jätkub ka pärast ägeda perioodi haiglaravi. Taastusravi “meeskonda” kuulukuuluvad arst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, neuropsühholoog ja sotsiaaltöötaja, samuti on vajalik, et ajurabanduse läbipõdenu ka ise kehafunktsioonide taastamises aktiivselt osaleks. Passiivsete ravivõtete (nt massaaži) osa halvatuse leevendamisel ei ole märkimisväärne. Halvatusi ei aita leevendada ka ravimid, kuid pärast insulti tekkiv depressioon takistab taastusravi toimet ja vajab sageli eriravi. Kõik põdenud vajavad haiguse kordumise vältimiseks tromboosivastast ravi väikeste aspiriiniannustega. Kui peaaju mööduva väheveresuse või ka väikese ulatusega ajuinfarkti põhjuseks on aju verega varustava suure arteri (nt sisemine unearter kaelal) kitsenemus, tehakse seda arterit laiendav operatsioon, mis on samuti ajurabanduse kordumist vältiv meede. Ajuhemorraagia kirurgiline ravi (nt avastatud aneurüsmi isoleerimine vereringest, piiratud ulatusega ajusisese hematoomi eemaldamine) ei vähenda üldjuhul suremust selle raske haiguse tagajärjel, kuid mõnikord võib kaasa aidata puude kiiremale taandarengule. Ajurabanduse ravi toimub ideaaljuhul nn insuldiravikeskuses ja kestab keskmiselt üks nädal. Eestis vastab insuldiravikeskuse nõuetele Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse närvikliinik ning osaliselt ka Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate ning Pärnu ja Kohtla-Järve haiglate vastavad osakonnad.  Vt ka ajusurm, ajuturse.

Ajurabandus Hemorraagiline ajurabandus. Ajurabandus Isheemiline ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Imelikud laigud jalal kas midagi väga hullu?

Tere, olen 20aastane mees ja avastasin jalalt imelikud pruunid punnid/laigud, laigud avastasin kahe nädala eest.
Saatsin teile ka pildi, kas pean suurt muret tundma?
Imelikuks teeb asja ka, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Punnikesed jalal meenutavad karvanääpsupõletikku, juhtub, kui olla pikad päevad sünteetilistes sokkides ja kanda õhukindlaid jalatseid. Usun, et anda jalgadele õhku, pesta tavalise vee ja ...

Loe edasi

Hernetera liigese kohal

Tere! Aasta tagasi hakkas mul paremal alt poolt valud,sellised mõõdukad.eriti andis jooksmisel,hüppamisel ja õhtuti tunda.siis avastat mul liikuv neer,hiljem öeldi et on valest asetuv neer.ma arvasin et ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Ma pole päris kindel, kas ma sain Teie kirjeldusest õigesti aru, aga arvan, et selle hernetera näol on tegu suurenenud kubeme lümfisõlmega. Tavaliselt suurenevad lümfisõlmed reaktiivselt põletiku ...

Loe edasi

Päraku sügelus

Tere,
Viimane nädal on pärak seestpoolt sügelenud. Töö iseloomu tõttu on mul varem ussid olnud, tean, mis tunne see on, kui keegi pärakus vingerdab, aga see sügelus on teistsugune, tahaks muudkui ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Sageli on päraku sügelus põhjustatud naaskelsabade infektsioonist, seega soovitan ennast selles osas siiski jälgida.
Kui ussid on välistatud, on kõige olulisem hoolitseda päraku piirkonna ...

Loe edasi

Madal palavik ja kõhulahtisus.

Tere!

Viimased 7 päeva on olnud madal palavik (37-37.3 C, kaenlaalt kraadides) ja kõhulahtisus. Tavaline temperatuur on eluaeg olnud 36.4-36.6C.
Esimesed 3 päeva tundsin ennast halvasti, ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kuna ka teistel pereliikmetel olid sarnased sümptomid, siis tõenäoliselt on tegu siiski viirushaigusega. Üks ja sama viirusnakkus võib erinevatel inimestel kulgeda erinevalt sõltuvalt konkreetse ...

Loe edasi

Paha tunne treeningu või füüsilise pingutuse ajal

Tere,

Olen ühe suure mure küüsis juba mitmendat aastat, nimelt trenni tehes või kui on mingisugune töö mis vajab suuremat ja pikemat pingutust hakkab mul halb ehk selline pearinglus tunne, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Olen veendunud, et füüsilist haigust Teil ei ole. Tehtud uuringud on korras. Soovitan elamist täiel rinnal, aeg-ajalt tekkivaid ärevushäire vaevusi võiks õppida ise juhtima autogeense treeningu ...

Loe edasi

peale kanna olperatsiooni lähe jalg siniseks ja tursub alaspidi olles.

Kannaluu operatsioon oli 13.09.18 Kannas on 5 kruvi ja metallplaat.Haav on peaaegu paranenud ,jjalg on kipsis veel 2 nädalit.Häirib see,et jala alaspidi hoides juba vähese ajaga(10-20 sek.}läheb labajalg ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Igasugune operatsioon on päris tõsine tegevus, mis mõjutab normaalset vereringet ja kudede vedelike ning lümfiliikumist. Taastumine võtab aega ikka 6 ja enam kuud. Saan soovitada jäseme hoidmist ...

Loe edasi

Gastriit

Tere

Minul diagnoositi gastroskoopia käigus 31.08 hemoraagiline gastriit sapirefluxiga.Helico b ei ole..Vaevused on puhitus nii vasakul kui paremal ülakõhus.Ravimitest kirjutati algselt omeprazolum ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma midagi konkreetset diagnoosida ega soovitada. Võimalik, et tegemist on mingist konkreetsest tegurist tingitud gastriidiga ja kaasuvalt esineb hoopis ärritunud soolesündroom, ...

Loe edasi

tundmatud punased täpid mis muutuvad laikudeks

milega on tegu ja kuidas ravida ?

algab väikese sügeleva täpina mis on katsudes kõva ja nahapinnast kõrgem, algselt tundus ka et tekkisid väiksed vedelikuga täidetud villid .

paari ...

Karmen Joller

Vastas dr Karmen Joller

Tere!

Raske on öelda, millega tegu on. Kirbud jätavad tõesti selliseid jälgi, alati ei pruugigi kirpe näha olla. Kirbud muide ei tähenda tingimata, et tegemist on räpase inimesega. Eriti meenutab ...

Loe edasi

veresoonte lõhkemine

Tere! Mul viimase kuu jooksul kolm korda vasaku käe pealt veresooned lõhkenud,eri kotadest.Miks lõhkevad ja kas saab ennetada? Äkki järgmisena lõhkeb peas?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ühe piirkonna veresoonte iseeneseslik "lõhkemine" on seotud pigem füüsilise ülekoormusega, pingutusega. Kindlasti tasub arstil läbi mõtelda süsteemse veresoontehaiguse võimalus ja hinnata ...

Loe edasi

Leokosüüdid alla normi ja maksa proovid kõrgemad

leokosüüdid alla normi 2,8 ja makasproovid üle normi ALAT 53,ASAT 50 ,lekosüüdid on esimest korda alla normi 2.8

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldatud hälbed on piiripealsed ja väga muretseda pole vaja. Ise seostan neid Teie tarvitatavate ravimitega. Paari kuu tagant võiks külastada perearsti, hinnata analüüse dünaamikas ja ehk ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi