Ajurabandus Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel kohal. Insulti haigestunute suremus on suur. Ka on tõenäoline haiguse läbipõdenutel puude kujunemine. Haigete ravi ägedal perioodil on töömahukas ning insuldist paranejate taastumisaeg pikk, sageli ka vähe tulemuslik. Ükski teine haigus ei põhjusta põdenuil nii suurt sõltuvust kõrvalabist, kui seda teeb insult. Seetõttu on tegemist meditsiinilise, majandusliku ja sotsiaalse probleemiga. 20 aasta jooksul – ajavahemikus 1973–93 – suurenes Eestis haigestumus ajurabandusse 184-lt juhult 250-ni 100 000 elaniku kohta, kusjuures oluliselt sagenes noorte ja keskealiste inimeste haigestumine. Järgnenud 10 aasta jooksul on haigestumus ajurabandusse küll mõnevõrra langenud (195 juhtu 100 000 inimese kohta aastas), kuid võrreldes esmashaigestumuse sagedusega mujal arenenud riikides (135–160 juhtu 100 000 inimese kohta), on see siiski kõrge. Ajurabanduse profülaktika, tänu millele haigestumus Euroopas ja USAs langeb, paneb pearõhu elanikkonna eluviisi muutmisele (tervislik toitumine, suitsetamise ja alkoholitarbimise vähendamine, suurem füüsiline aktiivsus), riskirühmadesse kuuluvate isikute väljaselgitamisele ning neil esinevate riskitegurite soodsas suunas mõjutamisele (kõrgenenud arteriaalse vererõhu asjakohane ravi, veresuhkru hoidmine sobival tasemel, kolesterooli jt rasvade ainevahetuse mõjutamine, vereliistakute kämpumist takistavate ravimite pikaajaline tarvitamine jt). Ajurabanduse ennetamises on Eestis märksa rohkem teha kui haiguse ravis. 

Ajurabandus on seisund, mille korral ajus kujunenud kollet saab raviga vähe mõjutada. Ravi on suunatud eelkõige tüsistuste vältimisele ja vereringe üldisele optimeerimisele. Võimalikult vara tuleb alustada rehabilitatsiooniga, mille põhieesmärk on sageli õpetada inimest oma puudega kohanema. Haigete võimalikult kiire hospitaliseerimine on aidanud kõikjal oluliselt vähendada suremust esimese 30 päeva vältel. Eestis sureb praegu esimese haiguskuu jooksul 29% haigestunutest, mis on pisut enam kui maailma arenenud riikides, kuid märksa vähem kui 1970. aastatel, millal Eestis suri haiguse esimese 30 päeva jooksul 49% haigestunutest. 

Ajurabandus ei ole tegelikult mitte kunagi põhihaigus, vaid tüsistus. Seetõttu on oluline välja selgitada need tegurid (riskitegurid), mis on inimesel ajurabanduse esile kutsunud ja mida saab mõnikord raviga mõjutada, vähendamaks nende jätkuvat negatiivset toimet. Haigestumise tõenäosus suureneb eaga ning ka pärilikkus etendab olulist osa. Need nn mittemõjutatavad riskitegurid pole aga kaugeltki ainumääravad. Haigestumine tuleneb sageli ebaõigest eluviisist, millele kaasub pärilikkuse mõju. Pärilikkus avaldab toimet eelkõige nn mõjutatavate riskitegurite olemasolu korral. Eluviisi ja raviga mõjutatavateks teguriteks on kõrgenenud arteriaalne vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia (vere liigne kolesteroolisisaldus), suhkurtõbi, alkoholi ülemäärane tarvitamine (ka üksik raske joove võib põhjustada ajurabanduse) ning rasvumine. Suhteliselt kerge või mõõduka raskusega ajurabanduse läbipõdenud haigetel, kelle ravi eesmärgiks on funktsiooni( de) taastamine ja insuldi kordumise ärahoidmine, on võimalik mitmesuguste meetmete rakendamise abil saavutada märkimisväärseid tulemusi. Kui aga ajurabandus tabab vana ja põdurat inimest või kui haigusatakk on kutsunud esile teadvuse sügava häire, siis ei suuda tänapäevane arstiabi kahjuks sageli aidata. 

Tekkemehhanismi ja haiguspildi erinevuste alusel eristatakse kohalikust väheveresusest ning verevalumist tingitud insuldivorme. Kohalikust väheveresusest (isheemiast) põhjustatud insuldid moodustavad 85% kõigist ägedatest ajuvereringehäirete juhtudest. Inimese peaaju verevarustus on väga stabiilne ja allub sisemisele, nn autoregulatsioonile, mis tagab, et suuraju poolkerade iga piirkond saab minutis ligikaudu 50 ml verd ajumassi iga 100 g kohta. Seega saab vaid 2% kehakaalust moodustav elund 15% südame iga kokkutõmbega aorti paisatavast verest. Närvirakkude normaalseks tööks vajalik energia “toodetakse” glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil, milleks kulub 20% kogu kehas tarbitavast hapnikust. Erinevalt näiteks lihaskoest, sh südamelihasest, ei suuda hapnikuga ebapiisavalt varustatud ajukude nimetamisväärselt energiat toota, ning kui koe verevarustus väheneb alla 31 ml 100 g aju kohta minutis, lakkab isheemiapiirkonnas närvirakkude talitlus. Esialgu säilitavad need rakud siiski eluvõime ning küllaldase verevoolu taastudes nende talitlus ennistub. Seda ajutist närvirakkude talitluse lakkamise seisundit nimetatakse ka “poolvarjutuseks”, ja kui see ei kesta kaua, on tegemist peaaju mööduva väheveresusega ehk transitoorse isheemiaga. Kui aga peaaju teatud piirkonna verevarustus väheneb 3–5 minutiks alla 15 ml 100 g aju kohta minutis, tekib vastavate närvirakkude (neuronite) surm ja kujuneb ajuinfarkt. Põhjuseks on sageli veresoonte ummistus, mis võib omakorda olla tingitud ateroskleroosist, südamest või unearteritest lähtuvatest embolitest või muudest ajenditest, näiteks südame jõudluse järsust vähenemisest, arteriaalse vererõhu kiirest langusest jm. 

Ägedatest ajuvereringehäiretest moodustab ajuverevalum ehk ajuhemorraagia 15%. Ligikaudu kaks kolmandikku kõikidest ajuverevalumitest on ajusisesed, st verevalumid moodustuvad peaaju koe sees. Ülejäänud kolmandikul juhtudest on tegemist ämblikuvõrkkelmealuse (õhuke leste vahetult kõvakesta all) ehk subarahnoidaalhemorraagiaga, mille puhul veri satub ajupõhimikul paiknevatesse aju-seljaajuvedelikuruumidesse, levides sealt piki aju-seljaajuvedeliku (liikvori) kulgemise teid. Ajusisesed verevalumid ehk hematoomid võivad sisaldada märkimisväärsel hulgal (100 ml ja enam) verd, mistõttu koljusisene mass oluliselt suureneb. Koljuõõne suletud ruumis põhjustab hematoom peaaju õrna koe deformatsiooni ja suurendab järsult koljusisest rõhku. 

Ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral liikvorisse sattunud veri takistab selle vedeliku tsirkulatsiooni peas, tekitades nii vesipea ehk hüdrotsefaalia. Tõuseb koljusisene rõhk, mis omakorda suurendab vastupanu verevoolule, tingides sekundaarse väheveresuse. Liikvoris hemolüüsuvatest (lagunevatest) punastest verelibledest vabanevad ained põhjustavad ajuarterite spasmi. Nii võivad haiged ka ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral surra peaaju üldise väheveresuse tagajärjel. Ajusisesest hematoomist tingitud massiefekt ning ajuturse tõstavad koljusisese rõhu mõnikord arteriaalse vererõhuga võrdsele tasemele ja kõrgemalegi. Tagajärjeks on peaaju verevarustuse täielik seiskumine. Nii ajuinfarkt kui ajuverevalum tabavad kõige sagedamini suuraju üht poolkera. Selle tagajärjeks on kahjustuskolde vastaskehapoole halvatus (ühepoolehalvatus) ja tundlikkuse häired samal kehapoolel. Suuraju nn juhtiva (90%-l inimestest vasaku) poolkera kahjustuse tagajärjeks on kõnehalvatus. Peaaju tüves ja väikeajus tekkinud kolded põhjustavad sagedamini neelamis- ja kõnelemishäireid, kahelinägemist ning tasakaaluhäireid. Peaajukahjustusele viitavaid üldsümptomeid (peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvushäired, krambihood) esineb ajuinfarkti korral harva, kuid need ilmnevad sagedamini ajuverevalumi puhul. Verejooks algab üldjuhul ootamatu ja raske peavaluhooga, sageli kuklapiirkonnas. Halvatusi ja muid koldesümptomeid ajurabanduse see vorm algstaadiumis tavaliselt ei põhjusta. Kuivõrd sellist ajurabandust tuleb ette suhteliselt harva, siis võib juhtuda, et ämblikuvõrkkelmealust verejooksu peetakse algul migreeniks, kaelaradikuliidiks vms. Üksnes haigusnähtude alusel ei ole võimalik ajurabanduse alaliike üksteisest eristada, mistõttu nende täpsustamiseks on vaja kasutada moodsa piltdiagnostika võimalusi. Ämblikuvõrkkelmealuse verejooksu sagedast põhjust – ajuarteri aneurüsmi ehk tuiksoonelaiendit – saab diagnoosida üksnes angiograafia abil. Erinevalt südameinfarktist saab trombi lahustavat (trombolüütilist) ravi ajuinfarktiga haigetel väga harva kasutada. Seetõttu on ajurabanduse kõikide vormide korral esikohal haige põhiliste elutähtsate talitluste (hingamise, südametegevuse, kehatemperatuuri, veresuhkru taseme, vedelikutarbimise, vererõhu) jälgimine ja vajaduse korral ka nende reguleerimine. Insuldihaigeid ohustavad mitmed tüsistused ehk komplikatsioonid, näiteks kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon ja uriinipeetus, kopsuarteri trombemboolia, jala süvaveenide tromboos ning lamatised. Tüsistuste ohtu aitab vähendada laitmatu hooldus ning nende ennetamiseks rakendatakse sageli ka ravi. 

Taastusravi peab algama nii vara kui võimalik ja selle tõhusus sõltub pigem inimese üldseisundist kui ajurabanduse alaliigist. Taastusravi jätkub ka pärast ägeda perioodi haiglaravi. Taastusravi “meeskonda” kuulukuuluvad arst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, neuropsühholoog ja sotsiaaltöötaja, samuti on vajalik, et ajurabanduse läbipõdenu ka ise kehafunktsioonide taastamises aktiivselt osaleks. Passiivsete ravivõtete (nt massaaži) osa halvatuse leevendamisel ei ole märkimisväärne. Halvatusi ei aita leevendada ka ravimid, kuid pärast insulti tekkiv depressioon takistab taastusravi toimet ja vajab sageli eriravi. Kõik põdenud vajavad haiguse kordumise vältimiseks tromboosivastast ravi väikeste aspiriiniannustega. Kui peaaju mööduva väheveresuse või ka väikese ulatusega ajuinfarkti põhjuseks on aju verega varustava suure arteri (nt sisemine unearter kaelal) kitsenemus, tehakse seda arterit laiendav operatsioon, mis on samuti ajurabanduse kordumist vältiv meede. Ajuhemorraagia kirurgiline ravi (nt avastatud aneurüsmi isoleerimine vereringest, piiratud ulatusega ajusisese hematoomi eemaldamine) ei vähenda üldjuhul suremust selle raske haiguse tagajärjel, kuid mõnikord võib kaasa aidata puude kiiremale taandarengule. Ajurabanduse ravi toimub ideaaljuhul nn insuldiravikeskuses ja kestab keskmiselt üks nädal. Eestis vastab insuldiravikeskuse nõuetele Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse närvikliinik ning osaliselt ka Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate ning Pärnu ja Kohtla-Järve haiglate vastavad osakonnad.  Vt ka ajusurm, ajuturse.

Ajurabandus Hemorraagiline ajurabandus. Ajurabandus Isheemiline ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Vereproovi kohta

Tere,

Tütrel veenist vereproov tehtud esimest korda 2021.a.
Osad näidud normidest väljas. ,Lymp % 58,5 Neut % 28,1, Neut 1,04, WBC 3,7. Lisana panin nüüd 2022 tehtud vereproovid. Ikka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan ikka head koostööd oma perearstiga. Esitasite mõned numbrid, kuid sellest ei piisa tervikpildi saamiseks.
Perearst teeb neiu läbivaatuse, korraldab täpsustavad uuringud ja ...

Loe edasi

4 aastase poisi võimalik neeruhaigus?

Tere!
Mul on 4 aastane poeg. 3 aastasena avastati ühe vereprooviga,et lapse kreatiniin oluliselt kõrgem normist. (72) Kordusanalüüs paar kuud hiljem oli normis. Veel ühes analüüsis oli kreatiniini ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Lapsel on tervisevaevused ja Teil on mure. Need 2 asjaolu on uuringute ja lapse seisundi täpsustamise aluseks. San soovitada koostööd oma perearstiga, esmaseid analüüse. Perearst saab korraldada ...

Loe edasi

Silmad

Tere tahtsin seda küsida kas kleepuvaid asju on ka
võimalik silmamuna pealt kätte saada.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks on Teie kirjeldus väga ebamäärane, soovitan pöörduda silmaarsti vastuvõtule.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Uni

Tere,
Mul on probleem magama jäämisega ja pidevate öiste ärkamistega. Enamus ajast vähkren voodis enne kui magama jään. Samuti ärkan öösiti päris mitmeid kordi üles ja suht iga öö juhtub see 2.30-3.30 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Väga meenutab kroonilise stressiga kaasnevaid vaevuseid. Soovitan perearsti külastust, probleemi ja kaasnevate leidude täpsustamist, siis saab leida lahendused.
Alati kehtivad unehügieeni ...

Loe edasi

Tugevalt valutavad jäsemed

Muret teevad tugevalt valutavad jalad ja pakitsevad käed. Valu on põlvedest allapoole kogu sääre ulatuses, eriti tugev on kandades ja jalalabades. Samuti valutavad käed alates küünarnukist, eriti randmed ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Alati ei ole võimalik leida kiiret ja efektiivset lahendust. Koostöö oma perearstiga, teised analüüsid: ALAT ASAT GGT, ALP, ultraheliuuring, viirusmarkerid, vajadusel gastroenteroloogi või ...

Loe edasi

Imiku uni

Tere. Sündis detsembti alguses poeg. Esimesed 1.5 nädalat magas ilusti korraga 3-4 tundi. Kui selgus neljandal elupäeval, et billirubiini tase 300, siis arsti ettekirjutusel hakkasin imikut ise äratama ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Mõistan muret. Tegutsema peab mitmel suunal. Esiteks lapsuke, kas bilirubiin langeb, kas arst on rahul, kuidas kaaluiive, see võiks olla tubli 1 kg 1 kuuga. Teiseks Teie puhkus. Kutsuge abiväga- ...

Loe edasi

püsti tõustes läheb alati silme eest mustaks ja minestamise tunne

Tere!
Mul on probleem selles, et alati püsti tõustes läheb silmade eest mustaks ja on tunne nagu hakkan minestama. Kas see võib mõni tõsisem probleem olla? Vererõhk on normaalne või veidi kõrgem

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Põhjuseid palju, kõige tõenäolisem- ortostaatiline hüpotensioon. Ehk vererõhu langus kiirel tõusmisel. Noortel ei ole südame-veresoonkonna talitlus, kohanemine asendimuutusele jm teguritele ...

Loe edasi

Kopsuklamüüdia analüüsi vastused

Tere!
Olin novembri lõpus natuke tõbine, oli nohu ja köha. Mure selles, et siiani on mul nina pisut kinni, kohati ajab köhima/köhatama, aegajalt kaob hääl keset kõnet ära ja vahetevahelt pea kergelt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Saan vaid soovitada oma perearsti usaldamist. Nende antikehadega on keerukam. Näen vaid IgG klassi antikehade analüüse, need näitavad kunagi põetud haigust. See on enamus inimestel nii.
Loe edasi

Soolalahusega nina loputamine

Tere.

Loputasin nina soolalahusega.Ilmselt oli lahus natuke tugevam kui soovitatakse, kuna hetk hiljem tundsin kuidas peas kipitab ning see tunne liikus otsmikust kuklasse, aja möödudes see ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ninaloputuseks sobib u 0,9% NaCl lahus, ehk füsioloogiline lahus. Selle tegemiseks kodus võtta 1 tl lauasoola 1 l toasooja keedetud vee kohta. Oma nohusid ravin sellega- valan lahust peaopessa, ...

Loe edasi

Lümfisõlm

Tere,

Avastasin täna, et vasakule poole kukla juurde on tekkinud muna, katsudes valulik. Varem seda olnud ei ole, see on üleöö tekkinud. Käisin paar päeva tagasi tervisekontrollis ja kõik ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere
Kirjeldus on omane kergele lümfisõlme või karvanääpsupõletikule. Paikselt kompress ja nt ibuprofen 0,4 x2-3. Jälgiks vaevusi, kui need püsivad üle 2 nädala, on vaja pöörduda perearsti vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi