Ajurabandus Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel kohal. Insulti haigestunute suremus on suur. Ka on tõenäoline haiguse läbipõdenutel puude kujunemine. Haigete ravi ägedal perioodil on töömahukas ning insuldist paranejate taastumisaeg pikk, sageli ka vähe tulemuslik. Ükski teine haigus ei põhjusta põdenuil nii suurt sõltuvust kõrvalabist, kui seda teeb insult. Seetõttu on tegemist meditsiinilise, majandusliku ja sotsiaalse probleemiga. 20 aasta jooksul – ajavahemikus 1973–93 – suurenes Eestis haigestumus ajurabandusse 184-lt juhult 250-ni 100 000 elaniku kohta, kusjuures oluliselt sagenes noorte ja keskealiste inimeste haigestumine. Järgnenud 10 aasta jooksul on haigestumus ajurabandusse küll mõnevõrra langenud (195 juhtu 100 000 inimese kohta aastas), kuid võrreldes esmashaigestumuse sagedusega mujal arenenud riikides (135–160 juhtu 100 000 inimese kohta), on see siiski kõrge. Ajurabanduse profülaktika, tänu millele haigestumus Euroopas ja USAs langeb, paneb pearõhu elanikkonna eluviisi muutmisele (tervislik toitumine, suitsetamise ja alkoholitarbimise vähendamine, suurem füüsiline aktiivsus), riskirühmadesse kuuluvate isikute väljaselgitamisele ning neil esinevate riskitegurite soodsas suunas mõjutamisele (kõrgenenud arteriaalse vererõhu asjakohane ravi, veresuhkru hoidmine sobival tasemel, kolesterooli jt rasvade ainevahetuse mõjutamine, vereliistakute kämpumist takistavate ravimite pikaajaline tarvitamine jt). Ajurabanduse ennetamises on Eestis märksa rohkem teha kui haiguse ravis. 

Ajurabandus on seisund, mille korral ajus kujunenud kollet saab raviga vähe mõjutada. Ravi on suunatud eelkõige tüsistuste vältimisele ja vereringe üldisele optimeerimisele. Võimalikult vara tuleb alustada rehabilitatsiooniga, mille põhieesmärk on sageli õpetada inimest oma puudega kohanema. Haigete võimalikult kiire hospitaliseerimine on aidanud kõikjal oluliselt vähendada suremust esimese 30 päeva vältel. Eestis sureb praegu esimese haiguskuu jooksul 29% haigestunutest, mis on pisut enam kui maailma arenenud riikides, kuid märksa vähem kui 1970. aastatel, millal Eestis suri haiguse esimese 30 päeva jooksul 49% haigestunutest. 

Ajurabandus ei ole tegelikult mitte kunagi põhihaigus, vaid tüsistus. Seetõttu on oluline välja selgitada need tegurid (riskitegurid), mis on inimesel ajurabanduse esile kutsunud ja mida saab mõnikord raviga mõjutada, vähendamaks nende jätkuvat negatiivset toimet. Haigestumise tõenäosus suureneb eaga ning ka pärilikkus etendab olulist osa. Need nn mittemõjutatavad riskitegurid pole aga kaugeltki ainumääravad. Haigestumine tuleneb sageli ebaõigest eluviisist, millele kaasub pärilikkuse mõju. Pärilikkus avaldab toimet eelkõige nn mõjutatavate riskitegurite olemasolu korral. Eluviisi ja raviga mõjutatavateks teguriteks on kõrgenenud arteriaalne vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia (vere liigne kolesteroolisisaldus), suhkurtõbi, alkoholi ülemäärane tarvitamine (ka üksik raske joove võib põhjustada ajurabanduse) ning rasvumine. Suhteliselt kerge või mõõduka raskusega ajurabanduse läbipõdenud haigetel, kelle ravi eesmärgiks on funktsiooni( de) taastamine ja insuldi kordumise ärahoidmine, on võimalik mitmesuguste meetmete rakendamise abil saavutada märkimisväärseid tulemusi. Kui aga ajurabandus tabab vana ja põdurat inimest või kui haigusatakk on kutsunud esile teadvuse sügava häire, siis ei suuda tänapäevane arstiabi kahjuks sageli aidata. 

Tekkemehhanismi ja haiguspildi erinevuste alusel eristatakse kohalikust väheveresusest ning verevalumist tingitud insuldivorme. Kohalikust väheveresusest (isheemiast) põhjustatud insuldid moodustavad 85% kõigist ägedatest ajuvereringehäirete juhtudest. Inimese peaaju verevarustus on väga stabiilne ja allub sisemisele, nn autoregulatsioonile, mis tagab, et suuraju poolkerade iga piirkond saab minutis ligikaudu 50 ml verd ajumassi iga 100 g kohta. Seega saab vaid 2% kehakaalust moodustav elund 15% südame iga kokkutõmbega aorti paisatavast verest. Närvirakkude normaalseks tööks vajalik energia “toodetakse” glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil, milleks kulub 20% kogu kehas tarbitavast hapnikust. Erinevalt näiteks lihaskoest, sh südamelihasest, ei suuda hapnikuga ebapiisavalt varustatud ajukude nimetamisväärselt energiat toota, ning kui koe verevarustus väheneb alla 31 ml 100 g aju kohta minutis, lakkab isheemiapiirkonnas närvirakkude talitlus. Esialgu säilitavad need rakud siiski eluvõime ning küllaldase verevoolu taastudes nende talitlus ennistub. Seda ajutist närvirakkude talitluse lakkamise seisundit nimetatakse ka “poolvarjutuseks”, ja kui see ei kesta kaua, on tegemist peaaju mööduva väheveresusega ehk transitoorse isheemiaga. Kui aga peaaju teatud piirkonna verevarustus väheneb 3–5 minutiks alla 15 ml 100 g aju kohta minutis, tekib vastavate närvirakkude (neuronite) surm ja kujuneb ajuinfarkt. Põhjuseks on sageli veresoonte ummistus, mis võib omakorda olla tingitud ateroskleroosist, südamest või unearteritest lähtuvatest embolitest või muudest ajenditest, näiteks südame jõudluse järsust vähenemisest, arteriaalse vererõhu kiirest langusest jm. 

Ägedatest ajuvereringehäiretest moodustab ajuverevalum ehk ajuhemorraagia 15%. Ligikaudu kaks kolmandikku kõikidest ajuverevalumitest on ajusisesed, st verevalumid moodustuvad peaaju koe sees. Ülejäänud kolmandikul juhtudest on tegemist ämblikuvõrkkelmealuse (õhuke leste vahetult kõvakesta all) ehk subarahnoidaalhemorraagiaga, mille puhul veri satub ajupõhimikul paiknevatesse aju-seljaajuvedelikuruumidesse, levides sealt piki aju-seljaajuvedeliku (liikvori) kulgemise teid. Ajusisesed verevalumid ehk hematoomid võivad sisaldada märkimisväärsel hulgal (100 ml ja enam) verd, mistõttu koljusisene mass oluliselt suureneb. Koljuõõne suletud ruumis põhjustab hematoom peaaju õrna koe deformatsiooni ja suurendab järsult koljusisest rõhku. 

Ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral liikvorisse sattunud veri takistab selle vedeliku tsirkulatsiooni peas, tekitades nii vesipea ehk hüdrotsefaalia. Tõuseb koljusisene rõhk, mis omakorda suurendab vastupanu verevoolule, tingides sekundaarse väheveresuse. Liikvoris hemolüüsuvatest (lagunevatest) punastest verelibledest vabanevad ained põhjustavad ajuarterite spasmi. Nii võivad haiged ka ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral surra peaaju üldise väheveresuse tagajärjel. Ajusisesest hematoomist tingitud massiefekt ning ajuturse tõstavad koljusisese rõhu mõnikord arteriaalse vererõhuga võrdsele tasemele ja kõrgemalegi. Tagajärjeks on peaaju verevarustuse täielik seiskumine. Nii ajuinfarkt kui ajuverevalum tabavad kõige sagedamini suuraju üht poolkera. Selle tagajärjeks on kahjustuskolde vastaskehapoole halvatus (ühepoolehalvatus) ja tundlikkuse häired samal kehapoolel. Suuraju nn juhtiva (90%-l inimestest vasaku) poolkera kahjustuse tagajärjeks on kõnehalvatus. Peaaju tüves ja väikeajus tekkinud kolded põhjustavad sagedamini neelamis- ja kõnelemishäireid, kahelinägemist ning tasakaaluhäireid. Peaajukahjustusele viitavaid üldsümptomeid (peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvushäired, krambihood) esineb ajuinfarkti korral harva, kuid need ilmnevad sagedamini ajuverevalumi puhul. Verejooks algab üldjuhul ootamatu ja raske peavaluhooga, sageli kuklapiirkonnas. Halvatusi ja muid koldesümptomeid ajurabanduse see vorm algstaadiumis tavaliselt ei põhjusta. Kuivõrd sellist ajurabandust tuleb ette suhteliselt harva, siis võib juhtuda, et ämblikuvõrkkelmealust verejooksu peetakse algul migreeniks, kaelaradikuliidiks vms. Üksnes haigusnähtude alusel ei ole võimalik ajurabanduse alaliike üksteisest eristada, mistõttu nende täpsustamiseks on vaja kasutada moodsa piltdiagnostika võimalusi. Ämblikuvõrkkelmealuse verejooksu sagedast põhjust – ajuarteri aneurüsmi ehk tuiksoonelaiendit – saab diagnoosida üksnes angiograafia abil. Erinevalt südameinfarktist saab trombi lahustavat (trombolüütilist) ravi ajuinfarktiga haigetel väga harva kasutada. Seetõttu on ajurabanduse kõikide vormide korral esikohal haige põhiliste elutähtsate talitluste (hingamise, südametegevuse, kehatemperatuuri, veresuhkru taseme, vedelikutarbimise, vererõhu) jälgimine ja vajaduse korral ka nende reguleerimine. Insuldihaigeid ohustavad mitmed tüsistused ehk komplikatsioonid, näiteks kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon ja uriinipeetus, kopsuarteri trombemboolia, jala süvaveenide tromboos ning lamatised. Tüsistuste ohtu aitab vähendada laitmatu hooldus ning nende ennetamiseks rakendatakse sageli ka ravi. 

Taastusravi peab algama nii vara kui võimalik ja selle tõhusus sõltub pigem inimese üldseisundist kui ajurabanduse alaliigist. Taastusravi jätkub ka pärast ägeda perioodi haiglaravi. Taastusravi “meeskonda” kuulukuuluvad arst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, neuropsühholoog ja sotsiaaltöötaja, samuti on vajalik, et ajurabanduse läbipõdenu ka ise kehafunktsioonide taastamises aktiivselt osaleks. Passiivsete ravivõtete (nt massaaži) osa halvatuse leevendamisel ei ole märkimisväärne. Halvatusi ei aita leevendada ka ravimid, kuid pärast insulti tekkiv depressioon takistab taastusravi toimet ja vajab sageli eriravi. Kõik põdenud vajavad haiguse kordumise vältimiseks tromboosivastast ravi väikeste aspiriiniannustega. Kui peaaju mööduva väheveresuse või ka väikese ulatusega ajuinfarkti põhjuseks on aju verega varustava suure arteri (nt sisemine unearter kaelal) kitsenemus, tehakse seda arterit laiendav operatsioon, mis on samuti ajurabanduse kordumist vältiv meede. Ajuhemorraagia kirurgiline ravi (nt avastatud aneurüsmi isoleerimine vereringest, piiratud ulatusega ajusisese hematoomi eemaldamine) ei vähenda üldjuhul suremust selle raske haiguse tagajärjel, kuid mõnikord võib kaasa aidata puude kiiremale taandarengule. Ajurabanduse ravi toimub ideaaljuhul nn insuldiravikeskuses ja kestab keskmiselt üks nädal. Eestis vastab insuldiravikeskuse nõuetele Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse närvikliinik ning osaliselt ka Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate ning Pärnu ja Kohtla-Järve haiglate vastavad osakonnad.  Vt ka ajusurm, ajuturse.

Ajurabandus Hemorraagiline ajurabandus. Ajurabandus Isheemiline ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

kardiostimulaator

Detsembris 2016 paigaldati kardiostimulaator seoses lll astme bradükardiaga.Seejärel olen 3 korda käinud korralises kontrollis,kõik korras,aparaat töötab normaalselt.
Septembri algul tekkisid öösiti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tõsise südamehaiguse tunnuseks on püsiv valu, rütmihäired, nõrkus, õhupuudus. Olete käinud kontrollis, on uuritud ja kõik on normi piires. See on väga hea. Moodsamad kardiostimulaatorid registreerivad ...

Loe edasi

Sooleparasiidid?

Tere!

Kas tegemist võib olla lameussiga? Neid oli rohkem kui pildile jäädvustatud.
Kõhuvalud algasid detsembris, sain mitmeid erinevaid antibiootikume kuid kõhuvalud jätkusid. Lisaks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Pildil nähtav on kahtlane, mõni osa meenutab tõesti parasiiti. Kas on võimalik sama materjal viia laborisse, perearst annab saatekirja. Tuleks uurida ka kakat parasiitide munade suhtes.
Loe edasi

Kurgukaarel punn

Tere!
Käesoleva aasta veebruaris eemaldati kurgumandlid. Nüüd augustikuu keskpaigas avastasin, et sellele kohale, kus enne mandel oli (kurgukaares) on tekkinud punn. Punn on pealt valge, kuid kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Rõõm lugeda, et põhianalüüsid korras. Kui esineb nähtav ja tõeline turse, siis see on omane allergiale, täpsemalt angioödeemile. Soovitan teha 5 päeva ravi medroli, 30 mgx1 ja kestinega, 20 ...

Loe edasi

Huuled turses

Tere. Mul selline probleem, et üla - ja alahuul on paistes. Rohkem siiski ülahuul. Väljastpoolt pole midagi märagata. Samuti on aeg-ajalt suus veidi kipitav tunne. Arvasin, et see võib olla seotud mingi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Rõõm lugeda, et põhianalüüsid korras. Kui esineb nähtav ja tõeline turse, siis see on omane allergiale, täpsemalt angioödeemile. Soovitan teha 5 päeva ravi medroli, 30 mgx1 ja kestinega, 20 ...

Loe edasi

Rindade tundlikus meesterahval

Meesterahval rindade tundlikus / ebamugavustunne praeguseks juba 2 nädalat. Tükke ei tundu sees olevat. Vajutamisel parema rinnanibu alt rinnakorvis pisut valulik , korduskatsumisel valu pole. Proovinud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab, et tegemist on roidevahelise närvi-lihase valuga. Kui vaevus püsib üle 3 nädala, peaks seda põhjalikumalt uurima. Ega ei kasuta mõnda ravimit veel ? Põetud viirusinfektsioonid ? Kaasnevad ...

Loe edasi

Mure kehatemperatuuris

Mul kehatemperatuur kõigub 34.4 ja 35 vahel üles-alla. Hetkel söön ja joon vähe. On nõrkus, peavalu, uimasus ja ei suuda palju liikuda. Tekkis kõha.
Kas ma olen muret tekitavas olukorras, et kas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, uus tervisemure, mis häirib igapäevaelu vajab kindlasti arsti visiiti, läbivaatust ja uuringuid. Muidugi tervislik toit, vedelikku koos toiduveega 30 ml keha 1 kg kohta, kosutav ööuni ...

Loe edasi

Rauavaegusest

Tere!
Kirjutan kuna oma perearstilt abi ei saa ja ei oska kuhugi mujale ka pöörduda.
Märtsikuus käisin doonoriks ja peale seda algas menstruatsioon ning u nädal hilje hakkasin end halvasti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Küllap on tehtud ka teisi analüüse- D vitamiin, kilpnäärme testid TSH FT3, TPO AK, B12 vit, raud, transferriin, täisveri, MCV, Hgb jm. Ehk ka väljaheite analüüs ussimunadele jt. Igaks juhuks ...

Loe edasi

Suu ümber oranž ring

Tere

Mul on probleem näonahaga, just suu ümbert - nahk selline oranž või kollakas... Probleem algas selle aasta maikuust, nüüdseks on see muidugi vähemaks jäänud, aga ring suu ümbert on ikka, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalik, et sellest. Kui puuduvad ohumärgid- silmavalgete kollakus, tume uriin, naha üldine kollakus, siis ei muretseks. Kirjutated, et vaevus tasapisi väheneb, usun, et veel mõned nädalad ...

Loe edasi

Algused oli nagu vill keelel

Tere, alguses oli nagu vill keelel mis hiljem muutus rohkem nagu haavandi moodi. Juba 3 nädalat ja ära ei parane kipitab ja koguaeg tahaks nagu närida.vahepeal läheb paremaks, eriti hommikuti. Aga samas ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitan näidata perearstile. Seda piirkonda tuleks katsuda, kas on tegemist nt tihke haavandiga, hinnata lõuaaluseid lümfisõlmi, võib-olla teha biopsia ja mõned analüüsid.

Head ...

Loe edasi

Epitsüstostoom ja nefrostoom

Tere!
Minu isale rajati jämesoolevähi tõttu kolostoom pool aastat tagasi. Kuna vähk oli eesnäärmele lähedal rajati ka epitsüstostoom. See pidi eemaldatama kui keemiaravi on lõppenud, kuid avastati ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa ma vastata midagi konkreetset. Iga patsient ja tema haigused ning nende koosmõjud on väga individuaalsed. Teie isa on heades kätes, teda ravivad arstid teevad otsuseid vastavalt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi