Ajurabandus Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel kohal. Insulti haigestunute suremus on suur. Ka on tõenäoline haiguse läbipõdenutel puude kujunemine. Haigete ravi ägedal perioodil on töömahukas ning insuldist paranejate taastumisaeg pikk, sageli ka vähe tulemuslik. Ükski teine haigus ei põhjusta põdenuil nii suurt sõltuvust kõrvalabist, kui seda teeb insult. Seetõttu on tegemist meditsiinilise, majandusliku ja sotsiaalse probleemiga. 20 aasta jooksul – ajavahemikus 1973–93 – suurenes Eestis haigestumus ajurabandusse 184-lt juhult 250-ni 100 000 elaniku kohta, kusjuures oluliselt sagenes noorte ja keskealiste inimeste haigestumine. Järgnenud 10 aasta jooksul on haigestumus ajurabandusse küll mõnevõrra langenud (195 juhtu 100 000 inimese kohta aastas), kuid võrreldes esmashaigestumuse sagedusega mujal arenenud riikides (135–160 juhtu 100 000 inimese kohta), on see siiski kõrge. Ajurabanduse profülaktika, tänu millele haigestumus Euroopas ja USAs langeb, paneb pearõhu elanikkonna eluviisi muutmisele (tervislik toitumine, suitsetamise ja alkoholitarbimise vähendamine, suurem füüsiline aktiivsus), riskirühmadesse kuuluvate isikute väljaselgitamisele ning neil esinevate riskitegurite soodsas suunas mõjutamisele (kõrgenenud arteriaalse vererõhu asjakohane ravi, veresuhkru hoidmine sobival tasemel, kolesterooli jt rasvade ainevahetuse mõjutamine, vereliistakute kämpumist takistavate ravimite pikaajaline tarvitamine jt). Ajurabanduse ennetamises on Eestis märksa rohkem teha kui haiguse ravis. 

Ajurabandus on seisund, mille korral ajus kujunenud kollet saab raviga vähe mõjutada. Ravi on suunatud eelkõige tüsistuste vältimisele ja vereringe üldisele optimeerimisele. Võimalikult vara tuleb alustada rehabilitatsiooniga, mille põhieesmärk on sageli õpetada inimest oma puudega kohanema. Haigete võimalikult kiire hospitaliseerimine on aidanud kõikjal oluliselt vähendada suremust esimese 30 päeva vältel. Eestis sureb praegu esimese haiguskuu jooksul 29% haigestunutest, mis on pisut enam kui maailma arenenud riikides, kuid märksa vähem kui 1970. aastatel, millal Eestis suri haiguse esimese 30 päeva jooksul 49% haigestunutest. 

Ajurabandus ei ole tegelikult mitte kunagi põhihaigus, vaid tüsistus. Seetõttu on oluline välja selgitada need tegurid (riskitegurid), mis on inimesel ajurabanduse esile kutsunud ja mida saab mõnikord raviga mõjutada, vähendamaks nende jätkuvat negatiivset toimet. Haigestumise tõenäosus suureneb eaga ning ka pärilikkus etendab olulist osa. Need nn mittemõjutatavad riskitegurid pole aga kaugeltki ainumääravad. Haigestumine tuleneb sageli ebaõigest eluviisist, millele kaasub pärilikkuse mõju. Pärilikkus avaldab toimet eelkõige nn mõjutatavate riskitegurite olemasolu korral. Eluviisi ja raviga mõjutatavateks teguriteks on kõrgenenud arteriaalne vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia (vere liigne kolesteroolisisaldus), suhkurtõbi, alkoholi ülemäärane tarvitamine (ka üksik raske joove võib põhjustada ajurabanduse) ning rasvumine. Suhteliselt kerge või mõõduka raskusega ajurabanduse läbipõdenud haigetel, kelle ravi eesmärgiks on funktsiooni( de) taastamine ja insuldi kordumise ärahoidmine, on võimalik mitmesuguste meetmete rakendamise abil saavutada märkimisväärseid tulemusi. Kui aga ajurabandus tabab vana ja põdurat inimest või kui haigusatakk on kutsunud esile teadvuse sügava häire, siis ei suuda tänapäevane arstiabi kahjuks sageli aidata. 

Tekkemehhanismi ja haiguspildi erinevuste alusel eristatakse kohalikust väheveresusest ning verevalumist tingitud insuldivorme. Kohalikust väheveresusest (isheemiast) põhjustatud insuldid moodustavad 85% kõigist ägedatest ajuvereringehäirete juhtudest. Inimese peaaju verevarustus on väga stabiilne ja allub sisemisele, nn autoregulatsioonile, mis tagab, et suuraju poolkerade iga piirkond saab minutis ligikaudu 50 ml verd ajumassi iga 100 g kohta. Seega saab vaid 2% kehakaalust moodustav elund 15% südame iga kokkutõmbega aorti paisatavast verest. Närvirakkude normaalseks tööks vajalik energia “toodetakse” glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil, milleks kulub 20% kogu kehas tarbitavast hapnikust. Erinevalt näiteks lihaskoest, sh südamelihasest, ei suuda hapnikuga ebapiisavalt varustatud ajukude nimetamisväärselt energiat toota, ning kui koe verevarustus väheneb alla 31 ml 100 g aju kohta minutis, lakkab isheemiapiirkonnas närvirakkude talitlus. Esialgu säilitavad need rakud siiski eluvõime ning küllaldase verevoolu taastudes nende talitlus ennistub. Seda ajutist närvirakkude talitluse lakkamise seisundit nimetatakse ka “poolvarjutuseks”, ja kui see ei kesta kaua, on tegemist peaaju mööduva väheveresusega ehk transitoorse isheemiaga. Kui aga peaaju teatud piirkonna verevarustus väheneb 3–5 minutiks alla 15 ml 100 g aju kohta minutis, tekib vastavate närvirakkude (neuronite) surm ja kujuneb ajuinfarkt. Põhjuseks on sageli veresoonte ummistus, mis võib omakorda olla tingitud ateroskleroosist, südamest või unearteritest lähtuvatest embolitest või muudest ajenditest, näiteks südame jõudluse järsust vähenemisest, arteriaalse vererõhu kiirest langusest jm. 

Ägedatest ajuvereringehäiretest moodustab ajuverevalum ehk ajuhemorraagia 15%. Ligikaudu kaks kolmandikku kõikidest ajuverevalumitest on ajusisesed, st verevalumid moodustuvad peaaju koe sees. Ülejäänud kolmandikul juhtudest on tegemist ämblikuvõrkkelmealuse (õhuke leste vahetult kõvakesta all) ehk subarahnoidaalhemorraagiaga, mille puhul veri satub ajupõhimikul paiknevatesse aju-seljaajuvedelikuruumidesse, levides sealt piki aju-seljaajuvedeliku (liikvori) kulgemise teid. Ajusisesed verevalumid ehk hematoomid võivad sisaldada märkimisväärsel hulgal (100 ml ja enam) verd, mistõttu koljusisene mass oluliselt suureneb. Koljuõõne suletud ruumis põhjustab hematoom peaaju õrna koe deformatsiooni ja suurendab järsult koljusisest rõhku. 

Ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral liikvorisse sattunud veri takistab selle vedeliku tsirkulatsiooni peas, tekitades nii vesipea ehk hüdrotsefaalia. Tõuseb koljusisene rõhk, mis omakorda suurendab vastupanu verevoolule, tingides sekundaarse väheveresuse. Liikvoris hemolüüsuvatest (lagunevatest) punastest verelibledest vabanevad ained põhjustavad ajuarterite spasmi. Nii võivad haiged ka ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral surra peaaju üldise väheveresuse tagajärjel. Ajusisesest hematoomist tingitud massiefekt ning ajuturse tõstavad koljusisese rõhu mõnikord arteriaalse vererõhuga võrdsele tasemele ja kõrgemalegi. Tagajärjeks on peaaju verevarustuse täielik seiskumine. Nii ajuinfarkt kui ajuverevalum tabavad kõige sagedamini suuraju üht poolkera. Selle tagajärjeks on kahjustuskolde vastaskehapoole halvatus (ühepoolehalvatus) ja tundlikkuse häired samal kehapoolel. Suuraju nn juhtiva (90%-l inimestest vasaku) poolkera kahjustuse tagajärjeks on kõnehalvatus. Peaaju tüves ja väikeajus tekkinud kolded põhjustavad sagedamini neelamis- ja kõnelemishäireid, kahelinägemist ning tasakaaluhäireid. Peaajukahjustusele viitavaid üldsümptomeid (peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvushäired, krambihood) esineb ajuinfarkti korral harva, kuid need ilmnevad sagedamini ajuverevalumi puhul. Verejooks algab üldjuhul ootamatu ja raske peavaluhooga, sageli kuklapiirkonnas. Halvatusi ja muid koldesümptomeid ajurabanduse see vorm algstaadiumis tavaliselt ei põhjusta. Kuivõrd sellist ajurabandust tuleb ette suhteliselt harva, siis võib juhtuda, et ämblikuvõrkkelmealust verejooksu peetakse algul migreeniks, kaelaradikuliidiks vms. Üksnes haigusnähtude alusel ei ole võimalik ajurabanduse alaliike üksteisest eristada, mistõttu nende täpsustamiseks on vaja kasutada moodsa piltdiagnostika võimalusi. Ämblikuvõrkkelmealuse verejooksu sagedast põhjust – ajuarteri aneurüsmi ehk tuiksoonelaiendit – saab diagnoosida üksnes angiograafia abil. Erinevalt südameinfarktist saab trombi lahustavat (trombolüütilist) ravi ajuinfarktiga haigetel väga harva kasutada. Seetõttu on ajurabanduse kõikide vormide korral esikohal haige põhiliste elutähtsate talitluste (hingamise, südametegevuse, kehatemperatuuri, veresuhkru taseme, vedelikutarbimise, vererõhu) jälgimine ja vajaduse korral ka nende reguleerimine. Insuldihaigeid ohustavad mitmed tüsistused ehk komplikatsioonid, näiteks kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon ja uriinipeetus, kopsuarteri trombemboolia, jala süvaveenide tromboos ning lamatised. Tüsistuste ohtu aitab vähendada laitmatu hooldus ning nende ennetamiseks rakendatakse sageli ka ravi. 

Taastusravi peab algama nii vara kui võimalik ja selle tõhusus sõltub pigem inimese üldseisundist kui ajurabanduse alaliigist. Taastusravi jätkub ka pärast ägeda perioodi haiglaravi. Taastusravi “meeskonda” kuulukuuluvad arst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, neuropsühholoog ja sotsiaaltöötaja, samuti on vajalik, et ajurabanduse läbipõdenu ka ise kehafunktsioonide taastamises aktiivselt osaleks. Passiivsete ravivõtete (nt massaaži) osa halvatuse leevendamisel ei ole märkimisväärne. Halvatusi ei aita leevendada ka ravimid, kuid pärast insulti tekkiv depressioon takistab taastusravi toimet ja vajab sageli eriravi. Kõik põdenud vajavad haiguse kordumise vältimiseks tromboosivastast ravi väikeste aspiriiniannustega. Kui peaaju mööduva väheveresuse või ka väikese ulatusega ajuinfarkti põhjuseks on aju verega varustava suure arteri (nt sisemine unearter kaelal) kitsenemus, tehakse seda arterit laiendav operatsioon, mis on samuti ajurabanduse kordumist vältiv meede. Ajuhemorraagia kirurgiline ravi (nt avastatud aneurüsmi isoleerimine vereringest, piiratud ulatusega ajusisese hematoomi eemaldamine) ei vähenda üldjuhul suremust selle raske haiguse tagajärjel, kuid mõnikord võib kaasa aidata puude kiiremale taandarengule. Ajurabanduse ravi toimub ideaaljuhul nn insuldiravikeskuses ja kestab keskmiselt üks nädal. Eestis vastab insuldiravikeskuse nõuetele Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse närvikliinik ning osaliselt ka Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate ning Pärnu ja Kohtla-Järve haiglate vastavad osakonnad.  Vt ka ajusurm, ajuturse.

Ajurabandus Hemorraagiline ajurabandus. Ajurabandus Isheemiline ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

kuumad hood

Tere! Käisin juuli lõpus soole uuringul,mis oli minule väga hirmus,kus mu keha oli valust krampis
Peale uuringut on mu kaelas torkiv valu(mitte kogu aeg),nagu oleks paks ja kogu-aeg
kuumad ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Eeldan, et mõtlete sooleuuringu all koloskoopiat. Ei oskaks seda uuringut küll kirjeldatud kaebustega kuidagi seostada. Kuumahood on kõige sagedamini seotud östrogeenipuuduse ja klimakteeriliste ...

Loe edasi

Pikaajaline madal palavik

Tere

Haigestusin veebruari lõpus, pidasin seda tavaliseks külmetuseks/viiruseks ja ravisin käsimüügiravimitega jooksu pealt. Haiguslehte ei võtnud ja elasin oma tavapärases elurütmis. Kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Kahtlustan, et korduvad alumiste hingamisteede põletikud on mingi muu haiguse sümptomiks. Soovitan täpsemaid vere ja immuunsusuuringuid, atüüpiliste haigustekitajate vastased ...

Loe edasi

Vereproovi vastused.

Tere,

Ma soovin teada, et mida antud vereproovi vastus näitab 62238-1 - eGFR (CKD-EPI) ja referentsusväärtus (60 ml/min/1.73m2) Minu tulemus oli 127. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
eGFR- tuleb ingl keelsetest sõnadest estimated glomerular filtration rate. Eesti keeles võiks seda nimetada neerude jõudluseks jääkainete eemaldamisel. Tegemist on keerukama valemi järgi ...

Loe edasi

Valud kolmnurgas ja palavik.

Tere.
Olen 44aastane naisterahvas ja viimase kahu kuu jooksul on tekkinud ärevust tekitav haigushood.
Nimelt hakkab kolmnurgas (magu) väga tugevalt valutama ning muutub keskoht kõvaks kui ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Hakkan Teie kirja lõpust peale. Kindlasti teeb iga arst oma tööd adekvaatselt, lihtsalt patsiendi mured on tihti keerukamad, segu erineva lähtega vaevustest. Kõike korraga ja kiiresti ravida ...

Loe edasi

veresoonte lõhkemine

Tere, olen 29 a naine 170 cm pikk ja 65kg sünnitanud 2last. Jalgadel esineb üksikuid veenilaiendeid, kuid probleemiks on veresoonte lõhkemine jalgades. Enne lõhkemist tunnen tugevat survetunnet ja valu ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere!
Kergesti tekkivate verevalumite puhul oleks mõistlik teha ära esmased hüübimissüsteemi uuringud. Selleks peaksite pöörduma oma perearstile. Veenilaiendite puhul on abiks kompressioonsukkade ...

Loe edasi

Relvar Ellipta ravimist

tere, peale kopsupõletiku jala peal põdemist avastati lõpuks , et kopsus oli vesi, mis sealt ravimitega eemaldati. siis saadeti pulmonoloogi juurde, kes tegi 2x spirograafiat ja ütles, et näitajad alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kirjeldate ravimi kõrvaltoimeid, tundub, et need on üsna olulised. Iga ravimiga on nii, et hinnatakse ravimist tuleneva kasu ja kahju suhet ja otsustatakse edasine. Siinkohal saan vaid soovitada ...

Loe edasi

Peavalud, pearinglus, nõrkus, mis selle põhjustajaks võiks olla?

Tere!
Olen juba 2kuud piinlenud peavaludes, meeletud valud, mis ei lase ei magada ega muul ajal rahulikult olla, olen neelanud ikka korraliku koguse erinevaid käsimüügis müüdavaid valuvaigisteid ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,
Kirjeldusest ei segu kahjuks, mis konkreetsed analüüsid Teil on tehtud sh. millised kilpnäärmenäitajad on tõusnud. Kui puugihammustus on võimalik, tasuks ehk uurida ka puukborelioosi suhtes. ...

Loe edasi

Röga ja pidev palavik 37

Kelle juurde peaksin pöörduma, et välja selgitada pidev limavool neelus, hommikuti muutunud rohekas-kollaseks, ühel hommikul olnud ka verine. Kurk on kergelt valus, veidi punane.
Lisaks mind vaevab ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ikka perearst ja tema uurib ja suunab kuhu vaja. Tundub, et võiks nõu pidada kõrva-nina-kurguarstiga, kuid seda otsustab Teie perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Valud peas, kaelas ja kães.

Tere. Detsembris saab 4 aastat kui olen võidelnud ãrevushãire ja paanikahoogudega. Mul on tehtud vereanalüûs et vãlistada kasvajad. Tehtud veel kilpnäãrme uuring. EMO-s olen kãinud paanikahoogudega lugematu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid vahetult nägeval ja uurival arstil on võimalus kõike täpselt hinnata, küsitleda. Kui kolleeg nii ütles, siis ta tugineb ikka faktidele. Pinge võib olla ka näiteks päevi kestev leheriisumine, ...

Loe edasi

Tervis

Tere, küsisin paar päeva tagasi teilt vereproovide kohta, vereproovid pidid olema korras.
Nimelt on mind vaevanud juba 4 kuud peavalu ja meeletu väsimus. Pea valutab ja tihti muutub pea selliseks ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oleks see vaid nii, et üks vereproov näitab ära täpse haiguse. Kahjuks see nii ei ole. Ja arsti mõte kipub liikuma sagedasematelt haigustelt harvem esinevate suunas. Ega muud kui hea koostöö ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi