Ajurabandus Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel kohal. Insulti haigestunute suremus on suur. Ka on tõenäoline haiguse läbipõdenutel puude kujunemine. Haigete ravi ägedal perioodil on töömahukas ning insuldist paranejate taastumisaeg pikk, sageli ka vähe tulemuslik. Ükski teine haigus ei põhjusta põdenuil nii suurt sõltuvust kõrvalabist, kui seda teeb insult. Seetõttu on tegemist meditsiinilise, majandusliku ja sotsiaalse probleemiga. 20 aasta jooksul – ajavahemikus 1973–93 – suurenes Eestis haigestumus ajurabandusse 184-lt juhult 250-ni 100 000 elaniku kohta, kusjuures oluliselt sagenes noorte ja keskealiste inimeste haigestumine. Järgnenud 10 aasta jooksul on haigestumus ajurabandusse küll mõnevõrra langenud (195 juhtu 100 000 inimese kohta aastas), kuid võrreldes esmashaigestumuse sagedusega mujal arenenud riikides (135–160 juhtu 100 000 inimese kohta), on see siiski kõrge. Ajurabanduse profülaktika, tänu millele haigestumus Euroopas ja USAs langeb, paneb pearõhu elanikkonna eluviisi muutmisele (tervislik toitumine, suitsetamise ja alkoholitarbimise vähendamine, suurem füüsiline aktiivsus), riskirühmadesse kuuluvate isikute väljaselgitamisele ning neil esinevate riskitegurite soodsas suunas mõjutamisele (kõrgenenud arteriaalse vererõhu asjakohane ravi, veresuhkru hoidmine sobival tasemel, kolesterooli jt rasvade ainevahetuse mõjutamine, vereliistakute kämpumist takistavate ravimite pikaajaline tarvitamine jt). Ajurabanduse ennetamises on Eestis märksa rohkem teha kui haiguse ravis. 

Ajurabandus on seisund, mille korral ajus kujunenud kollet saab raviga vähe mõjutada. Ravi on suunatud eelkõige tüsistuste vältimisele ja vereringe üldisele optimeerimisele. Võimalikult vara tuleb alustada rehabilitatsiooniga, mille põhieesmärk on sageli õpetada inimest oma puudega kohanema. Haigete võimalikult kiire hospitaliseerimine on aidanud kõikjal oluliselt vähendada suremust esimese 30 päeva vältel. Eestis sureb praegu esimese haiguskuu jooksul 29% haigestunutest, mis on pisut enam kui maailma arenenud riikides, kuid märksa vähem kui 1970. aastatel, millal Eestis suri haiguse esimese 30 päeva jooksul 49% haigestunutest. 

Ajurabandus ei ole tegelikult mitte kunagi põhihaigus, vaid tüsistus. Seetõttu on oluline välja selgitada need tegurid (riskitegurid), mis on inimesel ajurabanduse esile kutsunud ja mida saab mõnikord raviga mõjutada, vähendamaks nende jätkuvat negatiivset toimet. Haigestumise tõenäosus suureneb eaga ning ka pärilikkus etendab olulist osa. Need nn mittemõjutatavad riskitegurid pole aga kaugeltki ainumääravad. Haigestumine tuleneb sageli ebaõigest eluviisist, millele kaasub pärilikkuse mõju. Pärilikkus avaldab toimet eelkõige nn mõjutatavate riskitegurite olemasolu korral. Eluviisi ja raviga mõjutatavateks teguriteks on kõrgenenud arteriaalne vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia (vere liigne kolesteroolisisaldus), suhkurtõbi, alkoholi ülemäärane tarvitamine (ka üksik raske joove võib põhjustada ajurabanduse) ning rasvumine. Suhteliselt kerge või mõõduka raskusega ajurabanduse läbipõdenud haigetel, kelle ravi eesmärgiks on funktsiooni( de) taastamine ja insuldi kordumise ärahoidmine, on võimalik mitmesuguste meetmete rakendamise abil saavutada märkimisväärseid tulemusi. Kui aga ajurabandus tabab vana ja põdurat inimest või kui haigusatakk on kutsunud esile teadvuse sügava häire, siis ei suuda tänapäevane arstiabi kahjuks sageli aidata. 

Tekkemehhanismi ja haiguspildi erinevuste alusel eristatakse kohalikust väheveresusest ning verevalumist tingitud insuldivorme. Kohalikust väheveresusest (isheemiast) põhjustatud insuldid moodustavad 85% kõigist ägedatest ajuvereringehäirete juhtudest. Inimese peaaju verevarustus on väga stabiilne ja allub sisemisele, nn autoregulatsioonile, mis tagab, et suuraju poolkerade iga piirkond saab minutis ligikaudu 50 ml verd ajumassi iga 100 g kohta. Seega saab vaid 2% kehakaalust moodustav elund 15% südame iga kokkutõmbega aorti paisatavast verest. Närvirakkude normaalseks tööks vajalik energia “toodetakse” glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil, milleks kulub 20% kogu kehas tarbitavast hapnikust. Erinevalt näiteks lihaskoest, sh südamelihasest, ei suuda hapnikuga ebapiisavalt varustatud ajukude nimetamisväärselt energiat toota, ning kui koe verevarustus väheneb alla 31 ml 100 g aju kohta minutis, lakkab isheemiapiirkonnas närvirakkude talitlus. Esialgu säilitavad need rakud siiski eluvõime ning küllaldase verevoolu taastudes nende talitlus ennistub. Seda ajutist närvirakkude talitluse lakkamise seisundit nimetatakse ka “poolvarjutuseks”, ja kui see ei kesta kaua, on tegemist peaaju mööduva väheveresusega ehk transitoorse isheemiaga. Kui aga peaaju teatud piirkonna verevarustus väheneb 3–5 minutiks alla 15 ml 100 g aju kohta minutis, tekib vastavate närvirakkude (neuronite) surm ja kujuneb ajuinfarkt. Põhjuseks on sageli veresoonte ummistus, mis võib omakorda olla tingitud ateroskleroosist, südamest või unearteritest lähtuvatest embolitest või muudest ajenditest, näiteks südame jõudluse järsust vähenemisest, arteriaalse vererõhu kiirest langusest jm. 

Ägedatest ajuvereringehäiretest moodustab ajuverevalum ehk ajuhemorraagia 15%. Ligikaudu kaks kolmandikku kõikidest ajuverevalumitest on ajusisesed, st verevalumid moodustuvad peaaju koe sees. Ülejäänud kolmandikul juhtudest on tegemist ämblikuvõrkkelmealuse (õhuke leste vahetult kõvakesta all) ehk subarahnoidaalhemorraagiaga, mille puhul veri satub ajupõhimikul paiknevatesse aju-seljaajuvedelikuruumidesse, levides sealt piki aju-seljaajuvedeliku (liikvori) kulgemise teid. Ajusisesed verevalumid ehk hematoomid võivad sisaldada märkimisväärsel hulgal (100 ml ja enam) verd, mistõttu koljusisene mass oluliselt suureneb. Koljuõõne suletud ruumis põhjustab hematoom peaaju õrna koe deformatsiooni ja suurendab järsult koljusisest rõhku. 

Ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral liikvorisse sattunud veri takistab selle vedeliku tsirkulatsiooni peas, tekitades nii vesipea ehk hüdrotsefaalia. Tõuseb koljusisene rõhk, mis omakorda suurendab vastupanu verevoolule, tingides sekundaarse väheveresuse. Liikvoris hemolüüsuvatest (lagunevatest) punastest verelibledest vabanevad ained põhjustavad ajuarterite spasmi. Nii võivad haiged ka ämblikuvõrkkelmealuse hemorraagia korral surra peaaju üldise väheveresuse tagajärjel. Ajusisesest hematoomist tingitud massiefekt ning ajuturse tõstavad koljusisese rõhu mõnikord arteriaalse vererõhuga võrdsele tasemele ja kõrgemalegi. Tagajärjeks on peaaju verevarustuse täielik seiskumine. Nii ajuinfarkt kui ajuverevalum tabavad kõige sagedamini suuraju üht poolkera. Selle tagajärjeks on kahjustuskolde vastaskehapoole halvatus (ühepoolehalvatus) ja tundlikkuse häired samal kehapoolel. Suuraju nn juhtiva (90%-l inimestest vasaku) poolkera kahjustuse tagajärjeks on kõnehalvatus. Peaaju tüves ja väikeajus tekkinud kolded põhjustavad sagedamini neelamis- ja kõnelemishäireid, kahelinägemist ning tasakaaluhäireid. Peaajukahjustusele viitavaid üldsümptomeid (peavalu, iiveldus, oksendamine, teadvushäired, krambihood) esineb ajuinfarkti korral harva, kuid need ilmnevad sagedamini ajuverevalumi puhul. Verejooks algab üldjuhul ootamatu ja raske peavaluhooga, sageli kuklapiirkonnas. Halvatusi ja muid koldesümptomeid ajurabanduse see vorm algstaadiumis tavaliselt ei põhjusta. Kuivõrd sellist ajurabandust tuleb ette suhteliselt harva, siis võib juhtuda, et ämblikuvõrkkelmealust verejooksu peetakse algul migreeniks, kaelaradikuliidiks vms. Üksnes haigusnähtude alusel ei ole võimalik ajurabanduse alaliike üksteisest eristada, mistõttu nende täpsustamiseks on vaja kasutada moodsa piltdiagnostika võimalusi. Ämblikuvõrkkelmealuse verejooksu sagedast põhjust – ajuarteri aneurüsmi ehk tuiksoonelaiendit – saab diagnoosida üksnes angiograafia abil. Erinevalt südameinfarktist saab trombi lahustavat (trombolüütilist) ravi ajuinfarktiga haigetel väga harva kasutada. Seetõttu on ajurabanduse kõikide vormide korral esikohal haige põhiliste elutähtsate talitluste (hingamise, südametegevuse, kehatemperatuuri, veresuhkru taseme, vedelikutarbimise, vererõhu) jälgimine ja vajaduse korral ka nende reguleerimine. Insuldihaigeid ohustavad mitmed tüsistused ehk komplikatsioonid, näiteks kopsupõletik, kuseteedeinfektsioon ja uriinipeetus, kopsuarteri trombemboolia, jala süvaveenide tromboos ning lamatised. Tüsistuste ohtu aitab vähendada laitmatu hooldus ning nende ennetamiseks rakendatakse sageli ka ravi. 

Taastusravi peab algama nii vara kui võimalik ja selle tõhusus sõltub pigem inimese üldseisundist kui ajurabanduse alaliigist. Taastusravi jätkub ka pärast ägeda perioodi haiglaravi. Taastusravi “meeskonda” kuulukuuluvad arst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, neuropsühholoog ja sotsiaaltöötaja, samuti on vajalik, et ajurabanduse läbipõdenu ka ise kehafunktsioonide taastamises aktiivselt osaleks. Passiivsete ravivõtete (nt massaaži) osa halvatuse leevendamisel ei ole märkimisväärne. Halvatusi ei aita leevendada ka ravimid, kuid pärast insulti tekkiv depressioon takistab taastusravi toimet ja vajab sageli eriravi. Kõik põdenud vajavad haiguse kordumise vältimiseks tromboosivastast ravi väikeste aspiriiniannustega. Kui peaaju mööduva väheveresuse või ka väikese ulatusega ajuinfarkti põhjuseks on aju verega varustava suure arteri (nt sisemine unearter kaelal) kitsenemus, tehakse seda arterit laiendav operatsioon, mis on samuti ajurabanduse kordumist vältiv meede. Ajuhemorraagia kirurgiline ravi (nt avastatud aneurüsmi isoleerimine vereringest, piiratud ulatusega ajusisese hematoomi eemaldamine) ei vähenda üldjuhul suremust selle raske haiguse tagajärjel, kuid mõnikord võib kaasa aidata puude kiiremale taandarengule. Ajurabanduse ravi toimub ideaaljuhul nn insuldiravikeskuses ja kestab keskmiselt üks nädal. Eestis vastab insuldiravikeskuse nõuetele Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse närvikliinik ning osaliselt ka Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate ning Pärnu ja Kohtla-Järve haiglate vastavad osakonnad.  Vt ka ajusurm, ajuturse.

Ajurabandus Hemorraagiline ajurabandus. Ajurabandus Isheemiline ajurabandus.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Kõhuparasiitide kahtlus

Tere! Mul on juba vähemalt 6-7 aastat esinenud väljaheidetes erinevate suurusega (2-10mm) valkjaid tükke. Ka kuju on olnud varieeruv, kuid pigem ebamäärase ruudu moodi. Samas leian tihti ka toidujääke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse eest. Päris kindel pole, kuid üks linaluu uss ehk enterobiaasi parasiit näeb veidi teistmoodi välja. Siin on geegle päring https://www.google.ee/search?q=enterobiasis&espv=2&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwi7vb_co7vTAhXkPZoKHcblBCkQ_AUIBigB&biw=1689&bih=1299
Loe edasi

Kas ärevushood?

Mul on viimasel ajal tekkinud suur mure. Süda puperdab tihti, käed muutuvad higiseks, süda jätab ka vahepeal lööke vahele. Tekib selline hirmutunne, et kohe kohe jääb süda seisma ja ongi kõik. On olnud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui kehaliste haiguste uuringud on korras, siis on üks suur murede valdkond välistatud. Loodan, et on tehtud kilpnäärme analüüsid, ööpäevane elektrokardiograafia, koormustest. Ilmselt tuleks ...

Loe edasi

kehv enesetunne

imelik seis algas juba eelmine aasta.algul tundsin vasakul pool põses nagu oleka metalli maitse ja kipitas.edasi aga tervis hakkas järjest allapoole minema . paremal pool roide kaare all oli mingi poomise ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Palju erinevaid vaevuseid. Osa seotud sapipõie eemaldamise järgsete vaevustega, osa kõrvetistega ja osa on psühhosomaatilise lähtega. Kahjuks ei saa ma mingit tarka ravialast soovitust anda, ...

Loe edasi

Erekollane uriin

Umbes pool aastat on mul erekollane, mitte kollakas või pruunikas

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Uriini värvuse määrab ära suuresti inimese toitumine ja vedelikutarbimine ning mõned ravimid. Tõsisema tähendusega on uriini värvi muutus tumepruuniks, lihapesuvee taoliseks või hägusaks ...

Loe edasi

Sinikad

Tere,

Olen mōnda aega mures olnud oma tervise pärast. Viimasel ajal on hakanud sinikad kergesti tekkima, enamjaolt reitele ja pōlvedele. Üks sinikas jōuab ära kaduda, kui juba uus asemel. ...

Kristi Otsmaa

Vastas dr Kristi Otsmaa

Tere,

Normaalne vere hüübimine on keeruline protsess, milles osaleb 20 erinevat plasmavalku, mida tuntakse vere hüübimisfaktorite nime all. Normaalsetes tingimustes toimub rida keemilisi protsesse, ...

Loe edasi

Labori tulemuste tõlgendamine

Tere,

Palun kommentaare lisatud analüüside tulemuste osas. Millele rõhku pöörata ja kas vajalik võtta toidulisandeid? Olen aasta aega olnud peamiselt lihavaba toituja. Viimse aasta jooksul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist !
Tänan autentse laborivastuse lisamise eest. Ausalt öelda- kõik on väga head tulemused. D vitamiini tase on suurepärane, seda vist võtate juurde, kui ei tööta just rannakalurina. Need 0,1 ...

Loe edasi

Südamekloppimine

Tere. Millest võivad tekkida äkilised südamekloppimishood. Tavaliselt on need öösiti une pealt (tihti just vastu hommikut kella viie paiku). Vahel on sellega seoses tunda ka iiveldust. Tehtud on EKG (normi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui need uuringud ei näita tõsist leidu, haigust siis tegemist on kerge talitlushäirega. Sellel kellaajal hakkab keha sättima ööreziimilt päevasele reziimile ja muutub autonoomse närvisüsteemi ...

Loe edasi

Pea uimasus ja tasakaaluhäired

Tere.Mure järgmine,et umbes kuu aega tagasi hommikul voodist tõustes lõi 3-4 sekundiks nagu tasakaalukaotuse.Peale mida jäi ka pea selliseks uimaseks,silmadega fokuseerimine on korrast ära ja selline tunne ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen oletada sisekõrvas paikneva tasakaaluelundi häiritust, võimalik ka keskkõrva haigust ( lirtsuv tunne ). Soovitan Vertimediga teha ravikuur 1 nädal ja siis hinnata enesetunnet. Kui on ...

Loe edasi

Öine äge haigestumine

Tere

Kirjutan oma mehe ägedast reaktsioonist, mis paneb mind muretsema. Algab see nii, et kõigepealt ta kaebab, et käed ja jalad surevad ära. Siis on tal kohutavalt külm nii et ta hakkab värisema ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Julgen arvata selle põhjuseks viirusinfektsiooni- halb enesetunne, külmavärinad, palavikutõus ja siis lahenemine. Südameravimid ei puutu asjasse ja hea, et koormustest on normis. Hingerahuks ...

Loe edasi

Kas MRSA haigusega võib lapsi saada?

Minu 20-aastasel tütrel on MRSA. Ma soovin teada, kas MRSA haige võib lapsi saada ja kas see on ohutu? Või mis võib lapsega juhtuda? Praegu õpib tütar Tartus õendust, aga kas ta ikka võib õena töötada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Tänan usalduse ja mõtlema paneva küsimuse eest. MRSA on üks bakter, millele ei toimi antibiootikum- metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus. Tavaliselt see ei ohusta kandjat ja lapsi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi