- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 609)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Pikka aega kestnud köha.” leiti 14 278 vastet
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...
Toiduallergia
Toiduallergia. Toit võib põhjustada toksilisi (mikroobid, mürgid) ja mittetoksilisi (toiduallergia, toidutalumatus) reaktsioone. Toiduallergiat eristab toidutalumatusest põhiliselt see, et allergia korral ...
Vähi profülaktika
Vähi profülaktika. Vähktõve põhjusteks võivad olla paljud tegurid, mis mõjuvad inimesele kogu tema elu jooksul ja lõppkokkuvõttes viivad haiguse tekkeni. Osa riskitegureid on kontrollitavad, st valides ...
Kopsuvähk
Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligikaudu 1 miljon inimest, neist 3/4 on mehed. Rahvusvahelise prognoosi kohaselt võib see ...
Kõripõletik
Viited: inhalaatorKõripõletik ehk larüngiit võib kulgeda ägedal ja kroonilisel kujul. Äge kõripõletik algab tavaliselt külmetushaigusena, tekitajaks viirused. Bakteriaalne põletik lisandub sekundaarselt. ...
Limakõrv
Limakõrv on sekretoorse keskkõrvapõletiku vorm, mille puhul trummiõõs on täidetud limaja sekreediga, kuid äge põletik puudub. Limakõrva põhjusteks võivad olla korduv äge keskkõrvapõletik, mida pole korralikult ...
Kawasaki tõbi
Kawasaki tõbi on äge süsteemne (kogu organismi haarav) veresoonte põletik, mis esineb peamiselt alla 5-aastastel lastel. Kõige sagedamini on Kawasaki tõbe diagnoositud Jaapanis, kuid ka teistes maades ...
Neeruvähk
Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi ...
Söögitoruvähk
Söögitoruvähk. Söögitorus esineb vähki suhteliselt harva, kuid selle õigeaegne avastamine on keeruline. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire levik elutähtsatesse naaberelunditesse ...
Südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus tähendab südame võimetust tagada organismile vajalikku vere ringvoolu, mis väljendub organismi koormustaluvuse languses. Väheneb südame poolt minutis väljutatava vere hulk (südame minutimaht), ...
Emboolia
Emboolia ehk siirdtopistus on ühe või mitme veresoone topistumine verevooluga edasikanduva ühe või mitme topise ehk emboliga. Topiseks võivad osutuda näiteks verehüüve (trombemboolia), bakterikogumid, ...
Gripp
Gripp ehk influentsa on hingamisteede äge viirusnakkus. Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C – ning vastavalt ka A-, B- ja C-grippi. Ohtlikem on A-gripiviirus. A-gripp levib kõige kergemini ...
Hemorraagilised viiruspalavikud
Hemorraagilised viiruspalavikud on viirushaigused, mille korral kahjustuvad verekapillaarid ja tekivad elunditesisesed, nahasisesed või nahaalused verejooksud. Nakkusallikaks on väikesed närilised (rotid, ...
Kopsutolmustustõbi
Kopsutolmustustõbi ehk pneumokonioos on krooniline kutsehaigus, mille peamiseks iseärasuseks on sidekoe rohkenemine kopsudes. Terve kopsukoe asendumine armi meenutava, hingamistalitluseks kõlbmatu koega ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Randmekanalisündroom
Randmekanalisündroom ehk karpaalkanalisündroom on randmepiirkonnas kujunev keskpidise närvi surve- ehk kompressiooniseisund. Randmekanalisündroomi põhjustab randme ristiligamendi serva surve närvile, ...
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mille üle on psühhiaatrid kogu eelmise sajandi vaielnud. Tõenäoliselt on tegemist koguni iselaadse häirete rühmaga, mida teadlased on aastakümnete vältel üritanud kõikvõimalikul ...
Hulgikoldekõvastus
Hulgikoldekõvastus ehk polüskleroos (sclerosis multiplex) on sageli nooremas keskeas algav haigus, millele on iseloomulikud pea- ja seljaaju valgeaines leiduvad kõvastumuskolded, mis takistavad kesknärvisüsteemi ...
Ravimtaimed
Ravimtaimed on meie looduses ja aedades kasvavad taimed, millel on farmakoloogiline toime inimese organismile. Ravimtaimi ei loeta ravimiteks, vaid need liigitatakse ravimisarnaste ainete hulka ja kasutatakse ...